2-24-142621/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 8. aprill 2025

Tsiviilasja number

2-24-142621

Tsiviilasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi KAKSIKVARA OÜ vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. veebruari 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i ÜHISTEENUSED määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): AS ÜHISTEENUSED

(registrikood 11052490), lepinguline esindaja Ahto Järvela

Vastustaja (kostja): KAKSIKVARA OÜ (registrikood

11137959), lepinguline esindaja Agu Eichenbaum

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 18. veebruari 2025. a määruse

resolutsioon muutmata, muuta määruse põhjendusi.

2. Jätta AS-i ÜHISTEENUSED määruskaebus

rahuldamata.

3. Võtta asja materjalide juurde määruskaebusele

lisatud tõendid – väljavõte edastatud sõnumitest,

leppetrahvinõue ja fotod (8 tk).

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud AS-i ÜHISTEENUSED kanda.

5. Määrata KAKSIKVARA OÜ menetluskulude

rahaliseks suuruseks 180 eurot.

6. Mõista AS-lt ÜHISTEENUSED KAKSIKVARA OÜ

kasuks välja menetluskulu 180 eurot.

7. Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED taotlus

määruskaebuse

esitamisel

tasutud

riigilõivu

tagastamiseks.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 22. novembril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse KAKSIKVARA OÜ-lt (kostja) 80 euro saamiseks. Kuna kostja esitas

makseettepanekule vastuväite, lõpetas kohtunikuabi 18. detsembri 2024. a määrusega

maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus jättis 19. detsembri 2024. a määrusega hagi käiguta ja määras hagejale

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

3. Hageja esitas 13. jaanuaril 2025 taotluse menetluse lõpetamiseks ja menetluskulude

väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt rahuldas kostja 28. novembril 2024 hageja nõude

põhivõla 40 euro osas. Kuna kõrvalnõuded on niivõrd väikesed, siis hageja loobus

kõrvalnõuete osas nõude esitamisest hagimenetluses. Hageja märkis, et kostja ei ole

kohtuväliselt võlgnevust tasunud ega hageja pöördumistele vastanud. Hagejal ei jäänud muud

üle, kui pöörduda nõudega kohtusse. Hageja on kandnud menetluskulusid kostja käitumisest

tulenevalt. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot.

4. Kostja palus jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostja ei saanud kohtuväliseid

teateid kätte. Kostja võttis hageja nõude kohe õigeks ja tasus selle. Kostja oleks seda teinud ka

kohtuväliselt, kui ta oleks olnud võlast teadlik. Äärmiselt ebaõiglane oleks jätta

menetluskulud kostja kanda, kes ei olnud enne maksekäsu kiirmenetlust võimalikust nõudest

teadlik ja kes võttis nõude tasumisega hagi kohe õigeks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Tartu Maakohus jättis 18. veebruari 2025. a määrusega hagi menetlusse võtmata ja

menetluskulud poolte endi kanda.

Üldjuhul tuleb hagi menetlusse võtmisest keeldumisel menetluskulude jaotusel lähtuda

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-st 1. Kohtul on diskretsiooniõigus

kohaldada menetluskulude jaotusel erandina TsMS § 162 lg-t 4 ning jätta TsMS § 162 lg 4

järgi äärmise ebaõigluse või ebamõistliku tulemuse vältimiseks menetluskulud ka poolte enda

kanda. Osundatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagi

tagasivõtmise või hagist loobumise tõttu (vt RKTKm 04.04.2012, 3-2-1-28-12, p 15 ja

28.09.2011, 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14). Sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või

ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti.

Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega (vt RKTKm 27.10.2021, 2-19-6689, p 13).

Maakohus leidis, et asjaolusid kogumis arvestades ei ole õiglane jätta hageja menetluskulusid

kostja kanda. Kostja sai makseettepaneku kätte 25. novembril 2024 ja tasus põhinõude 27.

novembril 2024. 13. jaanuari 2025. a menetlusdokumendi lisana 1 esitatud fail ei tõenda, et

hageja oleks kostjale kirju saatnud ja et kostja on need kätte saanud. Hageja ei ole esitanud

kohtule tõendeid, millest saaks järeldada, et kohtumenetluse põhjustas kostja pahatahtlik

käitumine. Rakendamata kohtueelselt mõistlikku hoolsust teisele poolele oma nõudest

teatamisel, kannab hageja riisikot, et ennatliku kohtusse pöördumise tõttu ei kuulu tema

menetluskulud hüvitamisele.

Eelnevast tulenevalt oli maakohus seisukohal, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel

jätta poolte endi kanda.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Hageja vaidlustab maakohtu

määrust osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub teha

uue määruse, millega jätta maksekäsu kiirmenetluse kulud kostja kanda ja ülejäänud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hageja palub tagastada määruskaebuselt tasutud

riigilõiv 70 eurot Julianus Inkasso OÜ pangakontole.

TsMS § 486 lg 2 alusel tuleb lugeda hagi esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisest 22. novembril 2024. Kostja tasus võla peale makseettepaneku saamist 28.

novembril 2024. Vastavalt senisele kohtupraktikale on taolises olukorras peetud põhjendatuks

jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud.

TsMS § 8 lg 2 sätestab, et menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab

kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. TsMS § 484² kohaselt

maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla

tasumise tõttu TsMS §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka

hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks.

Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg

9 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja TsMS §-s

488¹ sätestatud juhul võlgnik.

Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt hageja ei ole kostjale kirjade saatmist

tõendanud. Kostja väited on paljasõnalised ja esitatud eesmärgiga menetluskulude tasumisest

pääseda. Kohus on lähtunud kostja paljasõnalistest vastuväidetest, olukorras kus hageja oli

tõendanud, et on edastanud hulgaliselt e-kirju kostja kehtival äriregistrisse kantud

elektronpostiaadressil.

Maakohus ei ole pärast kostja seisukoha saamist andnud hagejale tähtaega kostja vastuväidete

osas arvamuse ja tõendite esitamiseks, rikkudes sellega menetlusõiguse norme. Sellest

tulenevalt palub hageja vastu võtta määruskaebusele lisatud uued tõendid, mis on olulised asja

õiglaseks lahendamiseks.

Hageja esitab uue tõendina väljavõtte kostjale edastatud sõnumitest ja kõnedest numbrile 521

568. Nimetatud telefoninumber on kostja kodulehelt nähtuvalt seostatav kostjaga.

Riigikohus on leidnud (RKTKo 2-17-117146, p 12), et parkimisteenuse osutamisel

leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse

edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes.

Hageja esitab uute tõenditena leppetrahvinõude ja fotod (8 tk). Viimaselt fotolt on näha, et

leppetrahvinõue oli paigutatud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Seega oli kostja

leppetrahvinõude kätte saanud.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

7. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

Menetluskulude jaotamine on kohtu diskretsiooniotsus, mida kõrgema astme kohus saab

muuta vaid juhul, kui on tuvastatud diskretsioonireeglite oluline rikkumine. Antud juhul ei ole

selliseid rikkumisi esinenud.

TsMS 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse

võtmast ja tagastab selle. Kohus ei saa eirata eelviidatud sättest tulenevat kohustust jätta kulud

hageja kanda. Lisaks oleks ebaõiglane ja ebamõistlik jätta menetluskulud sellisel juhul kostja

kanda, sest hageja pidi teadma kohtusse pöördumise riske.

Kui kostja tasub nõude kohe ehk võtab hagi õigeks ega ole andnud põhjust kohtusse

pöördumiseks, siis jäävad menetluskulud hageja enda kanda. Antud asjas puudus kostja

tegevuses põhjus, mis oleks tinginud kohtusse pöördumise, mistõttu ei ole õiglane

menetluskulusid kostjalt välja mõista.

Hageja ei ole esitanud piisavaid tõendeid selle kohta, et kõik tema nõuded ja

menetlusdokumendid oleksid nõuetekohaselt kostjale kätte toimetatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21

ja § 659 alusel muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus

jääb rahuldamata.

9. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ning põhjendatust TsMS §

651 lg 1 ja § 659 järgi üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Hageja on vaidlustanud

maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu

määrust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis hagi menetlusse võtmata. Osas,

millega maakohus jättis hagi menetlusse võtmata, on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise

lause ja § 463 lg 2 kohaselt jõustunud.

10. Määruskaebuse põhjendamiseks võib TsMS § 662 lg 3 kohaselt esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Maakohus lähtus menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg-st 4. Hageja esitas koos

määruskaebusega tõendid tõendamaks asjaolusid, millest tulenevalt TsMS § 162 lg 4

kohaldamiseks ei olnud alust. Tegemist on asjakohaste tõenditega TsMS § 238 lg 1

tähenduses ja ringkonnakohus võtab need asja materjalide juurde.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et praegusel juhul on põhjendatud

jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Pooled vaidlevad selle üle, kelle kanda peaksid praeguses asjas jääma maksekäsu

kiirmenetluse kulud. TsMS § 4842 näeb ette, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus

maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud

juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning

määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid

maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu

kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja TsMS §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik,

muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses

menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse

maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

Kostja on praegusel juhul võla osaliselt tasunud pärast maksekäsu kiirmenetluse algatamist,

hageja on seetõttu loobunud kogu oma nõude esitamisest hagimenetluses ja maakohus on hagi

menetlusse võtmisest keeldunud. Ringkonnakohus leiab, et neil asjaoludel on põhjendatud

lähtuda menetluskulude jaotamisel analoogia korras TsMS § 168 lg-test 4 ja 5, mis sätestavad

menetluskulude jaotuse juhuks, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi. Kui hageja

loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab hageja TsMS § 168 lg 4 kohaselt kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi, kui hageja loobub

hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude

rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja nõue maksekäsu kiirmenetluses oli

kokku 80 eurot, sh leppetrahvinõue 40 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 40 eurot. Kostja

tasus pärast maksekäsu kiirmenetluse algatamist hageja leppetrahvinõude. Hageja enda

kinnitusel loobus ta sissenõudmiskulude nõude esitamisest hagimenetluses mitte tulenevalt

kostja käitumisest, vaid selle nõude väiksuse tõttu. Arvestades et kostja on pärast maksekäsu

kiirmenetluse algatamist rahuldanud hageja nõude pooles ulatuses ning hageja on loobunud

ülejäänud nõude esitamisest hagimenetluses muul põhjusel, on menetluskulude poolte endi

kanda jätmine põhjendatud.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, leides et hageja ei

ole rakendanud kohtueelselt mõistlikku hoolsust kostjale oma nõudest teatamisel.

Ringkonnakohtu hinnangul sai jätta menetluskulud poolte endi kanda, arvestades hageja

nõude rahuldamise ulatust ja lähtudes TsMS § 168 lg-test 4 ja 5. Seega sai jätta

menetluskulud poolte endi kanda, olenemata sellest, kas hageja on tõendanud kostjale kirjade

saatmist või mitte.

Hageja esitas koos määruskaebusega väljavõtte kostjale saadetud sõnumitest ja tehtud

kõnedest ning fotod kostjale leppetrahvinõude edastamise kohta. Määruskaebusele lisatud

tõendid ei tõenda seda, et hageja oleks loobunud ülejäänud nõudest muul põhjusel, kui selle

väiksuse tõttu.

12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

13. Kostja menetluskuluks on määruskaebemenetluses lepingulise esindaja kulu 180 eurot

(ilma käibemaksuta). Hageja esindajal kulus maakohtu määruse ja määruskaebusega

tutvumisele, vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamisele kokku 1 tund ja 30 minutit,

kostja esindaja tunnitasu oli 120 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on

kostja esindaja tunnitasu mõistlik ning ajakulu põhjendatud ja vajalik. Seega määrab

ringkonnakohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks määruskaebemenetluses ja

mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 180 eurot.

14. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu ei ole alust määruskaebuse esitamisel tasutud

riigilõivu tagastamiseks. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)