3-25-932/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-932

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus G.S-i kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Siiri Sepa

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– G.S

Asja läbivaatamine

08.04.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba G.S-i kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 09.06.2025 (kaasa arvatud).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD

1. Usbekistani kodanik G.S (sünd. aa.aa.aaaa) saabus viimati Schengeni alale 25.05.2022

Narva piiripunkti kaudu, kasutades Usbekistani passi kehtivusega 08.01.2022 07.01.2032 ja

Eesti väljastatud pikaajalist viisat kehtivusega 25.05.202225.05.2023 (kehtivus 365 päeva

mitmekordse sisenemise õigusega).

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 07.04.2025 Tallinnas Mere pst 4 asuvas

Rotermanni hostelis välismaalaste dokumente ja viibimisaluseid. Ühes toas elasid kaks

Usbekistani kodanikku, kellest üks nimetas end G.S-iks . Tal puudus pass, mille ta oli väideta-

valt Balti jaamas kaotanud. Isik väitis, et tuli Eestisse 2024. a detsembris. Ta peeti 07.04.2025

kl 19.00 kinni ja toimetati kontrollimise eesmärgil kinnipidamiskeskusesse. Isik tunnistas

kinnipidamiskeskuses, et tal siiski on pass, mis asub hostelis ja on peidetud tema isiklike

asjade vahele. Samuti selgus, et isik valetas Eestisse saabumise aja kohta. Tegelikult oli ta

saabunud Eestisse 3 aastat tagasi. Isiku viisa kehtivus lõppes 25.05.2023, seega viibis ta

Eestis ja Schengenis ilma seadusliku aluseta kokku 648 päeva. Isikule koostati 07.04.2025

3-25-932

väärteomenetluses kiirmenetluse otsus ja määrati rahatrahv 1200 eurot. Samuti koostas PPA

08.04.2025 isikule koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse ja kehtestas Schengeni alale

sissesõidukeelu 5 aastaks.

3. PPA esitas 08.04.2025 Tallinna Halduskohtule väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse (VSS) § 23 lg 1 p 1 alusel taotluse G.S-i kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused:

3.1. Isik pidanuks lahkuma viisa kehtivuse lõppemisel 25.05.2023. Isik selgitas vestlusel, et ta

oli teadlik, et pärast viisa kehtivuse lõppemist oli tema viibimine ja töötamine Eestis eba-

seaduslik. Ta selgitas, et kuna tema viimane tööandja ei olnud talle töö eest palka maksnud

ega täitnud lubadust hankida talle Eestis viibimiseks dokumendid, puudusid tal võimalused ja

rahalised vahendid Eestis viibimise seadustamiseks. Ta süüdistas enda illegaali staatusesse

sattumises tööandjat. Isik tegi Eestis juhutöid, sest tal oli vaja raha koduriigis tekkinud suurte

võlgade tagasimaksmiseks. Väidetavalt oli ta pöördunud mingil ajal viisa taotlemiseks migrat-

sioonitöötajate ja / või tööinspektsiooni poole, aga seal teda keegi ei aidanud. Politsei poole ta

pöörduda ei julgenud. Oma sõnul plaanis ta lahkuda Eestist 2025. a suvel. Tema abikaasa

haigestus ajuvähki. Ta oli plaaninud lahkuda Läti kaudu, sest väidetavalt tehakse Lätis

viibimisaluseta välismaalastele väiksemaid trahve ja määratakse lühem sissesõidukeeld.

Dokumentide olemasolu kohta valetas ta põhjusel, et sõpradelt saadud info kohaselt ei saa

politsei dokumentideta välismaalase isikut kindlaks teha ja neid ei peeta seetõttu kinni ning

välismaalasel tekib võimalus elada Eestis seni, kuni talle dokumente taotletakse.

3.2. Isikul puudub Eestis viibimiseks välismaalaste seaduse (VMS) §-s 43 sätestatud seaduslik

alus. Tema kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne,

kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna isiku käitumist arvestades on alust

arvata, et ta hakkab edaspidi väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Põgenemisohu

hindamine on prognoosotsus, mis põhineb kõikidel isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis ja

hõlmab endas ka võimalust siseriiklikust menetlusest kõrvale hoiduda. Vabaduses viibides ei

hakka isik tegema PPA-ga koostööd ja asub end varjama lahkumiskohustusest

kõrvalehoidumise eesmärgil või lahkub talle sobivasse liikmesriiki. Isiku põgenemisohtu

näitavad tema varasem käitumine ja hoiakud, millest järeldub, et ta ei soovi kodumaale

naasta.

3.3. Välismaalasele on seadusega pandud kohustus kontrollida enda viibimise seaduslikku

alust Eestis ja Schengeni territooriumil. Isik saabus Eestisse küll seaduslikult, kuid

viibimisaluse lõppemisel jätkas ta teadlikult ja tahtlikult oma seadusevastast viibimist Eestis

ning varjas tahtlikult oma dokumente isiku tuvastamise raskendamiseks. Samuti on ta uurinud

selle kohta, kuidas käituda ja mida teha juhul, kui ametivõimud on seadusliku viibimisaluseta

isiku riigis tabanud. Isiku soov viibida ja töötada raha saamise eesmärgil ebaseaduslikult

Eestis ja / või Schengenis on suurem kui lahkumisettekirjutuse täitmise soov. PPA-l puudub

usaldus isiku soovis pöörduda vabatahtlikult tagasi Usbekistani. Isik tunnistas ise, et varjas

teadlikult oma dokumente kartuses, et teda võidakse riigist välja saata. Samuti andis ta

teadlikult valeütlusi Schengenis viibimise aja kohta. Sellest järeldub, et ta ei taha Eestist

lahkuda, ei tee koostööd ja püüab leida viise ebaseadusliku viibimise jätkamiseks Schengeni

alal. Isik on teadlikult kasutanud siin viibitud aega ebaseaduslikult töötamiseks. Isiku toime

pandud rikkumised, valeandmete esitamine ja tõe varjamine näitavad tema meelestatust ja

suhtumist ametivõimudesse ning ükskõikset suhtumist Eesti õiguskorda.

3.4. Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, sest esineb

põgenemisoht ja ta ei täida kaasaaitamiskohustust. Seetõttu tuleb ta paigutada

kinnipidamiskeskusesse. Leebemad järelevalvemeetmed ei taga isiku lahkumise

2(4)

3-25-932

tulemuslikkust. Ta võib hakata väljasaatmisest kõrvale hoiduma ja see raskendaks oluliselt

tema väljasaatmist. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete

rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat

meedet samaaegselt, sest leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes

usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. PPA-l puudub isiku suhtes

usaldus.

3.5. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus tema turva-

lisuse ega tervisekaitse kaalutlustega. Ka ei ole see ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi

suhtes.

4. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Isik valetas kontrolli käigus PPA-le passi

olemasolu ja asukoha kohta. Selline käitumine tekitab isiku vastu umbusaldust ja õigustab

tema kinnipidamist. Tema suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid,

kuna isikul puudub sidusus Eestiga. Ta võib vabaduses viibides lahkuda endale sobivasse

Schengeni liikmesriiki. Esineb põgenemisoht ja isik ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust.

5. G.S kinnitas kohtuistungil, et taotlus on talle arusaadav. Ta rikkus seadust ja jäi

ebaseaduslikult Eestisse, aga on nõus lahkumisega, kuid soovib oodata seda vabaduses. On

valmis 1 kuu jooksul koju sõitma. Tööandja ei maksnud talle palka ja tal ei olnud raha,

seetõttu jäi ta siia töötama, et raha teenida. Tema naine jäi haigeks. Oli vaja kiiresti raha

teenida.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. VMS § 43 lg 1 järgi peab välismaalasel olema Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks

viibimiseks seaduslik alus. VSS § 2 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema

seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.

7. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et isikul puudub seaduslik alus nii Eestis kui Schengeni alal

viibimiseks. Tema viisa on kaotanud kehtivuse ja ta ei ole taotlenud endale Eestis või

Schengeni territooriumil uut viibimisalust.

8. VSS § 23 lg 1 p 1 järgi taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv

välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks, kui samas seaduses

sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma

kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on

eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht.

VSS § 23 lg 11 järgi annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks kuni 2 kuuks sama

paragrahvi lg-s 1 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole

võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhi-

mõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi

asjaolusid.

VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel

välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 6) välismaalane on

PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja

käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

9. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isik sai aru, et

tema viisa kaotas kehtivuse ja see tõi kaasa kohustuse Eestist lahkuda. Sellele vaatamata jäi ta

ebaseaduslikult Eestisse elama ja töötama, püüdmata endale seaduslikku viibimisalust või

3(4)

3-25-932

tööluba hankida. Lahkumiskohustuse täitmata jätmise põhjendused ei ole usutavad ega

õigusta Eestisse jäämist ja siin ebaseaduslikult töötamist. Isik ei pöördunud PPA poole, kes

oleks aidanud tal lahkumiskohustust täita. Isik vastupidi püüdis PPA ametnikke kontrolli

käigus petta, valetades nii dokumentide olemasolu ja asukoha osas kui ka selles osas, kui kaua

ta on juba Eestis viibinud. See näitab selgelt soovimatust koduriiki naasta. Isik selgitas

vestluse käigus PPA-le, et tal olid koduriigis võlad suurusjärgus 12 000 – 14 000 eurot, mis

said Eestis töötatud raha eest suuremas osas tagasi makstud. Seega ei takistanud

lahkumiskohustust täita raha puudumine, vaid isiku sooviks oli jätkata Eestis ebaseaduslikult

töötamist ja raha teenimist. Selline soov ei õigusta ebaseaduslikult riigis viibimist. Isiku

käitumine koos PPA petmise katsega näitavad, et isik ei vali vahendeid oma eesmärgi

saavutamiseks. Kuna isikul puudub soov koduriiki naasta, siis on ta usutavasti valmis

vabaduses viibides lahkumiskohustuse täitmist vältima. Võib arvata, et vabaduses viibides ei

tee isik PPA-ga koostööd väljasaatmismenetluses, vaid püüab end varjata, et enda

väljasaatmist takistada. Samuti võib arvata, et ta võib Schengenis kehtivat viisavabadust ära

kasutades ebaseaduslikult Eestist mõnda teise Schengeni liikmesriiki lahkuda, et end varjata

ja PPA-le kättesaamatuks muuta. Isiku selgituste kohaselt oli tal plaan minna Lätti. Seega oli

ta valmis ilma õigusliku aluseta Schengeni viisaruumis ringi liikuma ja võib seda ka teha, kui

ta kinnipidamiskeskusest vabastatakse. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku eelnev

käitumine õigustab usaldamatust tema suhtes. PPA viidatud põgenemisoht on reaalne.

Põgenemisohu prognoos tugineb isiku enda varasemal käitumisel ja suhtumisel Eestis ja

Schengeni alal kehtivasse õiguskorda. Isiku väide, et ta on valmis ise koduriiki lahkuma, ei

ole usutav, sest tal oli selleks võimalus 2 aasta jooksul, mil ta ebaseaduslikult Eestis elas.

10. Kuna isiku suhtes puudub usaldus ja esineb põgenemisoht, siis ei ole põhjust tema suhtes

leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada. Pole alust arvata, et need sunniksid teda lahkumis-

ettekirjutust täitma ja PPA-ga koostööd tegema, mille eesmärgiks on isiku tagasisaatmine

Usbekistani. Seega ei oleks nende kohaldamine eelduslikult tõhus. Kohus nõustub PPA-ga, et

arvestades isiku varasemat käitumist, võib arvata, et dokumentide hoiule võtmine ei takistaks

teda Schengeni territooriumil oma soovi kohaselt ringi liikuda ning varjatult mõnes muus

Schengeni liikmesriigis ebaseaduslikult elama ja tööle asuda.

11. Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid. Kohtu

hinnangul on isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik ja

proportsionaalne vahend tema väljasaatmise täideviimiseks. Puudub teave, et isiku

kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või

tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Eelduslikult ei kujune kinnipidamine

pikaajaliseks, sest isikul on olemas pass ja teda on võimalik välja saata. Pole põhjust arvata, et

Usbekistan keelduks oma kodanikku tagasi võtmast. PPA-ga koostöö tegemine muudab

menetluse kiiremaks ja kinnipidamise aja lühemaks.

12. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik

kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks

kui 2 kuuks. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinni-

pidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub

perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11

ja 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)