2-24-100606/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse aeg ja koht

09.04.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-100606

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) hagi P K vastu

võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA:

B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ), rk 11542046,

asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn, lepinguline esindaja

Anzhela Ternikova

KOSTJA

P K, ik XXX, elukoht XXX

Kirjalik menetlus

Hagi hind 3591 eurot

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi P K vastu võlgnevuse nõudes.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja B2 Impact OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus kohtuotsuse

kättetoimetamisest arvates 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja menetluse käik

1. O OÜ (praegune B2 Impact OÜ) esitas 09.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega

hagimenetluses, Viru Maakohtule 18.03.2024 hagiavalduse P K vastu võlgnevuse nõudes.

29.05.2024 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks hagis. Hageja ühtegi puudust ei kõrvaldanud. 06.09.2024 kohtumäärusega andis

kohus hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja jätkuvalt ühtegi puudust ei

kõrvaldanud. 15.10.2024 kohtumäärusega võttis kohus esitatud hagi menetlusse. 11.03.2025

kohtumäärusega määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses ning kohtulahendi aja.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja P K 04.04.2016 I AS-ga (edaspidi krediidiandja)

krediidikontolepingu nr 2674306, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1000 eurot.

Krediidikonto taotlemiseks esitab klient elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel

www.credit24.ee või suulise taotluse telefoni teel. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui

krediidiandja on teinud otsuse krediidikonto avada. Krediidiandja teavitab klienti otsusest SMS-i

teel. Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta,

seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Juhul, kui klient täidab lepingut korrektselt võimaldatakse

kliendile limiidi tõstmist, mida on antud olukorras ette tulnud 08.07.2016 (lepingu nr 2731428),

26.01.2017 (lepingu nr 2939486) ja 21.12.2017 (lepingu nr 3306766). Tegemist ei ole uute

lepingute sõlmimisega, vaid lepingu muutmisega, mille käigus muudetake lepingu number,

tõstetakse krediidikonto limiit ning arvestatakse intressimäära, mis on sätestatud lepingu

personaalsetes ja üldtingimustes (vt. lepingu 3306766 punkt 17.2.). Käesolevas tsiviilasjas lähtub

hageja nõude põhjendamisel ja kujundamisel viimasest lepingu muutmisest.

21.12.2017 krediidikontolepingu 3306766 krediidilimiit oli kuni 3000 eurot. Kostja kohustus koos

intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Lepinguga lepiti

kokku aastases intressimääras 45% aastas. Tulenevalt lepingu tingimustest viivisemäär võrdub

intressiga, seetõttu viivisemäär on 45% aastas, krediidi kulukuse määr (KKM) on 56,5% aastas,

mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus

ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul või minimaalse

kuumakse arvutamise perioodi jooksul, kui see on lühem kui 12 kuud, intressimäär on 45% ja

igakuine kontohaldustasu on 0 eurot. Hageja märgib, et antud leping ei ole tühine VÕS § 4062 lg 1

mõttes, kuivõrd KKM kohaldamisel tuleb lähtuda 31.05.2017 Eesti Panga poolt avaldatud määrast,

mille kohaselt KKM kolmekordne määr on 56,91% (18,97% x 3). Krediidiandja teatas, et alates

11.03.2023 on kostja krediidikonto lepingule nr 3306766 kohalduv intressimäär 37,68% aastas (dtl

175). Intressimäära muutmise tõttu korrigeeris krediidiandja ka krediidikonto lepingu krediidi

kulukuse määra (KKM), mis on 45,67% aastas.

3. Hageja esitab käesolevaga ammendavad selgitused seoses vastutustundliku laenamise

põhimõttega.

Lepingu nr. 2674306 puhul esitas kostja 04.04.2016 krediidikonto avamise taotluse limiidile 1000

eurot (tagasimakse periood 24 kuud). Kinnitatud limiit 1000 eurot. Taotluse kohaselt oli märgitud

sissetulekuks 4000 eurot, majapidamiskuludeks 260 eurot, ülalpeetavad puuduvad. Vastavalt tol

hetkel kehtivatele sise-eeskirjadele, võis taotluse kinnitada manuaal protsessis kui klient tuvastab

oma isikusamasuse. Antud juhtumi korral kliendi tuvastus toimus Narva postkontoris – Tallinna

mnt 41, Astri Kaubanduskeskus. VÕS § 4034 lg 3 teine lause sätestab tarbija kohustuse esitada

krediidiandjale õiget ja täielikku teavet, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

Seega laenusumma väiksust arvestades, olid kogutud andmed piisavad, et veenduda tarbija

võimelisuses krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. I AS tegi 04.04.2016 päringu

Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt

ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke

teadaandeid

Lepingu nr. 2731428 puhul esitas kostja 08.07.2016 limiidi suurendamise taotluse limiidiga kuni

1250 eurot. Taotluse kohaselt oli märgitud sissetulekuks 4000 eurot, majapidamiskuludeks 260

eurot ja ülalpeetavad puudusid. Antud juhtumi korral kliendi tuvastus toimus telefoni teel. I AS

tegi 08.07.2016 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu.

Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid

maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Hageja hinnangul laenusumma väiksust arvestades, olid

kogutud andmed piisavad, et veenduda tarbija võimelisuses krediit kokkulepitud tingimustel tagasi

maksta.

Lepingu nr. 2939486 puhul esitas kostja 26.01.2017 limiidi suurendamise taotluse limiidiga kuni

1500 eurot (tagasimakse periood 36 kuud). Taotluse kohaselt oli märgitud sissetulekuks 4000

eurot, majapidamiskuludeks 260 eurot ja ülalpeetavad puudusid. Antud juhtumi korral kliendi

tuvastus toimus telefoni teel. I AS tegi 06.01.2017 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks

avalike maksehäirete olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel

tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Hageja hinnangul

laenusumma väiksust arvestades, olid kogutud andmed piisavad, et veenduda tarbija võimelisuses

krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta.

Lepingu nr. 3306766 puhul esitas kostja 21.12.2017 limiidi suurendamise taotluse limiidiga kuni

3000 eurot (tagasimakse periood 36 kuud). Taotluse kohaselt oli märgitud sissetulekuks 4000

eurot, majapidamiskuludeks 260 eurot ja ülalpeetavad puudusid. Antud juhtumi korral kliendi

tuvastus toimus telefoni teel. I AS tegi 21.12.2017 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks

avalike maksehäirete olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel

tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Hageja hinnangul

laenusumma väiksust arvestades, olid kogutud andmed piisavad, et veenduda tarbija võimelisuses

krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta.

4. Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid perioodi 04.04.2016 – 15.03.2023

eest kogu summas 5 255,48 eurot (dtl 177 - 188). Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles

viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega kuivõrd kostja jättis juuli (summas 84,76

eurot, maksetähtaeg 12.07.2023), augusti (summas 159,38 eurot, maksetähtaeg 14.08.2023) ja

septembri (summas 159,38 eurot, maksetähtaeg 12.09.2023) osamaksed tasumata (dtl 189 - 190).

Vastavalt lepingu punktile 11.1. klient peab maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid

igakuiselt vastavalt saadetud arvele. Krediidiandja saatis 11.09.2023 kostjale lepingu ülesütlemise

teate (dtl 191). Antud teates oli öeldud, et kirja saatmise seisuga kostja võlgnevus krediidiandja ees

on 248,24 eurot. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse

tasumiseks kuni 01.10.2023. Kostjale pakuti võimalust nimetatud tähtaja jooksul läbirääkimisteks.

Krediidiandja on hoiatanud kostjat teates, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise

korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Siiski kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks

määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks,

mistõttu loetakse leping ülesöelduks 02.10.2023. VÕS § 416 lg 1 järgi võib ülesütlemise siduda

täiendava tähtaja andmisega võla tasumiseks, st tähtaja edutul möödumisel loetakse leping

lõpetatuks. See säte ei nõua täiendava ülesütlemisavalduse tegemist (vt. 3-2-1-105-15, p. 13).

Krediidiandja teavitas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise

korral loovutab krediidiandja nõude O OÜ-le (praegune B2 Impact OÜ). Tulenevalt lepingu

tingimuste punktist 21.2. teade loetakse kätte antuks teate kätteandmisel allkirja vastu või viie

kalendripäeva jooksul tähitud kirjaga saatmise korral ja ühe kalendripäeva jooksul e-postiga,

Iseteenindussüsteemi või äpi kaudu saatmise korral.

Kui klient võtab oma krediidikontolt mingi summa kasutusse, kujuneb vastavalt lepingus

sätestatud põhimõtetele minimaalne kuumakse, mille klient peab krediidiandjale igal juhul tasuma.

Kuna krediidikonto lepingu iseloomust tulenevalt maksegraafik puudub ning ka minimaalse

kuumakse summa on muutumises, sõltuvalt sellest, kuidas klient oma krediidikontot kasutab, siis

saadab krediidiandja kliendile igakuiselt ka arve minimaalse kuumakse summa kohta.

Vastavalt laekumiste arvestusele sai kostja krediiti kogusummas 5255,48 eurot. Kostja tasus

krediidisumma katteks 2349,77 eurot, seejuures viimane tagasimakse oli 13.08.2023 summas

69,07 eurot. Nimetatud makse arvestati juuli osamakse katteks, kuna enne viimast tagasimakset

tasus kostja 16.06.2023. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset

põhivõlgnevuse katteks. Lähtudes eeltoodust on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise

seisuga 2905,71 eurot (5255,48 – 2349,77).

Vastavalt lepingu 3306766 punktile 13.2.1 intressi arvutatakse igapäevaselt vastavalt

intressimäärale, so 37,68%. Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 2905,71 eurot, siis

arvestatakse sellelt summalt intressi. Kostja viimane tagasimakse intressi katteks oli 13.08.2023

summas 5,93 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress alates 14.08.2023 kuni

lepingu ülesütlemiseni, so 01.10.2023 summas 146,98 eurot alljärgneva arvestuse alusel:

Arvestuse algus

Arvestuse lõpp

Intressimäär (aastas)

Krediidijää

k

Intress

14.08.2023

01.10.2023

37,68%

2905,71

146,98

Krediidiandjal on õigus arvestada ning nõuda viivise maksmist ja kliendil kohustus viivist maksta,

kui klient ei tasu vähemalt minimaalset kuumakset arve tähtpäeval või kui muud tasumisele

kuuluvad summad ei ole nõuetekohaselt makstud. Viivis on viivitusintress, mida klient on

kohustatud krediidiandjale tasuma rahaliste kohustuste (välja arvatud intressi tasumise kohustus)

täitmisega viivitamise korral iga viivitatud päeva eest. Viivitusintressi aasta- ja päevamäär on

võrdne intressimääraga. Hageja arvestab viivist põhinõudelt 2905,71 eurolt alates laenulepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast 02.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 17.03.2024, s.o. 168

päeva eest intressiga võrdses määras 37,68% aastas kokku summas 503,31 eurot.

Tarbijakrediidi teabelehes punktis 3 (kaasnevad kulud) on välja toodud, et maksete tasumata

jätmise korral on krediidiandjal õigus nõuda kliendilt ka muude sissenõudmiskulude hüvitamist

kooskõlas võlaõigusseaduses toodud piirmääradega. Kuivõrd kostja põhivõlgnevus on 2905,71

eurot, siis saab hageja nõuda kostjalt maksimaalselt 50 eurot.

Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe

sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka

e-posti aadressile. Esimese nõudekirja saatis hageja kostjale 02.10.2023. Hageja korduvalt saatis

kostjale meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega – 24.10.2023, 30.11.2023, 11.12.2023.

Lisaks sellele tekkisid hagejal seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt

võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Kõik eelpool mainitud

toimingud on vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks. Need kulutused tekivad küll võlausaldaja

enda tegevuse tulemusel, kuid on samas tingitud võlgniku makseviivitusest.

Lähtudes eeltoodud selgitustest kujuneb hageja sissenõudmiskulud järgmiselt: 1) nõudekiri

02.10.2023 – 0 eurot; 2) pretensioon 24.10.2023 – 25 eurot; 3) hagihoiatus 30.11.2023 – 5 eurot;

4) meeldetuletus 11.12.2023 – 5 eurot. Seega palub hageja kostjalt välja mõista vastavalt VÕS §

1132 lg 2 p 3 alusel võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot.

Kostja on rikkunud krediidilepingut sellega, et ta ei ole vastavalt krediidilepingule tasunud

krediidiandjale igakuiseid laenu- ja intressi makseid. Seega palub hageja kostjalt välja mõista

põhivõlgnevus 2905,71 eurot, intress 146,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 503,31 eurot

ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Menetluskulud (riigilõiv 455 eurot) taotleb hageja jätta kostja kanda

ja välja mõista ka menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited

5. Maksekäsu kiirmenetluses 05.02.2024 esitatud vastuväites märgib kostja, et on nõus osaliselt, ei

ole nõus intressidega ja viivisega. Laen oli võetud siis, kui võlgnik oli terve. Võlgnik töötas ja sai

töötasu. Seejärel haigestus ning haigestumise tõttu kaotas töö ning seetõttu tekkis võlgnevus.

Tasus töötamise ajal ka laenu, aga viivised ja intressid olid nii suured, et võlgnik oli juba kogu

summa mitme aasta jooksul ära tasunud. Summa oli 3000 eurot, võlgnik tasus iga kuu u 160 eurot,

krediidikuukuse määr on niivõrd kõrge, et isik ei suudagi kogu laenu ära tasuda. Käesoleval ajal on

võlgnikul täielik töövõimekaotus, aasta jooksul viibib võlgnik mitu kuud haiglas ning ei ole

suuteline tasuma võlgnevust. Võlausaldaja peab ka aru saama, et täieliku töövõimekaotusega isik

võib pöörduda pankrotiavaldusega kohtusse. Isikul puudub igasugune vara.

Hagimaterjalid loeti kostjale TsMS § 314¹ lg 2 alusel kätte toimetatuks saatmisega e-posti

aadressile XXX (kostja enda poolt kasutatud meiliaadress, millelt esitas vastuväite käesoleva

tsiviilasja maksekäsu kiirmenetluses) kolme tööpäeva möödumisel saatmisest, s.o. 18.01.2025,

seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 03.02.2025. Kostja ei ole

hagimenetluses kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused

6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt

määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus

hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab

oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

7. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata.

8. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. I AS on teatanud 11.09.2023 kostjale, et loovutab tema vastase nõude O OÜ-le (praegune

B2 Impact OÜ) (dtl 191).

9. Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja P K on I AS-ga

sõlminud 04.04.2016 krediidikontolepingu nr 2674306 limiidiga 1000 eurot, krediidi kulukuse

määraga 60,96% aastas. Seoses limiidi suurendamise sooviga sõlmis kostja lisaks 08.07.2016

lepingu nr 2731428 limiidiga 1250 eurot ja krediidi kulukuse määraga 58,35% aastas, 26.01.2017

lepingu nr 2939486 limiidiga 1500 eurot ja krediidi kulukuse määraga 56,50% aastas, 21.12.2017

lepingu nr 3306766 limiidiga 3000 eurot ja krediidi kulukuse määraga 56,50% aastas. Alates

11.03.2023 on krediidianda teadanud, et kostja krediidikonto lepingule nr 3306766 kohalduv

intressimäär on 37,68% aastas ning krediidi kulukuse määr 45,67% aastas (dtl 175).

Laenulepingu(te) ülesütlemisel arvestab hageja viivis määraga 37,68% aastas. Laenuandja on

lepingud üles öelnud 02.10.2023.

10. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal

(RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes

ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

11. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993

direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti

õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus

hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse

küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul

kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada

ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus

ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb

tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi

93/13/EMÜ mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus

võlausaldajal.

12. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel

ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu

alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-

32-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on

väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist,

eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija

täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS §

406 lg 1).

13. 04.04.2016 krediidikonto lepingu nr 2674306 sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt

avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 21,65% (vt Eesti Panga kodulehelt

https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks

olema krediidi kulukuse määr üle 64,95% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 60,96%

aastas eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa.

08.07.2016 krediidikonto lepingu nr 2731428 sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud

tarbimislaenude kulukuse määr 19,49%, seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema

krediidi kulukuse määr üle 58,47% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 58,35% aastas

seda määra ei ületa.

26.01.2017 krediidikonto lepingu nr 2939486 sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud

tarbimislaenude kulukuse määr 18,95%, seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema

krediidi kulukuse määr üle 56,85% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 56,50% aastas

seda määra ei ületa.

21.12.2017 krediidikonto lepingu nr 3306766 sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud

tarbimislaenude kulukuse määr 18,92% (hagejal on ekslikult hagis märgitud 18,97%), seega peaks

VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 56,76% aastas. Lepingu järgne

krediidi kulukuse määr 56,50% aastas seda määra ei ületa.

Seega lepingud ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühised krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

14. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

15. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija

kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des

1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

16. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase

hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse

täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija

esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi

(VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse

sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja

sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis

on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg

3 p 3).

17. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida

laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave

on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks.

18. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti

üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei

saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu

krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt

tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu

sõlmimist uusi finantskohustusi.

19. Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata

sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma

kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem

seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma.

Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades

selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud

võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu

31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p

21).

20. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et kõigi lepingute

sõlmisel tegi esialgne võlausaldaja päringu Creditinfo andmebaasi ning tuvastati, et

krediiditaotluste esitamise ajal tarbija kohta aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid ei

olnud. Kostja märkis taotlustes oma sissetulekuks 4000 eurot, majapidamiskuludeks 260 eurot,

finantskohustused ja ülalpeetavad puuduvad. Laenusumma väiksust arvestades, olid hageja

hinnangul kogutud andmed piisavad, et veenduda tarbija võimelisuses krediit kokkulepitud

tingimustel tagasi maksta.

21. Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud asjaoludest, et esialgne krediidiandja oleks üldse kostja

krediidivõimelisust hinnanud. Hagile ei ole lisatud ka ühtegi tõendid (s.h. puuduvad ka

laenutaotlused). Kohus andis hagejale korduvalt võimaluse (29.05.2024 ja 06.09.2024

kohtumäärusega) nimetatud asjaolude selgitamiseks ja tõendite esitamiseks. Hagiavaldusest ega

selle lisadest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kostjalt kontoväljavõtet küsinud ja seda

hinnanud või teinud päringu Pensionikeskusesse, et tuvastada, kas kostja üldse omab sissetulekut.

Samuti ei ole hageja esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja

krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja avaldatud igapäevaste kohustuste tegelikkusele

vastavust (esitatud andmete kohaselt ei ole kostja laenutaotlustes märkinud ka sama

krediidiandjaga sõlmitud eelnevatest lepingutest tulenevaid kohustusi). Hagist ei nähtu, milliseid

andmeid pidas krediidiandja piisavalt põhjalikeks, et mitte nõuda kostjalt täiendavalt pangakonto

väljavõtet. Isegi kui eeldada, et esialgne krediidiandja kontrollis kostja maksehäireid, siis kohus

rõhutab, et finantskäitumist ei iseloomusta üksnes maksehäireregistrisse jõudnud võlad.

Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles

näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel ning kohus

on seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist

selliselt, nagu Riigikohus on selgitanud. Kohtu hinnangul on krediidiandja lähtunud üksnes kostja

enda poolt esitatud andmetest, mis ei ole aga piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks.

22. Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja laenuandjana on eiranud VÕS § 4034 lg-s 6

sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud ja selle tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

23. Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa

krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda

vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist

laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel.

Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb

vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja

vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema

majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed

tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade

tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime

vähendamine.

24. VÕS § 4034 lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt.

lepingutasusid) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on

suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest

tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte

kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui kogu

laenusumma on sissenõutavaks muutunud.

25. Käesoleval juhul olid 04.04.2016 lepingus kokkulepitud intressimääraks 47,88% aastas ehk

suurem kui VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Seadusjärgne intressimäär oli Eesti Panga

andmetel alates esimese lepingu sõlmimisest 04.04.2016 kuni 30.06.2016 0,05% aastas.

01.07.2016 -31.12.2022 0% aastas, 01.01.2023 – 30.06.2023 2,5% aastas ning alates 01.07.2023

kuni lepingu lõppemiseni 02.10.2023 4% aastas.

26. Laekumiste arvestuse kohaselt on krediidiandja teinud kostjale 04.04.2016 kuni 30.06.2016

väljamakseid kokku 900 eurot (dtl 193), millelt kuulus tasumisele intress 0,03 eurot järgmise

arvestuse kohaselt:

Arvestuse periood

Tagastamata

krediidisumma

Intress

0,05% aastas

Laekumine

Krediidisumm

a jääk

04.04.2016 – 04.05.2016

50 eurot

0 eurot

10 eurot

40 eurot

05.05.2016 – 06.05.2016

40 eurot

0 eurot

40 eurot

07.05.2016 – 04.06.2016

90 eurot

0 eurot

10 eurot

80 eurot

05.06.2016 – 06.06.2016

80 eurot

0 eurot

80 eurot

07.06.2016 – 30.06.2016

880 eurot

0,03 eurot

880 eurot

Intress kokku

0,03 eurot

27. Esitatud andmete kohaselt on krediidiandja teinud 01.07.2016 kuni 31.12.2022 kostjale

väljamakseid kokku 4195,48 eurot. Samal perioodil tehtud tagasimaksetest tuleb lugeda 0,03 eurot

tasutud intressi katteks ning kõik ülejäänud põhinõude katteks. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st

7 tulenevalt ei võlgne kostja krediidiandjale ka muid krediidiga seotud tasusid (nt lepingu

sõlmimise tasu, haldustasu, teenustasu), mis kuuluvad samuti arvestamisele põhinõude katteks.

Kostja on teinud nimetatud perioodil tagasimakseid kokku summas 9535,75 eurot (dtl 193 - 195).

Seega on kostja tasunud krediidiandjale 5340,24 eurot enam (9535,75 – 4195,48 – 0,03).

28. 01.01.2023 kuni 02.10.2023 on krediidiandja teinud kostjale täiendavalt väljamakseid summas

160 eurot, mis tuleb lugeda tasutuks enamtasutu arvelt, mistõttu ei ole põhjendatud arvestada

nimetatud summalt eelnimetatud perioodil ka seadusjärgset intressi.

29. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja on tasunud krediidiandjale 5180,24 eurot

rohkem (5340,24 - 160) kui krediidiandja oleks olnud õigustatud saama. Kuivõrd kostja on

tasunud kogu põhivõlgnevuse ja tasumisele kuulunud seadusjärgse intressi, jätab kohus

rahuldamata hageja põhinõude 2905,71 eurot ning intressinõude 146,98 eurot. Kuna kogu

põhinõue on tasutud, puudub krediidiandjal ka kohustus tagasimakseid uuesti määrata. Hageja on

esitanud kostja vastu viivisenõude summas 503,31 eurot. Seoses asjaoluga, et kostja on tasunud

laenuandjale rohkem kui laenuandja oli õigustatud saama, puudub alus ka viivisenõude

rahuldamiseks.

30. Kuivõrd kohus tuvastas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ei olnud

kostjal lepingu ülesütlemise päeva seisuga esialgse võlausaldaja ees võlgnevust, tuleb järeldada, et

ka lepingu ülesütlemine ei olnud materiaalsete eelduste puudumise tõttu kehtiv. Eelnimetatud

põhjustel ei ole põhjendatud ka hageja VÕS § 1132 lg 2 alusel esitatud sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue summas 35 eurot.

31. Tõendid, mida kohus eelnevas osas eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu

võetuks, kuid asja lahendamist nad ei mõjuta.

Menetluskulud

32. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Eeltoodu alusel ja põhjusel, et hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud täies

ulatuses hageja kanda.

33. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega

kindlaks määramata.

34. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik