3-25-898/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus3-25-1866/12

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-898

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Siiri Sepa

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– X. X

Asja läbivaatamine

08.04.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X. X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 08.06.2025 (kaasa arvatud).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD

1. Usbekistani Vabariigi kodanik X. X (sünd. xx.xx.xxxx) saabus Schengeni alale Läti

Vabariigi kaudu 16.09.2024, kasutades selleks Usbekistani kodaniku passi kehtivusega

19.01.202418.01.2034. Reisi eesmärk oli töötamine Läti ettevõttes. Isik väitis, et töötas seal

4 kuud. Läti Vabariik tühistas 16.10.2024 isikule väljastatud D-viisa, mille tõttu tulnuks isikul

lahkuda Schengeni alalt. Isik saabus selle asemel 05.01.2025 Eestisse sooviga asuda Eestis

tööle ja õppima. Kuna taotluses olid puudused, jättis Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) taotluse

läbi vaatamata. Isik viibib Schengeni alal alates 17.10.2024 ilma seadusliku aluseta kokku

114 päeva.

2. PPA koostas isikule 07.02.2025 lahkumisettekirjutuse ja andis talle selle vabatahtlikult

täitmiseks aega 10 päeva. Isiku suhtes kohaldati sissesõidukeeldu 2 aastaks.

3. Isik esitas 14.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 07.02.2025 ettekirjutuse

tühistamiseks ja taotles esialgse õiguskaitse korras selle täitmise peatamist. Kohus võttis

3-25-898

17.02.2025 määrusega asjas nr 3-25-371 kaebuse menetlusse, kuid jättis esialgse õiguskaitse

taotluse kaebuse väheste eduväljavaadete tõttu rahuldamata. Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise ajaks määras kohus 26.06.2025.

4. PPA tabas 06.04.2025 D-terminali parklas sõidukeid kontrollides kaebaja ja pidas ta kl

15.50 kuni 48 tunniks kinni, sest isik ei olnud lahkumisettekirjutust hiljemalt 17.02.2025

täitnud. Seega muutus lahkumisettekirjutus 18.02.2025 sundtäidetavaks. Tema suhtes koostati

lahkumiskohustuse sundtäitmise protokoll.

5. PPA esitas 07.04.2025 Tallinna Halduskohtule väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse (VSS) § 23 lg 1 p 1 alusel taotluse X. X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused:

5.1. Välismaalasel peab Eestisse saabumiseks ja viibimiseks olema seaduslik alus (välismaa-

laste seaduse (VMS) § 43 lg 1). Isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Isiku väitel

sai ta viisa kehtetuks tunnistamisest teada PPA-lt.

5.2. Isikule anti võimalus lahkumisettekirjutust vabatahtlikult täita. Selline otsus baseerus

usaldusel, kuna isik kinnitas 07.02.2025 küsitluse käigus, et ta on nõus Eestist ja Schengeni

alalt vabatahtlikult lahkuma. Isik ei lahkunud ega olnud ka PPA-le kättesaadav. Kuna isik ei

ole ettekirjutust vabatahtlikult täitnud, siis ei ole ta enam PPA silmis usaldusväärne. Isiku

huvi viibida Eestis ja Schengeni alal on suurem kui lahkumisettekirjutust täita. PPA vestles

isikuga, et selgitada välja lahkumisettekirjutuse täitmata jätmise põhjused. Isik selgitas, et tal

ei ole piisavalt raha, et ettekirjutust täita. Isik ei ole PPA-d ettekirjutuse täitmata jätmisest ja

selle põhjusest teavitanud, vaid jättis ettekirjutuse teadlikult täitmata. Isikul puuduvad Eestis

ja Schengeni alal majanduslikud ja perekondlikud sidemed. Tema suhtes koostati lahkumis-

kohustuse sundtäitmise protokoll.

5.3. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunni-

vahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et ta hakkab ka edaspidi

väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Isiku puhul esineb põgenemisoht (VSS § 68 p-d 1 ja

6), sest ta ei ole lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud tähtaega ning tema

käitumisest ja hoiakutest võib järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Vabaduses

viibides puuduks tal ajend enda väljasaatmise korraldamisele kaasa aidata, mida ta on oma

käitumisega näidanud.

5.4. Isiku suhtes ei saa kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, sest need ei taga tema

lahkumise tulemuslikkust. Isik hoidis väljasaatmise menetlusest kõrvale ja PPA hinnangul

jätkab seda, kuna tal on soov jääda ebaseaduslikult Eestisse ja Schengeni alale. Leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel, mida isik ei ole oma varasema

käitumisega tekitanud. Isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus turvalisuse

ja tervisekaitse kaalutlustega.

5.5. Eestil puudub otselend Usbekistani, mistõttu pole teada, millal on esimene võimalus isiku

väljasaatmiseks. Väljasaatmine sõltub reisi korraldamisest: piletite olemasolust, lennu

teekonna ettevalmistamisest ja lennufirma kinnitusest, et nad võtavad väljasaadetava

välismaalase lennule. PPA asub viivitamata väljasaatmist korraldama ja vabastab isiku

koheselt, kui väljasaatmise toimingud on lõpuni viidud.

6. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Isik töötas alguses Lätis ja tahtis seejärel Läti

viisa alusel tulla Eestisse tööle. Kui tööluba jäeti andmata, soovis ta asuda õppima Eesti Ette-

võtluskõrgkooli Mainor, kuhu teda õppima ei võetud, sest teda ei peetud usaldusväärseks. Isik

ei ole PPA arvates enam usaldusväärne, teda ei ole võimalik vabadusse lasta, sest ta on kuri-

2(4)

3-25-898

tarvitanud PPA usaldust. PPA on alustanud isiku väljasaatmise menetlust. Kuna isikut ei ole

võimalik 48 tunni jooksul välja saata, palub PPA luba isiku kinnipidamiseks 2 kuuks. Isik on

põgenemisohtlik ega täida talle pandud lahkumiskohustust. Isikule selgitati 07.02.2025, et kui

tekib mingit tõrge, siis tuleb sellest PPA-d teavitada. Isik ei teinud seda.

7. X. X kinnitas kohtuistungil, et taotlus on talle arusaadav. Ta lahkus alguses Eestist, siis

jäi haigeks. PPA käitub temaga kui kurjategijaga, kuigi ei ole midagi kurja kellelegi teinud.

Soovib ise lennukipileti osta ja Türgi kaudu lahkuda. Tal on Türgis 13.04.2025

silmaoperatsioon planeeritud ja 40% ettemaksust tehtud. Tal oli silmatrauma. Lennupilet oli

broneeritud teisipäevaks, see on vist juba kaotanud kehtivuse. Isik ei teavitanud PPA-d

lahkumiskohustuse täitmise raskustest, sest ta ei ole Eesti kodanik ja ei arvanud, et PPA teda

aitab.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. VMS § 43 lg 1 järgi peab välismaalasel olema Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks

viibimiseks seaduslik alus. VSS § 2 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema

seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.

9. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et isikul puudub seaduslik alus nii Eestis kui Schengeni alal

viibimiseks. Läti vabariik tunnistas tema viisa kehtetuks ja isikul ei ole Leedu elamisluba,

nagu ta PPA-le varem väitis. PPA tegi talle 07.02.2025 lahkumisettekirjutuse, mis tuli täita 10

päeva jooksul. Isik ei lahkunud, vaid jäi ebaseaduslikult Eestisse.

10. VSS § 23 lg 1 p 1 järgi taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv

välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks, kui samas seaduses

sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma

kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on

eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht.

VSS § 23 lg 11 järgi annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks kuni 2 kuuks sama

paragrahvi lg-s 1 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole

võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhi-

mõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi

asjaolusid.

VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel

välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 1) välismaalane ei

ole Eestist või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist lahkunud

pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega; 6)

välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema

hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

11. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. Esiteks ei ole

kohtu jaoks usutav, et isik ei teadnud tema viisa kehtetuks tunnistamisest Lätis. Ilmselt oli

viisa kehtetuks tunnistamine põhjuseks, miks isik tuli Eestisse ja püüdis Leedus elamisluba

saada. Ta pidi aru saama, et viisa kehtetuks tunnistamine võtab temalt õigusliku aluse

Schengeni alal viibida ja Schengeni viisaruumis ringi liikuda ning tal tulnuks Schengeni alalt

lahkuda. Isik jättis oma lahkumiskohustuse teadlikult täitmata ja püüdis seda vältida, lahkudes

Lätist ja siirdudes teise Schengeni liikmesriiki.

12. Teiseks jättis isik täitmata PPA 07.02.2025 koostatud lahkumisettekirjutuse, mille vaba-

tahtlikult täitmiseks anti 10-päevane tähtaeg. Isik kinnitas ise PPA-le, et ta on nõus vabataht-

3(4)

3-25-898

likult lahkuma ja hankima selleks vajaliku raha, kuid jättis oma kohustuse täitmata. Seejuures

ei andnud ta PPA-le teada, et tal ei õnnestu raha puudumise tõttu lahkuda, vaid jäi ebaseadus-

likult Eestisse. Selgitused kohustuse täitmata jätmise ja PPA teavitamata jätmise kohta on

asjakohatud. Lahkumiskohustuse täitmata jätmine näitab isiku põgenemisohtu. Võib arvata, et

vabaduses viibides ei tee isik PPA-ga koostööd väljasaatmismenetluses, vaid püüab end

varjata, et väljasaatmist vältida. Kuna isik on enda kinnitusel korduvalt Eesti-Läti-Leedu

vahet sõitnud, siis võib arvata, et ta võib Schengenis kehtivat viisavabadust ära kasutades

ebaseaduslikult Eestist mõnda teise Schengeni liikmesriiki lahkuda, et end varjata ja PPA-le

kättesaamatuks muuta. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku eelnev käitumine õigustab

usaldamatust isiku suhtes. PPA viidatud põgenemisoht on reaalne. Põgenemisohu prognoos

tugineb isiku enda varasemal käitumisel ja suhtumisel Schengeni alal kehtivasse õiguskorda.

13. Kuna isiku suhtes puudub usaldus ja esineb põgenemisoht, siis ei ole põhjust tema suhtes

leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada. Pole alust arvata, et need sunniksid teda lahkumis-

ettekirjutust täitma ja PPA-ga koostööd tegema, mille eesmärgiks on isiku tagasisaatmine

Usbekistani. Seega ei oleks nende kohaldamine eelduslikult tõhus. Kohus nõustub PPA-ga, et

arvestades isiku varasemat liikumist Schengeni alal, võib arvata, et isiku dokumentide hoiule

võtmine ei takistaks teda Schengeni alal oma soovi kohaselt ringi liikuda.

14. Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid. Kohtu

hinnangul on isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik ja

proportsionaalne vahend tema väljasaatmise täideviimiseks. Puudub teave, et isiku

kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või

tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Eelduslikult ei kujune kinnipidamine

pikaajaliseks, sest isikul on olemas pass ja teda on võimalik välja saata. Pole põhjust arvata, et

Usbekistan keelduks oma kodanikku tagasi võtmast. PPA-ga koostöö tegemine muudab

menetluse kiiremaks ja kinnipidamise aja lühemaks.

15. Isiku selgitused Türgis planeeritud silmaoperatsiooni kohta ei ole kuigi usutavad, sest ta

ei ole sellele varem viidanud. Soovi korral on tal võimalik silmaoperatsiooni aeg edasi lükata

ja Usbekistanist Türki sõita või teha operatsiooni oma koduriigis. Väidetav silmaoperatsioon

ei anna alust isikut kinnipidamiskeskusest vabastada. Isiku suhtes kehtib lahkumisettekirjutus,

mida ta ei ole täitnud, mistõttu on see muutunud sundtäidetavaks ja ta kuulub väljasaatmisele.

16. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik

kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks

kui 2 kuuks. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinni-

pidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub

perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11

ja 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)