2-24-1348/11 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedBlue Motors OÜ (likvideerimisel, võlgnik) esitas 25. jaanuaril 2024 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikku esindas avalduse esitamisel kohtu määratud
Legislator headnote
AI generated2-24-1348/11 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: jaanuaril 2024 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikku esindas avalduse esitamisel kohtu määratud
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Anneli
Alekand
Määruse tegemise aeg ja koht
9. aprill 2025, Tartu
Tsiviilasja number
2-24-1348
Tsiviilasi
Blue Motors OÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti
väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. novembri 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Blue Motors OÜ (likvideerimisel) likvideerija Martin
Krupi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldaja: Blue Motors OÜ (likvideerimisel;
registrikood 14000363) likvideerija Martin Krupp
Ajutine pankrotihaldur: Andrus Õnnik
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tartu Maakohtu 20. novembri 2024 määrus ja saata asi maakohtule
määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2. Määruskaebus rahuldada.
3. Menetluskulude jaotuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 3 teise
lause järgi maakohus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
ASJAOLUD
1. Blue Motors OÜ (likvideerimisel, võlgnik) esitas 25. jaanuaril 2024 avalduse enda
pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikku esindas avalduse esitamisel kohtu määratud
likvideerija Martin Krupp (avaldaja).
Tartu Maakohus võttis 19. veebruaril 2024 avalduse menetlusse ja määras ajutiseks halduriks
Andrus Õnniku. 20. märtsil 2024 määras maakohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks
pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1000 eurot.
Keegi maakohtu määratud summat selleks ettenähtud kontole tähtaegselt ei maksnud. 27. mail
2024 lõpetas maakohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise
tõttu, kohustas ajutist haldurit likvideerima võlgnik ja mh määras võlgniku dokumentide
hoidjaks likvideerija Martin Krupi.
2. Avaldaja esitas maakohtu 27. mai 2024 määrusele määruskaebuse, milles taotles
dokumentide hoidja määramise osas määruse tühistamist. Avaldajalt ei ole dokumentide
hoidjaks olemiseks nõusolekut küsitud ja avaldaja ei ole nõusolekut andnud. Raamatupidaja
on avaldajale raamatupidamise dokumendid üle andnud osaliselt, tegemist on dokumentidega,
mis on olemas registrites ja mille eraldi säilitamine ei ole otstarbekas. Puuduvad dokumendid,
mille säilimise eest saaks likvideerija vastutada. Dokumendid tuleb kas hoiule anda juhatuse
liikmele või jätta dokumentide hoidja määramata.
3. Maakohus keeldus 20. novembri 2024 määrusega määruskaebust menetlusse võtmast.
TsMS § 660 lg 3 annab kaebeõiguse isikule, kelle õigust on määrusega kitsendatud.
Maakohus leidis, et likvideerijal puudub seadusest tulenev kaebeõigus vaidlustada enda
dokumentide hoidjaks määramist, kuna tegemist on seadusest tuleneva likvideerija
kohustusega, mis on kirjas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg-s 1 ja äriseadustiku
(ÄS) §-s 219. Likvideerijaks asumisega on likvideerija andnud nõusoleku täita kõiki seadusest
tulenevaid likvideerija kohustusi, sh kohustust säilitada äriühingu dokumente. Seetõttu ei ole
kohtul vaja eraldi likvideerija nõusolekut, kui määrab ta võlgniku dokumentide hoidjaks. Kui
kohus määranuks dokumentide hoidjaks kellegi kolmanda, siis vajanuks kohus hoidja
nõusolekut.
4. Avaldaja esitas 20. novembri 2024 määrusele määruskaebuse, milles taotles
kohtumääruse tühistamist, määruskaebuse menetlusse võtmist ja uue kohtumääruse tegemist,
millega tühistada 27. mai 2024 kohtumäärus dokumentide hoidja määramise osas.
Avaldaja leiab tuginedes Riigikohtu määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-61-11 (p 8), et alust
määruskaebuse läbivaatamata jätmiseks ei ole. Ühestki seadusest ei tulene likvideerija selget
kohustust pankrotimenetluse lõppemisel raugemisega ja äriühingu lõpetamisel asuda
raamatupidamisdokumentide hoidjaks. Dokumentide hoiustamine on seotud kuludega, mida
likvideerijale ei hüvitata, seega on talle tekkinud rahaline kohustus. TsÜS § 46 lg-st 1 ei
tulene, et dokumentide hoidmine on üksnes likvideerija ülesanne. Seda ei tulene ka ÄS §-st
219. Kuna sätetes on loetelu isikutest, kellele saab dokumente hoiule anda, tuleb küsida ka
nõusolekut. Kui kohus on ilma nõusolekut küsimata määranud dokumentide hoidjaks
likvideerija, siis on likvideerija õigusi kitsendatud ning likvideerijal on TsMS § 660 lg-st 3
tulenev kaebeõigus määruskaebuse esitamiseks. Kaebeõigus tuleneb ka pankrotiseaduse
(PankrS) § 29 lg-st 6, sest likvideerija on äriühingu seaduslik esindaja ja esitas
pankrotiavalduse.
5. Maakohus edastas määruskaebuse 6. detsembril 2024 tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja
saata asi tagasi samale maakohtule 27. mai 2024 määrusele esitatud määruskaebuse
menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
7. Avaldaja meelest jäeti tema kaebus ebaõigesti menetlusse võtmata ning määrati ta
seadusliku aluseta ilma temalt nõusolekut küsimata dokumentide hoidjaks.
8. TsMS § 660 lg 3 järgi võib hagita menetluses isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud,
esitada maakohtu menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse, kui seadusega ei ole ette
nähtud teisti. TsMS § 475 lg 1 p 122 järgi on hagita asjadeks mh pankrotimenetlusega seotud
asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses.
Määrus, millega avaldaja määrati dokumentide hoidjaks, kitsendab avaldaja õigusi, mistõttu
on tal määruse peale kaebeõigus TsMS § 660 lg 3 alusel (vt ka RKTKm 28. september 2011
nr 3-2-1-61-11, p 8). Maakohus keeldus seega ekslikult avaldaja määruskaebuse menetlusse
võtmisest kaebeõiguse puudumise tõttu.
9. Vastuseks määruskaebuse sisulistele väidetele märgib ringkonnakohus, et vaidlustatud
määruses viitas maakohus dokumentide hoidja määramise alusena TsÜS § 46 lg-le 1 ja ÄS §-
le 219 ning leidis, et likvideerijaks asumisega andis avaldaja nõusoleku mh säilitada äriühingu
dokumente.
Iseenesest on õige, et likvideerija on üks neist, kellelt võib võlgniku dokumentide hoidmist
TsÜS § 46 lg 1 ja ÄS § 219 lg 1 järgi eeldada. Avaldaja määrati võlgniku likvideerijaks Pärnu
Maakohtu 25. jaanuari 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-18360 ja ta andis selleks
nõusoleku.
Samas võib ajutise halduri määramisel tulenevalt PankrS § 22 lg-st 1, § 29 lg-st 8 ja § 56 lg-st
3 pidada dokumentide säilimise eest vastutavaks ka ajutist haldurit. Lisaks saab
äriregistriseaduse (ÄRS) § 23 lg-t 8 tõlgendada selliselt, et kui pankrotivõlgnikust äriühing
pankrotiavalduse menetluse raugemisel registrist kustutatakse, märgitakse äriühingu juhatuse
liige dokumentide hoidjaks, kui ei ole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti
määratud (vt ka Pankrotiseadus I. Kommenteeritud väljaanne. § 29 komm 9.3.4.4).
Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et ÄRS § 23 lg 8 on muutumatuna üle võetud kuni 1.
veebruarini 2023 kehtinud ÄS § 58 lg-st 4, milles viidatud sama paragrahvi 1. lõike punkt 1
oli sõnastatud järgmiselt: „Äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse
raugemine pankrotti välja kuulutamata – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei
jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Koos sellega kantakse äriregistrisse äriühingu
ajutise pankrotihalduri nimi ja isikukood ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu
likvideerimise ja esindab äriühingut. Kui pankrotivõlgnik on füüsilisest isikust ettevõtja, siis
kustutatakse ta viivitamata äriregistrist.“ ÄRS § 23 lg 1 p-l 1 ja lg-l 8 ei ole omavahel loogilist
seost, kuid seletuskirja (äriregistri seadus 493 SE) kohaselt on muudatused §-s 23 võrreldes
ÄS §-ga 58 sõnastuslikud ning tehtud terminite ühtlustamiseks. Sellest saab järeldada, et
seadusandja ei soovinud muuta põhimõtet, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja
kuulutamata hoiab dokumente juhatuse liige (või teda asendanud likvideerija).
Eelnevast tuleneb, et võlgniku dokumentide hoidja tuleb praegusel juhul valida isikute seast,
kellel kõigil on seadusest tulenev kohustus olla dokumentide hoidjaks ilma neilt selleks eraldi
nõusolekut küsimata. Maakohus ei põhjendanud 27. mai 2024 määruses, millega kohus
pankrotimenetluse lõpetas ja dokumentide hoidja määras, miks tuleb eelistada likvideerijat
dokumentide hoidjana juhatuse liikme või ajutise halduri asemel.
ÄS § 219 lg 2 eeldab, et koos dokumentide hoidja nime ja isikukoodiga kantakse registrisse
ka tema elektronposti aadress, et lihtsustada dokumentide hoidjaga kontakti leidmist.
10. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus sõltuvalt
asja lahendamise tulemustest.
11. TsMS § 663 lg 2 järgi ei saa määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale
edasi kaevata.
(allkirjastatud digitaalselt)