2-20-15100/249 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

08.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-15100

Kohtuasi

O.L-i avaldus alaealise lapse E.C-ga suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks

V.M-i avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks lapse E.C suhtes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.03.2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.M-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

määruskaebuse menetlemisel

Avaldaja O.L (lapse isa) (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Helen Hääl

Avaldaja V.M (lapse ema) (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Katrin Paulus

Puudutatud isik E.C (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Eestkosteasutus Tallinna linn (Kesklinna Linnaosa

Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja Aleksandra

Kalistratova

Eestkosteasutus Tallinna linn (Kristiine Linnaosa

Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja Marju Õispuu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu V.M-i 20.06.2024 esitatud uued tõendid.

2. Võtta vastu O.L-i 04.02.2025 esitatud uued tõendid.

2-20-15100

3. Jätta vastu võtmata O.L-i 14.03.2025 esitatud menetlusdokumendile lisatud

tõendid (mälupulk videoklippidega).

4. Jätta rahuldamata V.M-i taotlus määrata O.L-ile psühholoogiline ekspertiis.

5. Tühistada Harju Maakohtu 03.03.2023. a määrus osas, millega maakohus määras

kindlaks O.L-i ning lapse E.C vahelise suhtluskorra jagatud vanemluse

põhimõttel (50/50 suhtluskord, maakohtu määruse resolutsiooni p 5 ning selle

alapunktid 5.1–5.15) ning teha uus määrus, millega määrata O.L-i ning lapse E.C

vaheline suhtluskord selliselt, et laps kohtub isaga igal teisel kuul kolmanda isiku

juuresolekul. Täiendada maakohtu määrust suhtluskorra täitmiseks määratava

sunnivahendi kohaldamise osas ning määrata, et suhtluskorra rikkumisel võib

kohustatud isikut trahvida. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.

6. Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

6.1.

Jätta O.L-i avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

ja taotlused kohtulahendi hooldusõiguse üleandmist puudutavas osas

sundtäidetavaks tunnistamiseks ning kohtutäiturile õiguse andmiseks

kasutada V.M-i suhtes jõudu lapse üleandmiseks rahuldamata.

6.2.

Jätta O.L-i avaldus osas, millega O.L palus määrata lapse E.C ja

vanemate vaheline suhtluskord jagatud vanemluse põhimõttel (50/50

suhtluskord), rahuldamata.

6.3.

Määrata O.L-i ning lapse E.C vaheline suhtluskord selliselt, et laps kohtub

isaga igal teisel kuul kolmanda isiku juuresolekul. Esimene kohtumine leiab

aset kuu aja jooksul määruse tegemisest. Kohtumiste korraldus on järgmine:

6.3.1. E.C kohtub O.L-iga Helen Sööli või Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku

(EELK) perekeskuse määratud kolmanda isiku juuresolekul kestusega

kuni kolm tundi.

6.3.2. Lapse ja isa kohtumised lepitakse Helen Sööli või Eesti Evangeelse

Luterliku Kiriku (EELK) perekeskuse vahendusel kokku kaks nädalat

enne kohtumise toimumist.

6.3.3. O.L-i ja E.C elukohajärgsed kohaliku omavalitsuse asutused (Tallinna

Kesklinna Valitsus ning Kristiine Linnaosa Valitsus) teevad omavahel

koostööd, et aidata lapse vanematel lapsega kohtumisi ettevalmistada,

pakkudes vajadusel kohtumiste korraldust vahendama oma

lastekaitsespetsialisti.

6.3.4. O.L kohustub läbima ühe aasta jooksul määruse tegemisest

vanemluskoolituse „Imelised aastad“.

6.3.5. V.M ja O.L kohustuvad läbima ühe aasta jooksul määruse tegemisest

PREP (Paarisuhte Rahulolu Edendamise Programm) koolituse „Minu

suhe on minu kätes“.

6.4.

Määrata, et suhtluskorra kokkulepete rikkumise korral on kohtutäituril

vanema taotlusel õigus rakendada täitemenetluse seadustiku § 179 lõikes 2

sätestatud sunnivahendit.

6.5.

Jätta rahuldamata V.M-i avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks.

2-20-15100

6.6.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a

lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi

kanda. Lapsele määratud esindaja tasu taotluse lahendab kohus eraldi

määrusega.

5. Rahuldada V.M-i määruskaebus.

6. Rahuldada O.L-i taotlus kohaldada suhtluskorra rikkumisel kohustatud vanema

suhtes sunnivahendit.

7. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosalisete endi kanda, v. a

lapsele määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.L (avaldaja, lapse isa) esitas 15.10.2020 Harju Maakohtule avalduse V.M-i vastu (lapse

ema) E.C (laps, tütar) suhtes suhtluskorra kindlaksmääramiseks ning esialgse õiguskaitse

taotluse.

1.1. Avalduse kohaselt sündis vanemate kooselu ajal XX.XX.XXXX tütar. Vanemate kooselu

lõppes juulis 2020, mil isa kolis ühisest elukohast ära. Ärakolimisest alates asus ema lapse ja

isa vahelist suhtlemist takistama. Vanemate abielu lahutati 14.09.2020. Isa on olnud kogu

lapse eluea jooksul lapse eest hoolitsemisele pühendunud. Isa töötab osaliselt kodukontoris.

Tal on tähtajatu tööleping, kindel sissetulek ning isa elukohas on lapsele tagatud head

elamistingimused. Isa tunneb muret oma lapse tervise ja heaolu pärast. Laps on olnud emaga

ilusalongis koos tööl. Ema sattus koos lapsega autoavariisse ning ei teatanud sellest lapse

isale. Lapse ema blokeeris lapse isa telefoninumbri. Vanematel on tekkinud lapsega

suhtlemise korraldamisel tõsised erimeelsused. Vanemad on püüdsid leida kohtuvälist

kompromissi, kuid lapse ema ei nõustunud 50/50 suhtluskorra kehtestamisega. Isa täpsustas

suhtlemiskorra määramise taotlust 20.01.2023 esitatud menetlusdokumendis.

2. 21.02.2022 esitas lapse isa maakohtule avalduse lapse vanemate ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks ning lapse isale ainuhooldusõiguse andmiseks lapse viibimiskoha

määramise õiguse osas. Samuti palus isa määrata kohtulahendis, et lapse üleandmisel on

kohtutäituril õigus kasutada lapse ema suhtes jõudu.

2.1. Isa avalduse kohaselt kuritarvitab lapse ema lapse hooldusõigust, kahjustab ja töötleb last.

Lapse ema esitab politseile alusetuid avaldusi. Kuna lapse isa ei näinud oma last, oli isa

sunnitud kohtutäituri abiga nõudma emalt lapse üleandmist. Kohtutäituri kaasabil sai isa lapse

enda juurde 11.02.2022. Laps on ema käitumise tulemusena äärmiselt hirmul ning kardab ema

juurde tagasi minna. Laps ei soovinud emaga isegi telefoni teel rääkida. Laps ei usalda enam

ema. Laps pidi kohtumääruse kohaselt ema juurde tagasi minema, kuid keeldus sellest.

Menetlusosaliste seisukohad ja taotlused

Lapse ema seisukohad, taotlused ja hooldusõiguse osalise lõpetamise avaldus

2-20-15100

3. 13.10.2020 esitas lapse ema taotluse lapse isa suhtes esialgse õiguskaitse korras

lähenemiskeelu kohaldamiseks. 06.09.2021 ärakuulamisel selgitas ema, et võttis

lähenemiskeelu kohaldamise avalduse tagasi, kuna isa sai aru, et käitumine, mille tõttu ema

avalduse esitas, ei ole õige.

4. Lapse ema esitas 09.11.2020 seisukoha isa avaldusele, milles leidis, et vahelduva elukoha

põhimõttel toimiv suhtluskord ei ole lapse huvides, sest lapsel on väga lähedane suhe oma

emaga. Nii väike laps (sel hetkel 2,5-aastane) ei ole valmis nii pikalt emast eraldi olema.

4.1. 01.03.2021 esitas lapse ema menetluse peatamise ja esialgse õiguskaitse taotluse. Lapse

ema andis taotluses teada, et lapse isa suhtes algatati lapse kehalise väärkohtlemise kahtluse

alusel kriminaalmenetlus. Maakohus rahuldas lapse ema esialgse õiguskaitse taotluse ning

piiras lapse ja isa suhtlemist lapsega kuni kriminaalmenetluses lõpliku lahendi jõustumiseni

selliselt, et laps sai isaga kohtuda sobiva kolmanda isiku juuresolekul ühel päeval nädalas

kuni kaks tundi. 23.03.2021. a määrusega teatati, et lapse isa suhtes algatatud

kriminaalmenetlus lõpetati.

4.2. 09.03.2022 esitas lapse ema seisukoha isa avaldusele ning avalduse ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks. Lapse ema ei toetanud lapse isa hooldusõiguse lõpetamise avaldust

ning leidis, et kuna lapse vanemad ei suuda omavahel koostööd teha, tuleb vanemate ühine

hooldusõigus osaliselt lõpetada andes lapse hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise

õiguse osas lapse emale. Laps ei soovi ema sõnul isa juures olla. Vanemate ühine

hooldusõigus tuleb lõpetada ka lapse tervise küsimustes ning anda lapse emale tervise

küsimustes ainuhooldusõigus, kuna lapse vanematel on lapse tervise küsimustes erimeelsused.

4.3. Kuigi kriminaalmenetlus lõpetati, jääb emale kahtlus, et isa väärkohtles last. Lapse isa ei

arvesta sellega, et laps ei soovi isaga koos olla. Kui laps ei soovinud isa juurde minna, arvas

isa, et lapse ema manipuleerib lapsega. Lapse isa ignoreeris 01.04.2022 määrusega määratud

suhtluskorda ning on püüdnud algusest peale lapse üleandmise aja ja koha osas oma tahtmist

peale suruda. Lapse isa on lapse tervise suhtes hoolimatu. Iga kord, kui laps on tulnud isa

juurest, on ta haigeks jäänud. Lapse isa on käinud lapsega ujulas, kuigi lapsel on atoopiline

dermatiit. Seoses hooldusõiguse teostamisega on peamiseks mureks see, et lapse isa keeldub

suhtlemisest kolmandate isikute vahendusel (ema esindaja, lastekaitsespetsialistid, lapse ema

lähedased) ning nõuab otsekontakti emaga. Lapse ema ei pea otsesuhtlust võimalikuks, kuna

minevikus on lapse isa olnud lapse ema suhtes füüsiliselt ja vaimselt vägivaldne.

Lapse isa seisukoht ema avaldusele

5. Lapse isa vaidles ema avaldusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Lapse isa sõnul

on lapse ema on kogu menetluse jooksul põhjendamatult takistanud isa ja lapse vahelist

suhtlemist. Lapse ema on kohtumenetluse jooksul (alates 2020. a oktoobrist kuni tänaseni)

mõelnud välja erinevaid menetlusi ning esitanud alusetuid avaldusi politseisse ja kohtule, mis

on kõik rahuldamata jäänud. Lapse ema on õigussüsteemi kuritarvitanud. Lapse ema kodus ei

ole tagatud lapse emotsionaalne, vaimne ja psühholoogiline turvalisus. Lapse ema on lapse isa

suhtes vaimselt vägivaldne ning sunnib last oma isa kohta valetama. Selline tegevus on last

kahjustav ning lapse väärtuste kujunemine on ohustatud. Lapse isa leidis, et temale tuleb anda

lapse ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramise osas.

Eestkosteasutuste seisukohad

2-20-15100

6. Kristiine Linnaosa Valitsus toetas lapse isa avaldust, kuid leidis, et vahelduva elukoha

põhimõttel suhtluskorrani võiks jõuda järk-järgult, arvestades lapse valmisolekut olla isa

juures mitu päeva järjest koos ööbimistega. Linnaosa esindaja esimene kokkupuude perega oli

29.07.2020, kui lapse ema soovis abi seoses lapse ja isa suhtluskorraga. Kooselu ajal oli palju

probleeme seoses mehe ebastabiilse käitumisega ning mees ei osalenud tütre kasvatamises.

Lapse ema kardab, et isa, kelle sugulased elavad Venemaal, võib minna lapsega Venemaale.

7. Tallinna Kesklinna Valitsus toetas isa avaldust, kuna see vastab lapse huvidele ja

vajadustele.

Lapse esindaja seisukoht

8. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et isa avaldus vahelduva elukoha

põhimõttel suhtluskorra määramiseks ei ole lapse huvides. Lapsel peab olema üks kindel

elukoht, milleks praegusel juhul võiks olla lapse ema elukoht.

9. Maakohus kuulas lapse vanemad ära 06.09.2021, 15.03.2022 ja 24.11.2022 toimunud

istungitel, kus vanemad kordasid menetluses varem avaldatud seisukohti.

Maakohtu määrus ja põhjendused

10. Harju Maakohus jättis 03.03.2023. a määrusega lapse isa taotluse vanemate ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata. Samuti jättis maakohus rahuldamata lapse

isa taotluse kohtulahendi hooldusõiguse üleandmist puudutavas osas sundtäidetavaks

tunnistamiseks ning ei andnud kohtutäiturile õigust kasutada lapse üleandmisel lapse ema

suhtes jõudu. Maakohus rahuldas 03.03.2023. a määrusega lapse isa avalduse lapsega

suhtlemise korra määramiseks osaliselt ning määras lapse ja vanemate vahelise suhtluskorra

järgmiselt:

1) Vanemad kasvatavad last võrdselt 50/50 põhimõttel selliselt, et laps elab vaheldumisi

kummagi vanemaga ühe täisnädala esmaspäevast teise täisnädala esmaspäevani.

2) Vanem, kelle suhtluskorra nädal algab, võtab lapse lasteaiast esmaspäeval pärast

lasteaiapäeva lõppu.

3) Juhul kui laps ei ole mingil põhjusel üleandmise ajal lasteaias, võtab vanem lapse

esmaspäeva hommikul kell 8.30 teise vanema kodust, kui vanemad ei lepi eelnevalt

kokku teisiti. Juhul, kui laps ei viibi lasteaias, tuleb sellest teist vanemat, kes peab

lapsele järele minema, teavitada vahetuse päeva hommikul hiljemalt kell 08.00.

4) Ema sünnipäeva 08–09.09 veedab laps emaga ja isa sünnipäeva 23–24.06 alati isaga.

5) Lapse veedab oma sünnipäeva paaritutel aastatel emaga ja paarisaastatel isaga.

6) Jõulud veedab laps paarisaastal (23–25. detsember) emaga ning paaritul aastal isaga.

Laps antakse 23. detsembril kell 10.00 üle ning viiakse suhtluskorra järgse vanema

juurde tagasi 25. detsembri õhtul kell 18.00.

7) Aastavahetuse 31.12–02.01 veedab laps paarisaastal isaga ja paaritul aastal emaga.

Laps antakse 31. detsembri hommikul kell 10.00 üle ning viiakse suhtluskorra järgse

vanema juurde tagasi 02.01 õhtul hiljemalt kell 18.00.

8) Emadepäeval on lapse emal õigus olla lapsega lapse ema valitud kohas. Isadepäeval

on lapse isal õigus olla lapsega isa valitud kohas.

2-20-15100

9) Kõik lapse riided ja asjad, mille vanem annab lapsega kaasa, toob teine vanem lapsega

koos tagasi või jätab lasteaeda kappi.

10) Juhul, kui vanem ei saa lapse eest suhtluskorra ajal hoolitseda, annab ta sellest teisele

vanemale viivitamatult teada ning korraldab teise vanema soovil lapse teisele

vanemale üleandmise. Lapse eest hoolitsevad eestkätt vanemad.

11) Lapse haigestumise korral teavitab vanem, kelle juures laps haigestus, viivitamatult

teist vanemat, ja pöördub arsti poole. Laps terveneb selle vanema juures, kelle juures

ta haigestus. Lapse haigus tuleb fikseerida arsti juures ja digiloos ning vanem ravib

last. Lapse kohtumised teise vanemaga asendatakse muul ajal. Kokkuleppe

mittesaavutamise korral ei muuda vanemad suhtluskorda.

12) Ajal, mil laps viibib ühe vanema juures, on teisel vanemal õigus igal mõistlikul ajal

lapsega kaugsidevahendite teel suhelda.

13) Vanem kohustub lapsega koosveedetud ajal lapse päevarutiinist (sh lõunauinakud,

õhtused magamaminekud) kinni pidama.

14) Lapsega suhtlemine võib toimuda ka suhtluskorrast erinevatel tingimustel, kuid seda

ainult mõlema lapsevanema eelneval kokkuleppel.

15) Suhtluskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate

vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega kirjalikult nõustunud.

Kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja SMSi teel.

Maakohus jättis lapse ema avalduse lapse hooldusõiguse osaliselt lõpetamiseks rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja

kulud, mis jäid riigi kanda.

2-20-15100

10.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on lapse huvides, et vanemate lahuselu korral

korraldaksid lapse elu mõlemad vanemad. Maakohus tuvastas, et lapse vanemate kooselu on

lõppenud, vanemate vahel puudub usaldus ja koostöövalmidus ning vanemad ei ole ka pikka

aega kestnud kohtumenetluse ajal, mille jooksul on toimunud ka kolm ärakuulamist,

omavahel kokkuleppele jõudnud. Kohalik omavalitsus on korduvalt soovitanud vanematele

pöörduda perelepitusse, kuid nad on sellest keeldunud. 2022. a märtsis lastekaitsespetsialistiga

vesteldes andsid vanemad perelepitusteenusele mineku nõusoleku, kuid ei teinud seda.

Vanemaid ei aidanud koostööle suunata ka esialgse õiguskaitse korras isa ja lapse suhtlemise

reguleerimine.

10.2. Maakohus leidis, et lapse vanemad ei vaidle hooldusõiguse üle, mida nad on maakohtu

hinnangul võimelised koos teostama, vaid lapsega suhtlemise üle. Omavalitsuste esindajad on

menetluses esile toonud, et mõlemad vanemad pakuvad lapsele nii füüsilist kui emotsionaalset

lähedust ning mõlema vanema kodus on loodud lapsele toetav füüsiline keskkond. Laps on

mõlema vanemaga lähedane ning mõlemad vanemad on lapse tervise suhtes tähelepanelikud.

Mõlema vanema suhtlemine lapsega on last emotsionaalselt toetav, rahulik ja turvaline.

10.3. Maakohtu hinnangul on lapse isa väljendanud siirast soovi lapse kasvatamisel osaleda.

Lapsele on suhe mõlema vanemaga oluline ning jagatud vanemlus võimaldab seda. Isa

taotletud 50/50 suhtluskord tagab lapsele võimaluse jätkata lähedast suhet mõlema vanemaga

ja tagab lapse huvid kõige paremini. Maakohus tugines oma seisukohas psühholoogide AM ja

H. Sööli, samuti lapse esindaja ja lasteaiakasvatajate väljendatud seisukohtadele.

10.4. Maakohus jättis vanemate avaldused lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks

rahuldamata. Samuti jättis maakohus rahuldamata lapse isa taotlused kohtulahendi

hooldusõigust puudutavas osas sundtäidetavaks tunnistamiseks. Maakohus ei rahuldanud ka

isa taotlust anda kohtutäiturile õigus kasutada lapse üleandmisel jõudu.

10.5. Maakohus rahuldas lapse ema taotluse kasutada lapse üleandmisel lapsele turvalise isiku

abi. Maakohus põhjendas oma otsustust vanemate vahelise suhtlemise keerukusega.

Maakohus nõustus sellega, et kui lapse üleandmine ei toimu lasteaias, võib lapse ema kutsuda

lapse üleandmise juurde sobiva isiku.

10.6. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja

3 alusel menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapsele määratud esindaja tasu ja kulud.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

11. Lapse ema esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu

määruse rahuldatud osas tühistada ning teha uue määruse, millega määrata lapse ja isa

vaheline suhtluskord lähtudes lapse parimatest huvidest. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta

lapse isa kanda või alternatiivselt poolte endi kanda.

11.1. Lapse ema hinnangul ei ole maakohtu määratud suhtluskord kooskõlas lapse parimate

huvidega, vaid lähtub lapse isa huvidest. Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks

püüdnud välja selgitada lapse arvamust. Maakohus ei ole määruses lapse arvamust kajastanud.

Samuti ei ole maakohus analüüsinud Tallinna Kesklinna Valitsuse seisukohti. 12.12.2022

lapse esindaja seisukohas on põhjalikult kirjeldatud lapse arvamust, kuidas ta soovib

vanematega suhelda ajal, mil laps viibis isa juures. Ema juures viibimise ajal väljendatud

lapse arvamus on seisukohas kajastamata. Lapse ema kinnitab, et laps rääkis esindajale, et ei

soovi olla isa juures rohkem kui kaks järjestikust ööd.

2-20-15100

11.2. Lapse esindaja on olnud selgel seisukohal, et lapse huvides ei ole lapse isa taotluse

rahuldamine. Lapsel peaks olema üks kindel elukoht ning laps võiks isa juures käia üle nädala

reede õhtust esmaspäeva hommikuni. Nendel nädalaltel, mil laps ei veeda nädalavahetust

isaga, võiks laps viibida isa juures ühe tööpäeva õhtul nädala sees (nt kolmapäeviti). Kuigi

lapse esindaja seisukohast ei nähtu, kuidas lapse esindaja on sellise järelduseni jõudnud, on

selge, et lapse esindaja hinnangul ei ole lapse isa taotletud suhtluskord lapse huvides.

Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei ole lapse esindaja seisukohaga arvestanud ning ei

ole seda määruse põhjendustes isegi esile toonud.

11.3. Lapse ema ei ole andnud lapse isale luba lapse viibimiskohas 24/7 salvestavate

kaamerate kasutamiseks (vt lapse isa 20.01.2023 menetlusdokumendi lisa). Arusaadavalt on

laps salvestamisest teadlik, mistõttu on alust arvata, et lapse öeldu ei ole tema tegelik tahe,

vaid laps ütleb seda, mida isa temalt kuulda loodab (või mida isa on tal öelda käskinud).

Lapse isa 20.01.2023 menetlusdokumendile lisatud salvestise ja selle transkriptsiooni

arvestamine ainsa lapse arvamust kajastava dokumendina ei ole kooskõlas Riigikohtu

esiletoodud põhimõttega, et suhtluskorra määramisel tuleb välja selgitada lapse arvamus. Kui

lapse enda arvamus on erinevatel aegadel erinev (isa juures viibides ja ema juures viibides),

tuleb kohtul rakendada meetmeid, et lapse tegelik soov ja arvamus välja selgitada. Kui lapse

arvamust ei ole võimalik välja selgitada, tuleb kohtul põhjendada, miks kohtu arvamus erineb

lapse esindaja arvamusest. Maakohtu määrus ei kajasta vastavaid põhjendusi. Määrusest ei

nähtu, kuidas on maakohus lapse tegeliku arvamuse välja selgitanud.

11.4. Maakohus on oma lahendis tõendeid valikuliselt ja puudulikult kajastanud. Maakohus ei

ole psühholoog AM seisukohaga arvestanud. Psühholoogi arvamusest nähtub, et 50/50

suhtluskord ei ole lapse parimates huvides ning see on isa tõttu lapsele häiriv. AM seisukohast

nähtub, et lapse peamiseks elukohaks peaks olema ema elukoht ning isaga tuleks suhelda

vähem. Kuna psühholoog on väljendanud erialaspetsialistina seda, mida ta on lapse puhul

märganud ning mis tema hinnangul on/ei ole lapse huvides, pidi maakohus vaidlustatud

määruses põhjendama, miks psühholoogi hinnangut ei arvestata ja miks on psühholoogi

hinnang (50/50 suhtluskorra sobimatuse kohta) siiski lapse huvidega vastuolus.

11.5. Lapse üleandmine kolmanda isiku vahenduseta on lapse huvidega vastuolus. Lapse ema

ja lapse isa ei tohiks lapse üleandmisel füüsiliselt kohtuda, kuna lapse isa käitumine on sh

lapse juuresolekul provokatiivne ja manipuleeriv. Kui kohtumääruse antakse lapse emale

õigus kaasata lapse üleandmise juurde kolmandaid isikuid, on lootust, et lapse üleandmine

toimub veidi rahumeelsemalt.

11.6. Lapse ema ei nõustu maakohtu määruse resolutsiooni p-ga 5.4 (lapse viibimine

vanemaga vanemate sünnipäevade ajal). Määrusega on reguleerimata, kuidas toimub lapse

üleandmine nende sündmuste korral. Kui laps veedab vanema sünnipäeva nädalavahetusel

koos vanemaga, kellel on sünnipäev, tekib vaidlus selle üle, mis kell tuleb laps viia

sünnipäeva tähistava vanema juurde, kus toimub lapse üleandmine ning mis kell tuleb laps

järgmisel päeval teise vanema juurde tagasi viia. Lapse isaga ei ole nendes küsimustes

võimalik kokku leppida. Ema hinnangul ei peaks vanema sünnipäev suhtluskorda mõjutama.

Kui määratakse, et võidupühal peab laps igal aastal olema isa juures, ei ole lapsel võimalik

tähistada seda olulist riigipüha koos emaga. Laps peaks saama viibida igal teisel aastal

võidupüha ajal ema juures.

11.7. Määruse p-de 5.5, 5.6, 5.7 ja 5.8 osas tuleb täpsustada, kuidas ja millal toimub lapse

üleandmine (emal peaks olema õigus kaasata üleandmisele kolmandaid isikuid). Isadepäeva

2-20-15100

tähistamisel tuleks lähtuda Eesti traditsioonist tähistada isadepäeva novembri teisel

pühapäeval. Erimeesluste vältimiseks peab see olema määruses reguleeritud.

11.8. Omavahelise kokkupuute ja konfliktide vältimiseks ei peaks vanemad lapse asju koos

lapsega üle andma (maakohtu määruse p 5.9). Lapse ülalpidamist puudutavas vaidluses

(tsiviilasi nr 2-20- 18943) on selgunud, et kumbki vanem ostab lapsele vajalikke riideid ja

muid asju enda juures kasutamiseks. Seetõttu ei ole asjade üleandmine vajalik. Tagasi tuleks

saata üksnes riided, mis olid lapsel seljas üleandmise ajal. Kuid vanem saab panna need riided

lapsele uuesti selga üleandmisel ega pea neid jätma kappi. Ainsana võib olla vajalik

retseptiravimite üleandmine, kuna arst ei kirjuta retsepte välja mõlema vanema jaoks topelt.

11.9. Määruse resolutsiooni p 5.10, mis näeb ette, et lapse eest hoolitsevad eeskätt lapse

vanemad, on lapse huvidega vastuolus. Selline regulatsioon põhjustab vanemate vahelisi

vaidlusi lapse eest hoolitsemise üle. See nõue tähendab sisuliselt seda, et vanematel ei ole

õigust kasutada lapsehoidjate abi. Ema hinnangul peaks vanemal olema õigus kasutada lapse

eest hoolitsemisel lapsehoidjate abi.

11.10. Määruse resolutsiooni p 5.11 ei ole lapse huvides. Esialgse õiguskaitse määruse

kehtivuse ajal (03.11.2020 määrus) proovisid vanemad sama suhtluskorda ning selle

tulemusena hoidis lapse isa last enda juures ilma lapse ema nõusolekuta ühel korral 12 ja

teisel korral 32 päeva. Lapsel tekkis isa käitumise tõttu tugev kogelemine. Suhtluskorra

määrus ei tohiks anda lapse isale võimalust käituda oma äranägemise järgi. Määruse p 5.11

tekitas lapse üleandmise osas suuri erimeelsusi ning neid ei õnnestunud lahendada isegi

lastekaitse ja kohtutäituri abiga (lapse isa hoidis last enda juures kuni arvas, et haiguse aeg on

kompenseeritud). Kasutu on määruse nõue fikseerida lapse haigus digiloos, kuna haiguse

fikseerimine digiloos on näha alles pärast haigusloo lõpetamist. Lapse haigus ei peaks

suhtluskorda mõjutama. Alates 01.04.2022 määruse tegemisest ei ole laps olnud nii haige, et

tema üleandmine ühelt vanemalt teisele oleks olnud takistatud. Mõlemad vanemad vastutavad

lapse tervise eest, sh lapse ravimise ning arsti määratud raviskeemi järgimise eest.

11.11. Lapse ema ei nõustu ka määruse resolutsiooni p-ga 5.12, mille kohaselt vanemal on

piiramatu õigus lapsega kaugsidevahendite teel suhelda. Mõistlik suhtlemise aeg on maakohtu

määruses määratlemata. See ei ole lapse huvides. Kõned, mida isa lapsega video vahendusel

pidas, olid peamiselt suunatud sellele, et laps näitaks isale ema kodu ning asju, mis kodus on.

Lapse isa tegelik huvi oli saada ema kodust ülevaade ning tekitada lapse emale ebamugavust.

Lapsel peab olema õigus eemalviibiva vanemaga igal ajal suhelda. Kuid eemalviibival

vanemal ei peaks olema samasugust õigust lapse suhtes. Vanemal võiks selline õigus olla

tulevikus, kui lapsel on oma telefon (näiteks kui laps läheb kooli) ning lapsel saab ise

otsustada, kas ja millal ta teise vanema kõnedele vastab. Kuni lapse kõnede eest vastutab

temaga koos viibiv vanem, peab vanema vastutus piirduma sellega, et tagada lapsele võimalus

suhelda teise vanemaga kaugsidevahendi kaudu üksnes siis, kui laps selleks ise soovi avaldab.

Muul juhul on tegemist lapse survestamisega.

12. Lapse isa vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Isa jäi oma

varasemate seisukohtade juurde. Lapsel on oma telefon, mida laps kasutab alates veebruarist

(2023. a). Lapse isa õpetas last telefoni teel suhtlema. Laps on saatnud emale sõnumeid (sh

häälsõnumeid), kuid lapse ema pole neile vastanud. Lapse ema on lapse isa telefoni numbri

blokeerinud, ei vasta e-kirjadele ega sõnumitele. Seega püüab lapse ema isa ja lapse

suhtlemist tahtlikult takistada.

2-20-15100

13. Lapse esindaja leidis, et praeguses asjas oleks tulnud kehtestada suhtluskorra

üleminekuperiood ning suurendada lapse isaga suhtlemise päevade arvu sammhaaval. Lapsel

peab olema üks kindel elukoht, mis praegusel juhul peaks olema ema juures. Laps on väike

ning vajab oma vanuse tõttu rohkem ema hoolt ja eeskuju. 50/50 suhtluskord ei ole lapse

huvides. Lapse üleandmisel ei tohiks lapse vanemad kohtuda. Seega võiks lapse üleandmine

toimuda linnaosa esindaja vahendusel. Lapse huvides on võimalikult täpse suhtluskorra

kindlaksmääramine, et vanemad ei saaks määruse punkte mitmeti tõlgendada.

14. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas selle

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

15. Lapse ema esitas 20.06.2024 taotluse võtta asja juurde uued tõendid. Lapse ema selgituste

kohaselt ei ole laps pärast 13.05.2024 lasteaias käinud ning on katekooriliselt keeldunud isa

juurde minekust. Seni on lapse üleandmine toimunud lastekaitse töötaja vahendusel. Laps on

olnud isa juurde mineku suhtes tõrges juba alates 25.12.2023. 2024. a veebruaris, kui laps tuli

isa juurest, kurtis ta emale, et isa oli jätnud lapse pikkadeks päevadeks koju kellegi oma

tuttavaga. Laps oleks sel ajal eelistanud olla koos emaga. Lapse jutust järeldus, et laps oli

hoidjaga valdava osa ajast. Lapse huvides on, et ta teab, mis teda seoses isaga ees ootab. Oma

ettearvamatute tõlgendustega kohtumäärusest õõnestab isa lapse ema autoriteeti lapse ees.

Laps tuleb võimalusel psühholoogi või muu lapse vaimse tervise spetsialisti juuresolekul ära

kuulata, eelistatult isiku juuresolekul, keda laps juba tunneb. Vajalik on ilmselt ka vanemate

ärakuulamine, kuna määruskaebuse esitamisest on möödas rohkem kui aasta. Lapse ema

hinnangul ei ole 50/50 põhimõttel suhtluskord lapse huvides.

16. Ringkonnakohus küsis ema määruskaebusele ja uutele tõenditele vastuse Tallinna

Kristiine Linnaosa Valitsuselt ning Tallinna Kesklinna Linnaosa Valitsuselt.

17. Kristiine Linnaosa Valitsuse esindaja tegi 18.10.2024 lapse ema elukohta kodukülastuse.

Lapse ema elab 2-toalises üürikorteris, kus lapsel on oma tuba. Lapsele on loodud sobivad

elamistingimused. Laps oli kodukülastuse ajal suhtlemisaldis, rääkis hea meelega oma elust

ning luges mõned read oma lemmikraamatust. Laps oskab vene keelt ning tõlkis mõned

laused raamatust vene keelde. Laps rääkis, et talle meeldib kitarri mängida ning ta käib kahes

eelkoolis ning kitarri õppimas. Laps rääkis, et läheb MUBA jõulupeole. Laps ütles, et tema isa

on kuri ning isa juures olles oli ta rohkem Nga (isa elukaaslane), kes töötas kodus. Isa töötas

mujal. Isa juures oli lapsel igav, kuna ta pidi olema oma toas, kus ta vaatas peamiselt

televiisorit. Laps ütles, et ei taha isa juurde minna, kuna isa ei kuula teda. Laps kordas

vestluse käigus mitu korda seda, et isa ei kuula teda ja ta ei saa ema juurde tagasi, kui ta seda

tahab.

17.1. Lapse ema selgitas, et laps ei ole alates 14.05.2024 lasteaias käinud ning ema lõpetas

lasteaiaga lepingu, kuna laps keeldus lasteaeda minemast. Lapsel oli hirm, et isa tuleb talle

lasteaeda järele. Laps ei usalda isa. Isa ei arvesta lapse soovidega. Laps kardab, et isa tuleb ja

viib ta endaga kaasa. Õues olles kontrollib laps ümbrust, et veenduda ega isa autot ei ole näha.

Vanematel on vaidlus lapse koolivaliku üle.

17.2. Linnaosa esindaja tegi lapse vanematele kokkuvõtte vestlusest lapsega ning ettepaneku,

et lapse ja isa kohtumised võiksid esialgu toimuda Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK)

perekeskuses lapse ja vanema suhtlemist korraldava teenuse kaudu. Samuti soovitas esindaja

lapse isal lapse soovidest teada saamiseks suhelda psühholoog ATga. Lapse isa esindaja

kirjale ei vastanud.

2-20-15100

17.3. 04.11.2024 teatas lapse ema, et laps keeldub isaga kohtumisest ka kolmanda isiku

juuresolekul. Laps oli pärast linnaosa esindajaga kohtumist muutunud väga murelikuks ning

kartis, et teda sunnitakse isaga kohtuma. 05.11.2024 tegi linnaosa esindaja emale ettepaneku,

et laps võiks isaga esialgu suhelda video teel. Laps keeldus isaga ka video teel suhtlemisest.

Jõulude ajal soovis lapse isa anda lapsele üle jõulukingitused, kuid laps teatas, et ei soovi isa

kingitusi.

17.4. Kokkuvõttes leidis linnaosa esindadja, et kuna lapse vanemate kasvatusmeetodid,

kodune keel ning ettekujutus lapse tulevikust on väga erinevad ning lapse vanemad ei suuda

koostööd teha, siis ei sobi sellele perele jagatud vanemlus (50/50 suhtluskord). Laps on

öelnud, et on edasi-tagasi kolimisest väsinud ning soovib elada emaga. Isa ja lapse suhe tuleb

taastada, et laps hakkaks jälle isa usaldama. Esialgu võiksid lapse ja isa kohtumised toimuda

psühholoogi juuresolekul.

18. Kesklinna Valitsuse esindaja kohtus lapse isaga 23.01.2025 linnaosa valitsuse ruumides.

Vestlusel väljendas lapse isa oma tugevat emotsionaalset seotust lapsega. Isa selgitas, et tal

puudub hetkel lapsega kontakt, mistõttu ta ei ole lapse heaolu ja igapäevaeluga kursis. Seega

ei ole lapse isal võimalik oma vanemakohustusi aktiivselt täita.

18.1. 27.01.2025 tegi linnaosa valitsuse esindaja kodukülastuse lapse ema elukohta. Laps oli

vestluse ajal rõõmsameelne ning jutukas. Erilise entusiasmiga rääkis laps esindajale oma

kitarriõpingutest ning mängis ette õpitud lugusid. Selline avatus ja valmisolek oma oskusi

näidata viitab lapse enesekindlusele. Laps tunneb end koduses keskkonnas turvaliselt ning

saab oma huvidega tegelda. Lapse arengut toetatakse ning ta saab vajalikku tähelepanu.

Vestluses lapsega jäi silma ning tekitas muret lapse suhtumise ja tunded isa vastu. Laps

väljendas selgelt, et ei soovi isast rääkida ning eemaldus füüsiliselt isa kingitud

mänguasjadest, tõstes need eemale. See viitab lapse emotsionaalsele distantsile ja

ebamugavustundele seoses isaga. Laps ütles, et ei soovi isaga kohtuda, sest isa on kuri ja ei

arvesta tema soove. Küsimusele, kas laps soovib tulevikus isaga kohtuda, vastas laps kindlalt

ei. Laps kasutas korduvalt lauset: "Palun sind, X, kas või sina usu mind!". Selline

väljendusviis näitab, et laps tunneb vajadust oma tundeid ja kogemusi tõestada ning leida tuge

ja mõistmist. Vestluse ajal olid lapse silmad mitmel korral märjad. See viitab tugevale

emotsionaalsele reaktsioonile ja sisemisele pingele. Lapsel on isaga seoses negatiivsed tunded

ja kogemused, mis mõjutavad lapse emotsionaalset heaolu. Lapse soovimatus isast rääkida

ning lapse väited isa kohta viitavad, et nendevaheline suhe vajab põhjalikku hindamist ja

võimalusel ka spetsialistide sekkumist.

18.2. Lapse ema selgitas, et püüab last isaga kohtuma innustada. Kuid emale on oluline tagada

lapsele turvatunne ning säilitada lapsega usalduslik suhe. Ema annab lapsele vabaduse

otsustada, kus ja millal laps isaga kohtub. Selline lähenemine näitab, et ema austab lapse

tundeid ning vajadusi. Lapse ema püüab lapse ärevust ja vastumeelsust isa suhtes vähendada.

See võimaldab lapsel teha ise otsuseid lähtudes oma emotsionaalsest valmisolekust. Ema

lähenemine toetab lapse heaolu. Kuna laps tunneb tugevat vastumeelsust isaga kohtuda, tuleks

lapse tundeid austada. Lapse ja isa suhte taastamiseks on oluline, et laps hakkaks isa

usaldama.

18.3. Kokkuvõttes toetas linnaosa esindaja ema määruskaebust leides, et esimesed kohtumised

isaga võiksid toimuda psühholoogi juuresolekul.

19. Ringkonnakohus kuulas lapse vanemad ja lapse ära 10.02.2025 ja 03.03.2025. Esimesel

ärakuulamisel kuulas ringkonnakohus eraldi ära lapse, lapse ema ja lapse isa. Teisel

2-20-15100

ärakuulamisel kuulas ringkonnakohus ühiselt ära lapse ja lapse isa. Kuna 10.02.2025

ärakuulamisel väljendas laps väga kindlat vastumeelsust isaga vahetult kohtuda, osales lapse

isa 03.03.2025 ärakuulamisel video vahendusel.

19.1. Laps rääkis 10.02.2025 ärakuulamisel oma huvidest ja pilliõpingutest. Laps meenutas

erinevaid ebameeldivaid juhtumeid seoses isaga (kokkulepete rikkumine, valetamine, üksi

jätmine). Samuti väljendas laps isaga seotud hirme (hirm, et isa ei luba teda ema juurde tagasi,

hirm, et isa viib ta Venemaale). Laps väljendas selgelt, et ei soovi isa juures olla ega isa näha.

19.2. Lapse ema selgitas ärakuulamisel lapse muusikahuvi ning soovi asuda õppima MUBA-

sse (Tallinna Muusika ja Balletikool).

19.3. Lapse isa väljendas 10.02.2025 ärakuulamisel, et kui laps oli tema juures, ei avaldanud

ta mingeid märke sellest, et ta ei soovi isaga suhelda. Isale tuli lapse soovimatus temaga

suhelda üllatusena. Isa ei ole last pärast 2024. a maikuud näinud. Isa arvas, et kui laps saab

temaga rääkida, siis lapse vastumeelsus isa suhtes kaob. MUBA õpingute osas leidis isa, et

saab anda oma seisukoha pärast lapsega rääkimist.

19.4. 11.02.2025 esitas lapse ema esialgse õiguskaitse taoltuse, paludes anda talle esialgse

õiguskaitse korras otsustusõigus lapse koolivaliku ning huvihariduse osas, et registreerida laps

MUBA katsetele. Ringkonnakohus andis 12.02.2025. a määrusega lapse emale kuni menetlust

lõpetava määruse tegemiseni otsustusõiguse lapse koolivaliku ning huvihariduse osas.

19.5. Lapse ja isa ühine ärakuulamine toimus 03.03.2025. Lapse esimene reaktsioon isa

videos nähes oli laua alla peitu pugemine. Alguses vastas laps isa küsimustele üksnes

noogutuste või pearaputustega. Tasapisi hakkas laps vastama kuuldavalt, alguses ühe sõna

kaupa, hiljem juba lausetega. Kohanemine võttis aega paarkümmend minutit. Laps rääkis

isaga vene keeles. Jutu käigus rääkis laps ka olukorrast, kus isa oli teda randmest tõstnud ja

üksi koju luku taha jätnud. Isa eitas neid olukordi, öeldes lapsele, et laps mäletab neid valesti.

Kohtuniku küsimusele, kas laps on valmis isaga vahetult kohtuma vastas laps, et on nõus

isaga kohtuma Annika juuresolekul. Kui kohtunik küsis, kas isa on tore, vastas laps, et isa ei

ole tore, et ta teeskleb, et on tore ja ta ei muutu. Laps ütles, et ei tea, kas annab isale

võimaluse ja isa hoidis teda enda juures kauem.

20. Ringkonnakohus andis pärast ärakuulamisi menetlusosalistele tähtaja uute seisukohtade

esitamiseks selgitades, et peab vajalikuks maakohtu lahendit muuta ning kaalub lahendada

lapse suhtlemine isaga selliselt, et laps kohtub isaga kord kuus kolmanda isiku juuresolekul

kuni kolm tundi korraga. Ringkonnakohus palus menetlusosalistel teha ettepanek lapse ja isa

kohtumiste korralduse ning sidevahendite abil suhtlemise kohta. Ringkonnakohus palus lapse

isal teha ettepaneku, millist psühholoogilist teenust võiks lapse trauma leevendamiseks

kasutada.

21. Lapse isa leidis oma seisukohas, et 50/50 suhtluskord vastab lapse huvidele. Siiski leidis

isa, et kuna lapse ema on lapse suhtlemist isaga alates 2024. a maikuust takistanud, on uuesti

samale suhtluskorrale üleminekuks vajalik üleminekuperiood. Isa hinnangul võiks

üleminekuperioodil toimuda lapse kohtumised isaga kolmanda isiku juuresolekul, hiljem ilma

kolmanda isikuta ning lõpuks minnakse üle varasemale 50/50 suhtluskorrale. Laps ei ole

saanud oma soove ja tahet vabalt väljendada, sest lapse ema on last mõjutanud ja isa ja lapse

vahelist suhtlemist alates 2024. a maikuust takistanud. Isa palus määrata, et lapsega suhtlemist

korraldava määruse täitmine tagatakse täitemenetluse seadustiku § 179 lg-tes 2 ja 22

nimetatud sunnivahenditega.

2-20-15100

21.1. Lapse isa ettepaneku kohaselt võiksid laps ja isa kolme kuu jooksul pärast määruse

tegemist kohtuda järgmiselt:

1) kohtumised võiksid toimuda Helen Sööli (psühholoog) juures üks kord nädalas. Kui

Helen Sööl ei saa aega kohtumiseks pakkuda, toimub kohtumine Helen Sööli

määratud isiku juuresolekul;

2) lapse ema viib lapse Helen Sööli (või Helen Sööli poolt suunatud isiku) juurde

kohtumisele ning tuleb lapsele pärast kohtumise lõppu järele;

3) Laps veedab isa sünnipäeva 23–24.06 isaga;

4) Lapsega koosolev vanem ei tee lapsele takistusi eemaloleva vanemaga telefoni teel

(või muude kommunikatsioonivahendite abil) suhtlemiseks. Helistamisel arvestavad

vanemad lapse päevakava ja uneaega ning lapse õigust privaatsusele.

Lapse ema on seni takistanud lapsel isaga telefoni teel suhtlemist. Lapsel peab säilima

võimalus ilma emapoolse kriitika ja hinnanguteta isaga suhelda, sealjuures kartmata, et ema

seda lapsele kuidagi pahaks paneb.

21.2. Pärast kolme kuu möödumist, kui suhtlus on toimunud kolmanda isiku juuresolekul, on

põhjendatud üle minna isa ja lapse suhtlusele selliselt, et kolmanda isiku kaasamine pole

enam vajalik. Isa ja laps suhtlevad järgneval kahel kuul (eelduslikult 2025. a juuli kuni

august) järgmiselt:

1) Laps kohtub isaga iga paarisnädala kolmapäevast neljapäevani selliselt, et isa võtab

lapse kolmapäeva hommikul kell 08.30 ema kodust ja toob lapse ema koju tagasi

neljapäeva õhtul kell 18.00.

2) Laps kohtub isaga iga paaritu nädala reedest kuni pühapäevani selliselt, et isa võtab

lapse reedel kell 18.00 ema kodust ning viib lapse pühapäeva õhtul kell 18.00 ema

juurde tagasi.

3) Lapsega koosolev vanem ei tee lapsele takistusi eemaloleva vanemaga telefoni teel

(või muude kommunikatsioonivahendite abil) suhtlemiseks. Helistamisel arvestavad

vanemad lapse päevakava ja uneaega ja lapse õigust privaatsusele.

4) Vanem kohustub lapsega koosveedetud ajal pidama kinni lapse päevarutiinist (sh

lõunauinakud, õhtused magamaminekud).

5) Lapsega suhtlemine võib toimuda ka suhtluskorrast erinevatel tingimustel, ent seda

ainult mõlema lapsevanema eelneval kokkuleppel.

6) Suhtluskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate

vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud.

Kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja SMS teel.

21.3. 2025. a septembriks on üleminek järk-järgulisele suhtluse mahu suurenemisele olnud

piisav ning laps on saanud talle juba varasemast tuttava elukorraldusega harjuda. Kuna laps

alustab sügisel kooliteed ning vajab stabiilset elukorraldust, oleks lapse huvides viibida

kummagi vanema juures kaks täisnädalat järjest. Lapse isa on seisukohal, et püsivalt tuleb üle

2-20-15100

minna suhtluskorrale, mille kohaselt laps viibib mõlema vanema juures võrdse aja ja see

suhtluskord võiks olla järgmine:

1) Vanemad kasvatavad last 50/50 printsiibil võrdselt selliselt, et laps elab vahelduvalt

kummagi vanemaga kaks täisnädalat esmaspäevast esmaspäevani.

2) Vanem, kelle suhtluskord algab, võtab lapse esmaspäeva hommikul kell 08.30 teise

vanema kodust.

3) Alates 2025. a sügisest, kui laps läheb kooli, võtab vanem, kelle suhtluskorra järgne

nädal algab, lapse pärast koolitundide lõppu koolist.

4) Ema sünnipäeva (08.-09.09) veedab laps emaga ja isa sünnipäeva (23-24.06) alati

isaga.

5) Lapse sünnipäeva veedab laps paaritutel aastatel emaga ja paarisaastatel isaga.

6) Jõulude ajal veedab laps paarisaastal 23-25.12 emaga ning paaritul aastal isaga. Laps

antakse üle 23.12 kell 10.00 ning viiakse suhtluskorra järgse vanema juurde tagasi 25.

detsembri õhtul kell 18.00.

7) Aastavahetuse perioodi 31.12– 02.01 veedab laps paarisaastatel isaga ja paaritutel

aastatel emaga. Selle perioodi veetmiseks antakse laps üle 31.12 hommikul kell 10.00

ning viiakse suhtluskorra järgse vanema juurde tagasi 02.01 õhtul hiljemalt kell 18.00.

8) Emadepäeva veedab laps emaga lapse ema poolt valitud kohas.

9) Isadepäeva veedab laps isaga isa poolt valitud kohas.

10) Kõik lapse riided ja asjad, mis vanem annab lapsega kaasa, toob vanem lapsega koos

tagasi.

11) Kui vanem ei saa lapse eest suhtluskorra ajal hoolitseda, annab ta sellest teisele

vanemale viivitamatult teada ning teise vanema soovil korraldab lapse üleandmise

teisele vanemale. Lapse eest hoolitsevad eestkätt vanemad.

12) Lapse haigestumise korral teavitab vanem, kelle juures laps haigestus, viivitamatult

teist vanemat ja pöördub arstipoole. Laps terveneb selle vanema juures, kelle juures ta

haigestus. Lapse haigus tuleb fikseerida arsti juures ning digiloos ning vanem ravib

last. Lapse kohtumised teise vanemaga asendatakse muul ajal. Kokkuleppe

mittesaavutamise korral ei muuda vanemad suhtluskorda.

13) Lapsega koosolev vanem ei tee lapsele takistusi eemaloleva vanemaga telefoni teel

(või muude kommunikatsioonivahendite abil) suhtlemiseks. Helistamisel arvestavad

vanemad lapse päevakava ja uneaega ja lapse õigust privaatsusele.

14) Vanem kohustub lapsega koosveedetud ajal pidama kinni lapse päevarutiinist (sh

lõunauinakud, õhtused magamaminekud).

15) Lapsega suhtlemine võib toimuda ka suhtlemiskorrast erinevatel tingimustel, ent seda

ainult mõlema lapsevanema eelneval kokkuleppel.

2-20-15100

16) Suhtluskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate

vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud.

Kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja SMSi teel.

21.4. Lapse isa ei nõustu, et kohtumised lapsega peaksid toimuma korra kuus ning nende

juures võiks kolmanda isikuna olla AM. AM ei ole isa hinnangul usaldusväärne ja erapooletu

isik, kelle juures üleminekuperioodil kohtumisi korraldada. AMlt ei ole pere abi saanud, vaid

AM on tekitanud isa ja lapse suhetele üksnes kahju. Kui üleminekuperioodiks on vaja määrata

isa ja lapse kohtumised kolmanda isiku osavõtul, on lapse huvides määrata selleks isikuks

Helen Sööl. Helen Sööl on olnud aus, professionaalne ning aidanud pere probleeme

lahendada. Lapse isa usub, et just tema abiga on võimalik lapse ja isa suhe taastada.

21.5. Lapse isa ei nõustu, et lapsel on tekkinud isaga suhtlemisel trauma. Sellist järeldust ei

ole teinud ükski ekspert. Lapsel on olnud isaga väga lähedane suhe. Suhte katkemine on ema

tegevuse tulemus, mitte tingitud isaga seotud traumast. Suhe on võimalik taastada, kui isa

kohtumised lapsega toimuvad kolm kuud Helen Sööli juures. Oluline on, et isa saaks tegelda

lapsega nii argipäevadel kui puhkepäevadel. Laps peab tundma, et tal on kaks vanemat,

kellega tal on võimalik võrdselt aega veeta. Suhtluse vähendamine ringkonnakohtu pakutud

mahus ei toeta isa ja lapse suhte taastamist, vaid aitab kaasa lapse isast võõrandamisele. Kui

ema poleks asunud ootamatult takistama isa ja lapse suhtlust, oleks isal ja lapsel tänaseni väga

lähedane suhe. Lapse öeldu, et ta ei soovi isaga kohtuda, sest ta ei taha, ei väljenda lapse enda

mõtteid ja soove. Laps ütles kohtunikule (ärakuulamine tsiviilasjas nr 2-24-14438), et kardab

kohutavalt, et isa võtab ta kaasa ja viib Venemaale ning ema ei saa teda sealt enam kätte. On

ilmne, et need ei ole 6-aastase lapse enda mõtted, vaid need on samuti ema poolt lapsele ette

öeldud ja pähe pandud mõtted. Lapse isa palub kohtul jätta lapse tsiviilasjas nr 2-24-14438

ärakuulamisel öeldu arvestamata, kuna need on ema poolse manipuleerimise tulemusena

saadud ütlused, mis ei väljenda lapse tegelikku tahet ning ei ole tema huvidega kooskõlas.

03.03.2025 ärakuulamisel oli laps alguses kartlik, kuid hiljem oli ta valmis suhtlema.

Ärakuulamine kinnitas, et laps on suures lojaalsuskonfliktis. Laps on olnud ema mõju all ning

tal pole olnud võimalust toredaks ajaveetmiseks isaga, kus laps saaks kinnitust, et isaga on tal

samuti tore koos olla. Seetõttu on ilmne, et videoruumis üle pika aja isaga kohtudes ei olnud

laps kohe valmis isaga suhtlema.

21.6. Isa palus kohaldada määruse täitmiseks sunnivahendeid (TsMS § 5621) ning määrata, et

määruse rikkumise korral võib kohus kohtutäituri ettepanekul kohtumäärust rikkuvat isikut

trahvida.

22. Lapse ema leidis, et lapsel on tõsine trauma, mida on kinnitanud lapse psühholoog ning

Tallinna Kesklinna Valitsuse lastekaitsespetsialist. Ema kirjeldas lapsel trauma avaldumist

ning lisas oma seisukohale suure hulga viiteid teaduslikule kirjandusele, püüdes viidete kaudu

selgitada, kuidas trauma lapse arengut ja heaolu mõjutab. Lapse ema viitas rahvusvahelistele

õigusaktidele ning kohtupraktikale, et selgitada, milliseid põhimõtteid tuleb lapse õiguste

tagamisel järgida. Lapse ema palus, et last ei sunnitaks talle trauma põhjustanud isaga

suhtlema. Ema leidis teaduslikele uuringutele viidates, et lapse sundimine isaga suhtlema võib

vähendada lapse keskendumisvõimet ja õpimotivatsiooni ning põhjustada lapsele ärevust.

Lapse isa on püüdnud last ema suhtes negatiivselt mõjutada, kasutades selleks

manipulatiivseid võtteid. Laps on korduvalt selgitanud, et ei soovi isa näha ega temaga

suhelda ja lapse arvamusega tuleb arvestada. Lapse isa kasutas 03.03.2025 toimunud

ärakuulamisel lapsega suhtlemisel manipulatiivseid võtteid, püüdes last kingituste ja

lubadustega ära osta. Isa püüdis last veenda, et ta pole lapsele haiget teinud ja et laps ei mäleta

2-20-15100

neid asju õigesti. Laps väljendas ärakuulamisel, et isa mängib tema ajuga. Lapse isa esindaja

ei takistanud lapse isal lapsega manipuleerimist. Lapse isa ei ole lapse muusika huvi toetanud

ning on teinud takistusi lapse osalemiseks MUBA sisseastumiskatsetel.

22.1. Lapse ema esitas järgmised taotlused:

1) peatada tähtajatult lapse ja isa vaheline suhtlus, kuna isa manipuleeriv käitumine on

lapse heaolule kahjulik. Suhtlemine tuleb peatada kuni isa on läbinud psühholoogilise

ekspertiisi ning pikaajalise teraapia või nõustamise.

2) teostada isale sõltumatu psühholoogiline ekspertiis, et hinnata tema vanemlikke oskusi

ja sobivust vanemaks;

3) kohustada lapse isa läbima pikaajaline teraapia või nõustamine, et ta oleks võimeline

lapsega ilma last kahjustamata suhtlema;

4) määrata lapsele sõltumatu traumaspetsialist;

5) lõpetada lapse ärakuulamised ja tagada, et edaspidised ärakuulamised toimuksid ainult

lapse psühholoogi juuresolekul.

6) jätta menetluskulud isa kanda, sest lapse ema on pidanud kulutama lapse isa kahjuliku

mõju eest kaitsmiseks suuri summasid.

23. Lapse isa palus jätta lapse ema seisukohad arvestamata, kuna isa hinnangul esitas lapse

ema need hilinenult. Ringkonnakohus määras vanematele seisukohtade esitamise tähtajaks

07.03.2025. Lapse isa taotles seisukohtade esitamise tähtaja pikendamist kuni 14.03.2025.

Lapse ema ei ole samasisulist taotlust esitanud, mistõttu tuleks lapse ema seisukohad

arvestamata jätta.

24. Lapse esindaja kohtus lapsega 14.03.2025 ilma vanemate juuresolekuta. Laps on oma ea

kohta väga hästi arenenud. Tema jutt on kaalutletud ning selgesõnaline. Laps arutles oma

elukorralduse üle ja oli rõõmsameelne kuni hetkeni, mil esindaja hakkas esitama lapsele

küsimusi isa kohta. Selle peale läks laps pingesse, muutus tõsiseks ja vaikseks. Laps ütles, et

kardab, et isa võtab ta enda juurde ja ei tagasta teda enam emale. Laps väljendas hirmu, et isa

viib teda Venemaale. Laps ütles, et ei soovi isaga telefoni ega video teel suhelda ega isaga

kohtuda. Laps rääkis, kuidas isa takistas tal MUBA-sse õppima minekut ning oli isa peale

hingepõhjani solvunud. MUBA-st rääkides hakkas laps nutma. Laps mõistab, et isa rikub

tema õigusi ega lase tal oma lemmikhuvialaga tegelda. Laps kirjeldas olukorda, kus isa oli

teda käest kõvasti haaranud ja maast üles tõstnud. Isa selline käitumine šokeeris last. Lapsel

on kinnistunud teadmine, et isa kasutab oma tahte saamiseks lapse peal jõudu. Laps ootab, et

isa vabandaks tema ees kooli pärast ja selle eest, et isa talle füüsiliselt haiget tegi.

24.1. Lapse esindaja leidis, et lapsele ei sobi 50/50 suhtluskord, kuna lapsel on isaga

suhtlemise osas suur vastumeelsus. Isaga suhtlema sundimine traumeerib last. Et laps

rahuneks, tuleb isa ja lapse suhtlemises paus teha. Laps on olnud kohtumenetluse tõttu suure

pinge all ning see mõjub tema vaimsele tervisele kahjustavalt. Vanemad peavad otsima abi

spetsialistidelt, kes aitaksid lapse usalduse isa vastu taastada. Lapse isa käitumine on

manipuleeriv ja kontrolliv. Lapse isa on rakendanud lapse ema suhtes vaimset vägivalda.

Vägivald lapse suhtes on ka lapse peale karjumine ning ähvardamine, et laps ei näe oma ema

enam kunagi või et isa ei luba siis kui laps seda soovib, ema juurde minna või emale helistada.

2-20-15100

Kui isa soovib lapsega suhelda, tuleb esmalt taastada usaldus, vaadata üle oma hoiakud ning

hakata käituma lapse huve arvestades. Lapsega suhtlemise oskuste parandamiseks soovitas

lapse esindaja lapse isal läbida Confido stressi ja negatiivsete emotsioonide juhtimise kursuse

või mõne Sotsiaalkindlustusameti pakutava tugiprogrammi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel

suhtluskorra kindlaksmääramise ning sunnivahendite kohaldamise osas osaliselt tühistada

ning teha uus määrus, millega maakohtu määratud suhtluskorda muuta selliselt, et laps kohtub

isaga kolmanda isiku juuresolekul igal teisel kuul. Ringkonnakohus rahuldab isa taotluse

kohaldada määruse alusel suhtluskorra täitmise tagamiseks sunnivahendeid, määrates, et

kohus võib kohtutäituri taotlusel määrata lapsega suhtlemist takistavale vanemale trahvi.

Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Lapse ema määruskaebus rahuldatakse.

I

26. Esmalt lahendab ringkonnakohus lapse ema ja isa määruskaebemenetluses esitatud

tõendite vastuvõtmise ja ekspertiisi määramise taotlused. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib

määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kohus võtab TsMS § 238

lg 1 kohaselt vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab

asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. TsMS § 236 lg 3 kohaselt peab

menetlusosaline tõendi esitamisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu

tõendamiseks ta soovib tõendit esitada.

26.1. Lapse ema esitas 20.06.2024 taotluse võtta asja juurde uued tõendid (V kd, tl 49-70),

millega soovib tõendada, et laps ei ole nõus isa juurde minema ning seetõttu keeldus laps

alates 14.05.2024 ka lasteaeda minekust, kuna kartis, et isa tuleb talle lasteaeda järele ja viib

ta enda juurde. Ringkonnakohus leiab, et lapse ema tõendid on asjakohased ning need tuleb

toimiku juurde võtta. Lapse ema 12.02.2025 esitatud tõendeid (V kd, tl 163-213) käsitles

ringkonnakohus seoses lapse ema 11.02.2025 esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega,

mistõttu ringkonnakohus nende vastuvõtmise osas ei võta praeguses määruses enam

seisukohta.

26.2. Lapse isa esitas 04.02.2025 taotluse võtta asja juurde uued tõendid (V kd, tl 95-157),

millega soovib tõendada, et lapse ema takistab lapse ja isa vahelist suhtlust sihikindla

tegevusega. Ringkonnakohus võtab need tõendid toimiku juurde, kuid leiab, et neist ei nähtu

ema soov lapse ja isa vahelist suhtlemist sihikindlalt takistada.

26.3. Lapse isa esitas täiendava tõendina mälupulga, millel olevate videoklippidega soovib

tõendada, et lapsel oli isaga usalduslik suhe kuni ema hakkas seda aktiivselt rikkuma. Lapse

isa esitas mälupulgal järgmised tõendid:1) ülevaate sellest, kuidas laps veetis isaga aega 2024.

a maikuuni ning sellest, kui lähedased isa ja laps olid; 2) video sellest, kuidas ta üritas lapsele

jõulukinke üle anda; 3) video isa vestlusest lapsega, kus laps rääkis mängu ajal isale, mida

ema talle ütleb; 4) videod, milles laps demonstreeris oma oskusi mobiiltelefoni kasutada; 5)

ekraanipildid lapse vestlustest emaga, mis jäid vastuseta; 6) ekraanitõmmise lapse Whatsappi

kontost koos tema numbriga; 7) video sellest, kuidas laps kinnitab, et teab, miks isa teda

armastab. Ringkonnakohus leiab, et mälupulgal esitatud videod tuleb jätta asja juurde võtmata

2-20-15100

TsMS § 238 lg 1 p 1 järgi. Asjas ei ole vaidlust, et enne maid 2024 oli lapse ja isa suhe

üldiselt usalduslik ja lähedane.

27. Lapse ema palus määrata lapse isale psühholoogilise ekspertiisi, et hinnata tema võimet

lapsega ilma teda kahjustamata suhelda. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu ema esiletoodust

ning toimiku materjalidest asjaolusid, mis annaksid aluse isale ekspertiisi korraldamiseks,

mistõttu ringkonnakohus jätab ema taotluse isale psühholoogilise ekspertiisi määramiseks

rahuldamata.

II

28. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus mõlema vanemaga isiklikult

suhelda. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus lapsega isiklikult suhelda. Sama sätte lg 21

kohaselt lepivad vanemad lahuselu korral kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises.

Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.

PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones

lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud

huvi. Kohus peab seega arvestama nii vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda, kui ka lapse

õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema neid

asjaolusid arvesse võttes lapse huvidest lähtuva lahendi (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p

21 seitsmes lõik). Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes,

arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust (vt RKTKm 07.12.2018, 2-17-

3347, p 22). PKS § 143 lg 3 järgi võib kohus piirata lapse huvides suhtlusõigust või selle

kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle

kohta tehtud varasemate lahendite täitmise. Riigikohus on selgitanud, et lastekaitseseaduse

(LasteKS) § 21 lg 2 järgi tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks mh kuulata laps tema vanust ja

arengutaset arvestades ära sobival viisil ning võtta lähtuvalt tema vanusest ja arengutasemest

tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel (vt RKTKm 06.04.2018, 2-15-

16111, p 18 teine lõik ja RKTKm15.02.2023, 2-21-5895, 14).

29. Maakohtu menetluses ei kuulatud ära lapse enda seisukohta, mis oli lapse vanust

arvestades (maakohtu menetluse ajal oli laps 4-aastane) ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatud.

30. Menetluse ajal toimusid olulised muutused lapse ja isa vahelise suhtluse mahus ning

toimiku materjalidest nähtuvalt tekkis lapsel isaga suhtlemise osas väga suur vastuseis. Neid

asjaolusid arvestades pidas ringkonnakohus põhjendatuks kuulata laps ära individuaalselt ning

täiendavalt ka koos isaga.

30.1. Ringkonnakohus järeldab ärakuulamisel lapse avaldatust ning käitumisest, et lapsel on

tekkinud isaga suhtlemisel trauma. Lapsel on isaga seoses silmnähtavalt intentsiivsed

emotsioonid ja tugev ebamugavustunne. Laps käitub isaga vastuoluliselt. Üheltpoolt väljendas

laps ärakuulamisel tugevat vastumeelsust isaga suhelda, teiseltpoolt väljendas lapse

käitumine, et lapsel on isaga emotsionaalne side ja ootus, et isa arvestab tema soovidega.

Lapse väljendatust nähtus, et lapsel on emotsionaalne valmisolek isa usaldada juhul, kui isa

muudab oma käitumist. Kolleegiumi hinnangul teeb olukorra lahendamise keerulisemaks

asjaolu, et isa eitas nii 10.02.2025 ärakuulamisel kui ka 03.03.2025 koos lapsega vesteldes ja

oma 14.03.2025 menetlusdokumendis, et lapsel on trauma ja tõsine tõrge isaga suhelda. Lapse

trauma eitamise tõttu on keeruline suunata isa lapse traumast paranemist soodustavatele

tegevustele. Kolleegiumi hinnangul ei ole lapse isa ootus, et kui laps hakkab isaga uuesti

2-20-15100

regulaarselt kohtuma, kaob trauma iseenesest, realistlik. Selleks, et laps hakkaks isa uuesti

usaldama, peab isa muutma oma käitumist ja suhtumist tekkinud olukorda ja lapsesse.

30.2. Menetluses avaldatust ning lapse ärakuulamisel väljendatust nähtub, et lapsel on

tekkinud uskumus, et isa on käitunud lapse isa juures viibimise ajal lapsega järsult (lapse

randmest tõstmine ja luku taha jätmine) ning lapse usaldust kuritarvitanud. Laps on

menetluses erinevatele temaga suhelnud täiskasvanutele ning kohtu poolt ärakuulamisel väga

selgelt väljendanud, et isa ei kuula teda, ei arvesta tema soove ning manipuleerib temaga. Kui

kohtunik pärast 03.03.2025 ärakuulamist lapselt küsis, kas ta on valmis isaga kohtuma, vastas

laps, et ta ei usu, et tema isa muutub ja paraneb. Laps ütles, et ta ei ole kindel, kas ta annab

isale uue võimaluse. Laps väljendas nördinult, et isa hoidis teda kokkulepitust kauem enda

juures. Laps ütles, et isa teeskleb, et ta on tore, aga tegelikult ei ole.

30.3. Praeguse vaidluse lahendamiseks ei ole vajalik üksikasjalikult välja selgitada, mis

põhjusel lapsel on isaga seoses nii tugevad reaktsioonid tekkinud. Lapsel on tugev ja püsiv

uskumus, et isa on tema usaldust kuritarvitanud ning seda uskumust ei ole võimalik lühikeses

ajaperspektiivis kummutada. Kolleegiumi hinnangul ei esine selliseid tõendeid, mille põhjal

saaks öelda, et lapse negatiivse suhtumise isasse on kujundanud lapse ema. Isa väited

suhtumise kujundamise kohta on oletuslikud. Seega ei ole praeguseks muutunud olukorras

mõeldav, et laps suhtleb isaga vahelduva elukoha põhimõttel ehk 50/50 suhtluskorra alusel.

Õigus lapsega suhelda ei ole isa õigus, vaid suhtlemine peab tagama lapse huvid ja võimaluse

isaga suhelda.

30.4. Kolleegium võtab uue suhtluskorra määramisel arvesse lapse, lapse ema ja lapse isa

ärakuulamisel väljendatud seisukohti (lapse suur vastumeelsus isaga kohtuda), lapse esindaja

seisukohta (kes kohtus lapsega 14.03.2025) ning linnaosa valitsuse esindajate seisukohti.

Samuti arvestab kolleegium suhtluskorda määrates asjaolu, et alates 2024. a maikuust ei ole

laps isa juures viibinud ning ei ole isaga kohtunud ka kolmanda isiku juuresolekul. Samuti

arvestab kolleegium uue suhtluskorra määramisel asjaolu, et laps läheb 2025. a sügisel kooli,

mis on samuti väga suur elumuutus.

30.5. Kolleegium määrab ülalnimetatud asjaolusid arvestades lapsele isaga suhtlemise korra

selliselt, et laps ja isa kohtuvad igal teisel kuul ühe korra kuni kolm tundi korraga.

Kohtumised tuleb korraldada kolmanda isiku juuresolekul. Isa hinnangul võiks selleks

kolmandaks isikuks olla Helen Sööl. Kolleegium nõustub, et Helen Sööl võib olla kohtumiste

vahendajaks, kuna ta on maakohtu menetluses praeguse asjaga tegelnud (II kd, tl 129 või dtl

662) ning tal on traumaterapeudi diplom ja kogemus (vt https://suhtelabor.ee/). Lisaks määrab

kolleegium, et juhul, kui Helen Söölil ei ole võimalik kohtumisi vahendada, võib kohtumisi

toetada ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) perekeskuse tugispetsialist.

30.6. Lapse ja isa praegust suhtlusolukorda (lapse vastumeelsus isaga suhelda) arvestades ei

ole võimalik ette näha, millal laps on valmis isaga suuremas mahus kohtuma, kui üks kord

igal teisel kuul (kokku 6 korda aastas). Seega lähtub kolleegium suhtluskorra määramisel

eelkõige lapse huvidest ja sellest, et laps vajab rahunemiseks ning isa vastu usalduse

taastekkimiseks aega. Seetõttu ei pea kolleegium võimalikuks määrata lapse kohtumisi isaga

isa 14.03.2025 menetlusdokumendis väljapakutud skeemi alusel. Kolleegim mõistab, et

esialgu võivad kohtumised isaga olla lapsele stressirohked, kuid saadav kasu on suurem.

Lapsele tuleb anda võimalus suhe isaga sammhaaval taastada. Lapsel peab olema õigus isaga

suhelda, mitte vastupidi. Selleks, et laps saaks taasluua isaga sooja, südamliku suhte, on isal

vaja eelkõige muuta oma suhtumist, käitumist ja hoiakuid lapse ja lapse ema suhtes.

2-20-15100

Kolleegium selgitab, et kui aja möödudes selgub, et laps on valmis isaga tihedamalt ja

pikemalt koos olema, on vanematel võimalus ise täiendavad kohtumised kokku leppida või

taotleda uue suhtluskorra määramist kohtu kaudu.

30.7. Lisaks kohtumistele kohustab kolleegium lapse isa läbima aasta jooksul pärast määruse

tegemist vanemlikke oskusi parendava koolituse „Imelised aastad“. Koolituse läbimise järel

peaks isal olema lihtsam mõista, millises osas tuleb tal oma käitumist ja suhtumist lapsesse

muuta ning kuidas lapsega nii suhelda, et laps tunneks, et tema soovide ja arvamusega

arvestatakse. Kolleegium kohustab mõlemaid vanemaid läbima aasta jooksul praeguse

määruse tegemisest üksikisikutele mõeldud PREP (Paarisuhte Rahulolu Edendamise

Programm) koolituse „Minu suhe on minu kätes“, mida vahendavad kohalikud omavalitsused.

Selle koolituse eesmärk on õpetada toimivaid suhtlemisoskusi ning turvalist vanemlust (vt

täpsemalt Kesklinna Valitsuse 24.03.2025 esitatud menetlusdokument). See omakorda peaks

aitama parandada vanemate omavahelist koostööd ning vähendama pingeid seoses

suhtluskorra täitmise ja kokkulepete tegemisega. Kui vanemad suudavad teha omavahel

paremat koostööd, võidab sellest laps ning lisaks saavad vanemad olla oma lapsele

rahumeelsete suhtlusoskute kasutamisel eeskujuks.

30.8. Ringkonnakohus selgitab sunnivahendite kohaldamise osas järgmist. TsMS § 5622 lg 1

kohaselt määrab kohus lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida

saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja selgitab täitemenetluse seadustiku § 179

lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda. Täitemenetluse seadustiku

(TMS9 § 179 lg-st 2 tulenevalt saab sundtäitmist läbi viia vaid juhul, kui kohustatud vanem

takistab kohtutäituri poolt läbiviidavat sundtäitmist. Sellisel juhul saab lapsega suhtlemist

taotlev vanem taotleda kohtutäiturile avaldust esitades, et kohus määraks kohustatud

vanemale rahatrahvi.

Menetluskulude jaotus

31. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. Arvestades vaidluse asjaolusid, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud

jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, v.a alaealistele

lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg

3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt