Legislator Case Law & Legislation
2-24-1348/11 AI generated

2-24-1348/11 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-24-1348/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Blue Motors OÜ (likvideerimisel, võlgnik) esitas 25. jaanuaril 2024 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikku esindas avalduse esitamisel kohtu määratud

Legislator headnote

AI generated

2-24-1348/11 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: jaanuaril 2024 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikku esindas avalduse esitamisel kohtu määratud

Keywords

AI generated
banking documents missing case documents attachment of bank accounts procedure for clearance of accounts bank account information bank account holders
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Anneli

Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-1348

Tsiviilasi

Blue Motors OÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. novembri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Blue Motors OÜ (likvideerimisel) likvideerija Martin

Krupi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Blue Motors OÜ (likvideerimisel;

registrikood 14000363) likvideerija Martin Krupp

Ajutine pankrotihaldur: Andrus Õnnik

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 20. novembri 2024 määrus ja saata asi maakohtule

määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Menetluskulude jaotuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 3 teise

lause järgi maakohus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD

1. Blue Motors OÜ (likvideerimisel, võlgnik) esitas 25. jaanuaril 2024 avalduse enda

pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikku esindas avalduse esitamisel kohtu määratud

likvideerija Martin Krupp (avaldaja).

Tartu Maakohus võttis 19. veebruaril 2024 avalduse menetlusse ja määras ajutiseks halduriks

Andrus Õnniku. 20. märtsil 2024 määras maakohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1000 eurot.

Keegi maakohtu määratud summat selleks ettenähtud kontole tähtaegselt ei maksnud. 27. mail

2024 lõpetas maakohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu, kohustas ajutist haldurit likvideerima võlgnik ja mh määras võlgniku dokumentide

hoidjaks likvideerija Martin Krupi.

2. Avaldaja esitas maakohtu 27. mai 2024 määrusele määruskaebuse, milles taotles

dokumentide hoidja määramise osas määruse tühistamist. Avaldajalt ei ole dokumentide

hoidjaks olemiseks nõusolekut küsitud ja avaldaja ei ole nõusolekut andnud. Raamatupidaja

on avaldajale raamatupidamise dokumendid üle andnud osaliselt, tegemist on dokumentidega,

mis on olemas registrites ja mille eraldi säilitamine ei ole otstarbekas. Puuduvad dokumendid,

mille säilimise eest saaks likvideerija vastutada. Dokumendid tuleb kas hoiule anda juhatuse

liikmele või jätta dokumentide hoidja määramata.

3. Maakohus keeldus 20. novembri 2024 määrusega määruskaebust menetlusse võtmast.

TsMS § 660 lg 3 annab kaebeõiguse isikule, kelle õigust on määrusega kitsendatud.

Maakohus leidis, et likvideerijal puudub seadusest tulenev kaebeõigus vaidlustada enda

dokumentide hoidjaks määramist, kuna tegemist on seadusest tuleneva likvideerija

kohustusega, mis on kirjas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg-s 1 ja äriseadustiku

(ÄS) §-s 219. Likvideerijaks asumisega on likvideerija andnud nõusoleku täita kõiki seadusest

tulenevaid likvideerija kohustusi, sh kohustust säilitada äriühingu dokumente. Seetõttu ei ole

kohtul vaja eraldi likvideerija nõusolekut, kui määrab ta võlgniku dokumentide hoidjaks. Kui

kohus määranuks dokumentide hoidjaks kellegi kolmanda, siis vajanuks kohus hoidja

nõusolekut.

4. Avaldaja esitas 20. novembri 2024 määrusele määruskaebuse, milles taotles

kohtumääruse tühistamist, määruskaebuse menetlusse võtmist ja uue kohtumääruse tegemist,

millega tühistada 27. mai 2024 kohtumäärus dokumentide hoidja määramise osas.

Avaldaja leiab tuginedes Riigikohtu määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-61-11 (p 8), et alust

määruskaebuse läbivaatamata jätmiseks ei ole. Ühestki seadusest ei tulene likvideerija selget

kohustust pankrotimenetluse lõppemisel raugemisega ja äriühingu lõpetamisel asuda

raamatupidamisdokumentide hoidjaks. Dokumentide hoiustamine on seotud kuludega, mida

likvideerijale ei hüvitata, seega on talle tekkinud rahaline kohustus. TsÜS § 46 lg-st 1 ei

tulene, et dokumentide hoidmine on üksnes likvideerija ülesanne. Seda ei tulene ka ÄS §-st

219. Kuna sätetes on loetelu isikutest, kellele saab dokumente hoiule anda, tuleb küsida ka

nõusolekut. Kui kohus on ilma nõusolekut küsimata määranud dokumentide hoidjaks

likvideerija, siis on likvideerija õigusi kitsendatud ning likvideerijal on TsMS § 660 lg-st 3

tulenev kaebeõigus määruskaebuse esitamiseks. Kaebeõigus tuleneb ka pankrotiseaduse

(PankrS) § 29 lg-st 6, sest likvideerija on äriühingu seaduslik esindaja ja esitas

pankrotiavalduse.

5. Maakohus edastas määruskaebuse 6. detsembril 2024 tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

saata asi tagasi samale maakohtule 27. mai 2024 määrusele esitatud määruskaebuse

menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.

7. Avaldaja meelest jäeti tema kaebus ebaõigesti menetlusse võtmata ning määrati ta

seadusliku aluseta ilma temalt nõusolekut küsimata dokumentide hoidjaks.

8. TsMS § 660 lg 3 järgi võib hagita menetluses isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud,

esitada maakohtu menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse, kui seadusega ei ole ette

nähtud teisti. TsMS § 475 lg 1 p 122 järgi on hagita asjadeks mh pankrotimenetlusega seotud

asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses.

Määrus, millega avaldaja määrati dokumentide hoidjaks, kitsendab avaldaja õigusi, mistõttu

on tal määruse peale kaebeõigus TsMS § 660 lg 3 alusel (vt ka RKTKm 28. september 2011

nr 3-2-1-61-11, p 8). Maakohus keeldus seega ekslikult avaldaja määruskaebuse menetlusse

võtmisest kaebeõiguse puudumise tõttu.

9. Vastuseks määruskaebuse sisulistele väidetele märgib ringkonnakohus, et vaidlustatud

määruses viitas maakohus dokumentide hoidja määramise alusena TsÜS § 46 lg-le 1 ja ÄS §-

le 219 ning leidis, et likvideerijaks asumisega andis avaldaja nõusoleku mh säilitada äriühingu

dokumente.

Iseenesest on õige, et likvideerija on üks neist, kellelt võib võlgniku dokumentide hoidmist

TsÜS § 46 lg 1 ja ÄS § 219 lg 1 järgi eeldada. Avaldaja määrati võlgniku likvideerijaks Pärnu

Maakohtu 25. jaanuari 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-18360 ja ta andis selleks

nõusoleku.

Samas võib ajutise halduri määramisel tulenevalt PankrS § 22 lg-st 1, § 29 lg-st 8 ja § 56 lg-st

3 pidada dokumentide säilimise eest vastutavaks ka ajutist haldurit. Lisaks saab

äriregistriseaduse (ÄRS) § 23 lg-t 8 tõlgendada selliselt, et kui pankrotivõlgnikust äriühing

pankrotiavalduse menetluse raugemisel registrist kustutatakse, märgitakse äriühingu juhatuse

liige dokumentide hoidjaks, kui ei ole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti

määratud (vt ka Pankrotiseadus I. Kommenteeritud väljaanne. § 29 komm 9.3.4.4).

Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et ÄRS § 23 lg 8 on muutumatuna üle võetud kuni 1.

veebruarini 2023 kehtinud ÄS § 58 lg-st 4, milles viidatud sama paragrahvi 1. lõike punkt 1

oli sõnastatud järgmiselt: „Äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse

raugemine pankrotti välja kuulutamata – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei

jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Koos sellega kantakse äriregistrisse äriühingu

ajutise pankrotihalduri nimi ja isikukood ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu

likvideerimise ja esindab äriühingut. Kui pankrotivõlgnik on füüsilisest isikust ettevõtja, siis

kustutatakse ta viivitamata äriregistrist.“ ÄRS § 23 lg 1 p-l 1 ja lg-l 8 ei ole omavahel loogilist

seost, kuid seletuskirja (äriregistri seadus 493 SE) kohaselt on muudatused §-s 23 võrreldes

ÄS §-ga 58 sõnastuslikud ning tehtud terminite ühtlustamiseks. Sellest saab järeldada, et

seadusandja ei soovinud muuta põhimõtet, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja

kuulutamata hoiab dokumente juhatuse liige (või teda asendanud likvideerija).

Eelnevast tuleneb, et võlgniku dokumentide hoidja tuleb praegusel juhul valida isikute seast,

kellel kõigil on seadusest tulenev kohustus olla dokumentide hoidjaks ilma neilt selleks eraldi

nõusolekut küsimata. Maakohus ei põhjendanud 27. mai 2024 määruses, millega kohus

pankrotimenetluse lõpetas ja dokumentide hoidja määras, miks tuleb eelistada likvideerijat

dokumentide hoidjana juhatuse liikme või ajutise halduri asemel.

ÄS § 219 lg 2 eeldab, et koos dokumentide hoidja nime ja isikukoodiga kantakse registrisse

ka tema elektronposti aadress, et lihtsustada dokumentide hoidjaga kontakti leidmist.

10. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus sõltuvalt

asja lahendamise tulemustest.

11. TsMS § 663 lg 2 järgi ei saa määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale

edasi kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)