1-25-1248/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-1248

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märts 2025. a, Tallinnas

Kohtukoosseis

kohtunik Kristina Väliste

Kriminaalasja number

1-25-1248 (kohtueelses menetluses 24231553732)

Kohtuistungi sekretär

Riina Ratassepp

Prokurör

Margaret Beres

Kaitsja

Süüdistatav on loobunud kaitsja osavõtust

Menetluse liik

lühimenetlus

Süüdistatav:

MAREK KITT, isikukood: 37703270315; elukoht: xxx, kannab karistust Tallinna Vanglas;

kodakondsus: xxx; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; töökoht: xxx. Kehtivad kriminaalkaristusi 9,

viimati karistatud 28.08.2024 Harju Maakohtu otsusega asjas nr 1-24-4890 karistati KarS § 199 lg 1 -

§ 25 lg 2 järgi vangistusega, lõplikuks karistuseks loeti 3 kuud 10 päeva, mis asendati ÜKT-ga (97

tundi). 30.12.2024 Harju Maakohtu määrusega pöörati ärakandmata karistus 3 kuud ja 7 päeva

vangistust täitmisele, karistuse alguseks 20.12.2024; seitse kehtivat väärteokaristust.

Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana ei ole kinnipeetud

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Marek Kitt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistada teda vangistusega 6 kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes Marek Kitile

vähendatud karistuseks 4 kuud vangistust.

3. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust, s.o 4 kuud vangistust, Harju Maakohtu

28.08.2024. a otsusega nr 1-24-4890 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 päeva

vangistuse võrra ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 4 kuud ja 9 päeva vangistust.

4. Karistusaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 18.03.2025.a.

1-25-1248

5. KrMS § 130 lg 41 kohaldada Marek Kiti (Kitt) suhtes tõkendit vahistamine ning vahistada

Marek Kitt kohtusaalis. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel või

mõistetud karistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb asjaolu saabub varem.

Tõkendi kohaldamise osas on kohus koostanud eraldi kohtumääruse.

6. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Marek Kitilt (Kitt) riigituludesse:



sundrahast 1,5 palga alammääras pool – 664,50 eurot;

Kriminaalmenetluse kulud (sundraha) 664,5 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest Maksu-

ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB PANK,

EE522200221013264447 SWEDBANK, EE401700017002872300 LUMINOR BANK või

EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber 99925700008223.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Sundrahast pool, s.o 664,50 eurot jätta riigi kanda.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse

resolutiivosa kuulutamisest, s.o kuni 25.03.2025 (k.a). Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsuse

terviktekst kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 9.04.2025. kell 10.00.

Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o kuni 9.05.2025 (k.a.).

Vahistatud süüdistatav ja tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti koopia kinnipidamiskohas viibivale süüdistatavale

kättetoimetamisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

Harju Maakohtule.

Tõkendi vahistamise kohaldamise peale (kohtumäärus vahistamise kohta) võib KrMS § 387 lg 2

alusel vahistamise määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi

teada saama.

SÜÜDISTUS

Marek Kitti süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb toime vargusi süstemaatiliselt ja keda on

selle eest karistatud 28.08.2024 Harju Maakohtu otsusega asjas nr 1-24-4890 karistati KarS § 199 lg 1

- § 25 lg 2 järgi (teod 08.11.2023 ja 26.08.2024), PPA 21.10.2023 otsusega asjas nr 231523007262

KarS § 218 lg 1 - § 25 lg 2 alusel (tegu toime pandud 21.10.2023) ja PPA 14.10.2023 otsusega asjas nr

231723010275 KarS § 218 lg 1 - § 25 lg 2 järgi (tegu toime pandud 14.10.2023), uuesti viibides

15.09.2024 kella 13:20 paiku Tallinnas, xxx asuva xxx keskuse xxx toidupoe infoleti juures, võttis

võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil infoleti pealt J K (K) kuuluvad uued

juhtmevabad kõrvaklapid Apple Airpods Pro gen 2 karbis koos USB laadimisjuhtme- ja kõrvaklappide

otsikutega kogumaksumusega 279 eurot, pani enda jope taskusse ning lahkus.

Seega pani Marek Kitt oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU SEISUKOHT

1-25-1248

Tõendatus

1. Kannatanu J K ostis 15.09.2024 Tallinnas xxx asuvast xxx keskuse xxx kauplusest Apple AirPods

pro gen 2 juhtmevabad kõrvaklapid, 6 tk komplektis kummist otsikud ja valget värvi USB juhtme,

mis olid karbis, koguväärtusega 279 euro, millised unustas samas keskuses kella 13.00 ajal

toidupoe xxx infolaua letile. (lk 5, 16, 18-19). xxx keskuse turvatöötaja, tunnistaja K M, ütlused

kinnitavad, et kannatanu pöördus tema poole, misjärel leidis kinnitust, et kannatanu J K ostis xxx

kell 12.55 Apple AirPods pro gen 2 juhtmevabad kõrvaklapid, 6 tk komplektis kummist otsikud ja

valget värvi USB juhtme, mis olid karbis, väärtusega 279 eurot. Turvakaamerate salvestisi

vaadates tuvastas ta isiku, kes kõrvaklapid kell 13.20 infoletilt võttis ja enda vasakusse taskusse

pani. Samal õhtul kella 21.05 paiku nägi ta sama isikut keskuse juures õues ja toimetas ta

turvaruumi kontrolliks (lk 4pö). 30.09.2024 asitõendi vaatlusprotokoll (turvakaamerasalvestus)

kinnitab, et kell 13.20 võtab kahtlusteta Marek Kitina äratuntav inimene leti pealt toote, paneb

endale jope taskusse ja lahkub (lk 7, CD-plaat). Marek Kitt on ka isikuks, kes oli turvatöötaja poolt

kinni peetud ja kelle käest leiti ja võeti ära Apple AirPods pro gen 2 juhtmevabad kõrvaklapid, 6 tk

komplektis kummist otsikud ja valget värvi USB juhtme, mis olid karbis (lk 9, 10). Varastatud

komplekt on ka asitõendina vaadeldud ning tagastatud (lk 11- 16). Kannatanu kinnitab, et on

kõrvaklapid tagasi saanud ning tsiviilhagi ei esita (lk 16, 18-19).

2. Videosalvestiselt on näha, et just Marek Kitt võtab infoletilt karbi, paneb jope taskusse ja läheb ära.

Tema kinnipidamisel on just tema käest varastatu leitud ja äravõetud.

3. Marek Kitt ise juhtunut ei mäleta (lk 68 pö-69). Marek Kitt ei taotlenud enda ülekuulamist

kohtuistungil, jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Ütlustes on ta samuti väljendanud,

et ei mäleta juhtunut, kuid ei eita, et võis varastada, kuna oli purjus (lk 24). Viimases sõnas avaldas

Marek Kitt kahetsust toimepandu suhtes (lk 69).

4. Eeltoodu alusel on tõendatud, et Marek Kitt 15.09.2024 kella 13:20 paiku Tallinnas, xxx asuva xxx

keskuse xxx toidupoe infoleti juures, võttis infoleti pealt J K kuuluvad uued juhtmevabad

kõrvaklapid Apple Airpods Pro gen 2 karbis koos USB laadimisjuhtme- ja kõrvaklappide

otsikutega kogumaksumusega 279 eurot, pani enda jope taskusse ning lahkus.

Kvalifikatsioon

5. Süüdistatava tegevus on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9, s.o võõra vallasasja äravõtmine selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

6. Süüdistuses märgitud Apple AirPods pro gen 2 juhtmevabad kõrvaklapid, 6 tk komplektis kummist

otsikud ja valget värvi USB juhtmega, mis olid karbis, on süüdistatava jaoks võõras vallasasi- need

kuulusid J K.

7. Varastatu väärtus on 279 eurot, mis ületab KarS § 218 sätestatud 20 miinimumpäevamäära ehk 200

euro piiri.

8. Võttes infoletilt teadvalt talle mitte kuuluvad Apple AirPods pro gen 2 juhtmevabad kõrvaklapid, 6

tk komplektis kummist otsikud ja valget värvi USB juhtme, mis olid karbis, pannes need enda jope

taskusse ja minnes ära, tegi Marek Kitt kõik endast oleneva, et J K nõusolekuta viimase valdus

lõpetada ja enda oma kehtestada. Võttes kauba kaasa, soovis Marek Kitt ilmselgelt varastatu enda

tarbeks pöörata või muul viisil realiseerida. Seda kinnitab ka see, et kauba tagastamisel oli sellel

määrdumus, ei olnud enam pakendit ega kasutusjuhendit nagu uuena ostes (lk 19).

9. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-87-08 leidnud, et süstemaatiline vargus eeldab vähemalt

kolme vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 või KarS

§ 218 alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need

üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul,

kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks hangib isik endale varastades elatist, see

on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest

lähtuvalt.

10. Kõik märgitud asjaolud esinevad Marek Kiti suhtes. Enne käesolevas asjas kohtu alla andmist on

süüdistatav viimati olnud kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 28.08.2024. a otsusega mh

KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi (lk 33-37). 14.10.2023 ja 21.10.2023 on ta toime pannud KarS

1-25-1248

§ 218 järgi karistatavad varguse katsed (lk 38- 43). Kohtulikult on ta karistatud varguste

toimepanemiste eest kokku üheksal korral alates 2020 aastast (lk 25- 27pö). Eelnevast saab teha

järelduse, et varguste toimepanek on süüdistatavale saanud elustiiliks. Ka viimase kohtuotsusega

mõistetud vargus on toimepandud kaupluses. Seega moodustavad tema poolt toimepandud

vargused sisulise süsteemi, mistõttu on tegemist isikuga, kes paneb varguseid toime

süstemaatiliselt.

11. Eeltoodu alusel on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ehk

tegemist on süstemaatilise vargusega.

12. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks.

13. Marek Kitt pani kuriteo toime kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava

asjaolu teostamise (infoletilt võõra vallasasja- karbis oleva komplekti võtmise), millise pani endale

taskusse- valduse murdmiseks ja enda valduse kehtestamiseks, seega võõra vallasasja äravõtmise

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse ja teadis, et see tema tegevuse järel ka saabub

(varastatu jääb temale tarbimiseks või muul moel realiseerimiseks). Kuivõrd süüdistatav ei tasunud

ise kauba eest, sooviski ta seda ebaseaduslikult omandada. Lahkudes varastatuga keskusest ja

hoides seda enda valduses pööraski ta võõra vallasasja enda omandisse.

14. Kohus leiab, et Marek Kiti tegevus vastab eeltoodu põhjal KarS § 199 lg 2 p 9 kuriteokoosseisule.

15. Marek Kitil esines toimikumaterjalidest tulenevalt tavaline joobeseisund. Kriminaalasjas süüd ega

õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine, tegemist on täisealise ja süüvõimelise

meesterahvaga.

Karistus

16. Kohus selgitab, et KarS § 199 lg 2 p 9 eest on seaduseandja ettenäinud rahalise karistuse või kuni

viieaastase vangistuse.

17. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56

lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse karistust kergendavaid,

raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude

toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab

kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja

kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele

vastav karistuse määr.

18. Käesoleval juhul on süüdistatavale etteheidetud kavatsetult ühe varguse episoodi toimepanemist,

mis on toime pandud süstemaatiliselt. Varastatu on kannatanule tagastatud, tsiviilhagi kannatanu

esitada ei soovinud. Varastatud kauba väärtus on 279 eurot, mis ületab vähesel määral koosseisu

alammäära. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Marek Kiti teosüü KarS § 199 lg 2 p 9 mõistes on

väga vähene.

19. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

20. Marek Kitt on kohtueelses menetluses ja kohtus väitnud, et ei mäleta, kas on antud teo

toimepannud, kuna võis olla joobes, kuid viimases sõnas avaldas kahetsust toimepandu suhtes.

Taoline kahetsusavaldus ei ole KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes siiras puhtsüdamlik kahetsus. Kahetsuse

siiruses annavad aluse kahelda ka samaliigiliste kuritegude korduv toimepanek, mistõttu on

paljasõnaline kahetsusavaldus viimases sõnas seotud pigem eesootava karistusega. Samas,

arvestades, et Marek Kitt siiski avaldas sõnaliselt kahetsust, mitte ei väljendanud täielikku

ükskõiksust enda teosse, saab seda arvestada iseloomustava asjaoluna ja sellest tulenevalt on

võimalik vähesel määral karistust kergendada.

21. Lisaks eeltoodule tuleb eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestada karistuse mõistmisel ka

süüdlase isikut, sh võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest,

kuivõrd kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise

kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades.

1-25-1248

22. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdistataval üheksa kehtivat kriminaalkaristust varguste

toimepanemise eest, alates 2020 aastast. Praeguse varguse on Marek Kitt toime pannud 28.08.2024

kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal vähem kui kuu aja möödudes kohtuotsusest.

Taolised asjaolud annavad aluse eripreventiivsetel kaalutlustel karistuse suurendamiseks.

23. Kuivõrd süüdistatav on vargusi toime pannud korduvalt, st olles eelnevalt samalaadsete tegude eest

karistatud, siis üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades tuleb anda ühiskonnale signaal, et

õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut taunitakse, mis väljendub rangemas kohaldatavas

karistuses. Kohtu hinnangul on see vajalik ka õiguskorra huvide kaitseks, isoleerimaks samaliigilisi

kuritegusid sooritavad korduvkurjategijad ühiskonnast, arvestades siinjuures ka riski, et

korduvkurjategijatel on suurem tõenäosus uute kuritegude sooritamiseks. Eeltoodut arvestades

tuleb üldpreventiivseid aspekte silmas pidades mõista süüdistatavale rangem karistus.

24. Võttes arvesse, et süüdistatava teosüü on väga väike, puuduvad karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud, iseloomustava asjaoluna arvestab kohus kahetsuse avaldamist, esinevad eri-

ja üldpreventiivsed kaalutlused karistuse suurendamiseks, on kohane karistada süüdistatavat

käesoleva kuriteo toimepanemise eest vangistusega 6 kuud, millest lühimenetluse sätete kohaselt

tuleb maha arvata 1/3, mistõttu jääb lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 4 kuud.

25. Kohus ei näe selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid karistuse täitmisele pööramata jätmise.

Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu

tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik

vabastamine ei ole karistuse liik (RKKKo 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04).

26. Arvestades süüdistatava senist elukäiku, st varasemat karistatust samaliigiliste kuritegude

toimepanemise eest, on ilmne, et süüdistatav jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist ega

suudaks täita käitumiskontrolli nõudeid. Olukorras, kus varguste toimepanek on muutunud isikule

elustiiliks, ei ole põhjendatud tema suhtes vangistuse tingimuslik kohaldamata jätmine, ka mitte

tema allutamisega käitumiskontrollile, kuivõrd selliselt ei oleks tagatud ka õiguskorra kaitsmise

huvid. Marek Kiti suhtes ei ole võimalik kohaldada käitumiskontrolli ka põhjusel, et isikul puudub

kindel elukoht ning käitumiskontrollile allutatud isik peab KarS § 75 lg 1 p 1 alusel elama kindlas

elukohas. Kõige kaalukam on aga asjaolu, et antud teo pani Marek Kitt toime ajal kui talle

mõistetud vangistus oli asendatud üldkasuliku tööga, vähem kui kuu möödumisel eelmisest

otsusest, ning viimase otsusega täitmisele pööramata jäetud karistus pöörati temast tingitud

põhjustel täitmisele. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et süüdistataval tuleb mõistetud vangistus

reaalselt ära kanda.

27. Kuivõrd Marek Kitt on käesoleva teo toime pannud enne 28.08.2024 kohtuotsusega mõistetud

karistuse ärakandmist, tuleb moodustada liitkaristus. 28.08.2024 Harju Maakohtu otsusega mõisteti

Marek Kitile vähendatud karistuseks vangistus 3 kuud ja 10 päeva, millest arvati maha

eelvangistuses viibitud 3 päeva, mistõttu jäi kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 3 kuud ja

7 päev (lk 34), milline pöörati täitmisele 30.12.2024 Harju Maakohtu määrusega. Karistuse

kandmise alguseks loeti 20.12.2024 (lk 49).

28. Seega tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust, s.o 4 kuud vangistust, Harju

Maakohtu 28.08.2024. a otsusega nr 1-24-4890 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 päeva

vangistuse võrra ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 4 kuud ja 9 päeva vangistust. Karistusaja

alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 18.03.2025.a.

29. Marek Kiti poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise

karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada

kergemaliigilist karistust. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava

puhul karistuse eesmärke juba eelnevalt viidatud asjaolude tõttu. Varasemalt korduvalt

samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest karistatuna ja sellise intensiivsusega kuritegusid

toime pannud isiku puhul ei oleks rahalise karistuse mõistmine proportsionaalne. Samuti tuleb

tähele panna, et isikul puudub töökoht ja sissetulek, mistõttu puudub kohtul veendumus, et isik

rahalist karistust täidaks. Eeltoodust tulenevalt ei ole süüdistatava rahalise karistusega karistamine

kooskõlas karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega ning õiguskorra kaitsmise huvidega.

Tõkend

1-25-1248

30. Tõkendi kohaldamise vajalikkuse on kohus põhjendanud 18.03.2025.a kohtumääruses ning jääb

täielikult seal väljendatud seisukoha juurde.

31. Marek Kitil on üheksa kehtivat kriminaalkaristust. Viimati on teda kriminaalkorras karistatud

Harju Maakohtu 28.08.2024. a otsusega nr 1-24-4890 vangistusega 3 kuud 10 päeva, mis asendati

üldkasuliku tööga 97 tundi. 30.12.2024 Harju Maakohtu määrusega pöörati ärakandmata karistus 3

kuud ja 7 päeva vangistust täitmisele, karistuse alguseks oli 20.12.2024. Seega vabaneks Marek

Kitt karistuse kandmiselt 27.03.2025.

32. Marek Kitt on seega käesoleva kuriteo toimepannud vähem kui kuu aja möödudes kohtuotsusest,

millisega asendati vangistus üldkasuliku tööga.

33. Marek Kitil puudub püsiv elukoht, kus ta igapäevaselt viibiks. Samuti ei ole tal kontaktnumbrit.

Arvestades asjaoluga, et Marek Kitil puudub elukoht, kus ta igapäevaselt viibiks, siis on

praktilistelt võimatu tagada tema ilmumine ka karistuse kandmisele tähtaegselt.

34. Harju Maakohtu 30.12.2024.a määrusest nähtuvalt taotles kriminaalhooldaja Harju Maakohtu

28.08.2024. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramist põhjusel, et Marek Kitt ei ilmunud

kriminaalhooldusosakonda, puudus kontakt, mistõttu ei olnud võimalik planeerida üldkasuliku töö

sooritamist, rikkunud korduvalt lisakohustust „mitte tarvitada alkoholi“. Seega ei allunud Marek

Kitt ka käitumiskontrolli nõuetele ehk rikkus temale määratud kohustusi.

35. Viimati mõistetud karistuse täitmise pööramise menetluses kohaldati Marek Kiti suhtes

tagaotsimist ja vahistamist, sest puudusid kontaktnumbrid ja elukoht. Seega on küllaltki tõenäoline

karistuse kandmisest kõrvalehoidumine kinnipidamisasutusse taas sattumise vältimiseks.

36. Kohtul puudub kindlus, et vabanedes eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmiselt, ei

hakka Marek Kitt käesoleva kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma. Karistuse mõistmisel selle

maksimaalse mõju saavutamiseks on vajalik ka selle viivitamatu täideviimine. Märgitu on vajalik

ka õiguskorra kaitsmise seisukohast, kuivõrd Marek Kitt on oma käitumisega näidanud, et ta paneb

vabaduses viibides toime kuritegusid. Marek Kiti vahistamine on vältimatult vajalik seega ka

ühiskonna põhiväärtuste ja nendes kehtivate õigushüvede vahetuks kaitseks, mis vaieldamatult

kaaluvad üles isiku põhivabaduse riive.

37. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada Marek Kiti suhtes KrMS §

130 lg 41 alusel tõkendina vahistamist kohtuotsuse kuulutamisest ning arvestada tema karistuse

kandmise aja algust alates tema kinnipidamisest ehk 18.03.2025. Tõkend vahistamine tuleb

tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel sõltuvalt sellest, kumb asjaolu saabub

varem.

Menetluskulud

38. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS §

179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2025 on selle suuruseks 1329 eurot.

Kohtu hinnangul esineb Marek Kiti puhul erandlikke asjaolusid, mis tingivad temalt

väljamõistetava sundraha vähendamise. Marek Kitil puudub töö- ja elukoht ning kohus mõistis

talle karistuseks reaalse vangistuse. Tal puudub ka sissetulek. Karistusregistri andmetest nähtuvalt

on tal hulgi tasumata trahve. Kuivõrd tegemist on aga täisealise töövõimelise isikuga, siis saab ta

vangistusest vabanemisel asuda tööle. Arvestades, et süüdistatav ei ole pikaajaliselt töötanud, tal

on ilmselt tekkinud hulgi võlgnevusi, siis tema resotsialiseerumise soodustamiseks peab kohus

põhjendatuks sundraha vähendamist poole võrra ning selle tasumise ajatamist aastale ehk

maksimaalsele võimalikule tähtajale.

Kohus juhindub KrMS § 45 lg 4 p-st 2, § 173 lg 1 p-st 1, § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p-st 2, § 180 lg-test

1 ja 3, § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-dest 311, §-st 313, 315, § 318.

(allkirjastatud digitaalselt)

1-25-1248

Kristina Väliste

kohtunik