2-22-18550/58 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Liis

Arrak

Määruse tegemise aeg ja koht

09.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-18550

Kohtuasi

V.E.B hagi D.Q vastu sõiduauto väljaandmiseks ja

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.11.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

V.E.B apellatsioonkaebus

Z.C apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: V.E.B (registrikood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Teele Viilup

Kostja: D.Q (isikukood XXX), lepingulised esindajad

Carmen Tars ja Mirjam-Mari Marastu

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: Z.C

(isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Teele Viilup

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamise otsustamine

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 01.11.2024 otsus tsiviilasjas nr 2-22-18550 ning

kinnitada tsiviilasjas nr 2-22-18550 V.E.B ja D.Q (edaspidi pooled) ning iseseisva

nõudeta kolmanda isiku Z.C vahel kompromiss järgmistel tingimustel.

1.1. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et on huvitatud käesoleva kompromissi

sõlmimisest eeldusel, et (A) samaaegselt või ligilähedaselt samal ajal tsiviilasjas nr

2-22-18550 menetluse lõpetamisega lõpetatakse menetlus ka Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-23-2094 ning et (B) pooled teostavad käesolevas

kompromissis kokkulepitud tingimustel ja korras kompromissis kirjeldatud

tehingud.

1.2. Tulenevalt teatud kohtuväliselt saavutatud kokkulepetest ning tsiviilasjas nr 2-

23-2094 sõlmitud kompromissiga võetud kohustustest on pooled ja iseseisva

nõudeta kolmas isik Z.C õigusrahu saavutamise eesmärgil kokku leppinud

2-22-18550

tsiviilasjas nr 2-22-18550 esitatud hagi esemeks olevatest nõuetest loobumises

V.E.B poolt.

1.3. Pooled ja iseseisva nõudeta kolmas isik Z.C on kokku leppinud, et kompromissi

sõlmimisega loetakse kõik ühelt poolt V.E.B ja iseseisva nõudeta kolmanda isiku

Z.C kohustused D.Q ees ning teiselt poolt D.Q kohustused V.E.B ja iseseisva

nõudeta kolmanda isiku Z.C

ees seoses sõiduautoga (BMW 320XD,

registrinumbriga XXXXXX) täidetuks ning et käesoleva kompromissi sõlmimise

järgselt puuduvad vastavalt V.E.B-l ja iseseisva nõudeta kolmandal isikul Z.C-l

D.Q suhtes ning D.Q-l V.E.B ja iseseisva nõudeta kolmanda isiku Z.C suhtes

seoses sõiduauto (BMW 320XD, registrinumbriga XXXXXX) ja/või muude

tsiviilasjas nr 2-22-18550 avaldatud asjaoludega mis tahes lepingulised või

lepinguvälised nõuded ning et selliste võimalike nõuete ilmnemisel tulevikus

loetakse pooled ja iseseisva nõudeta kolmas isik Z.C neist tingimusteta ja

tagasivõtmatult loobunuks.

1.4. Pooled ja iseseisva nõudeta kolmas isik Z.C avaldavad ja kinnitavad, et nad ei

ole eeltoodud p-s 1.4 nimetatud olemasolevaid või võimalikke tulevikus tekkivad

nõudeid üksteise vastu ei osaliselt ega tervikuna käsutanud ning ühelgi

kolmandal isikul ei ole tekkinud vastavate nõuete või nendega seonduvate

võimalike nõuete suhtes mistahes õigusi.

1.5. Pooled ja iseseisva nõudeta kolmas isik Z.C avaldavad ja kinnitavad, et nende

poolt tsiviilasjas nr 2-22-18550 kantud menetluskulud (sh õigusabikulud

maakohtu menetluses) jäävad nende endi kanda ning et nad kohustuvad mitte

esitama teineteise vastu mis tahes nõudeid tsiviilasjas nr 2-22-18550 kantud

menetluskulude (sh maakohtu menetluses kantud õigusabikulude) hüvitamiseks.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-22-18550 menetlus seoses kompromissi saavutamisega

poolte vahel.

3. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes menetlusosaliste endi kanda.

4. Tagastada V.E.B-le pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust (s.o

840 eurot) ning kanda see summa

V.E.B

arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (AS LHV Pank).

5. Jõustunud määruses asendada menetlusosaliste nimed tähemärkidega ja jätta

avalikustamata menetlusosaliste isikukoodid, registrikood ning aadressid.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse kahe (2) päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud

tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-22-18550

MENETLUSE KÄIK

1. V.E.B (hageja) esitas 09.12.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse D.Q (kostja) vastu

sõiduauto väljaandmiseks ja kahju hüvitamiseks. Harju Maakohtu 06.06.2023 määrusega

kaasati menetlusse Z.C iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

3. Harju Maakohtu 01.11.2024 otsusega jäeti hagi rahuldamata. Maakohus jättis kostja ja

hageja menetluskulud hageja kanda, välja arvatud kostja ja hageja menetluskulud, mis on

seotud kolmanda isiku määruskaebusega. Maakohus jättis kõikide menetlusosaliste

menetluskulud, mis on seotud kolmanda isiku määruskaebusega, iseseisva nõudeta kolmanda

isiku kanda. Maakohus jättis iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud, välja arvatud

määruskaebuse menetlusega seotud kulud, hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja

kasuks välja menetluskulud 7520,49 eurot ning mõistis iseseisva nõudeta kolmandalt isikult

kostja kasuks välja menetluskulud 250,56 eurot ning märkis, et menetluskuludelt kuulub

tasumisele viivis.

4. Hageja esitas 02.12.2024 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas,

milles kohus jättis hagi rahuldamata, samuti hagejat puudutavas menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagiavaldus ja jätta

menetluskulud kostja kanda.

5. Kolmas isik kostja poolel esitas 02.12.2024 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada

maakohtu otsuse osas, milles kohus mõistis kolmandalt isikult menetluskuludena kostja

kasuks välja 250,56 eurot.

6. Kostja vaidles hageja ja kolmanda isiku apellatsioonkaebustele vastu.

7. Menetlusosalised esitasid 01.04.2025 ringkonnakohtule ühiselt allkirjastatud

kompromissikokkuleppe, milles paluvad kohtul kinnitada esitatud kompromiss, lõpetada

tsiviilasja menetlus ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kolmas isik täpsustas

09.04.2025, et on nõus sellega, et tema kui kolmanda isiku menetluskulud jäävad samuti tema

enda kanda. Menetlusosalised leppisid kokku, et lühendavad kompromissi kinnitava määruse

peale määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani. Menetlusosalised avaldasid, et nad on

teadlikud

tsiviilasja kompromissiga lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest.

Menetlusosalised palusid tagastada pool hageja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõivust (s.o 840 eurot) riigilõivu tasunud hageja

arvelduskontole

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (AS LHV Pank). Menetlusosalised soovisid, et kohus ei

avaldaks jõustunud ning avaldamisele kuuluvas kohtulahendis nimesid, vaid asendaks

jõustunud kohtuotsuses menetlusosaliste nimed tähemärkidega, samuti et kohus ei

avalikustaks menetlusosaliste isikukoode või elukoha aadresse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada.

Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 alusel tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.

9. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi

sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb

2-22-18550

mõni seaduses sätestatud alus. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas

TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaksid asja kompromissiga lahendamist.

10. Menetlusosalised on avaldanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse

lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse

lõpetada. TsMS § 432 järgi, kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

11. Menetluskulud jäävad vastavalt menetlusosaliste kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3

menetlusosaliste endi kanda.

12. Hageja on taotlenud kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel

tasumisele kuulunud riigilõivu tagastamist (apellatsioonkaebuse esitamisel tasuti riigilõiv

1680 eurot). TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kuulub hageja taotlus rahuldamisele. TsMS § 150 lg

4 kolmanda lause järgi tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema

korraldusel muule isikule. Hagejale tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust (s.o 840 eurot)

ning kanda see summa vastavalt hageja taotlusele

hageja

arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (AS LHV Pank).

13. Menetlusosalised palusid, et kohus asendaks jõustunud kohtulahendis menetlusosaliste

nimed tähemärgiga ega avalikustaks menetlusosaliste isikukoode või elukoha aadresse.

Ringkonnakohus leiab, et selline taotlus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus määrab

vastavalt TsMS § 462 lg-le 2, et jõustunud määruses tuleb asendada menetlusosaliste nimed

tähemärgiga ja jätta avalikustamata menetlusosaliste isikukoodid, registrikood ning aadressid.

14. Menetlusosalised on lühendanud tulenevalt TsMS § 661 lg-st 4 käesoleva kohtumääruse

peale määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani alates määruse kättetoimetamisest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Liis Arrak