2-24-116567/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-116567

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.04.2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-116567

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi E.P vastu tarbijakrediidilepingust

tuleneva põhivõla, intressi ja viivise ning sissenõudmiskulu

nõudes

Hagihind

4233,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586)

Hageja lepinguline esindaja: Priit Pööbo

Kostja: E.P (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ GS Core hagi E.P vastu rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud OÜ GS Core kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Toimetada kohtuotsus kostjale, E.P-le, kätte

avalikult otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ GS Core (hageja) esitas 02.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

E.P (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohtul ei õnnestunud makseettepanekut kostjale

mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mille tõttu otsustas Pärnu Maakohus 05.06.2024 määrusega

maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Tartu Maakohus kohustas 11.06.2024 määrusega hagejat esitama nõuetekohase

hagiavalduse.

2. Hageja esitas 10.07.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu, mida hageja täpsustas

2-24-116567

26.02.2025. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõla 2313,80 eurot,

sissenõudmiskulu 50 eurot, intressi 415,16 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1454,80

eurot. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõla 1556,17 eurot (sh

maksekäsu kiirmenetlus seisuga sissenõutavaks muutunud 1063,13 eurot ning sissenõutavaks

muutumata summa 493,04 eurot tulevikus TsMS § 369 alusel), sissenõutavaks muutunud viivise

163,21 eurot ja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

03.05.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondora AS ja kostja 01.12.2020 tarbijakrediidilepingu nr

BL2129441. Lepingu kohaselt laenas Bondora AS kostjale 4253 eurot, millest lepingutasu oli 253

eurot ning kostjale maksti välja 4000 eurot, intressimääraga 25,02% aastas, krediidi kulukuse

määraga 39,73%, viivisemääraga 0,0685% päevas ja igakuise haldustasuga 4% aastas. Kostja

kohustus laenu tagastama 60 osamaksega iga kuu 16. kuupäeval. Kostja jäi viivitusse 17.05.2021,

16.06.2021, 16.07.2021, 16.08.2021 ja 15.09.2021 osamaksetega, mistõttu andis Bondora AS

kostjale 17.08.2021 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning ütles lepingu 17.09.2021 üles.

Kostja tasus lepingu kehtivuse perioodil Bondora AS-ile tagasimakseid järgnevalt: 189,20 eurot

põhivõla katteks, 391,33 eurot intressi katteks ja 63,81 eurot haldustasu katteks. Pärast lepingu

lõppemist on kostja tasunud Bondora AS-ile täiendavalt 1800 eurot, mille hageja on arvestanud

põhivõla katteks. Bondora AS loovutas nõude hagejale 20.07.2022. Hageja on saatnud kostjale

tasulisi meeldetuletusi 21.07.2023, 12.09.2023, 27.10.2023, 30.11.2023, 09.01.2024, 20.02.2024

ja 22.04.2024. Hageja leiab, et Bondora AS järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest

kontrollis kostja majanduslikku võimekust konto väljavõttelt ja muudest andmebaasidest. Kostja

kinnitas laenu taotlemisel sissetulekut summas 1100 eurot. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga ja

lepingujärgses määras intressi ja viivist ning sissenõudmiskulusid. Alternatiivselt palub hageja

juhu, kui kohus peaks leidma, et Bondora AS ei ole järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue, millest on maha arvutatud kõik

laekumised ning seadusest tulenev viivis. Hageja leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise korral ei ole lepingu ülesütlemist toimunud, mistõttu tuleb maksekäsu kiirmenetluse

seisuga sissenõutavaks muutunud põhinõue välja mõista summas 1063,13 eurot ning

sissenõutavaks muutumata summa 493,04 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista TsMS §

369 alusel vastavalt hageja esitatud maksegraafikule. Maksegraafiku kohaselt on hageja jaganud

tasumata nõude jäägi summas 1556,17 eurot 60 kuu vahel ning leidnud, et igakuiselt kuulus

jäägilt tasumisele 25,93 eurot ning sissenõutavaks on muutunud 41 osamakset. Samuti arvestas

hageja sissenõutavaks muutunud osamaksetelt viivist.

3. Kohus võttis hagiavalduse 25.07.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama. Kostjale toimetati hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega kätte

avalikult 13.12.2024 (TsMS § 317 alusel). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse

hagiavaldusele 21 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse

kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 03.01.2025. Kostja hagile ei vastanud.

4. Kohus kohustas hagejat 25.03.2025 esitama kohtule kohane võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg

7 järgne nõude ümberarvestus ning hoiatas, et kui hageja ei esita kohtu määratud tähtajaks

ümberarvestust, siis jätab kohus hagi põhjendamata osas rahuldamata. Kohus selgitas, et põhivõla

jäägi jagamine vastavalt esialgse maksegraafiku maksetähtaegadele, kuhu on lisatud ka

viivisearvestus, ei ole kohane nõude ümberarvestus. Kohus selgitas, et hagejal tuleb esitada

laenulepingu nr BL2129441 maksegraafikus (dtl 136–138) välja toodud põhiosa summade

sissenõutavaks muutumise aja alusel ümberarvestus, kus on toodud välja, millise osamakseni on

põhiosa katteks tasutud 2443,83 eurot arvestatud. Pärast seda on hagejal võimalik kontrollida, kas

leping on nõuetekohaselt üles öeldud ning kui ei ole, siis esitada nii sissenõutavaks muutunud kui

tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste osas kohtule taotlus need kostjalt välja mõista.

2-24-116567

5. Hageja esitas 01.04.2025 hagiavalduse tervikteksti, kus oli eemaldanud 26.02.2025 esitatud

ümberarvestusest viivisearvestuse.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus leiab, et OÜ GS Core hagi E.P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on hagiavalduses

märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendamata. Seetõttu ei saa kohus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega ning vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata.

7. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondora AS ja kostja 01.12.2020 laenulepingu nr BL2129441

(dtl 115–145), mille alusel andis hageja kostjale laenu 4253 eurot, intressiga 25,02% aastas.

Lepingu järgi kohustus kostja maksma lepingutasu 253 eurot, mis tasaarvestati kostjale

väljastatava laenusummaga, ja tagastama laenusumma koos intressi ja muude lisatasudega

hagejale igakuiste osamaksetena lõpptähtajaga hiljemalt 17.11.2025.

Hageja on andnud kostjale laenu oma majandustegevuse raames. Seega on poolte vahel sõlmitud

lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõistes. VÕS §

402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja

annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping.

Tulenevalt Riigikohtu juhistest (vt nt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13) on

tarbijakrediidilepingute puhul kohtul alati kohustus kontrollida lepingu kehtivust, kuivõrd

seadusandja on seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine

muudab lepingu kas osaliselt või tervikuna tühiseks. Seega kuna tegemist on tarbijalepingust

tuleneva vaidlusega, siis on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel nõude õiguslikku alust ja

võimalikke tehingu tühisuse aluseid isegi siis, kui pool oma vastuväidetes seda ei taotle.

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates

vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49

lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034

lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija

peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse

hindamiseks. VÕS § 4034 lg 4 järgi teavitab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist

võimaldava teabe omandamiseks tarbijat, missuguse sama paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe,

missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama.

Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

50 lõigetele 3 ja 4. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 13 peab vaidluse korral vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja.

Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud kostjaga hagi aluseks oleva krediidilepingu sõlmimisel

2-24-116567

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on hagiavalduses ja selle täpsustuses

toonud välja, et kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 1100 eurot. Bondora AS

leidis, et kostjal on piisav sissetulek kohustuste täitmiseks, sest kuumakse ei olnud niivõrd kõrge.

Bondora AS tegi päringu ka Krediidiinfo andmetesse ja kostjal puudusid aktiivsed maksehäired.

Hageja on kohtule esitanud kostja pangakonto väljavõtte (dtl 34–98), millest nähtub, et kuus kuud

enne laenulepingu sõlmimist (01.12.2020) on kostja saanud sissetulekutena Töötukassalt

töövõimetoetust 2020. aasta juunis 263,11 eurot, juulis 254,62 eurot, augustis 263,11 eurot,

septembris 263,11 eurot, oktoobris 254,62 eurot ja novembris 263,11 eurot ning töötasu 2020.

aasta juulis 310 eurot, augustis 390 eurot, septembris 400 eurot ja novembris 1100 eurot. Eelnev

teeb keskmiseks kuusissetulekuks kokku 629,95 eurot. Hageja ei ole hagiavalduses toonud välja,

et Bondora AS oleks teinud kindlaks, millised olid kostja igakuiseid kohustused ning milline oli

kostja igakuine majapidamiskulude suurus. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et ta

oleks piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet ja järgis kohaselt vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

8. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist,

siis saab olla põhjendatud nõue põhivõla (sh tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla osas)

ning seadusjärgse viivise osas.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui

krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema.

Riigikohus on selgitanud, et kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

tõendamata jätmise korral peab krediidiandja esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude

tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille

alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks

muutunud (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 24).

VÕS § 416 lg 1 järgi võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu

tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta

ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

Hagiavalduse kohaselt laenas Bondora AS kostjale 4000 eurot ja kostja on tasunud laenu katteks

kokku 2443,83 eurot.

Kohtul ei ole võimalik esitatud andmete pinnalt kontrollida, kas laenulepingu ülesütlemine oli

kehtiv ning millises osas on põhivõlg ümberarvestuse järgi sissenõutavaks muutunud. Kohus on

segitanud hagejale, et viimasel tuleb esitada kohtule nõuetekohane nõude ümberarvestus, millest

nähtub, millise osamakseni on põhiosa katteks tasutud 2443,83 eurot arvestatud. Hagejal tuli

esitada laenulepingu maksegraafikus välja toodud põhisoa summade ja sissenõutavaks muutumise

aja alusel nõude ümberarvestus, kuid kostja esitas kohtule kahel korral maksegraafiku, milles oli

põhivõla jääk jagatud 60 osamakseks. Kohus selgitas hagejale, et viidatud maksegraafik ei ole

nõuetekohane nõude ümberarvestus, kuid hageja ei muutnud oma ümberarvestust. Seega ei ole

hageja toonud kohtule välja asjaolusid, mille järgi saaks kohus kontrollida, kas laenuleping on

2-24-116567

üles öeldud, millest omakorda sõltub see, kas ja mis summas on laenulepingu põhivõlg

sissenõutavaks muutunud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

10. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole kostjal tekkinud ka menetluskulusid, mida

kohus saaks kindlaks määrata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

11. TsMS § 455 lg 1 kohaselt toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kuna kostja tegelik

elu- ja viibimiskoht ei ole teada ja kohtul ei ole õnnestunud temale menetlusdokumente kätte

toimetada, siis TsMS § 317 lg 1 alusel toimetab kohus otsuse kostjale kätte avalikult otsuse

resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik