2-24-15829/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 9. aprill 2025

Tsiviilasja nr

2-24-15829

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi W.O

vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagi hind

34 214 eurot 08 senti

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bigabank AS (registrikood 10183757, asukoht

Riia 2, 51004 XXX), lepinguline esindaja Aap Kulik

(Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, e-post

XXX)

Kostja W.O (isikukood XXX, elukoht XXX x–x,

XXX, xxxx XXX, e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Bigbank AS

17.10.2024 hagi

W.O vastu

08.03.2023 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-23004590 tulenevalt 30 007 euro 24 sendi

saamiseks läbi vaatamata, sest Tartu Maakohus kuulutas 24.03.2025 määrusega

tsiviilasjas nr 2-25-2744 välja W.O pankroti ja algatas tema kohustustest

vabastamise menetluse.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Toimetada määrus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 427 kohaselt esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu

Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebus esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 kohaselt 15

päeva alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bigbank AS (hageja) esitas 17.10.2024 hagi W.O (kostja) vastu 30 007 euro 24 sendi

saamiseks poolte vahel 08.03.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepinguga nr CL-EEC-23004590

(leping) võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja palub kostjalt välja mõista

põhivõlg 28 156 eurot 69 senti, sissenõudmiskulud 5 eurot, intress 1422 eurot 63 senti, 9

eurot 13 senti lepingu haldustasu, viivis 413 eurot 79 senti.

2. Tartu Maakohus võttis 24.10.2024 määrusega hagi menetlusse ja toimetas määruse koos

hagimaterjalidega kostjale kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu kätte 24.10.2024 kl 14.30,

kuid kostja tähtaegselt hagile ei vastanud. Kostja andis 29.11.2024 seisukohas kohtule teada,

et plaanib esitada füüsilise isiku maksejõuetusavalduse.

3. Kostja esitas 19.02.2025 kohtule füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse, mille Tartu

Maakohus vaatas tsiviilasja nr 2-25-2744 raames läbi 17.03.2024 toimunud kohtuistungil.

Tartu Maakohus kuulutas 24.03.2025 kl 14.00 pankrotimäärusega tsiviilasjas nr 2-25-2744

välja kostja pankroti ja algatas kostja kohustustest vabastamise menetluse füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 15 lg 9 ja § 45 lg 1 kohaselt. Pankrotimäärus jõustus

kaebetähtaja möödumisel 09.04.2025.

4. Tartu Maakohus andis 26.03.2025 hagejale tähtaja, et esitada soovi korral enda seisukoht

hagi läbi vaatamata jätmise kohta seoses kostja pankroti väljakuulutamise ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamisega. Hageja esitas kohtule 01.04.2025 seisukoha, milles

märkis, et nõustub kohtu põhjendustega, mille kohaselt tuleks hagi jätta läbi vaatamata

pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus jätab PankrS § 43 lg 2 kohaselt hagi läbi vaatamata, kui enne pankroti

väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole

veel tehtud lahendit. Käesoleva tsiviilasja menetlus algas enne pankroti väljakuulutamist.

Kostja pankrot kuulutati välja 24.03.2025 kl 14.00, käesolevas menetluses esitas hageja kostja

vastu hagi aga juba 17.10.2024 ehk enne kostja pankroti väljakuulutamist. Hageja palub

kostjalt tarbijakrediidilepingu rikkumise tõttu välja mõista 30 007 euro 24 senti, seega on hagi

esemeks varaline nõue kostja vastu. Kohus ei ole praeguses asjas veel otsust teinud.

6. Pankrotivõlausaldajad võivad PankrS § 44 lg 1 kohaselt pärast pankroti väljakuulutamist

esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning ka nõuete

rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras. Võlgniku vastu esitatud varalised

nõuded, mille võlausaldajad saavad esitada võlgniku pankrotimenetluses, tuleb jätta läbi

vaatamata, et tagada võlausaldajate võrdne kohtlemine ja nõuete rahuldamine kollektiivses

menetluses, nagu on selgitanud ka Riigikohus (RKTKo 01.03.2017, 3-2-1-145-16, p 13.2).

Kohus jätab eeltoodut arvestades hagi TsMS § 423 lg 3, FIMS § 43 ja PankrS § 43 lg 2

kohaselt läbi vaatamata kostja pankroti väljakuulutamise ja tema kohustustest vabastamise

menetluse algatamise tõttu.

7. Kohus jätab PankrS § 431 lg 3 kohaselt menetluskulud poolte endi kanda. Kohus selgitab, et

hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt õigus taotleda, et talle tagastataks hagi läbi

vaatamata jätmise tõttu pool riigilõivust. Kohus saab TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu

tagastada üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest

riigilõiv tasuti.

Hageja saab poole riigilõivu tagasisaamiseks esitada taotluse Tartu Maakohtule. Riigilõivu

tagastamise taotluses tuleb ära näidata, millisele pangakontole tuleks riigilõiv tagastada

(pangakonto number, konto omaja nimi ja isikukood). Kohus juhib tähelepanu, et riigilõivu

tagastamise nõue lõpeb TsMS § 150 lg 6 järgi kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust,

millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin