3-24-3201/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3201

Määruse kuupäev

8. aprill 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks (duši kasutamise aeg)

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna-

kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest

4. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

5. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 11).

Asjaolud

1. Tartu Vangla kinnipeetav X.X. esitas 21.11.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuses

on öeldud, et kaebaja palub nõuda vanglalt materjalid seoses kaebaja pöördumistega 1-

13/24/506-1 ja 1-13/24/495-1, vabastada teda riigilõivust ja anda talle advokaat. Vangla ei

võimaldanud dušši kasutada. Tegemist on väärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega.

2. Kohus jättis 27.11.2024.a määrusega kaebuse, menetlusabi taotluse ja riigi õigusabi

taotluse käiguta, kuna neid ei ole sellisena võimalik menetleda. Kohus määras kaebajale

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.h tuua välja kaebuse nõue ja kui tegemist on

hüvitamisnõudega, siis milline on nõutava hüvitise summa. Kui tegemist on

hüvitamisnõudega mitmel erineval alusel (väärikuse alandamine, tervise kahjustamine), siis

milline on nõutav summa iga aluse puhul.

3. Kaebaja esitas 13.12.2024 kohtule täiendavad avaldused, avaldustele oli lisatud

dokumente. Kaebaja selgitas, et alates 04.07.2024 on kaebajal võimalus kasutada dušši kell

13-15 ja kell 18-19.30, duširuumis on kolm kohta ja osakonnas on 40 kinnipeetavat. Varem

oli osakond avatud ja dušši sai kasutada 8 tundi 35 minutit päevas. Kaebaja soovib kasutada

dušši enne lõunat ja vajaduse korral (näiteks enne saatmist). Kaebajale on meditsiiniliselt

näidustatud kasutada dušši kolm korda nädalas. Kaebajale on põhjustatud kannatusi. Tegemist

on ka tervise kahjustamisega. Nõude aluseks on riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kõrval

põhiseaduse § 25 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohad.

Kohtu seisukoht

4. Kohus mõistab kaebaja avaldusi kogumis nii, et kaebaja on esitanud kohtule mittevaralise

kahju hüvitamise nõude ning kaebuse aluseks on see, et alates 04.07.2024 on kaebajal

võimalus kasutada dušši kell 13-15 ja kell 18-19.30, kuid puudub võimalus kasutada dušši

enne lõunat või ajal, mil kaebaja peab seda vajalikuks (näiteks enne saatmist).

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 50 lg 2 sätestab, et menetlusosalise

avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed ning

menetlusosalist, kes esitab kohtule teadvalt või raskest hooletusest faktiväite, mis ei ole tõene,

võib kohus trahvida eelneva hoiatuseta.

Kohus lähtub käesolevas määruses kaebaja avaldustes ja neile lisatud dokumentides välja

toodud faktilistest asjaoludest. Kohtueelse menetluse asjaolude täpsem väljaselgitamine ei ole

asja lahendamiseks vajalik.

6. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse

riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

7. HKMS § 121 lg 2 p 21 eesmärgiks on tasakaalustada kaebuse võimaliku rahuldamise korral

kaebaja saadavat kasu või leevendust ning õigusemõistmisega seotud kulusid (seletuskiri

halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja

riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).

Kohtu hinnangul ei ole toimunud kaebaja õiguste intensiivset rikkumist. Vangistusseaduse §

50 lg 2 näeb ette, et vähemalt üks kord nädalas võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või

dušš. Kaebaja kirjelduse põhjal on tal võimalus kasutada dušši kindlatel kellaaegadel, reeglina

on selleks eraldatud aeg igal päeval 3,5 tundi, dušikohti on kolm ja neid kasutavaid

kinnipeetavaid ligikaudu 40. Lihtne arvutus näitab, et duši kasutamise aega on keskmiselt 1,8

tundi ehk 108 minutit ühe kinnipeetava kohta nädalas (7 päeva x 3,5 tundi x 3 dušikohta / 40).

See tähendab, et kaebajale on loodud õigusnormis sätestatust oluliselt avaramad võimalused

duši kasutamiseks. Põhjendatud ja proportsionaalne ei ole täiemahulise kohtumenetluse

läbiviimine selleks, et kindlaks teha, kas kaebajale on kaebuse alusena toodud asjaoludel

tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.

8. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et mittevaralist kahju ehk kaebaja kannatusi

ei saa objektiivselt mõõta või väljendada. Kohus saab lähtuda väidetavalt kahju põhjustanud

juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja

väidetud valu ja kannatusi. Mittevaraline kahju hüvitatakse rahas, kui rikkumise raskus,

eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab.

Kohus peab kaebuse rahuldamist ehk kaebajale rahalise hüvitise määramist vähe tõenäoliseks.

Seda, et kaebajal ei ole võimalust kasutada dušši enne lõunat või omal äranägemisel, ei saa

pidada sellise intensiivsusega sündmuseks, et põhjendatud oleks kaebajale rahalise hüvitise

määramine. Duši kasutamise kord võimaldab kaebajal järgida arsti soovitust kasutada dušši

kolm korda nädalas.

9. Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivust

vabastamiseks. Kohus märgib, et selle taotluse lahendamine ei ole ka võimalik, kuna kaebaja

ei täitnud kohtu korraldust tuua välja nõutava hüvitise summa ja see, millises ulatuses taotleb

kaebaja kahju hüvitamist seoses tervise kahjustamisega. See tähendab, et täidetud on ka

HKMS § 121 lg 1 p 2 sätestatud kaebuse tagastamise alus - kaebus ei vasta HKMS § 37-39

nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja

puudused takistavad asja läbivaatamist. Ilma eelnimetatud andmeteta ei saa kohus lahendada

riigilõivu küsimust, see aga on omakorda kaebuse menetlusse võtmist takistav puudus.

10. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi (esindaja) saamiseks. Riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 6 alusel ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju

hüvitamise nõude esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohtu

hinnangul praeguses asjas tungivat avalikku huvi ei esine.

Täidetud on ka RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaldamise eeldused ehk kaebaja on ise võimeline kaitsma

oma õigusi. Kaebaja on kogenud halduskohtumenetluses osaleja ning on erinevates

kohtuasjades esitatud avalduste põhjal võimeline ise koostama kaebuse ja esitama vaidluse

käigus oma seisukohti.

11. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks