2-24-141283/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-24-141283 (menetlus nr 2)

Määruse tegemise aeg ja koht

08. aprill 2025, Pärnu

Tsiviilasi

R. P. hagi M. P. vastu elatise võlgnevuse ning jooksva elatise

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R. P. (isikukood XXX); hageja seaduslik esindaja K.

M. (isikukood XXX, e-post XXX);

Kostja: M. P. (isikukood XXX, e-post: XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis

(e-post:

janne-liisa.ottis@abdem.ee)

Korraldav kohtuistung

(eelistung)

08. aprill 2025, osalesid K. M. ja adv Janne-Liisa Ottis

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada R. P. (P.) seadusliku esindaja K. M. ja M. P. (P.) lepingulise esindaja Janne-Liisa Ottise

vahel 08. aprillil 2025 eelistungil sõlmitud ja protokollitud järgmine kompromiss:

1.1. M. P. tasub R. P. ülalpidamiseks elatist 150 eurot kuus alates 1. maist 2025 kuni R. P.

täisealiseks saamiseni.

1.2. M. P. maksab elatise maksed selle kuu, mille eest elatist makstakse, 10. kuupäevaks K. M.

arvelduskontole (kokkuleppe sõlmimise ajal nr XXX). Makse selgituseks märkida „R. P. elatis“ ning

kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

1.3. R. P. loobub M. P.-lt tagasiulatuvalt alates 01. juunist 2024 elatise nõudmisest.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-24-141283.

3. Menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Hüvitatavate kulude puudumise

tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled

kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele

kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg 1 ja lg 3).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on R. P. (seaduslik esindaja K. M.) hagi M. P. vastu elatise võlgnevuse

804,5 eurot väljamõistmiseks perioodi 1. juunist 2024 – 18. jaanuarini 2025 eest ja elatise

väljamõistmiseks igal aastal muutuvas miinimummääras alates 19. jaanuarist 2025 kuni lapse

täisealiseks saamiseni.

Tsiviilasi nr 2-24-141283

2. Kostja vaidles hagile vastu. Vanemad on kokku leppinud, et laps viibib isaga, kui isa on Eestis, s.o

umbes kaks nädalat iga 1,5 kuu järel. Samuti leppisid vanemad kokku, et alates juulist 2024 tasub isa

igakuiselt ema arvelduskontole lapse ülalpidamiseks elatist 200 eurot. Isa ei pea tasuma emale elatist,

kui laps on ühes kalendrikuus isaga üle 15 päeva. Isa toob välja, et on alates juunist 2024 kuni jaanuarini

2025 tasunud lapse hariduse ja huviala kulusid 565,70 eurot, elatist 950 eurot ja lapse sidekulusid

125,60 eurot, sellel perioodil oli laps isaga kokku 74 päeva (keskmiselt 9,25 päeva kuus), seadusjärgne

miinimumelatis nendel asjaoludel oleks olnud 1074,14 eurot ehk isa tasus 751,46 eurot enam.

3. Korraldaval kohtuistungil 08. aprillil 2025 jõudsid poolte esindajad kokkuleppele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 2 kohaselt kohus protokollis poolte avaldatud

kompromissi tingimused: alates 1. maist 2025 tasub kostja lapsele elatist 150 eurot kuus, elatis

makstakse jooksva kuu 10. kuupäevaks lapse ema arvelduskontole. Kompromissi korras hageja esindaja

loobus tagasiulatuvalt elatise nõudmisest.

Kompromissi sõlmimisel võtsid pooled arvesse, et lapse kulud ühes kuus on u 800 eurot, lapsele

makstakse riiklikku lapsetoetust 80 eurot kuus, laps on aasta keskmisena 9 päeva kuus kostjaga ja sel

ajal annab kostja vahetult lapsele ülalpidamist, mistõttu seadusjärgne miinimumelatis oleks 120,70

eurot; 2025.a aprillikuu eest maksab kostja lapse huviringide tasusid ja sidekulud ning vanemad on

kokku leppinud, et 20. aprillist on laps isa juures.

4. Kohus selgitas pooltele kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled

kinnitasid, et jäävad sellise kompromissi juurde ning kokkuleppel välistasid kompromissi kinnitava

kohtumääruse peale edasikaebamise õiguse.

5. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled on kokku leppinud

elatise maksmises hageja nõutud, PKS § 101 lg-tes 3-6 sätestatud alustel arvutatavast miinimummäärast

u 30 eurot suuremas summas. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on

täidetav. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.

6. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkulepet kinnitav

kohtumäärus on täitedokumendiks ja on vajadusel sundkorras täidetav.

7. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS

§ 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab

kumbki pool oma menetluskulud ise. Samuti TsMS § 168 lg 3 kohaselt jäävad kompromissi korral

menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud ning

menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda.

Hüvitatavate kulude puudumise tõttu ei ole vajadust TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude suurust

kindlaks määrata.

8. TsMS § 661 lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse

välistada. TsMS § 466 lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel

täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest.

Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

2 (2)