2-23-148321/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Konsultant

Kairi Lints

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-148321

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi V O vastu

põhivõlgnevuste 1286,01 euro, intresside 343,72 euro,

viiviste 351,52 euro, sissenõudmiskulude 100 euro ja

edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

2 571,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235), asukoht Vabaõhumuuseumi tee 1, 13521 Tallinn

Hageja volitatud esindaja: S R; e-post: xxx

Kostja: V O (isikukood xxx), elukoht xxx

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi kostja V O vastu.

2. Mõista välja kostjalt V Olt hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks lepingust

nr xxx tulenev põhivõlgnevus 120,32 eurot, sissenõudmiskulud 25 ja edasiulatuv

viivis põhivõlgnevuselt (120,32 eurolt) alates 11.06.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni.

3. Mõista välja kostjalt V Olt hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks lepingust

nr xxx tulenev põhivõlgnevus 699 eurot ja edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt (699

eurolt) alates 27.05.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

võlgnevuse tasumiseni.

4. Mõista välja kostjalt V Olt hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks lepingust

nr xxx tulenev kohtuotsuse tegemise seisuga 07.04.2025 sissenõutavaks muutunud

põhivõlg summas 48,86 eurot ja viivis alates kohtuotsuse tegemisest 07.04.2025 kuni

selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras.

5. Mõista välja kostjalt V Olt hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks

laenulepingust nr xxx tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed

kogusummas 335,88 eurot edasiulatuvalt igakuiste osamaksetena järgmiselt:

10.04.2025 6,01 eurot

10.05.2025 6,20 eurot

10.06.2025 6,39 eurot

10.07.2025 6,59 eurot

10.08.2025 6,80 eurot

10.09.2025 7,01 eurot

10.10.2025 7,23 eurot

10.11.2025 7,46 eurot

10.12.2025 7,69 eurot

10.01.2026 7,93 eurot

10.02.2026 8,18 eurot

10.03.2026 8,44 eurot

10.04.2026 8,70 eurot

10.05.2026 8,98 eurot

10.06.2026 9,26 eurot

10.07.2026 9,55 eurot

10.08.2026 9,85 eurot

10.09.2026 10,16 eurot

10.10.2026 10,48 eurot

10.11.2026 10,80 eurot

10.12.2026 11,14 eurot

10.01.2027 11,49 eurot

10.02.2027 11,85 eurot

10.03.2027 12,22 eurot

10.04.2027 12,61 eurot

10.05.2027 13,00 eurot

10.06.2027 13,41 eurot

10.07.2027 13,83 eurot

10.08.2027 14,26 eurot

10.09.2027 14,71 eurot

10.10.2027 15,17 eurot

10.11.2027 15,65 eurot

10.12.2027 12,83 eurot.

6. Mõista välja kostjalt V Olt hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks

laenulepingust nr xxx tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

7. Jätta rahuldamata hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi kostja V O vastu

põhivõlgnevuse 49,79 euro, intresside 343,72 euro, sissenõutavaks muutunud viiviste

351,52 euro ja sissenõudmiskulude 75 euro nõudes.

8. Jätta menetluskulud 52% ulatuses kostja V O kanda ja 48% ulatuses hageja TF

Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda.

9. Määrata kindlaks hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali menetluskulud 555 eurot

ja mõista kostjalt V O välja sellest 52% ehk 288,60 eurot hageja TF Bank AB

(publ.) Eesti filiaali kasuks.

10. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-23-148321, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi

V O vastu põhivõlgnevuste 1286,01 euro, intresside 343,72 euro, viiviste 351,52 euro,

sissenõudmiskulude 100 euro ja edasiulatuva viivise nõudes (dtl 21-35).

2. Vastavalt 15.02.2024 hagiavaldusele (dtl 21-35) nõuab hageja kostjalt TF Bank AB (publ.)

Eesti filiaaliga 10.04.2022 sõlmitud krediidikontolepingust nr xxx (dtl 37-42) tulenevat

põhivõlgnevus 186,27 eurot, intressi 30,91 eurot, sissenõudmiskulusid 30 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivist 55,37 eurot ja edasiulatuvat viivist määrast 41,12% aastas.

Lepingu kohaselt sai kostja laenulimiiti 700 eurot, millest kasutas 222,37 eurot,

intressimääraga 41,12% aastas, kokkulepitud viivisemääraga 24% aastas, lepinguperioodiga

35 kuud. Lisana esitatud kasutatud laenusummale tehtud maksegraafiku kohaselt on

laenuperiood 10.05.2022 kuni 10.06.2023 (dtl 75).

3. Hageja nõuab veel 30.07.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxx (dtl 44-50) tulenevat

põhivõlgnevust 699 eurot, intressi 211,17 eurot, sissenõudmiskulusid 40 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivist 187,16 euro ja edasiulatuvat viivist määraga 36,62% aastas.

Lepingu kohaselt sai kostja laenu 699 eurot, intressiga 36,62% aastas, kokkulepitud

viivisemääraga 24% aastas, lepingu perioodiga 65 kuud 13.09.2022 kuni10.12.2027.

4. Hageja nõuab samuti 13.09.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxx (dtl 52-58) tulenevat

põhivõlgnevust 400,74 eurot, intressi 101,64 eurot, sissenõudmiskulusid 30 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivist 108,99 euro ja edasiulatuvat viivise määraga 37,62%

aastas. Lepingu kohaselt sai kostja laenu 400,74 eurot, intressiga 37,62% aastas,

kokkulepitud viivisemääraga 24,15% aastas, lepingu perioodiga 64 kuud 13.09.2022 kuni

10.01.2028.

5. Hageja on oma hagiavalduses välja toonud, et krediidikontolepingu nr xxx

krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse

ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid

polnud (dtl 65). Hageja kontrollis muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset

sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse (dtl 66). Pensioniregistri kaudu sai

esialgne võlausaldaja teada, et kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on 865,61 eurot.

6. Lepingu nr xxx krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud

Maksehäireregistritesse (dtl 67) ning tuvastas, et krediiditaoluse esitamise ajal kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid polnud. Hageja kontrollis muuhulgas kostja varalist seisundit ning

regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse (dtl 68). Hageja esitab

tõendina kostja taotluse (dtl 69-70). Pensioniregistri kaudu sai esialgne võlausaldaja teada, et

kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on 1061,94 eurot.

7. Lepingu nr xxx krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud

Maksehäireregistritesse (dtl 71) ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid polnud. Hageja kontrollis muuhulgas kostja varalist seisundit ning

regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse (dtl 72). Hageja esitab

tõendina kostja taotluse (dtl 73-74). Pensioniregistri kaudu sai esialgne võlausaldaja teada, et

kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on 890,27 eurot.

8. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu

informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav, sh kontrollinud vähemalt tarbija

sissetulekut andmebaasidest. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi summast. Krediidiasutus

võib Finantsinspektsiooni juhendi soovitusi kohandada valikuliselt, kui see ei ole vastuolus

õigusaktis sätestatuga, see on otstarbekas, põhjendatud ja mõistlik arvestades laenu suurust,

laenutoote omapära või teisi asjaolusid, mis konkreetset laenusuhte sõlmimist

iseloomustavad. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on

tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt

teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei

rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada

kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega järelmaksulepingut. Arvestades

järelmaksulepingu summat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi

tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist

piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega

võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

9. Kostjale V O on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte

toimetatud 01.06.2024, kuid kostja hagile õigeaegselt (s.o 21.06.2024) nõuetekohast

hagivastust ei esitanud.

10. Hagiavalduse punktis 4.3 on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui

kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.

11. 22.11.2024 kohtumäärusega (dtl 143-148) selgitas kohus, et hagiavalduses esitatud ja

tõenditest nähtuvate andmete alusel on kohus esialgsel seisukohal, et krediidiandja ei ole

vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud. Hagejal TF Bank AB (publ.) Eesti

filiaalil tuli täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti

määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 06.12.2024

(dtl 143-148).

12. Hageja lisatõendeid ei esitanud, vaid esitas kohtule 29.11.2024 lepingu nr xxx

ümberarvestuse (dtl 149-153), mille kohaselt oli kostjal võimalus kasutada krediiti limiidiga

700 eurot. Kostja kasutas krediiti summas 222,37 eurot. Saadu eest tuli tagastada graafiku

alusel perioodil 15.05.2022 kuni 10.06.2023 ehk käesoleva hetke seisuga on lepingu

lõpptähtpäev saabunud, viimase osamakse tähtaeg oli 10.06.2023. Seetõttu on kogu

laenusumma sissenõutavaks muutunud. Kostja on teinud tagasimakseid summas 102,05

eurot. Seega tuleb tagastada põhiosa jääk 120,32 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates lepingu lõpptähtpäevale järgnevast päevast 11.06.2023 kuni

põhivõla tasumiseni. Kuna lepingu lõpptähtpäev saabus 10.06.2023 ja sissenõudmiskulude

kirjad on saadetud peale lepingu lõppemist (20.07.2023, 02.08.2023 ja 13.11.2023) siis tuleb

rahuldada ka sissenõudmiskulude nõue summas 30 eurot.

13. Lepingu nr xxx ümberarvestuse kohaselt sai kostja krediiti 400,74 eurot. Saadu tuli

tagastada graafiku alusel perioodil 10.02.2023-10.02.2027. Kostja on teinud tagasimakseid

summas 16 eurot ning seega ei olnud kostja ülesütlemise seisuga võlas. Alternatiivselt palub

hageja välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed kokku summas 102,55 eurot

(10.06.2023-10.11.2024) ja viivis antud summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kohtuotsuse tegemisest kuni tasumiseni. Samuti hageja palub välja mõista ka

tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka

tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhivõla tasumiseni p 2.2 toodud graafiku alusel (dtl 150-151).

14. Lepingu nr xxx ümberarvestuse kohaselt sai kostja krediiti 699 eurot, mis tuli tagastada

graafiku alusel perioodil 10.02.2023 kuni 10.01.2028. Kostja ei ole ühtegi tagasimakset

teinud. Hageja lisab ka ümberarvestuse (dtl 161). Hageja palub välja mõista põhivõlgnevus

699 eurot ja viivis antud summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

ülesütlemisele järgnevast päevast s.o 27.05.2023 kuni tasumiseni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt, kohtule esitatud ümberarvestuse järgi.

Kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt ja põhjendab otsust järgmiselt.

16. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa

Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on

Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast

(Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez

Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal

algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata.

Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist

ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-

679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat

positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub

tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

17. Hageja on oma hagiavalduses välja toonud, et krediidiandja lähtus kostja

krediidivõimelisuse hindamise protsessis kostja laenutaotluses esitatud andmetest,

päringutest Pensioniregistrisse ning Maksehäireregistrisse. Krediidiandja tuvastas, et

krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja

kontrollis muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades

päringud Pensioniregistrisse (dtl 21-35).

18. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingute puhul on tegemist

pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb

pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei

rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada

kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega järelmaksulepingut. Arvestades

järelmaksulepingu summat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi

tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist

piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega

võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

19. Hageja on esitanud kohtule tõenditeks tema poolt tehtud kolm päringut

Maksehäireregistrisse (dtl 65, 67, 71). Kohtule nähtuvalt on kõigi kolme taotluse puhul nii

taotluste esitamise ajal kostjal kehtiv maksehäire kui ka varasemaid maksehäireid.

Varasemad maksehäired on nimelt 19.02.2020 kuni 09.09.2021 summas 65-320 eurot ja

02.02.2018 kuni 17.03.2022 summas 640-3200 eurot. Taotluste ajal oli kehtiv maksehäire

alates 24.07.2020 vahemikus 320-640 eurot. Seega pidi krediidiandja märkama, et kostjal

esineb probleeme kohustuste täitmisega ning ta ei pruugi olla maksevõimeline või

usaldusväärne laenusaaja.

20. Lisaks ei ole kohtu hinnangul hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud

kostja krediidivõimelisuses.

21. Hageja pole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse

hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja sissetulekuid ja kohustusi. Üksnes kostja

täidetud laenutaotluse andmetest ja Pensionikonto päringust lähtumine pole piisav

veendumaks kostja krediidivõimelisuses. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet (Tallinna Ringkonnakohtu otsus 8.11.2021 asjas nr 2-20-106661, p 55).

Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-21-13098 (24.11.2023 määruses) öelnud, et kui krediidiandjal

puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja

seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave

on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave

on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

22. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et kontoanalüüs ei olnud vajalik tulenevalt summa

väiksusest ning osamaksete väiksusest, kuivõrd järelmaksu lepingute puhul on tegemist

pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb

pank kiireid otsuseid. Laenusaaja krediidivõimelisuse hindamine ei sõltu laenusumma

suurusest. Krediidiandja soov pakkuda kiiret laenuteenust vastavalt sise-eeskirjadele ei

vabasta aga krediidiandjat seadusest tulenevatest kohustustest kontrollida tarbija

krediidivõimelisust. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida

esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on

krediidivõimeline.

23. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt

infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

24. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

25. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

26. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.

27. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud.

28. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab.

29. Tallinna Ringkonnakohus on 12.07.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-22-147995 selgitanud, et

kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud

esile, et krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need

kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid

arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava

ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks

peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised

ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.

30. Hageja on esitanud 29.11.2024 kohtule ümberarvestuse kolmest lepingust tuleneva

võlgnevuse kohta (dtl 149-153, 161).

Leping nr xxx

31. Hagiavalduse p 2.1 kohaselt on kostja kasutanud lepingu nr xxx alusel krediiti, mille eest

soetas kauba maksumusega 222,37 eurot (dtl 21-35). Kostjalt on teinud tagasimakseid

summas 102,05 eurot. Lepingu periood oli 15.05.2022 kuni 10.06.2023 ja leping korraliselt

lõppenud. Seega on põhivõlgnevus 120,32 eurot muutunud sissenõutavaks alates

11.06.2023.

32. Hageja taotleb ka viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates lepingu lõpptähtpäevale järgnevast päevast 11.06.2023 kuni põhivõla tasumiseni.

Kuna lepingu lõpptähtpäev saabus 10.06.2023 ja sissenõudmiskulude kirjad on saadetud

peale lepingu lõppemist (20.07.2023, 02.08.2023 ja 13.11.2023), siis soovib hageja ka

sissenõudmiskulude väljamõistmist summas 30 eurot.

Leping nr xxx

33. Hagiavalduse p 2.2 kohaselt sai kostja lepingu nr xxx alusel laenu 699 eurot (dtl 21-35).

Laenusumma tuli tagastada graafiku alusel perioodil 10.02.2023 kuni 10.01.2028. Kostja ei

ole ühtegi tagasimakset teinud. Hageja on lisanud ümberarvestuse (dtl 161), mille kohaselt

esimene laenumakse tuli tasuda 10.02.2023. Hageja on seisukohal, et ülesütlemine

26.05.2023 oli kehtiv, kuna hageja oli võlgnevuses mitme kuu osamaksega. Hageja palub

välja mõista põhivõlgnevus 699 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras ülesütlemisele järgnevast päevast s.o 27.05.2023 kuni tasumiseni.

Leping nr xxx

34. Hagiavalduse p 2.3 kohaselt sai kostja lepingu nr xxx alusel laenud 400,74 eurot (dtl 21-35).

Laenusumma tuli tagastada graafiku alusel perioodil 10.02.2023 kuni 10.02.2027. Kostja on

teinud tagasimakseid summas 16 eurot ning seega ei olnud kostja ülesütlemise seisuga võlas.

Alternatiivselt palub hageja välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed kokku

summas 102,55 eurot (10.06.2023-10.11.2024) ja viivis summalt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kohtuotsuse tegemisest kuni tasumiseni. Samuti hageja palub välja

mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed maksetähtpäevale järgnevast päevast

ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni kohtunõude vastuse punktile 2.2 lisatud graafiku alusel.

35. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks

olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani

ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal

tagastada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 24;

RKTKo nr 2-21-13098, p 16). Riigikohus on märkinud, et vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude

nõudmise ka kahjuhüvitisena. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär tarbijakrediidilepingute

sõlmimise ajal 01.01.2022 kuni 31.12.2022 oli 0%, mis oli kokkulepitud intressist madalam.

Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja

tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

36. Hagiavalduse (dtl 21-35) kohaselt on tuvastatav, et lepingu nr xxx alusel sai kostja laenu

222,37 eurot ja tegi tagasimakseid kokku summas 102,05 eurot (dtl 157-158). VÕS § 4034 lg

7 alusel tuleb lugeda kõik tagasimaksed tehtuks põhiosa katteks. Kuna tagasimaksed tuleb

lugeda tehtuks põhiosa katteks, on lepingu nr xxx ülesütlemine seetõttu olla toimetu, sest

kostja ei olnud ülesütlemise ajal veel võlgnevuses. Kostja oli tasunud rohkem, kui

sissenõutavaks muutunud kohustus, kuivõrd intressi ega muid tasusid krediidiandja nõuda ei

või. Seega ei olnud täidetud lepingu ülesütlemise tingimused, sest kostja ei olnud

26.05.2023 veel võlgnevuses. Lepingu tingimustest nähtub, et leping on sõlmitud kestusega

35 kuud, kuid hagiavalduse lisana (dtl 75) esitatud kasutatud laenusumma maksegraafiku

kohaselt on viimase graafikujärgse osamakse tähtaeg 10.06.2023. Seega on leping nr xxx

leping tänase seisuga lõppenud ning põhivõlgnevuse nõue muutunud sissenõutavaks.

37. Kuna kostja sai laenu 222,37 eurot ning on tagasimakseid teinud 102,05 euro ulatuses, on

hageja nõue summas 120,32 eurot muutunud sissenõutavaks. Kohus rahuldab lepingust nr

xxx tuleneva põhivõlgnevuse nõude 120,32 eurot.

38. Hagiavalduse kohaselt on tuvastatav, et lepingu nr xxx alusel sai kostja laenu 699 eurot (dtl

21-35). Tagasimakseid kostja teinud ei ole. Maksegraafiku alusel tuli laenusumma tagastada

perioodil 10.02.2023 kuni 10.01.2028. Kuna kostja oli võlgnevuses veebruari, märtsi, aprilli

ja maikuu 2023 graafikujärgse maksega, andis hageja kostjale 11.05.2023 täiendava tähtaja

võlgnevuste tasumiseks (14 päeva) kuid kuna kostja võlgnevusi ei tasunud, ütles hageja

lepingu üles 26.05.2023.2023. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõlgnevust 699

eurot.

39. Hagiavalduse kohaselt on samuti tuvastatav, et lepingu nr xxx alusel sai kostja laenu 400,74

eurot (dtl 21-35). Kostja on teinud tagasimakseid summas 16 eurot (dtl 159-160) ning seega

ei olnud kostja ülesütlemise seisuga võlas. Laenusumma tuli tagastada graafiku alusel

perioodil 10.02.2023 kuni 10.02.2027, seega ei ole leping ka korraliselt lõppenud,

lepingujärgne viimane tagasimakse peaks olema 10.02.2027. Hageja palub välja mõista

sissenõutavaks muutunud osamaksed kokku summas 102,55 eurot (10.06.2023 kuni

10.11.2024) ja viivis summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse

tegemisest kuni tasumiseni. Lisaks tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed

maksetähtpäevale järgnevast päevast ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni

kohtunõude vastuse punktile 2.2 lisatud graafiku alusel perioodiga 10.12.2024 kuni

10.12.2027.

40. Kohtule esitatud lepingu ümberarvestatud maksegraafiku (dtl 153) kohaselt on esimese

põhiosa makse tähtaeg 10.02.2024, mitte aga 10.02.2023, s.o ühe aasta võrra nihkes. Hageja

on ümberarvestuse kohaselt arvestanud kostja tasutud 16 eurot graafikujärgsete osamaksete

17. kuni 20. osamakse, osaliselt ka 21. osamakse katteks. Seega on kostjal põhiosa

võlgnevus graafikujärgselt alles 21. osamaksest, mille maksetähtaeg on 10.06.2024.

Ajaperioodil 10.06.2023 kuni 10.12.2024 sissenõutavaks muutunud võlgnevus on seega

26,59 eurot (graafikujärgsed osamaksed 21 kuni 26), mitte aga 102,55 eurot. Kohtuotsuse

tegemise kuupäevaga on sissenõutavaks muutunud ka graafikujärgsed osamaksed 27. kuni

30, summas 22,27 eurot.

41. Kohus märgib, et kostjalt tuleb välja mõista kohtuotsuse tegemise päeva seisuga

sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed põhiosamaksed, s.o alates 10.06.2024

tagasimaksest (osaliselt, summas 2,36 eurot) kuni 10.03.2025 tagasimakseni, kokku 48,86

eurot.

42. Hageja on palunud mõista kostjalt välja peale kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks

muutuvad lepingujärgsed põhiosamaksed. Hageja on seisukohal, et arvestades, et kostja

lepingut täitnud rohkem kui 1,5 aastat ja kohtuvälises menetluses ei ole kostja täitnud

kokkuleppeid võla tasumiseks osade kaupa ja nagu nähtub kostja väidetest, ei soovi ta

justkui üldse saadut tagastada, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid

osamakseid ei tähtaegselt ei tasu.

43. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb osaliselt rahuldada, sest poolte vahel oli laenuleping,

kostja ei ole laenu täielikult tagastanud, tagasimaksetest osa on sissenõutavaks muutunud

ning hagejal on TsMS § 369 kohaselt alust eeldada, et võlgnik ei pruugi tulevikus

sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt täita. Kohus mõistab seega kostjalt

edasiulatuvalt välja lepingujärgsed tagasimaksed alates 10.04.2025 kuni 10.12.2027, kokku

summas 335,88 eurot.

44. Hageja nõuab kostjal intressi summas 343,72 eurot (dtl 21-35). Kuivõrd krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet, on krediidiandjal õigus nõuda seadusjärgset intressi.

01.01.2022 kuni 31.12.2022 oli seadusjärgne intressimäär 0%. Kuivõrd seadusjärgne intress

oli laenulepingu sõlmimise ajal 0%, jätab kohus intresside nõude kokku summas 343,71

eurot rahuldamata.

45. Hageja 29.11.2024 esitatud ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja lepingust nr xxx

tulenevalt põhivõlgnevuselt 120,32 eurolt edasiulatuvat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates lepingu lõpptähtpäevale järgnevast päevast, s.o 11.06.2023 kuni

põhivõla tasumiseni.

46. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust

nõuda viivist lepingujärgses määras, kuid hageja viivisenõuded on põhjendatud VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

47. Ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja lepingust nr xxx tulenevalt põhivõlgnevuselt 699

eurolt edasiulatuvat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

ülesütlemisele järgnevast päevast s.o alates 27.05.2023 kuni tasumiseni.

48. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust

nõuda viivist lepingujärgses määras, kuid hageja viivisenõuded on põhjendatud VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

49. Lisaks nõuab hageja ümberarvestuse kohaselt lepingust nr xxx tulenevalt sissenõutavaks

muutunud osamaksetelt kokku summas 48,86 eurot edasiulatuvat viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse tegemisest kuni tasumiseni. Samuti palub hageja

välja mõista viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete maksetähtpäevale

järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

50. Kuivõrd lepingu nr xxx ülesütlemine ei ole kehtiv ning ümberarvestuse kohaselt nõuab

hageja viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude, sh tulevikus sissenõutavaks

muutuvate osamaksete kohase tasumiseni, on kohtu hinnangul viivisenõue seadusjärgses

määras põhjendatud ja kohus rahuldab nõude.

51. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Kuivõrd kohus on veendunud, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, jätab kohus sissenõudmiskulude nõude 70 eurot

rahuldamata.

52. Kuna lepingu nr xxx lõpptähtpäev saabus 10.06.2023 ja sissenõudmiskulude kirjad on

saadetud peale lepingu lõppemist (20.07.2023, 02.08.2023 ja 13.11.2023), siis soovib hageja

ka sissenõudmiskulude väljamõistmist summas 30 eurot.

53. Hagiavalduse kohaselt on laenuandja ja hageja kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale

saatnud maksemeeldetuletusi. Hagiavalduse punkti 2.6 (dtl 21-35) kohaselt on

sissenõudmiskulud kokku 30 eurot: 20.07.2023 tasulise kirja saatmine 25 eurot (dtl 79-84);

02.08.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot (dtl 85-89); 13.11.2023 tasulise kirja saatmine 5

eurot (dtl 90-95); muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.

54. VÕS § 1132 lg 1 järgi võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot.

Seda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Lõike

2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku

või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures

võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning

kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot;

55. Esmalt märgib kohus, et hagiavalduses toodud sissenõudmiskulude kujunemine ei ole täpne

– esimese tasulise kirja 25 eurot, teise tasulise kirja 5 eurot, kolmanda tasulise kirja 5 eurot

ning muude kulude 15 eurot summa on kokku 50 eurot. Esimese kirja eest saab nõuda 15

eurot, teise ja kolmanda eest 5 eurot, so kokku 25 eurot. Kohus rahuldab

sissenõudmiskulude nõude 25 euro ulatuses.

56. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale kolm tasulist iga lepingu kohta peale

lepingute ülesütlemist (dtl 21-35). Hageja ei ole tõendanud lisaks meeldetuletuskirjadele ka

muude sissenõudmiskulude olemasolu. Kuivõrd esimese meeldetuletuskirja ülempiir on

kõrgem, kuna see hõlmab kõikvõimalikke võla sissenõudmiseks tehtavate toimingute

kulusid, ei ole hageja muud sissenõudmiskulud põhjendatud. Seetõttu jätab kohus hagi

rahuldamata lepingust nr xxx tuleneva võlgnevuse sissenõudmiskulude 5 euro nõudes.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

57. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1

kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades,

kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

58. Kohus rahuldas hageja nõudest 2571,56 eurost ca 52% ehk 1204,06 eurot ja edasiulatuva

seadusjärgse viivise, mistõttu kohus jätab menetluskulud 52% ulatuses kostja ja 48%

ulatuses hageja kanda.

59. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

60. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 385 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d

1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine

vastaspoolelt on põhjendatud.

61. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud kulutusi õigusabile summas

865 eurot, millest 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise

kulu TsMS § 4842 alusel ja 5 tunni ulatuses hagejat esindava juristi õigusteenus tunnihinnaga

169 eurot seoses hagiavalduse koostamise, tõenditega tutvumise, kogumise,

komplekteerimise ja kohtule esitamisega.

62. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot on põhjendatud.

63. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesolevat

menetlust arvestades ülemäära suur. Tunnitasu suurusjärgus 170 eurot võib pidada kohaseks

vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul õiguslikult keerukas vaidluses. Käesolev

vaidlus on nn tüüpvaidlus, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt

esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-

sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad.

Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita

lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul tsiviilasja

mahtu ja keerukust arvestades pidada põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi.

64. Kuna hageja esindaja ei ole vandeadvokaat ja käesolev kohtuasi ei ole õiguslikult keerukas

ega mahukas, peab kohus hageja esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 100 eurot (ilma

käibemaksuta). Seega on põhjendatud kulu õigusabile 150 eurot (100 x 1,5).

65. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 555 eurot (385 + 20 +150).

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 52%

hageja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest ehk 288,60 eurot.

66. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu

ka e-toimikust.

67. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

68. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik