3-25-933/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-933

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus B.G kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Siiri Sepa

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– B.G

Asja läbivaatamine

08.04.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba B.G kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 09.06.2025 (kaasa arvatud).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD

1. Usbekistani kodanik B.G (sünd. aa.aa.aaaa) saabus Schengeni viisaruumi 25.05.2022

Narva piiripunkti kaudu, kasutades selleks Eesti väljastatud D-liiki viisat. Tal oli kaasas

Usbekistani Vabariigi kodaniku pass kehtivusega 26.06.202125.06.2031. Reisi eesmärk oli

töötada Eesti ettevõttes ehitustöölisena ajavahemikus 15.04.202217.07.2023.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 31.03.2023 sõiduautot, mida juhtis B.G, kes

osutas Bolt Driveri äppi kaudu taksoveoteenust. Sõidukil kasutati liiklusnõuete vastaselt

udutulesid, mille tõttu määrati mõjutustrahv 20 eurot. Lisaks koostati kiirmenetluse otsus

ebaseadusliku töötamise eest ja määrati rahatrahv 200 eurot. Neid pole siiani tasutud.

3. PPA tunnistas isiku viisa 01.04.2023 kehtetuks, sest väidetav reisieesmärk ei vasta

tegelikkusele. Vestlusel PPA-ga selgitas isik, et töötas Eestisse saabumisel Powervant OÜ-s

kuni 2022. a oktoobrini. Palka maksti sularahas. Siis tehti talle silmaoperatsioon, mille järel ta

ei tohtinud 4 kuud ehitusel töötada. Ta läks Lätti 2 kuuks end ravima. Tuli tagasi Eestisse

3-25-933

12.01.2023 ja hakkas tööd otsima. Isik eitas, et on Bolt Driveri äppi kaudu taksoveoteenust

osutanud, kuid tema telefoni kontrollimisel selgus, et see oli nii ja ta oli teeninud sellega ka

tulu. Kuna isik rikkus Eestis viibides Eestis kehtivad õigusakte, koostas PPA talle lahkumis-

ettekirjutuse, mille vabatahtlikult täitmiseks anti aega 7 päeva. Samuti kohaldati tema suhtes

Schengenisse sissesõidukeeldu 3 aastaks.

4. PPA kontrollis 07.04.2025 Rotermanni hostelis välismaalaste dokumente ja nende viibi-

misaluseid. Ühes toas elas B.G, kellel puudus riigis viibimiseks seaduslik alus. Ta väitis, et

tema pass asub Õismäel autos. Samuti väitis ta, et tal on olemas Läti elamisluba, mida tal

esitada polnud. Passile järele sõites tunnistas isik, et tema pass on siiski hostelis isiklike

asjade vahele ära peidetud. PPA pidas isiku 07.04.2025 kl 19.00 kuni 48 tunniks kinni ja

toimetas ta kinnipidamiskeskusesse. PPA koostas 08.04.2025 isikule koheselt sundtäidetava

lahkumisettekirjutuse ja kohaldas Schengenisse sissesõidukeeldu 5 aastaks. Samuti koostati

talle väärteomenetluses kiirmenetluse otsus ja määrati rahatrahv 1200 eurot.

5. PPA esitas 08.04.2025 Tallinna Halduskohtule väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse (VSS) § 23 lg 1 p 1 alusel taotluse B.G kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused:

5.1. Välismaalasel peab Eestisse saabumiseks ja ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus

(välismaalaste seaduse (VMS) § 43). Isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus.

Vestlusel PPA-ga selgitas isik, et lahkus 01.04.2023 ettekirjutuse saamisel Eestist Lätti ja

tahtis sealt omakorda edasi Valgevenesse minna, aga leidis Lätis endale töö ega saanud

lahkuda. Tööandja lubas ta tööle vormistada. Veidi hiljem sai ta Läti migratsiooniametist

kirja, et ta peab viivitamatult Schengeni alalt lahkuma, aga ta töötas sellele vaatamata

ebaseaduslikult edasi. Seega jättis ta 01.04.2023 lahkumisettekirjutuse teadlikult täitmata. Isik

tuli 2025. a märtsi lõpus Eestisse tagasi, et siit koos sõbraga Lätti minna. Isik viibib Eestis

sissesõidukeelu ajal ja tal puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus, seetõttu tuleb korraldada

viivitamatult tema lahkumine Eestist.

5.2. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunni-

vahend väljasaatmiseks, kuna tema eelnevat käitumist arvestades on alust arvata, et ta hakkab

ka edaspidi väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Põgenemisohu hindamine on

prognoosotsus, mis põhineb kõikidel isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis ning hõlmab

endas ka võimalust siseriiklikust menetlusest kõrvale hoiduda. Vabaduses viibides ei hakka

isik tegema PPA-ga koostööd ja asub ennast varjama lahkumiskohustuse vältimiseks või

lahkub talle sobivasse liikmesriiki. Isiku varasem käitumine Euroopas näitab, et tal on olemas

nii motivatsioon, vahendid kui ka kontaktid ja oskused liikuda ilma seadusliku viibimisaluseta

Schengeni territooriumil. PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita.

5.3. Välismaalasel on seadusjärgne kohustus kontrollida enda viibimise seaduslikku alust

Eestis ja Schengeni alal. Isikule koostati 01.04.2023 lahkumisettekirjutus ja kohaldati kogu

Schengeni alale sissesõidukeeld. Isik sai otsuse kätte, kuid ei hoolinud sellest, vaid otsustas

teadlikult ja ettekavatsetult reisida endale meelepärasesse riiki. Isiku soov viibida ja töötada

ebaseaduslikult Eestis ja / või Schengenis on suurem kui lahkumisettekirjutuse täitmise soov.

PPA-l puudub usaldus ja kindlus isiku soovis pöörduda vabatahtlikult tagasi Usbekistani.

Isiku varasemat käitumist hinnates on usutav ja tõenäoline, et ta võib enda väljasaatmist

hakata takistama ega tee PPA-ga koostööd, asudes end varjama. Isik viibis ja töötas teadlikult

ilma seadusliku aluseta Schengeni alal ning jättis tahtlikult talle tehtud lahkumisettekirjutuse

täitmata. Seega ei soovi ta lahkuda, ei tee koostööd ja püüab leida viise ebaseadusliku

2(5)

3-25-933

viibimise jätkamiseks Schengeni alal. Varasem käitumine ja toime pandud rikkumised

näitavad isiku suhtumist ametivõimudesse ja Eestis kehtivasse õiguskorda.

5.4. Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, sest need ei taga

tema lahkumise tulemuslikkust. Isik võib hakata väljasaatmisest kõrvale hoiduma ja see

raskendaks oluliselt tema väljasaatmist. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalve-

meetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut

erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuna leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine

eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Isiku

varasem käitumine ei anna alust usaldusele tema suhtes ja leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine ei aitaks kaasa lahkumiskohustuse täitmisele.

5.5. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus tema turvali-

suse ja tervisekaitse kaalutlustega. Samuti ei ole tema kinnipidamiskeskusesse paigutamine

ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.

5.6. Eestil puudub otselend Usbekistaniga, mistõttu pole teada, millal on esimene võimalus

isiku väljasaatmiseks. Väljasaatmine sõltub reisi korraldamisest: piletite olemasolust, lennu

teekonna ettevalmistamisest ja lennufirma kinnitusest, et nad võtavad väljasaadetava

välismaalase lennule. PPA asub viivitamata väljasaatmist korraldama ja vabastab isiku

koheselt kui väljasaatmise toimingud on lõpuni viidud.

6. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Isikule on varem tehtud lahkumisettekirjutus,

mida ta ei täitnud. Isik tekitas PPA-le ettekujutuse, et on oma lahkumiskohustuse täitnud. Ta

lahkus küll Eestist, kuid mitte Schengenist, vaid töötas Lätis. Eestis pani ta toime liiklus-

rikkumise. Ta töötas ebaseaduslikult ega registreerinud töötamist PPA-s. Selle rikkumise tõttu

koostati talle lahkumisettekirjutus. Isik valetas dokumentide kontrollimisel nende asukoha

kohta. Väitis Läti elamisloa olemasolu, mida tal polnud. Dokument oli isikul koguaeg kaasas,

kuid ta ei soovinud seda PPA-le anda. Selline mitmekordne valetamine tekitas PPA-s umb-

usaldust tema suhtes. Ta on oma käitumisega näidanud, et tema suhtes seadused ei kehti ja ta

teeb nii, nagu talle sobib. Seetõttu ei ole võimalik tema suhtes leebemaid järelevalvemeetme

kohaldada. Isikul puuduvad seosed Eestiga, tal ei ole siin majanduslikke ega perekondlikke

sidemeid, puudub elukoht, viibis hostelis. Korra juba lubas ära minna, aga ei täitnud oma

lubadust. Seetõttu palub PPA kohtult luba isik kinni pidada, kuni on võimalik ta välja saata.

Reisi korraldamine Usbekistani võtab aega. Esimesel võimalusel ta vabastatakse ja saadetakse

koduriiki. Pulmade toimumise ajaks on isik koduriiki toimetatud.

7. B.G kinnitas kohtuistungil, et taotlus on talle arusaadav. Tal on 16.05.2025 pulmad.

Sõber kutsus Lätti, et sealt koos Usbekistani minna. Üks inimene lubas, et tal on võimalik

teha Lätis dokument. Ei tunne seadusi, oskas halvasti vene keelt, ei saanud PPA

ettekirjutusest aru.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. VMS § 43 lg 1 järgi peab välismaalasel olema Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks

viibimiseks seaduslik alus. VSS § 2 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema

seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.

9. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et isikul puudub seaduslik alus nii Eestis kui Schengeni alal

viibimiseks. Tema viisa tunnistati 01.04.2023 kehtetuks ja talle tehti 01.04.2023 lahkumisette-

kirjutus vabatahtliku täitmise tähtajaga 7 päeva. Isik lahkus küll Eestis, aga mitte Schengeni

territooriumilt ning sisenes hiljem uuesti Eestisse. Tal ei ole ka Läti väljastatud elamisluba,

3(5)

3-25-933

mida ta väitis endal olevat. Ta ei ole püüdnud Eesti ega Schengenis viibimist seadustada.

Seega viibis isik 01.04.202307.04.2025 Schengeni alal, sh Eestis, ebaseaduslikult kokku 738

päeva.

10. VSS § 23 lg 1 p 1 järgi taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv

välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks, kui samas seaduses

sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma

kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on

eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht.

VSS § 23 lg 11 järgi annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks kuni 2 kuuks sama

paragrahvi lg-s 1 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole

võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhi-

mõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi

asjaolusid.

VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel

välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 1) välismaalane ei

ole Eestist või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist lahkunud

pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega; 6)

välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema

hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita; 7) välismaalane on sisenenud

Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul.

11. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isik sai aru, et

tema viisa tunnistati 01.04.2023 kehtetuks ja talle tehti lahkumisettekirjutus. Talle on

lahkumisettekirjutus koos sissesõidukeeluga kätte antud ja tõlgitud ning ta on andnud sellele

oma allkirja. Seega pole usutav, et ta ei saanud lahkumiskohustusest aru ja arvas, et ta võib

Lätis edasi elada ja töötada. Seda enam, et Lätis ametivõimud saatsid talle samuti nõude

viivitamatult lahkuda. Isik jättis teadlikult lahkumiskohustuse täitmata. Eestist Lätti minnes ei

täitnud ta kohustust lahkuda Schengeni alalt. Samuti sisenes ta teadlikult sissesõidukeelu

kehtimise ajal uuesti Eestisse. Isik elas ja töötas teadlikult ebaseaduslikult ega püüdnud

seaduslikku viibimisalust ja töötamise õigust hankida. Ebausutav on isiku selgitus, et tal oli

lootust saada oma tuttava kaudu Lätis viibimiseks ja töötamiseks seaduslik alus. Olukorras,

kus tema suhtes kehtis lahkumiskohustus ja sissesõidukeeld, ei saanud isikul tekkida

põhjendatud usku sellesse, et Läti annab talle sellele vaatamata elamiseks ja töötamiseks loa.

Isiku käitumist arvestades on usutav, et tal ei olnudki kavatsust Schengeni alalt lahkuda, vaid

siia edasi elama ja töötama jääda, mida ta ka tegi olenemata sellest, et nii Eesti kui Läti

ametivõimud olid kohustanud teda lahkuma. Kuna isik on juba varem jätnud

lahkumiskohustuse vabatahtlikult täitmata, siis ei ole usutav, et ta seekord vabatahtlikult

lahkub, teeb PPA-ga koostööd ja jääb vabaduses viibides PPA-le tema väljasaatmise

täideviimiseks kättesaadavaks. Isik püüdis ka varem PPA ametnikke kontrolli käigus petta,

valetades nii dokumentide olemasolu ja asukoha osas, elamisloa olemasolu kohta, töötamise

osas (Bolti taksoveoteenus) ja lahkumiskohustuse täitmise kavatsuse osas. See näitab selgelt

isiku soovimatust koduriiki naasta. Isik jättis teadlikult ja tahtlikult lahkumiskohustuse

täitmata majandusliku kasu saamise eesmärgil, et Schengeni viisaruumis ebaseaduslikult

töötada. Selline käitumine koos PPA petmise katsega näitavad, et isik ei vali vahendeid oma

eesmärgi saavutamiseks. Kuna isikul puudub soov koduriiki naasta, siis võib arvata, et vaba-

duses viibides püüab ta end varjata, et enda väljasaatmist takistada. Samuti võib arvata, et ta

võib Schengenis kehtivat viisavabadust ära kasutades ebaseaduslikult Eestist mõnda teise

Schengeni liikmesriiki lahkuda, et end varjata ja PPA-le kättesaamatuks muuta. Varem on ta

sellist teguviisi kasutanud. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku eelnev käitumine

4(5)

3-25-933

õigustab usaldamatust tema suhtes. PPA viidatud põgenemisoht on reaalne. Põgenemisohu

prognoos tugineb isiku enda varasemal käitumisel ja suhtumisel Eestis ja Schengeni alal

kehtivasse õiguskorda.

12. Kuna isiku suhtes puudub usaldus ja esineb põgenemisoht, siis ei ole põhjust tema suhtes

leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada. Pole alust arvata, et need sunniksid teda lahkumis-

ettekirjutust täitma ja PPA-ga koostööd tegema, mille eesmärgiks on isiku tagasisaatmine

Usbekistani. Seega ei oleks nende kohaldamine eelduslikult tõhus. Kohus nõustub PPA-ga, et

arvestades isiku varasemat käitumist, võib arvata, et isiku dokumentide hoiule võtmine ei

takistaks teda Schengeni territooriumil oma soovi kohaselt ringi liikuda ning varjatult mõnes

muus Schengeni liikmesriigis ebaseaduslikult elama ja tööle asuda. Selliselt on ta varem

tehtud lahkumisettekirjutuse puhul käitunud.

13. Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid. Kohtu

hinnangul on isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik ja

proportsionaalne vahend tema väljasaatmise täideviimiseks. Puudub teave, et isiku

kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või

tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Eelduslikult ei kujune kinnipidamine

pikaajaliseks, sest isikul on olemas pass ja teda on võimalik välja saata. Pole põhjust arvata, et

Usbekistan keelduks oma kodanikku tagasi võtmast. PPA-ga koostöö tegemine muudab

menetluse kiiremaks ja kinnipidamise aja lühemaks.

14. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik

kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks

kui 2 kuuks. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinni-

pidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub

perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11

ja 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)