Legislator Case Law & Legislation
2-25-342/9 AI generated

2-25-342/9 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Case Number 2-25-342/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

J.T esitas 27.12.2024 Harju Maakohtule hagi K.P vastu võla nõudes. Harju Maakohus Pärnu Maakohus jättis hagi 21.03.2025 määrusega käiguta. Kohus selgitas hagejale

Legislator headnote

AI generated

2-25-342/9 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Harju Maakohus Pärnu Maakohus jättis hagi 21.03.2025 määrusega käiguta. Kohus selgitas hagejale

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Kohtujurist

Jaanika Juurik

Määruse tegemise aeg ja koht

08. aprill 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-342

Tsiviilasi

J.T hagi K.P vastu võlgnevuse ja leppetrahvi nõudes

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: J.T (isikukood XXX, elukoht XXX-i, e-post:

XXX)

Kostja: K.P (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmise lahendamine, kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Keelduda J.T hagi K.P vastu võlgnevuse ja leppetrahvi nõudes menetlusse võtmisest.

2. Lugeda elektrooniliselt esitatud hagiavaldus tagastatuks selle esitajale.

3. Jätta menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse

teinud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. J.T esitas 27.12.2024 Harju Maakohtule hagi K.P vastu võla nõudes. Harju Maakohus

21.01.2025 määrusega keeldus hagi menetlemisest ja edastas hagi kohtualluvuse järgi Pärnu

Maakohtu Pärnu kohtumajale.

2. Pärnu Maakohus jättis hagi 21.03.2025 määrusega käiguta. Kohus selgitas hagejale

hagiavalduses esinevaid ja selle menetlusse võtmist takistavaid puuduseid.

3. Kohus selgitas, et hagiavalduse õiguslikku põhjendatuse kontrollimise käigus tuleb kohtul

kontrollida ka lepingu kehtivust. Kuivõrd kohtule esitatud asjaoludest ei selgu, kas hageja on

kostjale andnud laenu oma majandus- ja kutsetegevuse raames, tuleb hagejal seda täpsustada.

4. Kohus märkis, et juhul, kui esitatud nõue põhineb tarbijakrediidisuhtel, tuleb hagejal

täpsustada hagi alust:

- tuua välja krediidikulukuse määr ja selle arvutamiseks kasutatud osised;

- viidata, kas ja kus on lepingus andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi

kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta ning kas ja kus on lepingus krediidi kulukuse

määr lahti kirjutatud;

- esile tuua, kas ja kus on lepingus väljendatud viivis aasta- ja päevamäärana;

- esile tuua lepingu ülesütlemisega seonduvad asjaolud vastavalt VÕS § 416 sätestatule;

- selgitada kas ja kuidas on järgitud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet;

5. Lisaks selgitas kohus hagejale vajadust tasuda täiendavalt riigilõivu summas 65 eurot, kuna

hageja ei ole jätkanud nõude meentlust asjas, kus maksekäsu kiirmenetluses esitatud avaldus on

läinud üle hagimenetluseks vaid on esitanud oma nõude 27.12.2024 uue hagina.

6. Kohus määras hagejale mõistliku tähtaja hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

Maakohtu 21.03.2025 määrus on hagejale kätte toimetatud 24.03.2025, kohtu määratud

tähtpäevaks (07.04.2025) hageja hagis esinevaid puuduseid ei kõrvaldanud.

7. TsMS § 3401 lg 2 ütleb, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse

avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus,

taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 371 lg 1 p 9, 10 järgi kohus ei võta

hagiavaldust menetlusse, kui rikutud on olulisi hagiavalduse vorminõudeid ja, kui hagiavalduses

esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

8. Hagi alus on TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi hagiavalduse vorminõue. Kuna sellest vorminõudest

sõltub hagi rahuldamine või rahuldamata jätmine, on tegemist olulise vorminõudega. Kohus on

hagejale selgitanud vajadust täpsustada hagi alust kuid hageja ei ole seda teinud. Riigilõivu on

hageja tasunud hagi esitamisel 35 eurot, ehk summas, mis on oluliselt väiksem, kui RLS § 59 lg

1 ja RLS Lisas 1 sätestatud minimaalne riigilõivu määr. Kohus keeldub hagi menetlusse

võtmisest TsMS §§ 3401 lg 2, 371 lg 1 p 9 ja 10 alusel.

9. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte,

vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale

(TsMS § 372 lg 4). Tulenevalt TsMS § 372 lg 6 sätestatust, kui kohus keeldub avaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus

ei ole olnud kohtu menetluses.

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd kohus keeldub

hagiavalduse menetlusse võtmisest, jäävad menetluskulud hageja kanda.

11. Kohus selgitab, et hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel õigus taotleda tasutud riigilõivu

tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

kohtunik