2-22-17720/30 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-22-17720

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Liina Naaber-Kivisoo

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.04.2025, Narva

Tsiviilasja number

2-22-17720

Tsiviilasi

I J hagi Narva Linnavalitsuse vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

25 860 eurot

Läbivaatamise viis

Istungid 23.02.2023 ja 18.12.2024

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: I J (isikukood XXX, elukoht: XXX)

Hageja lepinguline esindajad:

Sofija Pevzner-

Belošitski ja Jelena Karžetskaja)

Kostja:

Narva linn (Narva Linnavalitsuse

Kultuuriosakonna kaudu), registrikood 75024260,

aadress Peetri plats 1, Narva

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tõnis

Juurmann

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta Narva linn (Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna kaudu) ja I J

menetluskulud I J kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks

mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

1 / 11

2-22-17720

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Hageja nõuded ja seisukohad

1. Hageja esitas 24.11.2022 hagi Viru Maakohtusse. Menetluse käigus täpsustas hageja

oma nõudeid ning esitas 17.01.2025 hagi tervikteksti, millest kohus lähtub.

2. Hageja ja kostja (Narva linn Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna kaudu) vahel

sõlmiti 03.03.1997 tööleping. Alates 01.05.2018 töötas hageja Narva Kreenholmi

Gümnaasiumi direktori ametikohal. Ametikoha saamiseks osales hageja linna poolt

korraldatud konkursil. Konkursil osalemiseks esitas hageja kõik oma dokumendid, et

tõendada oma vastavust kvalifikatsiooninõuetele. Hagejaga sõlmiti tähtajatu tööleping.

Töölepingu lisana sõlmisid pooled kokkuleppe, et hageja teeb 4 õppetundi nädalas

pedagoogilist tööd. Kostjal ei ole olnud hageja töö osas pretensioone, tehtud on

järelevalvet, mille tulemusena ei ole tuvastatud, et hageja kvalifikatsioon ei vastaks

nõuetele.

3. 2022 kevadel teostati koolis haldusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeeriumi

(edaspidi HTM) õiguspoliitika osakonna järelevalve valdkonna juhi 17.02.2022 kirja nr

9.5-2.2/21-22/18/1 „Haldusjärelevalve teostamine Narva Kreenholmi Gümnaasiumis“

alusel. 24.05.2022 kinnitati Narva Kreenholmi Gümnaasiumi haldusjärelevalve õiend.

Järelevalve tulemusel selgus, et kooli 58 õppe- ja kasvatusala töötajast puudub

ametikohale vastav kvalifikatsioon 11-l, sealhulgas direktoril ja õppealajuhatajal.

Ametikoha nõuetele vastav keeletase puudub 24 töötajal. Koolipidajale ehk kostjale

tehti ettekirjutus tagada, et kooli direktori kvalifikatsioon vastaks haridus- ja

teadusministri 29.08.2013. a määruse nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja

tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“ (edaspidi määrus nr 30) § 2 lõikele 1.

Ettekirjutuse täitmise tähtajaks oli 01.09.2022. Täites ettekirjutust asus hageja õppima

magistrantuuris.

4.

25.10.2022 sai hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse nr 3.4/2433.

Avalduses heideti hagejale ette, et tal puudub määruse nr 30 § 2 lg 1 sätestatud

magistrikraad või magistrikraadile vastav kvalifikatsioon. Tööandja hinnangul oli

hagejal aega enam kui neli aastat vastav kvalifikatsioon omandada. Kostjal ei ole

hagejale teist tööd pakkuda. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu TLS § 88 lg 1 p

2 alusel üles. Viimaseks töötamise päevaks oli 25.10.2022.

5. Töölepingu sõlmimise hetkel (2018) kehtiva määruse nr 30 § 5 lg 1 redaktsiooni

kohaselt ei kohaldata määruses sätestatud kvalifikatsiooninõudeid direktoritele,

õppealajuhatajatele, õpetajatele ja tugispetsialistidele, kes käesoleva määruse jõustumise

hetkel töötavad õppeasutuses pedagoogina, vastates haridusministri 26.08.2002

määrusega nr 65 „Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded” §-s 8 vastaval ametikohal

töötamiseks esitatud kvalifikatsiooninõuetele. Seega hagejaga töölepingu sõlmimise ajal

kehtisid direktori ametikohale järgmised nõuded: 1) pedagoogiline kõrgharidus ja

vähemalt kolmeaastane pedagoogilise tööstaaž ning läbitud 240-tunnine

juhtimiskoolitus või 2) muu kõrgharidus ja vähemalt viieaastane pedagoogilise töö

staaž, omades vähemalt pedagoogi ametijärku, ning läbitud 240-tunnine

juhtimiskoolitus või 3) kõrgharidus ja vähemalt kolmeaastane samaväärse

organisatsiooni juhtimise kogemus ning läbitud vähemalt 240-tunnine

pedagoogikakursus ja 160-tunnine koolijuhtimiskoolitus. 1995 lõpetas hageja Narva

2 / 11

2-22-17720

Kõrgkooli (rakenduskõrgharidus) ja 2006 Tartu Ülikoolis diplomiõppe, mille raames oli

läbitud täies mahus õpetajakoolitus. Juhtimiskoolitus on hagejal läbitud 2005-2006.

Järelikult vastas hageja kvalifikatsiooninõuetele alates tööle asumisest kuni määruse nr

30 § 5 lg 1 redaktsiooni kehtivuse lõpuni. Määruse § 5 lg 1 redaktsioon muutus alates

06.11.2021, millega hakati direktori osas kohaldama uusi kvalifikatsiooninõudeid.

Seega pärast 2021/2022 õppeaasta algust oli vajalik vastata uutele

kvalifikatsiooninõuetele. Kvalifikatsiooni omandamiseks oli hagejal vähem kui pool

aastat. Septembris 2022 astus hageja magistriõppesse.

6. Enne töölepingu lõpetamist pidi tööandja kontrollima hageja kvalifikatsiooni vastavust

lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 06.06.2005 määruse nr 120 nõuetest. Vabariigi Valitsuse

määruse nr 120 Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud

endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus § 12 lg 1 p 3 ja 5 sätestab, et

magistrikraadile vastavaks loetakse Eesti Vabariigi haridussüsteemis omandatud

kvalifikatsioon, mida tõendab: 3) ülikooli kraadita diplom; 5) kõrgharidusel põhineva

õpetajakoolituse tunnistus või diplom, mis on välja antud vähemalt 1-aastase

nominaalkestusega õppekava läbimisel. Hagejal on Tartu Ülikooli kraadita diplom ja

tunnistus õpetajakoolituse läbimise kohta. Seega hageja haridus saab olla vastav

magistrikraadile. Tööandja pidi seda kontrollima ENIC/NARIC juures. Tööandja ei

olnud seda teinud ja oli jätnud oma kohustused täitmata.

7. Kostja ei hoiatanud hagejat ja ilma hoiatuseta on ülesütlemine tühine. 2018 - 2022

järelevalve toimumiseni ei olnud hagejale teada, et tema kaks haridust ei vasta

magistrikraadile. Alates 2018 ei saanud ta ühtegi ettekirjutust ega hoiatust oma hariduse

mittevastavuse kohta või selle kohta, et ta peab saama lisahariduse, nimelt

magistrikraadi. Peale määruse nr 30 muutmist ja peale järelevalvet ei saanud hageja

kostjalt hoiatust ega ettekirjutust viia oma haridus uute nõuetega vastavusse. Kostja ei

nõudnud hagejalt täiendavaid dokumente ning hagejal oli piisavalt põhjust eeldada, et

tema teadmised ja oskused on piisavad ning tema tööga ollakse rahul. Seega ei ole

tööandja andnud hagejale võimalust oma käitumist parandada. Peale järelevalve

toimumist astus hageja magistriõppesse ja alustas õpinguid alates 01.09.2022. Juunis

2024 sai hageja magistrikraadi. Hageja viitab kostja tegevusele seoses puuduva

keeleoskusega õpetajate probleemi lahendamisega, kus õpetajatele anti 2024 aasta maini

aega keeleoskust parandada, seega töölepingu ülesütlemine ei olnud ainus võimalus

olukorra parandamiseks. Kostja käitumine ei olnud heauskne.

8. Alates 22.12.2023 määrati hageja Narva Pähklimäe Kooli direktori kohusetäitjaks ja

ametikohale määramisel ei pööranud kostja tähelepanu, et hagejal puudub vajalik

magistrikraad.

9. Kostja ei pakkunud hagejale teist tööd. Hageja töötas ka õpetajana, neli õppetundi

nädalas. Hageja oleks saanud selle tööga jätkata.

10. Hageja töölepingu lõpetamise avaldusele ja töölepingu lõpetamisele kirjutas alla isik,

kellel puudus vastav volitus ja kes ei ole hageja tööandja. Allkirjastaja oleks pidanud

olema Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna juhataja, mitte abilinnapea. Kui pidada

töölepingu ülesütlemise teatist haldusaktiks, siis on rikutud haldusakti vorminõudeid:

avalduses puudub üldse viite vaidlustamisele ja vaidlustamise võimalusele.

11. Pärast töölepingu ülesütlemist, avaldas kostja arvamust erinevates artiklides. Hageja ei

ole avaliku elu tegelane ja tema suhtes ei kehti kõrgendatud talumiskohustus. Kogu

hageja eraelu puudutav informatsioon (haridus ning haridustase) ja töölepingu

tingimused on konfidentsiaalsed ning ei kuulu avaldamisele. Artiklides ja intervjuudes

3 / 11

2-22-17720

avaldatud kostja seisukohtadest tekib mulje, et tegemist on madala kvalifikatsiooniga

töötajaga, kelle oskused ei vasta nõuetele. Samas, on jäetud tähelepanuta, et isik omab

suurepäraseid teadmisi ning ta oli tööle valitud avalikul konkursil, kus ta on oma

kvalifikatsiooni avaldanud ning mis mitme aasta jooksul sobinud nii kostja

haridusosakonnale, kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumile.

12. Hageja oli töötanud 25 aastat ühes koolis ja pühendanud oma elu haridusele. Lisaks

sellele, et temaga lõpetati leping inetul moel, siis teda näidati kui ebakvaliteetset ja

ebakompetentset isikut. Ajakirjandus ei käsitlenud teda objektiivselt ja temas sai

ajakirjanduse ohver. Kuna tegemist oli ka nn poliitilise otsusega, siis valas ajakirjanud

tema peale ka viha välja ja kajastas teda ebaeetiliselt. See oli hävitav ja jättis hagejale

sügavad emotsionaalsed ja maine ning sotsiaalsed tagajärjed. Hagejal oli ärevus ja

ebakindlus meediaga suhtlemisel. Ta ei saanud seda kontrollida, kuidas teda esitletakse.

Ta pidi teatama oma personalile, et ta ei ole enam direktor. Kostja ei tänanud teda

tehtud töö eest ja ei andnud ka positiivseid kommentaare hageja töö kohta, mida kostja

oleks võinud teha. Kostja kommentaarid viitasid pigem sellele, et hageja näol on

tegemist harimatu ja ebakompetentse direktoriga, kellega on õnneks leping lõpetatud.

13. Hageja, et palub tuvastada tööandjapoolse töölepingu TLS § 88 lg 1 punkti 6 alusel

ülesütlemise tühisuse ja mõista tööandjalt välja hüvitis kaheksa kuu keskmise töötasu

suuruses summas 22 360 eurot (bruto). Hagiavalduse tekvikteksti taotluste osas on

hageja eristanud hüvitise nõudeid, kuid samas selgitustes on need liitnud ja on palunud

TLS § 109 lg 1 ettenähtud hüvitisenõuet suurendada.

Kostja seisukohad

14. Kostja ei tunnista hageja nõudeid. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu p 2.2

kohaselt oli hageja töö põhisisuks Narva Kreenholmi Gümnaasiumi juhtimine,

esindamine, õppe- ja kasvatustegevuse ning majandus- ja finantstegevuse juhtimine ja

kontroll, kooli asjaajamise korraldamine, kooli arendamine (arendustegevus),

tulemusliku töö ning kodukorra tagamine. Tööülesannete täpsem kirjeldus määrati

ametijuhendis. Ametijuhendi punktis 1.2 on sätestatud, et direktori töökohal saab

töötada isik, kelle haridus ja erialane ettevalmistus vastab haridus- ja teadusministri

29.08.2013 määruse nr 30 toodud tingimustele. Hageja kinnitas 01.05.2018

ametijuhendiga tutvumist.

15. Haridus- ja Teadusministeerium teostas alates 28.03.2022 Narva Kreenholmi

Gümnaasiumi üle haldusjärelevalvet, mille tulemused vormistati 24.05.2022 õiendiga.

Haridus- ja Teadusministeerium tegi Narva linnale mitmed ettekirjutused, muuhulgas

tagada, et Narva Kreenholmi Gümnaasiumi direktori kvalifikatsioon vastaks määruse nr

30 § 2 lg 1. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 01.09.2022.

16. Kultuuriosakonna 31.05.2022 kirjaga nr 3.1-18/1267 anti Narva Kreenholmi

Gümnaasiumile ja hagejale korraldus täita HTMi 24.05.2022 õiendis toodud

ettekirjutused, kuivõrd ettekirjutuste aluseks olevad ülesanded on kooli ja direktori

pädevuses. Kooli ja direktorit kohustati tegema kõik vajalikud toimingud õiendis toodud

ettekirjutuste (v.a. ettekirjutus punktis 5.2.4) täitmiseks vähemalt 6 tööpäeva enne

ettekirjutuste täitmise tähtaega ning esitama õiendis tehtud ettekirjutuste täitmise kohta

Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonnale kirjalik aruanne ettekirjutuste täitmist

tõendavate dokumentidega vähemalt 5 tööpäeva enne ettekirjutuste täitmise tähtaega.

Kultuuriosakond edastas hageja aruannete alusel teabe ettekirjutuste täitmise osas

HTM-ile 31.08.2022 kirjaga nr 3.1-9/1267-3 ja 28.09.2022 kirjaga nr 3.1-9/1267-5.

31.08.2022 kirjas nr 3.1-9/1267-3 esitas kostja HTM-le taotluse, milles palus seoses

4 / 11

2-22-17720

direktori õppima asumisega lükata ettekirjutuse p-i 5.2.4 tähtaega edasi kuni 01.09.2024

(magistriõppe nominaalõppeaeg on 2 aastat). HTM ei pikendanud nimetatud

ettekirjutuse täitmise tähtaega. HTM juhtis tähelepanu, et kui ettekirjutused ei saa

tähtajaks täidetud, on asendustäitmise ja sunniraha seaduse kohaselt võimalik

rakendada sunnivahendit. Eeltoodust johtuvalt ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu

25.10.2022 TLS § 88 lg 1 p 2 alusel üles.

17. Määrus nr 30 võeti vastu 29.08.2013 ning see jõustus 02.09.2013. Nõue, mille kohaselt

on põhikooli ja gümnaasiumi direktori kvalifikatsiooninõudeks magistrikraad, on

kehtinud alates määruse nr 30 vastuvõtmisest. Hageja asus direktori ametikohale tööle

01.05.2018. Hagejal on olnud aega rohkem kui 4 aastat nõutud kvalifikatsiooni

omandamiseks, ja seda hoolimata asjaolust, et määruse nr 30 rakendussätted nägi ette

erandi. Ka HTM on olnud seisukohal, et olukorras, kus direktori

kvalifikatsiooninõudeks oli tema tööle asumise ajal magistrikraad ning direktoril oli

alates tööle asumisest piisavalt aega, et vajalik haridus omandada, kui ta oleks seda

vajalikuks pidanud, ei saanud kvalifikatsiooninõude kehtimine olla töötajale üllatuslik.

Määruse nr 30 06.11.2021 redaktsiooni seletuskirjas on selgitatud, et kuna direktorile

kehtestatud kvalifikatsiooninõuded on kehtiva määruse kohaselt magistrikraad või

sellele vastav kvalifikatsioon ning juhtimiskompetentsid, siis ei ole tõenäoline, et

eksisteerib vajadus direktorina töötavaid inimesi toetada veel läbi rakendussätete.

Seetõttu on alates 06.11.2021 kehtivast kvalifikatsiooninõuete määrusest jäetud välja

rakendussätted direktoritele ja tugispetsialistidele.

18. Ekslik on hageja väide, et tema haridus saab olla vastav magistrikraadile. Eelöeldut ei

muuda ka hageja 09.03.2023 menetlusdokumendis esitatud väide, mille kohaselt oli

hageja hariduseks märgitud Rahvastikuregistris magister või sellega võrdsustatud

haridus. Rahvastikuregistris saab iga isik enda andmeid ise muuta. Vabariigi Valitsuse

06.06.2005 määruse nr 120 (edaspidi ka määrus nr 120) § 12 lg 1 p 3 alusel loetakse

magistrikraadile vastavaks ülikooli kraadita diplom. Narva Kõrgkool 1995. aastal

ülikooliks ei kvalifitseerunud. Vabariigi Valitsuse 12.03.1999 määrusega nr 94 lõpetati

Narva Kõrgkooli tegevus ja moodustati likvideerimiskomisjon. Üliõpilaste õppetöö

jätkumine tagati moodustatavas Tartu Ülikooli Narva Kolledžis. Seega ei saa 1995

omandatud rakenduskõrgharidust kuidagi tõlgendada ülikooli haridusena määruse nr

120 mõttes. Narva Kõrgkool ei ole Tartu Ülikooli Narva Kolledži õiguseellane. Hageja

on ise kinnitanud, et ENIC/NARIC hinnangul ei vasta tema haridus

kvalifikatsiooninõuetele.

19. Kostja ei ole töölepingut kergekäeliselt lõpetanud. Kostja taotles 31.08.2022 kirjaga

HTM-lt õiendi p 5.2.4 ettekirjutuse tähtaja pikendamist kuni 01.09.2024. HTM

14.10.2022 kõnealuse ettekirjutuse tähtaega ei pikendanud. Hageja väidetud asjaolu, et

kooli- ja lasteaiadirektorite keelenõuete täitmist otsustati pikendada, ei allu kostja

kontrollile ega ole kostja otsustada. Tegemist on HTM-i ja Keeleinspektsiooni

otsustuspädevusega. Hageja osutatud isikutel oli ka dokument keelenõuete täitmise

kohta olemas, st tegemist ei olnud käesoleva tsiviilasja asjaoludega võrreldava

olukorraga, kus töötajal puudub ametikohale nõutav haridustase ehk magistrikraad.

Kostja on seisukohal, et ettekirjutuse vaidlustamine ei oleks midagi muutnud, kuna

haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga

antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta

teisiti. Seega üksnes haldusakti vaidlustamisega ei kaasnenuks ettekirjutuse peatumine

ning olemasoleva õigusvastase olukorra legitimeerimine.

5 / 11

2-22-17720

20. Hageja hoiatamisega ei olnuks võimalik saavutada rikkumise kõrvaldamise eesmärki.

Magistrikraadi ei ole võimalik omandada paari nädala või kuuga. Kostja taotles HTM-lt

hagejale lisaaega vajaliku kvalifikatsiooni omandamiseks. Kuivõrd HTM 14.10.2022

kõnealuse ettekirjutuse tähtaega ei pikendanud, siis ei olnud hagejal võimalik rikkumist

kõrvaldada ka juhul kui kostja oleks hagejat hoiatanud.

21. Kostjal ei olnud teist tööd pakkuda. Kostja saab ametikohad täita konkurssiga, mitte

otsustuskorras. Oleks olnud ebamõistlik, et hageja jätkab pedagoogilise tööga

koormusega 3 tundi nädalas ja tasuga 200 eurot kuus. Selline käsitlus ei ole kooskõlas

TLS § 88 lg 2 mõttega, mille sisuks on pakkuda sobivat tööd, mis kõiki asjaolusid

arvestades oleks ka mõistlik. Hageja ise ei ole välja toonud seda ametikohta, mis Narva

Kreenholmi Gümnaasiumis oli väidetavalt täitmata ja sobiv, kuid mille kostja jättis

väidetavalt hagejale pakkumata. Asjaolu, et rohkem kui aasta pärast töölepingu

ülesütlemist leiti hagejale Narva linnas koolidirektori kohusetäitja ametikoht, ei muuda

2022 töölepingu ülesütlemist tühiseks.

22. Kostja ei nõustu väitega, et hagejaga lõpetas töölepingu ja kirjutas töölepingu

lõpetamise avalduse isik, kellel puudub selleks volitus ja kes pole tema tööandja. Kostja

on ise volitust kinnitanud. Ülesütlemisavaldust ei allkirjastanud linnapea, kuivõrd ta oli

antud kuupäeval ajutiselt töövõimetu. Narva linna põhimääruse p 5.6.7 sätestab, et

linnavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse alusel, mis

tehakse teatavaks linnavolikogule ja linnaelanikele. Tööjaotus kinnitatakse

linnavalitsuse korraldusega. Linnavalitsuse juhtkonna tööjaotus on kehtestatud Narva

Linnavalitsuse 30.12.2021 korraldusega nr 1061-k. Korralduse p 2 alusel asendab

linnapead tema äraoleku ajal abilinnapea I S. Hageja väide, et ülesütlemisavalduse

pidanuks allkirjastama Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna juhataja, ei oma asja

lahendamisel mistahes tähtsust. KOKS § 50 lg 1 p 3 alusel esindab linnapea

omavalitsusüksust ja valla- või linnavalitsust vastavalt seadusega, valla või linna

põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. Niisiis oli igal juhul linnapeal või

tema äraolekul teda asendaval isikul õigus vaidlusalune ülesütlemisavaldus

allkirjastada. PGS § 71 lg 7 sätestab, et munitsipaalkooli direktoriga sõlmib töölepingu

vallavanem või linnapea või tema volitatud ametiisik. Töölepingu ülesütlemisavaldus ei

ole haldusakt, seega ei ole olulised seal sisalduvad vaidlustusviited.

23. Töölepingu ütles kostja üles 25.10.2022. Kostja hinnangul oli igati põhjendatud ära

oodata HTM-i vastus kostja taotlusele, kuivõrd sellest sõltus otseselt, kas töösuhe

hagejaga saab jätkuda või mitte. Arvestades, et HTM-i keeldumine esitati 14.10.2022

ning tööleping öeldi üles 25.10.2022, siis selle vahele jääb 7 tööpäeva, mida kostja

kasutas asjaolude ja õigusliku olukorra selgitamiseks. Kostja ütles töölepingu üles

mõistliku aja jooksul.

24. Kui kohus peaks leidma, et töölepingu lõpetamine ei olnud õiguspärane, palub kostja

lõpetada tema ja hageja vahel 01.05.2018 sõlmitud tööleping nr 372 TLS § 107 lg 2

alusel alates 25.10.2022.

25. Hageja keskmine töötasu on 2777,33 eurot (bruto). Seega saaks hageja TLS § 109 lg 1

kohane nõue olla mitte rohkem kui 8331,99 eurot (bruto).

26. Kostja on antud juhul käitunud oma parimate teadmiste kohaselt ning hageja huve

eelistades. HTM-i käskkirjad ja juhised on kostjale kohustuslikud. Kui seadusandja

otsustab seadust muuta, ilma üleminekuaega sätestamata, siis ei allu see mitte kuidagi

kostja kontrollile. Kostja tegi antud olukorras temalt mõistlikult oodatava ja palus

HTM-lt erandit, mille kohaselt saanuks hageja jätkata oma senisel ametikohal kuni

6 / 11

2-22-17720

omandab vajaliku kvalifikatsiooni. HTM kostja taotlust ei rahuldanud. Seetõttu oli

ainsaks seaduslikuks võimaluseks HTM ettekirjutuse täitmiseks töösuhte lõpetamine.

Juhul kui kohus rahuldaks hageja TLS § 109 lg 1 kohase nõude, oleks see sisuliselt

kostja karistamine seaduskuuleka käitumise eest. See oleks vastuolus hea usu ja

mõistlikkuse põhimõttega. Kostja palub jätta rahuldamata hageja nõue hüvitise

saamiseks või siis vähendada seda.

27. Hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole

töölepingu lõpetamise tühisuse eest mittevaralise kahju hüvitist nõudnud, vaid nõuab

seda töölepingu ülesütlemisele järgnenud aja eest. Töölepingu lõpetamisele järgnenud

tööandja väidetavate sõnavõttude ees. Ka ei ole hageja väitnud, et kostja oleks teda

diskrimineerinud või tekitanud mainekahju töösuhte kestel. Hageja nõue mittevaralise

kahju hüvitamiseks ei ole seotud töösuhte, töölepingu lõpetamise ega töölepingu

ülesütlemise väidetava tühisusega. Hageja on eristanud hüvitist töölepingu ülesütlemise

(väidetava) tühisuse eest (3 kuu keskmine töötasu) ning mittevaralise kahju hüvitist

(viie kuu keskmine töötasu). Riigikohus on senises praktikas aga leidnud, et töötaja

mittevaralise kahju nõue saab tuleneda tööandja kohustusest mitte lõpetada töölepingut

ebaseaduslikult. Kuna hageja esitatud asjaoludel ei ole mittevaralise kahju hüvitise nõue

seotud töölepingu ülesütlemise (väidetava) tühisusega, siis tuleb see jätta rahuldamata.

28. Hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendanud, et TLS § 109 lg 1 esimese lause alusel

väljamõistetav hüvitis ei kompenseeriks temale töölepingu lõpetamisega tekitatud kogu

kahju. Kostja ei ole kahjustanud hageja mainet. Kostjale arusaadavalt pöördus hageja

pärast temaga töösuhte lõpetamist ise ajakirjanduse poole, et seda avalikult

kommenteerida. Kirjeldatud olukorras kohaldub VÕS § 101 lg 3, mille kohaselt

võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest

tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda

tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Hageja

on aktiivne kohalikus poliitikas ning ühtlasi Narva linnavolikogu liige. Avaliku elu

tegelased peavad taluma avalikku kriitikat teistest isikutest enam. Hageja nõutud kahju

suurus on tõendamata. Samuti selle põhjuslik seos hageja väidetava õigusvastase teoga.

Veelgi enam, kahjuhüvitised ei ole maksustavad tööjõumaksudega. Kohtupraktikas on

peetud proportsionaalseks 3000 eurot, aga seda ka intensiivse ja laiaulatusliku ründe

korral.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

29. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

30. Pooled ei vaidle järgnevate asjaolude üle:

30.1. Narva linn (Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna kaudu) ja hageja vahel on

sõlmitud 03.03.1997 tööleping nr 372 (dtl 14 – 16, dtl 19, ). Pooled on 01.05.2018

kehtestanud töölepingu nr 372 uues redaktsioonis ja allkirjastanud ametijuhendi

(dtl 55 – 57).

30.2. Töölepingu p 1.2 alusel asus hageja tööle Narva Kreenholmi Gümnaasiumi

direktori ametikohale alates 01.05.2018 (dtl 14 - 19).

30.3. 25.10.2022 esitas kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise teate (dtl 25

- 27).

31. Hageja on väitnud, et töölepingu ülesütlemise avalduse on allkirjastanud selleks volitusi

mitteomav isik ja dokumendis puuduvad viited vaidlustamisele. Kohus leiab, et

7 / 11

2-22-17720

nimetatud väited ei ole asjakohased. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 71 lg 7

kohaselt sõlmib munitsipaalkooli direktoriga töölepingu vallavanem või linnapea või

tema volitatud ametiisik. Linnapead asendab Narva linna töökorralduse kohaselt

abilinnapea. Kostja on menetluse käigus kinnitanud oma tahteavalduse sisu, seega

puudub kohtul alus kahelda, et ülesütlemise avaldusele on olemas kostja heakskiit.

Töölepingu seadus (edaspidi TLS) ei näe ette töölepingu ülesütlemisavalduse sisu osas

nõudeid v.a TLS § 95, kus ei ole nähtud ette vaidlustamisviite lisamise vajadust.

32. Hageja on seisukohal, et kostjal puudus alus temaga tööleping üles öelda. TLS § 88 lg 1

p 2 alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval

põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist,

eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava

tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet

jätkata (töövõime vähenemine). Vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta

või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.

33. Töölepingu ülesütlemisavaldus tuleb TLS § 95 lg 1 kohaselt esitada kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ning TLS § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja töölepingu

ülesütlemisavaldust põhjendama. TLS § 95 lg 3 kohaselt ei mõjuta tööandja

põhjendamiskohustuse rikkumine töölepingu ülesütlemisavalduse kehtivust, kuid

kohustus rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju.

Töölepingu ülesütlemisavaldus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §

68 kohaselt tahteavaldus, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1).

Pooled ei vaidle, et ülesütlemise avaldus on kätte saanud.

34. Pooltel on vaidlus, kas kostjal oli sisuline õigus töölepingu ülesütlemiseks. Hageja

töölepingu ülesütlemise avalduses on viidatud töölepingu ülesütlemise põhjusena

asjaolule, et hagejal puudub määruse nr 30 § 2 lg 1 nimetatud magistrikraad või sellele

vastav kvalifikatsioon. HTM tegi 24.05.2022 õiendis (dtl 58 jj) kostjale ettekirjutuse,

tagada, et Narva Kreenholmi Gümnaasiumi direktori kvalifikatsioon vastaks määruse nr

30 § 2 lõikele 1 ning määras ettekirjutuse täitmise tähtajaks 01.09.2022. HTM ei

pikendanud nimetatud ettekirjutuse täitmise tähtaega (dtl 138). Hageja nõudis, et kostja

pöörduks halduskohtusse tähtaja pikendamise jätmise vaidlustamiseks (dtl 210 jj).

35. Hageja sai Narva Kreenholmi Gümnaasiumi direktoriks 01.05.2018. Hageja direktoriks

saamise hetkel kehtis määruse nr 30 § 2 lg 1 alljärgnevas redaktsioonis: „Põhikooli ja

gümnaasiumi direktori kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav

kvalifikatsioon ning juhtimiskompetentsid.”. Täiendavalt kehtis määruse nr 30 § 5 lg 1:

“Käesolevas määruses sätestatud kvalifikatsiooninõudeid ei kohaldata direktoritele,

õppealajuhatajatele, õpetajatele ja tugispetsialistidele, kes käesoleva määruse

jõustumise hetkel töötavad õppeasutuses pedagoogina, vastates haridusministri 26.

augusti 2002. a määrusega nr 65 „Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded” (RTL 2002,

96, 1486; 2010, 72, 546) vastaval ametikohal töötamiseks esitatud

kvalifikatsiooninõuetele.” Määruse seletuskirja1 kohaselt: „ei laiene määruse §-des 2–4

sätestatud kvalifikatsiooninõuded neile õppeasutuse juhtidele, õpetajatele ja

tugispetsialistidele, kes käesoleva eelnõu jõustumise hetkel (s.o 1. septembril 2013.a)

põhikoolis ja gümnaasiumis töötavad.“ Seega sisuliselt oli juba 2013 aastast direktori

kvalifikatsiooninõudeks magistrikraad. Määruse nr 30 sätte ja seletuskirja sõnastused on

erinevad ja seletuskirjast võiks justkui mõista, et kvalifikatsiooninõuet ei rakendata juba

töötavatele direktoritele, samas kui sätte enda sõnastus viitab laiemalt pedagoogidele.

06.11.2021 kehtima hakanud redaktsioonis paragrahvi 2 lõiget 1 ei muudetud, kuid

1 https://eelnoud.valitsus.ee/main#Pg9R4n2G

8 / 11

2-22-17720

paragrahvi 5 lõige 1 sõnastust muudeti ja direktoritel ei olnud enam

kvalifikatsiooninõude

erandit.

Määruse

seletuskirja2

kohaselt

on:

„kvalifikatsiooninõuete määrusest on jäetud välja rakendussätted direktoritele ja

tugispetsialistidele. Kuna direktorile kehtestatud kvalifikatsiooninõuded on kehtiva

määruse kohaselt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning

juhtimiskompetentsid, siis ei ole tõenäoline, et eksisteerib vajadus direktorina töötavaid

inimesi toetada veel läbi rakendussätete.“ Kohus on seisukohal, et kuni 06.11.2021

kehtinud § 5 lg 1 oli erand § 2 lg 1 sätestatud kvalifikatsiooninõudest kuni selle hetkeni,

kui see kehtis. Haridus- ja teadusminister ei soovinud peale nimetatud kuupäeva erandi

kehtivust jätkata s.t isikud, kes ametikohal töötasid pidid olema selleks hetkeks saanud

vajaliku kvalifikatsiooni. Nimetatud seisukohta toetab ka määruse 2021 aasta

redaktsiooni seletuskiri, mis kinnitab, et ei ole tõenäoline, et sellise erandi kehtima

jätmine oleks vajalik. Hageja ei saanud eeldada, et erand kehtib igavesti, kuna

regulatsioon oli kehtestatud juba 2013 ning pigem oli küsimusi tekitav hageja 2018

aastal tööle võtmine nimetatud erandi alusel.

36. Kostjal oli kohustus HTM ettekirjutus täita ja arvestades asjaolu, et hagejal puudus

magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, siis ei olnud võimalik temaga

töölepingu jätkamine. 24.05.2022 HTM kantsleri käskkirjaga kinnitatud Narva

Kreenholmi Gümnaasiumi haldusjärelevalve õiend sedastab, et „Kuna direktor ja

õppealajuhataja ei ole õiendi kinnitamise ajaks magistritasemel õpinguid alustanud, ei

ole põhjendatud ettekirjutuse tähtaja pikendamine, kuna nii direktori kui ka

õppealajuhataja puhul on tööle asumise nõue magistrikraadi või sellele vastava

kvalifikatsiooni olemasolu. Haridus- ja Teadusministeerium on valmis kaaluma tähtaja

pikendamist juhul, kui enne käesoleva õiendiga seatud tähtaega esitatakse tõendid, et

direktor ja õppealajuhataja on asunud õppima magistritasemel (dtl 70). Ettekirjutuse

täitmise tähtaeg oli 01.09.2022 (dtl 71). Kostja palus ettekirjutuse täitmise tähtaja

pikendamist (dtl 82), kuid HTM ei nõustunud (dtl 138). HTM on oma seisukohas

ettekirjutuse tähtaja mittepikendamise kohta selgitanud, et: „Olles kaalunud asjaolusid

ja koolis valitsevat olukorda ning lähtunud sellest, et direktori ametikohale on esitatud

magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni olemasolu nõue ning arvestades, et

direktori magistriõpingud kestavad vähemalt kaks aastat, siis ei ole põhjendatud

Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt ettekirjutuse tähtaega kahe aasta võrra

pikendada. Direktor töötab sel ametikohal alates 01.05.2018. Direktori

kvalifikatsiooninõudeks oli tema tööleasumise ajal magistrikraad ning on seda ka

käesoleval ajal. Direktoril oli alates tööleasumisest piisavalt aega, et vajalik haridus

omandada, kui tema või pidaja seda vajalikuks oleks pidanud. Kvalifikatsiooninõude

kehtimine ei saanud direktorile ega tema tööandjale olla üllatuslik. Õigusaktidest

tulenevad nõuded kehtivad sõltumata järelevalve tegevusest. Ettekirjutuse tähtaja

pikendamine kahe aasta võrra on ebamõistlikult pikk aeg. Kooli pidaja peab tagama

direktori ametikoha täitmise isikuga, kelle kvalifikatsioon vastaks nõuetele.“(dtl 138).

Ettekirjutuse mittetäitmine oleks toonud kaasa sunniraha. Ka nimetatud seisukohas on

viidatud, et ei ole võimalik eeldada, et määruse nr 30 kvalifikatsiooninõude erand kehtib

igavesti.

37. Osapooltel on vaidlus, kas kostja oleks kvalifikatsiooninõude küsimusele pidanud

varasemalt tähelepanu juhtima või tegema selle sisulisi etteheiteid. Kohus ei saa

nõustuda, et hageja kvalifikatsiooninõuetele vastavuse küsimuses oleks vastutus lasunud

üksnes kostjal. Hageja on kooli direktor ja sellest tulenevalt pidi olema kursis

koolitöötajatele esitatavate kvalifikatsiooninõuetega ja samuti ka sellega, et direktori

2 https://eelnoud.valitsus.ee/main#T1BQ4oqI

9 / 11

2-22-17720

kvalifikatsiooninõuded kehtisid juba 2013 aastast. ). HTM on 30.12.2022 selgitanud, et:

„Haridusasutuse juht peab oskama tõlgendada Eesti kõrgkooli poolt väljastatud

diplomit ja haridustöötajatele kehtivaid kvalifikatsiooninõudeid.“ (dtl 221). Kohus

leiab, et õigustada ei saa nõuete mittejärgimise lubamist ja HTM järelevalve tuvastaski

rikkumise, mille kostja pidi kõrvaldama. Olenemata sellest, et hageja sai tööle konkurssi

alusel (dtl 17 – 18, dtl 163 - 164), siis see ei tähenda, et tema vastavuse osas ei oleks

võinud HTM järelevalvet teha ja ettekirjutuse täitmiseks ei tohiks temaga töösuhet

lõpetada. Hageja ei vastanud tema ametikohale kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele ja

selle tõttu oli mittevastav oma ametikohale ja temaga oli vajalik tööleping üles öelda.

38. Samuti on hageja välja toonud, et tema haridus vastab magistrikraadile, kostja ei ole

sellega nõustunud. Kohtule ei ole esitatud hageja haridustaseme vastavuse kohta ENIC/

NARIC tõendit ja kohus leiab, et kohus ise ei saa sellist hinnangut ka anda. Kohus

tugineb HTM ettekirjutusele, et hagejal ei olnud magistrikraadi või sellele vastavalt

kvalifikatsiooni ja hageja ei ole nimetatud väidet ümber lükanud. Kirjavahetus Ruth

Eliasega (dtl 195 jj) ega Rahvastikuregistri väljavõte (dtl 215) ei tõenda vastupidist.

Kohus möönab, et riigi poolt reeglite muutmine võib olla sõnamurdjalik ja üllatuslik,

kuid samas olukorras, kus reegel on kehtinud juba 2013 aastas, ei ole tegemist

üllatusega. Seda on kinnitanud HTM oma vastuses järelepärimisele ka 30.12.2022,

selgitades, et „nii kooli pidaja esindajad kui ka direktoriks kandideerivad isikud peavad

oma ametiülesannetest tulenevalt olema võimelised töötama õigusaktidega vähemalt

sellisel tasemel, mis võimaldab neil aru saada pedagoogilisele personalile kehtivatest

kvalifikatsiooninõuetest“ (dtl 221). Nimetatud asjaoludega võib olla põhjendatud ka

kostja otsus mitte pöörduda halduskohtusse ettekirjutuse tähtaja pikendamata jätmise

küsimuses. Kohus leiab, et halduskohtusse pöördumata jätmine ei saa tuua kaasa

töölepingu ülesütlemise tühisust.

39. Hageja on seisukohal, et teda oleks pidanud enne töölepingu ülesütlemist hoiatama.

Kohus ei nõustu selle seisukohaga. TLS § 88 lg 3 kohaselt ei ole eelnevat hoiatamist

ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu

või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Riigikohus on

21.06.2017 tsiviilasjas 3-2-1-65-17 korranud, et „töötaja hoiatamise eesmärk on anda

talle võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda.“ (p 18). Riigikohus

on 16.03.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15 leidnud, et „TLS § 88 lg 3 teine lause

jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui töötajal ei ole võimalik oma käitumist

parandada“ (p 13). Magistrikraadi saamine võtab aega, seega sisuliselt ei olnud hagejal

võimalik lühikese aja jooksul midagi teha ning hoiatamine ei oleks olukorda muutnud.

Kostja proovis ettekirjutuse tähtaega pikendada (dtl 82), kuid HTM ei nõustunud sellega

(dtl 138). Kostja ei saa selles olukorras olla vastutav olukorra lahenduse leidmise eest,

kuna kohustuse olukorda muuta sätestas kolmas isik ja kostja oli kohustatud nimetatud

ettekirjutust täitma.

40. Hageja on heitnud ette, et talle ei ole pakutud teist tööd. Kostja on nii

ülesütlemisavalduses kui ka menetluse kestel väitnud, et tal ei olnud teist tööd pakkuda.

Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis hageja väiteid kostja kohustuse

rikkumise osas kinnitaks või palunud nõuda tõendeid, mis võiksid hageja väiteid

kinnitada (dtl 259). Kohus leiab, et hageja väited ei leidnud menetluse kestel tõendamist

ja kostjale ei saa heita ette teise töö pakkumata jätmist, kuna kostjal polnud teist tööd

pakkuda. Kohus ei pea põhjendatuks ka seda, et kostja oleks pidanud pakkuma hagejale

tööd kolme - nelja tunni andmiseks (dtl 144). Tegemist ei ole tõsiseltvõetava õpetaja

10 / 11

2-22-17720

koormusega ning kohus on seisukohal, et teise töö pakkumine peab olema sisuline,

mitte aga näilik, mida nelja tunni koormuse pakkumine oleks.

41. Hageja on oma hüvitise nõude esitanud TLS § 109 lg 1 alusel (dtl 256). Arvestades, et

kohus jätab hageja nõude töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks

rahuldamata, siis puudub vajadus analüüsida hageja hüvitise nõuet, kuna hüvitise nõude

eelduseks on vajalik tuvastada, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse

puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu

põhimõttega tühistatud.

42. Kohus on seisukohal, et hageja diplomitel (dtl 20 – 24), Narva Linnavolikogu liikmete

nimekirjal (dtl 145), hageja töötasul (dtl 146), konkursiteatel (dtl 160),

konkursikomisjonil (dtl 162), vastus järelepärimisele (dtl 213 – 214), ministri poole

pöördumisel (dtl 217 – 218), sooritatud ainete nimekiri (dtl 224 – 226), hageja 2024

saadud magistrikraad (dtl 240), artiklid (dtl 287 – 290) ei ole käesoleva asja

lahendamise seisukohalt puutumust ja kohus ei anna neile hinnangut (TsMS § 238 lg 5).

MENETLUSKULUD

43. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §

162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

jättis hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.

44. TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse

jõustumist.

(digitaalallkiri)

Liina Naaber-Kivisoo

kohtunik

11 / 11