3-25-796/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

08.04.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-796

Haldusasi

G.R kaebus Tallinna linna kohustamiseks lahendada

kaebaja menetluse uuendamise taotlus

Menetlusosalised

Kaebaja – G.R

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Annemarie Taal ja

Janne Kivistik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.04.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

G.R määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse G.R määruskaebus Tallinna Halduskohtu 03.04.2025 määruse

peale haldusasjas nr 3-25-796.

2. Jätta G.R määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.04.2025 määrus

haldusasjas nr 3-25-796 muutmata.

3. Kohtumääruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib menetluse lõpetamist puudutavas osas esitada määruskaebuse

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates, muus osas ei ole määrus

vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G.R esitas 15.02.2025 Tallinna linnale taotluse toimetulekutoetuse saamiseks.

2. Tallinna linn edastas G.R-ile 20.02.2025 teatise, milles juhiti tähelepanu, et taotluses

esinevad puudused ning anti puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 5 tööpäeva. Kaebaja

toimetulekutoetuse vajaduse hindamiseks sooviti kaebajaga isiklikult kohtuda, et sealhulgas

hinnata tema majanduslikku olukorda ja täpsustada andmeid. Seejuures pakuti välja, et

arvestades taotleja terviseprobleeme, on tal võimalik tulla vastuvõtule isiklikult, võimaldada

kodukülastus, viia kohtumine läbi videosilla vahendusel või kohtuda pärast 28.02.2025

3-25-796

toimuva toimetulekuõppe avaloengu lõppu. Samuti toodi välja, et juhul, kui teatises toodud

puuduseid tähtajaks ei kõrvaldata, jäetakse taotlus vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS)

§-le 15 läbi vaatamata.

3. G.R teatas 24.02.2025 Tallinna linnale, et viibib alates 24.02.2025 haiguslehel ja tema

tervislik seisund ei võimalda sotsiaaltöötajat külastada, võtta sotsiaaltöötajat vastu kodus,

osaleda videokohtumisel ega suhelda ka telefonikõne vahendusel.

4. Tallinna linn teavitas 25.05.2025 G.R-i , et kuivõrd puuduste kõrvaldamine on väga

vajalik, et otsustada taotluse edasine menetlemine, sh võimalik määramine või määramata

jätmine, tuleb taotlejal, arvestades tema tervislikku seisundit, valida, kas ta soovib puuduste

kõrvaldamiseks kohtuda videosilla vahendusel 26.02.2025 või 27.02.2025 kell 10.00.

Vajaduse kohtuda isiklikult tingis muu hulgas asjaolu, et perioodil 04.02.2025‒25.02.2025

esitas G.R haldusorganile kokku ligikaudu 70 võõrkeelset e-kirja, mis olid väga mahukad ja

sisaldasid erinevaid kommentaare, kuvatõmmiseid, infot, küsimusi, õigusaktide ja

kohtuotsuste tõlgendamist jne, mis tekitasid Tallinna linnas täiendavat segadust.

5. Tallinna linn tagastas G.R 15.02.2025 taotluse 27.02.2025 läbivaatamatult HMS § 15

alusel, kuna taotleja ei kõrvaldanud taotluse puudusi, sh ei teavitanud kohtumiseks sobivast

ajast.

6. G.R esitas Tallinna linnale 19.03.2025 venekeelse avalduse sooviga uuendada 2025. a

veebruarikuu toimetulekutoetuse taotluse menetlus. Kaebaja esitas samasisulise avalduse

26.03.2025 nõuetekohaselt, st eesti keeles, millise menetlemisest keelduti suuliselt

27.03.2025.

7. G.R esitas 28.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna kohustamiseks

anda kaebaja 26.03.2025 toimetulekutoetuse taotluse kohta uus haldusakt. Koos kaebusega

esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna linna kohustamiseks tasuda kaebajale

toimetulekutoetus.

8. Tallinna Halduskohus jättis 31.03.2025 määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse

taotluse käiguta ning andis kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamiseks

5-päevase tähtaja. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal: 1) selgitada, kas kaebaja taotleb

linnalt 26.03.2025 avalduses 15.02.2025 taotluse menetluse uuendamist; 2) esitada kohtule

Tallinna linna menetluse uuendamisest keelduv otsus; 3) teatada, kas kaebaja jääb taotletud

esialgse õiguskaitse abinõu juurde, soovib seda muuta või loobub sellest. Sama määrusega

kohustati Tallinna linna 5-päevase tähtaja jooksul teatama, kas ta on lahendanud kaebaja

26.03.2025 menetluse uuendamise taotluse.

9. G.R selgitas 31.03.2025 ja 02.04.2025 vastustes, et kohus on kaebaja tahet õigesti

mõistnud ning esitas kohtule vajalikud dokumendid. Kaebaja täpsustas esialgse õiguskaitse

taotlust ning palus kohustada Tallinna linna andma välja tema 19.03.2025 ja 26.03.2025

esitatud taotluste kohta haldusakt ning kohustada vastustajat vajadusel helistama, et selgitada

mis tahes andmeid taotluse kohta, isikliku kohtumise asemel.

10. Tallinna linn teatas 02.04.2025 halduskohtule, et selgitas taotluse läbi vaatamata jätmist,

sh menetluse uuendamise võimatust kaebajale suuliselt ning saatis selles osas kaebajale ka

01.04.2025 kirjaliku teatise. Vastustaja esitas nimetatud teatise ka kohtule.

11. Tallinna Halduskohus lõpetas 03.04.2025 määrusega haldusasja menetluse, jättis

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

2(4)

3-25-796

Kohus tõlgendas kaebust selliselt, et kaebaja taotleb linna kohustamist lahendada tema

menetluse uuendamise taotlus. Sellise tõlgenduse korrektsust on kinnitanud ka kaebaja oma

31.03.2025 avalduses kohtule.

Tallinna linn on lahendanud kaebaja menetluse uuendamise taotluse 01.04.2025. Kaebuses

taotletud haldusakt on antud kohtumenetluse kestel, sest vastustaja on lahendanud 01.04.2025

kaebaja 26.03.2025 avalduse menetluse uuendamiseks. Seega esineb HKMS § 152 lg 1 p-s 4

toodud alus menetluse lõpetamiseks. Menetluse lõpetamist ei välista HKMS § 152 lg 2,

kuivõrd haldusakti andmata jätmise õigusvastasuse tuvastamine ei ole kaebaja õiguste

kaitseks vajalik. Kaebus on kohtule esitatud vaid kaks päeva pärast menetluse uuendamise

taotluses puuduste kõrvaldamist, seega ei saanud vastustaja ilmselgelt viivituses olla (HKMS

§ 46 lg 2). Haldusasjas nr 3-25-437 on menetluses kaebaja kaebus, milles vaidlustatakse

15.02.2025 toimetulekutoetuse taotluse läbi vaatamata jätmist ning taotletakse vastustaja

kohustamist vaadata kaebaja 2025. a veebruarikuu sotsiaaltoetuse taotlused sisuliselt läbi.

Seega ei ole jätkutuvastuskaebus kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

Puudub ka vajadus anda kaebajale võimalus kaebuse muutmiseks (HKMS § 49), sest

lõppjäreldustes on linn leidnud õigesti, et menetluse uuendamiseks alust pole. HMS § 44 lg 1

p-de 1 ja 2 kohaselt uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui: 1)

taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või

õigusnorm on ära langenud; 2) asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule

haldusmenetluse ajal teada. Praegusel juhul on vastustaja õigesti märkinud 01.04.2025

teatises, et haldusakti antud ei ole ning see on üks haldusmenetluse uuendamise kriteerium

HMS § 44 lg 1 p 1 kohaselt. Menetluse uuendamine on võimalik ka olukorras, kus taotlus on

jäetud läbi vaatamata, aga esitatakse uus oluline tõend, mis ei olnud isikule haldusmenetluse

ajal teada (HMS § 44 lg 1 p 2). Kaebaja on taotlenud menetluse uuendamist, kuivõrd

haigekassa on koostanud töövõimetuse kohta tõendi. Kaebuse kohaselt teatas kaebaja

24.02.2025 vastustajale, et on haiguse tõttu haiguslehel ning kaebuse täienduses on

täpsustanud, et vastustaja ei arvestanud sellega. Kaebaja 15.02.2025 esitatud

toimetulekutoetuse taotlus jäeti läbi vaatamata 27.02.2025. Seega oli vastustaja teadlik

kaebaja haiguslehest, mistõttu ei ole töövõimetusleht uus oluline tõend, mis ei olnud isikule

haldusmenetluse ajal teada. Ka kaebaja ise märgib, et vastustaja ei arvestanud sellega, kui

jättis taotluse läbi vaatamata. Sellest järeldub, et vastustaja oli nimetatud asjaolust teadlik,

mistõttu ei saa töövõimetuslehe väljavõte nr 1009577976 mõjustada haldusmenetluse kulgu.

Sellest johtuvalt on vastustaja õigesti jätnud haldusmenetluse uuendamata.

Taotletav esialgse õiguskaitse abinõu peab kattuma kaebuse nõudega. Seetõttu ei ole lubatav

esialgse õiguskaitse korras taotleda vastustaja kohustamist helistama kaebajale, et selgitada

andmeid. Lubatav oleks esialgse õiguskaitse taotlus kohustada vastustajat vaatama menetluse

uuendamise taotlus läbi. Arvestades, et vastustaja on 01.04.2025 lahendanud menetluse

uuendamise taotluse, puudub esialgse õiguskaitseks vajadus ja taotlus jääb rahuldamata

(HKMS § 249 lg 1 ja § 252 lg 1).

12. G.R palub 03.04.2025 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada.

Kaebaja haigusleht on endiselt avatud, järgmine konsultatsioon perearstiga on 16.04.2025.

14.03.2025 külastas kaebaja vaimse tervise õde ja 19.03.2025 koostati epikriis, mille kohaselt:

„Stressirohke olukorrad põhjustavad pt-dil ärevushäire episoode. Raskendatud on

kommunikatsioon teiste isikutega, mille foonil pt-dil stressitase tõuseb ning sellega kaasnevad

ärevushäire episoodid.“ Kaebaja ei saanud seda tõendit esitada veebruaris. Halduskohus ei ole

seda arvesse võtnud.

3(4)

3-25-796

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist.

Haldusasjas määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1; riigilõivuseaduse

§ 22 lg 1 p 9).

14. HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse juhul, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust viidatud alusel,

vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu

tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja

kaebaja seda taotleb.

15. Vaidlust ei ole, et Tallinna linn on 01.04.2025 lahendanud kaebaja menetluse uuendamise

taotluse (dtl 51). Seega esineb alus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamiseks.

Kaebaja ei ole määruskaebuses selles osas vastuväiteid esitanud. Halduskohus on õigesti

leidnud, et HKMS § 152 lg 2 alusel jätkutuvastuskaebusele üleminek menetluse uuendamisest

keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole praegusel juhul kaebaja õiguste kaitseks

vajalik. Halduskohus on õigesti selgitanud, et kaebus on kohtule esitatud kaks päeva pärast

menetluse uuendamise taotlusest puuduste kõrvaldamist, mistõttu ei saanud vastustaja

ilmselgelt viivituses olla (HKMS § 46 lg 2). Kaebaja menetluse uuendamise taotluse eesmärk

on, et vastustaja teeks tema 2025. a veebruarikuu toimetulekutoetuse taotluse osas otsuse. See

vaidlus on aga lahendamisel halduskohtu menetluses olevas haldusasjas nr 3-25-437, kus

kaebaja on vaidlustanud 15.02.2025 toimetulekutoetuse avalduse läbi vaatamata jätmist ning

taotlenud vastustaja kohustamist vaadata kaebaja 2025. a veebruarikuu taotlus sisuliselt läbi.

Ka kõik kaebaja tervisega seonduvad tõendid saab kaebaja esitada selles haldusasjas.

16. Kuna vastustaja on 01.04.2025 lahendanud kaebaja menetluse uuendamise taotluse,

puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus (HKMS § 249 lg 1), mis on esialgse õiguskaitse

taotluse kohaldamise esmane eeldus. Seega ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamiseks alust.

17. Eelneva põhjal lõpetas halduskohus õigesti 03.04.2025 määrusega haldusasja menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning jättis menetluskulud HKMS § 108 lg 6 alusel

menetlusosaliste endi kanda.

18. Kohus asendab kohtulahendi avalikustamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg

3).

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)