2-24-15492/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. aprill 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-15492

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

X Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse avaldus

GESMARKET INTERNET PARA VENDER S.L. vastu

rahalises nõudes

279,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X (isikukood XXX; elukoht xxx; e-post xxx)

Kostja GESMARKET INTERNET PARA VENDER S.L.

(välismaa registrikood B12630620; asukoht Calle ronda

mijares, 1901, castellón de la plana, 12002 Hispaania; e-post

support@gesmarket.zendesk.com)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt GESMARKET INTERNET PARA VENDER S.L. hageja X kasuks välja

hüvitis summas 250 eurot ja viivis hüvitiselt alates 14.07.2024.a hüvitise (250 eurot) tasumata

osalt VÕS § 113 sätestatud määras kuni hüvitise kohase tasumiseni.

3. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt

GESMARKET INTERNET PARA VENDER S.L. hageja X kasuks välja menetluskulud

summas 100 eurot.

3. Mõista kostjalt GESMARKET INTERNET PARA VENDER S.L. hageja X kasuks välja viivis

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (s.o 100 euro) tasumiseni (TsMS § 177

lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Hageja nõue

X esitas Harju Maakohtule avalduse (vorm A) GESMARKET INTERNET PARA VENDER S.L

vastu hüvitise nõudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007 alusel, millega

luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus (edaspidi Euroopa väiksemate kohtuvaidluste

menetluse määrus). Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise summas 250 eurot ning hüvitiselt

seadusjärgse viivise alates 14.07.2024.a.

Kostja seisukoht

Kostja kohtunõudele ei vastanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Käesolev menetlus on reguleeritud Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määrusega

(EÜ) nr 861/2007. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määruse artikkel 19 sätestab, et

kui käesolevas määruses ei ole ette nähtud teisti, kohaldatakse Euroopa väiksemate

kohtuvaidluste menetlemisel selle liikmesriigi menetlusõigust, kus menetlust läbi viiakse.

Kohus kohaldab seega Eesti menetlusõigust.

TsMS § 4051 lg 1 sätestab, et käesolevas seaduses lihtmenetluse kohta, muu hulgas selles tehtud

lahendi peale edasikaebamisel sätestatut, kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus (ELT

L 199, 31.07.2007, lk 1–22), alusel tsiviilasja lahendamisel ulatuses, milles see ei ole

reguleeritud nimetatud määruses. Nimetatud määruse alusel võib asja lahendada kohtualluvuse

järgi pädev maakohus. Lihtmenetlust käsitleb TsMS § 405.

TsMS § 637 lg 21 sätestab, et käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Tuvastatud asjaolud:



Hageja rentis kostja kaudu Kreeta saarel 7 - kohalise auto (dtl 41 – 43)



Hageja avastas Kreetale kohale jõudes, et talle on broneeritud 5 - kohaline auto (dtl 39).



Hageja suhtles Carjet-i esindajaga, tuvastati Carjeti poolne viga ning hageja pidi tasuma

rendifirmale täiendavad 250 eurot, et saada ikkagi 7 – kohaline auto (dtl 24, 39)



Hageja nõudis kohtuväliselt kostjalt esmakordselt hüvitist 10.07.2024.a ning pidas

Carjet-i esindajaga e-kirja teel ühendust, kuid Carjet keeldus kahju hüvitamast (dtl 46-

49)



Kostja ei ole tekkinud kahju summas 250 eurot hagejale hüvitanud.

VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,

välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu

seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 sätestab, et kahju ei kuulu hüvitamisele

ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise

tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust

rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena

ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult

või raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on

selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

VÕS § 128 lg 1 sätestab, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS

§ 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning

kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg 4 sätestab, et

saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud

ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks

esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 128

lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu

ning kannatusi.

Riigikohus on selgitanud (nt lahendis 2-22-10417 p 25), et võlausaldaja võib lepingu rikkumise

korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt nt

RKTKo 14.03.2019 2-17-1937/52, p 15):

·

võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

·

võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);

·

võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

·

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

·

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav,

v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

·

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Kohus leiab eeltoodud tuvastatud asjaoludest tulenevalt, et lähtudes VÕS § 127 on hagejal õigus

nõuda kostjalt hüvitist summas 250 eurot, kuivõrd kostja on pooltevahelist lepingut rikkunud

broneerides hagejale lepingule mittevastava auto, kostja vastutab lepingu rikkumise eest kuna

viga oli temapoolne, hagejale on tekkinud lepingu rikkumisest kahju tulenevalt vajadusest

lepingule vastava auto saamiseks rendifirmale juurde maksta, selline kahju on hõlmatud rikutud

lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ja kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale

lepingu sõlmimise ajal ettenähtav ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Seega kuulub

hagi põhinõude osas rahuldamisele.

Hageja on kostjalt palunud välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 14.07.2024.a.

VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS §

113 lg 2 esimese lause kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud,

muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva

väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja

teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse

avalduse.

Kuivõrd kohus tuvastas, et kostjal tuleb hagejale kahju hüvitada, on hagejal õigus nõuda kahju

hüvitamise nõudelt ka viivise tasumist. Hageja nõuab viivise tasumist alates 14.07.2024.a ning

seetõttu tuleb kostjal tasuda hagejale viivist alates 14.07.2024.a hüvitise (250 eurot) tasumata

osalt VÕS § 113 sätestatud määras kuni hüvitise kohase tasumiseni.

Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määruse artikli 15 kohaselt on kohtuotsus täidetav

ilma tagatiseta ning vaatamata võimalikule edasikaebamisele.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Kohtumaterjalidest nähtub, et hageja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot. Hagejal

õigusabikulud puuduvad. Kohus leiab, et hageja tasutud riigilõiv 100 eurot on põhjendatud

menetluskulu ning kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kuivõrd kohus tuvastas, et kostjal

tuleb hagejale menetluskulud summas 100 eurot hüvitada, on hagejal õigus nõuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist ja seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (s.o 100 euro) tasumiseni.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

(digitaalselt allkirjastatud)

Viktor Bome

Kohtunik