1-24-7543/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-24-7543

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.02.2025. a Tallinnas

Kriminaalasja number

1-24-7543 (kohtueelses menetluses 24231753554)

Kohtunik

Kristjan Paluteder

Kohtuistungi sekretär

Ave Mõistlik

Tõlk

Marianna Sidorok

Kriminaalasi

Igor Abdulajevi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

lühimenetluses

Prokurör

Dagne Mihkels

Süüdistatav

IGOR ABDULAJEV, isikukood: 36202010306; elukoht:

xxx; viibib vahi all XXX (xxx); kodakondsus: määratlemata;

emakeel: vene keel; haridus: xxxharidus; töökoht või

õppeasutus: enne kinnipidamist XXX.

Kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati:

18.02.2015. a Harju Maakohtu otsusega KarS § 121 alusel

vangistusega 3 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

mõistetud karistust 15.03.2011. a Harju Maakohtu otsusega

mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 13

aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti

03.07.2010. a. Karistus täidetud 03.10.2023. a.

Väärteokorras karistamata (karistatus kustunud).

Tõkend: vahistatud alates 08.10.2024. a, kahtlustatavana

kinnipidamine 06.10.-07.10.2024. a.

Kaitsja

U.B-na Suvalova

Kannatanu

F.R

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Igor Abdulajev KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistada teda

vangistusega 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Igor Abdulajevile

karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 06.10.2024. a karistusaja

hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda Igor Abdulajevi viimase kinnipidamise

päev, s.o 06.10.2024. a.

4. Igor Abdulajevi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse

jõustumiseni, seejärel tühistada.

5. Jätta kaitsja 25.02.2025. a esitatud taotlus riigi õigusabi tasu suuruse

kindlaksmääramiseks läbi vaatamata.

6. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Igor Abdulajevilt riigituludesse:

-

sundraha summas 1329 eurot;

-

DNA-ekspertiisi kulu summas 1260 eurot;

-

määratud kaitsjale makstud tasud summas 1190,22 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 3779,22 tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu

jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt

314,94 eurot (seejuures tuleb viimasel kuul tasuda 314,88 eurot) Maksu- ja Tolliameti

kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447

Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr

EE957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusse tuleb märkida viitenumber

99925700006131.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

7. Asitõendid:

-

puute- ja kaapeproovid (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada

kohtuotsuse jõustumisel;

-

nuga (asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel

ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel;

-

jalanõud, vest, jakk, dressipüksid – tagastada F.Rle, s.o saata kinnipidamisasutusse

tema isiklike asjade juurde lisamiseks.

2 / 13

8. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulu summas 1300

eurot.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu

Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest s.o alates 27.02.2025. a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule

kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates

kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst

on kättesaadav hiljemalt 07.04.2025. a.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul.

Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale.

SÜÜDISTUS

Igor Abdulajevit süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud

vägivallakuriteo ja keda karitati Harju Maakohtu 18.02.2015 otsusega nr 1-15-1007 KarS 121

lg 1 järgi ja Harju Maakohtu 15.03.2011 otsusega nr 1-10-15053 KarS § 114 p 1 ja KarS §

263 p 1, 3 järgi, uuesti 06.10.2024 kella 10:45 paiku Tallinnas E.Vilde tee 71a juures asuvas

Lehola bussipeatuses lõi F.Rle ühe korra rusikaga kaela piirkonda ja ühe korra noaga parema

põlve piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse - parema jala põlve

piirkonda reie siseküljele umbes 2 cm laiusega torkehaava.

Seega Igor Abdulajev pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava

kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, see on KarS § 121 lg 2 p 3

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD

1. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning leidis, et teod on õigesti

kvalifitseeritud ja süüdistatava süü on täies mahus tõendatud. Prokurör juhtis tähelepanu,

et süüdistatav on varem süüdi mõistetud mõrvas ning seega ta peaks olema teadlik, milline

tagajärg on impulsiivsel käitumisel. Süüdistatav ei ole varasematest karistustest ja tegude

tulemustest õppinud. Prokurör palub Igor Abdulajev süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3

järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 1 järgi vähendada

karistust 1/3 võrra ja karistuseks jääb 1 aasta 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise

alguseks lugeda Igor Abdulajevi kinnipidamise päev, s.o 06.10.2024. a. Asitõenditena

kriminaalasja juures olevad riided ja jalanõud tagastada kannatanule. Puuteproovid,

kaapeproovid ja nuga tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Prokurör palub jätta riigi

3 / 13

kanda kohtupsühhiaatriaekspertiisi maksumus 1300 eurot. Ülejäänud kulud, kaitsjatasu

summades 219,60 eurot ja 663,18 eurot ning DNA-ekspertiisi maksumus 1260 eurot tuleb

süüdistatavalt välja mõista.

2. Kaitsja leidis, et tegu on õigesti kvalifitseeritud ning süüdistusaktis loetletud tõenditele tal

vastuväited puuduvad. Süüdistatav tunnistab süüd ja kahetseb tegu siiralt. Süüdistatav

helistas kahel korral häirekeskusesse, tal oli kannatanust kahju. Süüdistatav ei põgenenud

sündmuskohalt, kuid kuna politsei temaga kohe ei tegelenud, siis ta lahkus, et EMOsse

minna. Teda on iseloomustatud positiivselt. Kannatanu oli süüdistatavale võlgu.

Süüdistatavat on varasemalt karistatud mõrva eest, kuid see karistus on täielikult kantud.

Pärast vabanemist ei pannud ta pikka aega uusi kuritegusid toime. Kaitsja leiab, et oleks

põhjendatud allutada süüdistatav käitumiskontrollile, sest see motiveeriks isikut käituma

õiguskuulekalt. Kaitsja märkis ka, et süüdistatav vajab psühhiaatrilist ravi seoses

alkoholisõltuvusega. Kaitsja leiab, et süü ei ole suur ning palub piirduda ärakantud

karistusega. Muus osa jätta vangistus osaliselt täitmisele pööramata, allutades isiku

käitumiskontrollile. Kohtuarstliku ekspertiisi kulud tuleb jätta riigi kanda. Kaitsja palub

jätta ka muus osas menetluskulud osaliselt riigi kanda ja ülejäänud osas anda tasumiseks

12-kuuline tähtaeg.

3. Kannatanu märkis, et tal ei ole süüdistatava vastu pretensioone. Kannatanu arvab, et ta

ise provotseeris ning süüdistatava käitumine võib olla isegi kannatanu enda süü.

Kannatanu kinnitas, et süüdistatav helistas kahel korral hädaabisse. Süüdistatav andis talle

ajutise koha, kus elada. Tekkis konflikt ja süüdistatav ajas kannatanu sealt minema.

Kannatanu palub, et kohus loeks süüdistatava karistuse kantuks.

4. Süüdistatav tunnistas ennast talle inkrimineeritavas kuriteos süüdi. Ta ei soovinud

kohtuistungil ütlusi anda ning jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud kogutud tõendeid ning

hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et Igor Abdulajevi süü talle süüks arvatava teo

toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Samas leiab kohus, et see tegu tuleb

kvalifitseerida mitte KarS § 121 lg 2 p 3 järgi korduva kehalise väärkohtlemisena, vaid

KarS § 263 lg 1 p 1 järgi vägivallaga toime pandud avaliku korra raske rikkumisena.

6. Kohtuistungil tunnistas Igor Abdulajev ennast esitatud süüdistuses täielikult süüdi, enda

ülekuulamist ta ei taotlenud. Seega kinnitavad lisaks süü tunnistamisele tema poolt kuriteo

toimepanemist ka järgnevad tõendid.

7. Tõendite asjakohasust, lubatavust ja usaldusväärsust ei ole pooled kahtluse alla seadnud.

Praeguses asjas puudub täielikult vaidlus selles, et I. Abdulajev lõi 06.10.2024. a kella

10:45 paiku Tallinnas E. Vilde tee 71a juures asuvas Lehola bussipeatuses kannatanut F.R

ühel korral rusikaga vastu kaela ja ühel korral noaga põlve piirkonda. F.Ri löömist nii

rusika kui noaga on I. Abdulajev kinnitanud 10.10.2024. a kahtlustatavana ülekuulamisel.

Seejuures on I. Abdulajev kirjeldanud, kuidas F.R elas varem mõne aja tema korteris, kuid

4 / 13

lahkudes võttis kaasa tema padjad ja ei tagastanud talle võtmeid. Kui ta nägi 06.10.2024. a

Lehola bussipeatuses juhuslikult lõbusas tujus F.Ri, läks ta endast välja ja läks F.Ri

juurde. Ta soovis esmalt lüüa vastu lõugu, kuid lõi mööda, vastu kaela. Seejärel lõi taskus

olnud noaga teda jalga. Pärast seda helistas häirekeskusesse ja tunnistas kõnes löömist.

Temaga kaasas olnud naaber K.A andis F.Rle esmaabi ja tema ulatas K.A-le haava peale

panemiseks K.A kotist oma kinda (tl 54). Kohtu hinnangul saab I. Abdulajevi 10.10.2024.

a antud ütlusi pidada usaldusväärseteks, kuivõrd need on kooskõlas teiste asjas kogutud

tõenditega. Näiteks kinnitab F.Ri löömist noaga häirekeskusse tehtud kõne, milles

helistaja kinnitab korduvalt teise isiku noaga löömist Lehola peatuses, kõnes on juttu ka

kellestki Igorist (tl 17-18). Sama kõne salvestisel on selgelt äratuntav I. Abdulajevi hääl,

mõnevõrra ebaselge kõne ja kõneviis (läbisegi eesti ja vene keeles). I. Abdulajevi

viibimine sündmuskohal pärast löömist nähtub ka politsei vormikaamerate salvestistelt,

kus samuti on näha talle sarnanevat isikut ja kuulda I. Abdulajevit rääkimas (nt

vormikaamera salvestisel „Y32498…10_48_16“ loenduri järgi 03.14, 10.10, salvestis

„Y32456…“ 00.00), kõne on sarnane häirekeskuse kõne helisalvestisel olevaga.

Häirekeskuse kõne osas on tunnistajana ütlusi andnud ka J.C, kes selle kõne vastu võttis,

ta on kirjeldanud mh seda, et salvestiselt kuulis ta seda, kuidas keegi ütles, et: „Igor, seo

kinni“. Tunnistaja K.A ütluste kohaselt tuli ta Lehola peatusesse koos oma naabri Igoriga,

kes läks seal oma tuttava juurde. Igor süüdistas tuttavat milleski ja peagi jooksis selle isiku

jalast verd. Kedagi teist sel ajal selle isiku juures ei olnud (tl 61). Seda, miks I. Abdulajev

võis F.Ri nähes endast välja minna võib selgitada U.B poolt antud ütlustest nähtuvaga

selle kohta, et I. Abdulajevil tuli kiipvõti hankida, tekkis võlgnevus kommunaalkulude

eest ja F.R võis I. Abdulajevile raha võlgu jääda (tl 64).

8. Kohus ei pea osaliselt usaldusväärseteks I. Abdulajevi ütlusi, mida ta andis 06.10.2024. a

kahtlustavana ülekuulamisel, kuivõrd need on olulises vastuolus eespool kirjeldatud

sündmuste käiguga ning I. Abdulajevi süü tunnistamisega. Nimelt eitas I. Abdulajev

esimesel ülekuulamisel seda, et ta oleks kannatanut löönud, ta vaid nägi veritsevat

kannatanut, kes palus tal kiirabi kutsuda. Samuti on ta märkinud, et kuigi ta tunnistas

häirekeskusse tehtud kõnes kannatanu löömist, siis ta tegelikkuses seda ei teinud ja öeldu

põhjuseid ei osanud ta seletada (tl 30). Ükski asjas kogutud usaldusväärne tõend

06.10.2024. a antud ütlusi selles aspektis ei toeta ja need on ilmselgelt kantud soovist

vastutust vältida. I. Abdulajevilt ära võetud noa teralt võetud verekahtlusega proovidest

leiti kannatanu F.Rile kuuluvat; noa käepidemelt aga I. Abdulajevile kuuluvat bioloogilist

materjali (tl 68-69, 85, 90-91, 123). See viitab üheselt sellele, et just I. Abdulajev tarvitas

nuga kannatanu löömiseks. Konkreetse noa äravõtmine I. Abdulajevilt nähtub mh tema

kinnipidamise protokollist (tl 27) ja vormikaamera salvestiselt („U046698…“ 05.29

alates). Nuga on vaadeldud (68, 72-78) ning seda, miks see tal kaasas oli, on I. Abdulajev

ülekuulamisel ise ka selgitanud (tl 54).

9. Kannatanu ütlustel puudub sisuliselt tõendiväärtus, enda sõnul ta sündmust ei mäletagi (tl

83). Samas on iseloomustava materjali pinnalt ka ilmne, et kannatanu ei ole terve

menetluse jooksul olnud huvitatud sellest, et I. Abdulajevit vastutusele võetaks. Nii on ta

andnud suulise kuriteoteate esitamisel küllalt detailset infot ründe osas, kuid on väitnud

ründaja talle tundmatu olevat (tl 4-5), ta on ka kohtule korduvalt avaldanud (kirjalikult ja

suuliselt), et tal I. Abdulajevi suhtes pretensioone ei ole. F.Rle tekitatud vigastusi

kinnitavad isiku vaatlusprotokoll, kus fikseeriti see, et tema parema jala reiepiirkond

(põlvest üleval pool) on sidemes, seal on verekahtlane määrdumine (tl 7, 9-10).

Konkreetne haav ja veritsuse suurus nähtub videosalvestiselt (vormikaamera salvestis

„Y32456…“ alates 08.05), verejälgi on näha ka sündmuskoha vaatlusel tehtud fotodel

5 / 13

(fotod nr 16-20), selleks kohaks on Lehola bussipeatus (tl 19). F.Ri vigastused on

fikseeritud ka kiirabikaardil, mille järgi oli tal noaga tekitatud torkevigastus, haav u 2 cm

ja tugev verejooks, ta viidi haiglasse (tl 137).

10. Kaitsja taotles kohtuistungil täiendavalt uurida mõningaid kriminaaltoimikus olevaid

tõendeid. Kohtu hinnangul on nende tõendiväärtus madal ega mõjuta kuidagi tervikpilti.

Iseäranis on tõendiväärtuseta kirjavahetus eksperdiga (tl 79-80), milles ekspert selgelt

ütleb, et taoliste fotode pinnalt ei saa mistahes järeldusi teha. Juhtumi kirjeldusest (tl 1-3)

oleks põhjust lähtuda üksnes ütluste usaldusväärsuse hindamisel, kuid I. Abdulajevi

10.10.2024. a antud ütlustes on ta süüd täielikult tunnistanud, ütlused on kooskõlas teiste

asjas kogutud tõenditega ja puudub alus neis kahelda. Vaidlus puudub videote ja

tunnistaja K.A ütluste pinnalt ka selles, et I. Abdulajev esitas kohapeal politseinikele oma

dokumendi, oli sündmuskohal ja andis kannatanu haavale panemiseks kinda. Sundtoomise

määrus (tl 81) võib iseloomustada kannatanut ja tema ütluste usaldusväärsust, kuid praegu

on tema ülekuulamisprotokolli pinnalt niigi mõistetav, et ta polegi soovinud sisulisi ütlusi

anda, enda sõnul ei mäleta ta juhtunut. Neid aspekte arvestades on kohus küll kaitsja poolt

kohtuistungil taotletud materjali uurinud, kuid vajadus nendest nähtuva teabe järele siinsel

juhul puudub, kõik tõenduslikud aspektid on kaetud sisulisemate tõenditega.

11. Kõigi eespool kajastatud asjakohaste ja usaldusväärsete tõendite pinnalt saab kokkuvõttes

järeldada, et I. Abdulajev viibis 06.10.2024. a Tallinnas Lehola bussipeatuses, kus lõi talle

varasemast tuttavat F.Ri rusikaga vastu kaela ja noaga jalga.

12. Kohus leiab, et oma käitumisega pani I. Abdulajev toime mitte korduva kehalise

väärkohtlemise, vaid avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1

järgi kvalifitseeritava süüteo. Korrakaitseseaduse § 54 järgi on avalik koht määratlemata

isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala,

ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Antud bussipeatus on kahtlusteta avalik

koht. Üldteadaolevalt on Lehola bussipeatus koht, kus liigub päevasel ajal palju inimesi –

tegemist on bussipeatusega, mis asub Kännu Kuke keskuse juures. Lisaks sellele on

mitmetelt videosalvestiselt näha, kuidas süüdistatav saabub peatusesse reisijaid täis

bussiga, bussipeatuses viibib pidevalt arvestatav hulk inimesi.

13. Puudub igasugune kahtlus selles, et ühel korral rusikaga kellegi vastu kaela löömine ja

noaga jalga löömine rikub käitumise üldnõudeid, mis tulenevad ühiskonnas üldiselt

omaksvõetud arusaamadest. Need on sätestatud ka KorS §-s 55, mis näeb ette, et avalikus

kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige nt teist

isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Avaliku korra raske

rikkumise üheks kvalifitseerivaks koosseisutunnuseks on vägivald (KarS § 263 lg 1 p 1).

Selle tunnuse all tuleb mõista mh tegu, mis vastab kehalise väärkohtlemise (KarS § 121)

koosseisule (RKKKo, 3-1-1-25-07, p 13.1). I. Abdulajevi tegevus ehk kannatanu rusikaga

kaelapiirkonda löömine ja noaga jalga löömine täidabki vägivallateo koosseisu. Seal

asukohas toimunu häiris ilmselgelt sündmust pealt näinud kõrvalisi isikuid. Antud koha

olustikku annavad kõige paremini edasi bussi turvakaamerate ja vormikaamerate

salvestised ja nende kohta koostatud vaatlusprotokollid (tl 13-14; 65-67). Seejuures

nähtub, et I. Abdulajev saabub bussipeatusesse, kus on hulk inimesi (bussi turvakaamera

salvestis failinime lõpuga „…394“ alates 03.01, vastassuunas liikunud bussi turvakaamera

salvestis „…000“ alates 00.44). Teadupärast ei nõua kohtupraktika konkreetsete, avaliku

korra rikkumisega, häiritud kõrvaliste isikute nimelist tuvastamist, kuid nad peavad olema

isikustatavad (RKKKo nr 1-18-7276, p 16). Salvestistel on kõrvalised isikud

6 / 13

isikustatavad. Ühel salvestisel on osalt näha ka löömise hetke (turvakaamera salvestis

failinime lõpuga „…388“ alates 03.21), mil samas lähedal seisev mustade pükstega

kõrvaline isik on jalgade asendi järgi ilmselgelt näoga süüdistatava ja kannatanu poole.

Bussi turvakaamera salvestisel „…392“ 03.19 jäävad kaks bussis olevat meesterahvast

vaatama kannatanu ja süüdistatava poole just sel hetkel, kui kannatanu jalad liiguvad

tõrjuvalt ehk ajal mil pidi toimuma rusika ja noaga löömine. Nad jätkavad selles suunas

vaatamist ka pikema aja jooksul, ka siis kui buss juba edasi liigub. Seega oli I. Abdulajevi

tegevus sellise iseloomuga, mis pälvis mitme võõra isiku samaaegse ja pikemalt kestnud

tähelepanu ehk nende rahu häiriti piisavalt intensiivselt.

14. Selliselt on kohtu hinnangul tõendatud, et I. Abdulajev pani avalikus kohas, kõrvaliste

isikute juuresolekul, toime käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga, ehk ta pani toime

KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus märgib, et I. Abdulajev on

saanud end ka sellise süüdistuse vastu ammendavalt kaitsta. Siinkohal on oluline tähele

panna, et talle esitatud süüdistus hõlmas süüdistust vägivallas ja selle toimepanemises

bussipeatuses. Seega heidetigi talle ette vägivalda. Asjaolu, et see häiris avalikus kohas

teisi isikuid, oli talle teada, sest ta läks selles peatuses maha reisijaid täis bussist

ühistranspordipeatusesse, kus ta nägi hulga inimesi olevat ning eesmärgiga kannatanu

suhtes vägivalda tarvitada.

15. Kohtu hinnangul on süüdistatav I. Abdulajev avaliku korra raske rikkumise toime pannud

otsese tahtlusega. Bussi turvakaamera salvestistel („...389“ alates 03.00 ja „…392“ alates

03.04, „…387“ alates 03.30) on näha kuidas I. Abdulajev põhjalikult ja väga konkreetselt

vaatab bussipeatuse suunas, seejuures tema pea liikumine viitab kellegi või millegi

püsivale jälgimisele. Salvestiselt nr „… 394“ nähtub, kuidas alates 03.01. liigub I.

Abdulajev otsejoones kannatanu juurde, tal on vasakus käes nuga. I. Abdulajevil oli

teadmine bussipeatusest kui avalikust kohast. Kuivõrd eespool leidis tuvastamist, et ta

häiris oma käitumisega bussis olijaid, on oluline rõhutada, et I. Abdulajevit on varem

karistatud ühistranspordis avaliku korra raske rikkumise eest (tl 110). Teise inimese

peksmise lubamatus on üldteada, nagu ka see, et see võib häirida asjassepuutumatuid

inimesi. Neid inimesi pidi I. Abdulajev samuti märkama. Kuigi I. Abdulajevi põhieesmärk

oli tarvitada vägivalda F.Ri suhtes, siis ta teadis, et selles kohas paneb ta toime avaliku

korra raske rikkumise, kuid ta suhtus sellesse ükskõikselt.

16. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. I. Abdulajev oli

tavalises alkoholijoobe seisundis (tl 24, 102), oli võimeline häirekeskusesse helistama.

Kannatanupoolset vägivalda ei ole tuvastatud. Kuigi kannatanu on korranud seda, et ta

provotseeris süüdistavat, siis ei ole midagi sellist sündmuse juures kohus tuvastanud.

Nendevahelised suhted olid halvenenud juba varem ning salvestistelt nähtub, kuidas I.

Abdulajev märkas bussi peal olles kannatanut, läks peatuses maha ja liikus nuga käes

otsejoones kannatanu juurde. Kohe hakkas ka löömine, mis on seostatav videotel

kannatanu jalgadega tehtavate liigutuste ja vehkimisega. Ka I. Abdulajevi süüdivuses

küsimusi tekkinud ei ole, seda on kinnitanud ka kohtupsühhiaatriline ekspertiis (tl 102-

103).

KARISTUS

7 / 13

17. Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena Igor Abdulajevi karistusregistri

väljatrükki, kinnipeetavate isikute registri väljatrükki, 15.03.2011. a ja 24.05.2011. a

kohtuotsuseid kriminaalasjas nr 1-10-15053, 18.02.2015. a otsust kriminaalasjas nr 1-15-

1007, väljavõtet I. Abdulajevi haigusloost, kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti, tema

pangakonto väljavõtteid ning Maksu- ja Tolliameti teatist.

18. Kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, mille järgi on karistamise aluseks

isiku süü. Kohtul tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning

võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti

õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada toimepandud kuriteo

raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi

tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine

määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr.

19. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest näeb seadusandja ette rahalise

karistuse või kuni viieteistaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks

rahaline karistus 265 päevamäära ulatuses või 2,5 aastat vangistust.

20. Hinnates I. Abdulajevi süü suurust KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises, arvestab kohus süüteo toimepanemise asjaolusid ja vägivalla

intensiivsust. Esmalt on süü suuruse hindamisel oluline arvesse võtta kannatanu suhtes

kasutatud vägivalla intensiivsust ja korduvust. Süüdistatav lõi kannatanule ühe korra

rusikaga kaela piirkonda ja ühe korra noaga parema põlve piirkonda, tekitades

kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused. Täpsemalt tuvastati kannatanul lahtine haav

parema põlve siseküljel tugeva verejooksuga (tl 137). Kannatanu on kohtuistungil

märkinud, et ta oli pool päeva haiglas, õmmeldi haava, pandi sidemed ja peale seda ta läks

koju (170pö). Seega ei olnud tegemist tõsiste vigastustega. Samas ei saa tähelepanuta

jätta, et vahetult pärast löömist oli veritsus küllalt tõsine, verejooks ei peatunud koheselt

(vormikaamera salvestis „Y32456…“ alates 08.05), mistõttu ei saa rääkida pelgalt kergest

pindmisest vigastusest. Eeltoodud kirjelduse pinnalt saab asuda seisukohale, et

kannatanule tekitatud tervisekahjustuse intensiivsus oli KarS § 263 lg 1 p 1 mõttes

keskmine. Samuti tuleb süü suuruse hindamisel arvestada, et süüdistatav kasutas teo

toimepanemisel kannatanu suhtes vägivalda kahel korral, lüües teda nii rusikaga kaela-

kui ka noaga jalapiirkonda. Viimasest tekkis tugev verejooks (tl 137).

21. I. Abdulajevit on korduvalt karistatud vägivallategude eest, sh viimati mõrva, avaliku

korra rikkumise ja kehalise väärkohtlemise eest. Arvestada tuleb sedagi, et sündmus leidis

aset päevasel ajal avalikus kohas ning seda nägid pealt väga mitmed kõrvalised isikud.

22. Mõnevõrra saab süüd suurendavaks lugeda asjaolu, et süüdistatav pani süüteo toime

varasema isikliku mitteolulise iseloomuga konflikti tõttu. Nimelt on süüdistatav

kahtlustatavana ülekuulamisel selgitanud, et varasem konflikt tekkis sellest, et kannatanu

võttis tema juures välja kolides kaasa tema padjad ja tal ei olnud võtmeid tagasi anda (tl

54). Seega oli süüdistataval juba varasemast ajast tekkinud vimm kannatanu vastu, mida ta

soovis vägivallaga lahendada. Kokkuvõttes on I. Abdulajevi süü KarS § 263 lg 1 p 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises keskmine.

8 / 13

23. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt väljendanud

puhtsüdamlikku kahetsust ja leppimist kannatanuga. Süüdistatav on nii kohtueelses

menetluses kui ka kohtuistungil korduvalt väljendanud kahetsust juhtunu osas (tl 54).

Kohtul ei ole põhjust süüdistatava poolt väljendatud kahetsuse siiruses kahelda. Ta on

öelnud, et kuriteo pani ta toime alkoholi mõjul ning kainena oleks ta kannatanuga lihtsalt

rääkinud (tl 173). Kannatanu on kohtuistungil süüdistatavalt positiivselt iseloomustanud ja

kinnitanud, et ta on süüdistatavaga leppinud ning et ta ise provotseeris süüdistatava sellist

käitumist. Ka süüdistatav ise kinnitas kohtuistungil, et ta on kannatanuga leppinud. Kohus

arvestab mõningal määral karistust kergendava asjaoluna sedagi, et süüdistatav helistas

häirekeskusesse ja andis kannatanu haava katmiseks kinda. Kohapeal püüdis jätta

politseinikele oma andmeid, kuid videosalvestiselt nähtuvalt tegelikult selleks, et ta saaks

lahkuda EMOsse (vormikaamera salvestis „Y32498…“ alates 10.10). Kuigi ta ei ole enda

isikut varjanud ja on hiljem süüd tunnistanud, siis sündmuskohal ei teinud ta midagi

selleks, et politseiametnikud saaksid kohapeal ettekujutuse sellest, kes tegelikult

kannatanut noaga lõi. Teo toimepanemist tunnistas ta alles teisel ülekuulamisel. Seega

pole põhjust rääkida süüteo avastamisele aktiivsest kaasaaitamisest.

24. Rahalise karistuse kohaldamine on välistatud I. Abdulajevil esiteks töökoha ja

arvestatavate sissetulekute puudumise tõttu. Süüdistatav on selgitanud, et tal on

diagnoositud keskmine xxx ning ta saab töövõimetustoetust 365 eurot (tl 171).

Pangakonto väljavõtetest nähtub toetuse saamine ning muude püsivate sissetulekute

puudumine (tl 149-150). MTA teatise järgi on I. Abdulajevi 2023. a tehtud tulumaksuga

maksutatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist vaid 267 eurot (tl

105). Seega on ilmne, et süüdistatav ei suudaks rahalist karistust täita. Lisas pole rahalise

karistuse kohaldamine tema isikut iseloomustavaid andmeid arvestades põhjendatud.

Tuleb arvestada, et I. Abdulajevi puhul on tegemist varasemalt korduvalt kriminaalkorras

karistatud isikuga. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on tal 2 kehtivat

kriminaalkaristust (tl 106-107). Ka varasemalt on ta toime pannud isikuvastaseid

kuritegusid, sh mõrva. Nimelt, karistusregistri väljavõttest ning 15.03.2011. a Harju

Maakohtu otsusest ja 24.05.2011. a Tallinna Ringkonnakohtu otsusest nähtub, et I.

Abdulajevit on karistatud KarS § 114 p 1 ja KarS § 263 p 1, 3 järgi kvalifitseeritud

kuritegude toimepanemise eest. Kohtuotsusega mõisteti talle liitkaristuseks 13 aastat

vangistust (tl 109, 118). Seejuures on kõnekas, et KarS § 114 lg 1 järgi kvalifitseeritud

kuriteo toimepanemisel olid teo toimepanemise asjaolud sarnased praeguse asjaga. I.

Abdulajev, olles alkoholijoobes, tungis kallale bussipeatuses viibivale kannatanule.

Süüdistatava enda selgituste kohaselt vastas kannatanu talle mõnitavalt või irvitavalt ning

seetõttu ei saanud ta oma tegusid enam kontrollida (tl 115). Ka praeguses asjas on

süüdistatav enda tegevuse selgitusena märkinud, et nähes lõbusas tujus olnud kannatanut

läks ta endast välja (tl 54-55). Eksperdile on ta öelnud, et talle tundus, et kannatanu irvitas

ta üle ja sellepärast teda lõigi (tl 101). Samuti nähtub 18.02.2015. a kohtuotsusest, et I.

Abdulajev on süüdi tunnistatud KarS § 121 (alates 01.01.2015. a § 121 lg 1) järgi vanglas

toime pandud kehalise väärkohtlemise eest ning talle mõisteti liitkaristuseks 13 aastat 3

kuud vangistust. Kinnipeetavate isikute registrite väljatrükist nähtub, et I. Abdulajev on

vangistuses viibinud kokku 5-l korral, kokku ca 25 aastat. Tuvastatav on ka see, et enamik

vangistuses viibimisi on seotud isikuvastaste kuritegude toimepanemisega. Viimati

vabanes ta vangistuse kandmiselt 03.10.2023. a ehk ca 1 aasta enne praeguse kuriteo

toimepanemist. Eeltoodu iseloomustab I. Abdulajevi vägivaldset käitumismustrit

konfliktisituatsioonides ning viitab sellele, et ta ei ole eelmistest vanglakaristustest mitte

mingeid vajalikke järeldusi teinud. Kohtu hinnangul esineb süüdistataval raskusi

alkoholijoobes enda emotsioonide kontrollimisel, mistõttu ta paneb järjepidevalt toime

9 / 13

samalaadseid, sh ka küllalt tõsiseid vägivallategusid. Eelnevat arvestades ei ole rahalise

karistuse kui kergema karistusliigi kohaldamine I. Abdulajevi puhul otstarbekas ega

täidaks karistuse eesmärke ning tema suhtes tuleb kohaldada karistusliigina vangistust.

25. Eespool analüüsitud süü suurusest lähtuvalt ja arvestades iseloomustavaid asjaolusid, ühel

juhul karistust raskendavat asjaolu ja karistust kergendavate asjaolude esinemist ning

samuti ka karistuse üld- ja eripreventiiveid eesmärke, on kohtu hinnangul põhjendatud

karistada Igor Abdulajevit KarS § 263 lg 1 p 1 järgi vangistusega 2 aastat 3 kuud. KrMS §

238 lg 2 alusel tuleb seda karistust lühimenetluse korras vähendada 1/3 võrra ja

karistuseks lugeda 1 aasta 6 kuud vangistust.

26. Kohus ei näe ka selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks jätta karistuse täitmisele

pööramata. Kaitsja on välja toonud, et I. Abdulajevi suhtes ei ole kunagi käitumiskontrolli

kohaldatud, kuid arvestades kõiki eelpool kirjeldatud asjaolusid puudub kohtul igasugune

veendumus selles, et I. Abdulajev suudaks ilma reaalset vangistust kandmata

õiguskuulekale teele asuda. Sellist lähenemist ei toeta ka karistuse üld- ja eripreventiivsed

kaalutlused. Kuigi praegusel juhul ei olnud I. Abdulajevi poolt kasutatud vägivald nii

intensiivne, on ta varasemalt toime pannud väga raske isikuvastase kuriteo, kus tema

tegevus on põhjustanud ka inimese surma. Seda karistust kandes pani ta vanglas toime uue

vägivallateo ning vangistusest vabanemist suutis I. Abdulajev vaid aasta aega hoiduda

vägivallast. Samuti nähtub käesoleva kuriteo asjaoludest, et I. Abdulajevi vägivalla võivad

vallandada ka tühised põhjused ja varasemad konfliktid ning seda eriti olukorras, kus ta on

tarvitanud alkoholi. Ka süüdistatav ise on alkoholi enda impulsiivse käitumise põhjusena

nimetanud. Ekspertiisiaktis on kirjeldatud, et süüdistatav tarvitab vabaduses alkoholi

võimalusel igapäevaselt. Joobes olles on ta pidurdamatu ja agressiivse käitumisega. Tema

frustatsioonitaluvus on vähene, konfliktid tekivad kergesti, käitumine on olnud

impulsiivne ja agressiivne, eriti alkoholijoobes. Ekspert on diagnoosinud tal xxx xxx,

mida iseloomustab kalk, hoolimatu ja vastutustundetu suhtumine ühiskonna

käitumisreeglite ja seaduste suhtes. Süüdistatava ühiskonnaohtlikkus on peamiselt tingitud

alkoholi tarvitamisest. Eksperdi hinnangul on vajalik täielikult loobuda alkoholi

tarvitamisest, võtta osa programmidest ja gruppidest (tl 100-102). Seni vabaduses

viibimisel ei ole olnud vajalikku mõju isiku hoiakute ja harjumuste muutmisel. Kuigi

tunnistajad K.A, U.B ja kannatanu F.R on I. Abdulajevit iseloomustanud ka positiivselt, ei

loo see tervikpilti tema isikust. I. Abulajev on pärast vangistusest vabanemist asunud

uuesti alkoholi tarvitama, mis on viinud uue kuriteo toimepanemiseni. Arvestades

probleemidega pikaajaliselt tegelemata jätmist, kui selleks on võimalusi olnud, puudub

kohtul veendumus, et ka kontrollnõuete seadmisel võiks I. Abdulajev iseendas leida

motivatsiooni tegelemaks isiksusehäire ja alkoholisõltuvuse ohjamisega. Samuti ei saa

tähelepanuta jätta karistuse eesmärke. Olukorras, kus I. Abdulajev enda impulsiivse

käitumisega avalikus kohas paneb ohtu teiste isikute tervise ning häirib ka kõrvalisi

isikuid, ei ole põhjendatud tema tingimuslik vabastamine. Kokkuvõtvalt räägivad kõik

need asjaolud I. Abdulajevi karistuse kandmiselt tingimusliku vabastamise vastu.

Sedavõrd pikaajalise vägivaldse käitumisega isiku puhul on ainumõeldav tema

isoleerimine ühiskonnast. Samadel põhjustel ei pea kohus põhjendatuks ka vangistuse

asendamist üldkasuliku tööga, milleks I. Abdulajev on formaalselt nõusoleku andnud (tl

172pö). Seega tuleb süüdistataval mõistetud karistus ära kanda reaalse vangistusena.

27. Asjas kogutud tõendite järgi ei ole I. Abdulajevil takistusi karistuse kandmiseks. Kaitsja

on küll viidanud sellele, et I. Abdulajevil on diagnoositud kinnipidamisasutuses

viibimisest tingitud häire. Kuigi nimetatule leiab viite 15.10.2024. a haigusloost (tl 148),

10 / 13

siis tuleb tähele panna, et kogu haigusloo saab kokku võtta sellega, et I. Abdulajev soovib

endale sobivat ravi (keeldudes osadest ravimitest, soovis teisi). Kohtule jääb selgusetuks,

millisel alusel peaks verd võttev õde panema isikule vastava diagnoosi (tl 149). Mööda ei

saa vaadata sellestki, et I. Abdulajev on vanglas viibinud palju kordi ja kokku enam kui 20

aastat (tl 142-143). Seega pole ilmselt tegemist usaldusväärsete ja ammendavate

seisukohtadega I. Abdulajevi vaimse seisundi osas, seda enam, et need ei hõlma mingeid

põhjendusi. Oluline on aga see, et vastavad andmed on olemas ka usaldusväärsel kujul,

kuivõrd pärast kaitsja viidatud haigusjuhtumeid on tehtud I. Abdulajevi suhtes ka

kohtupsühhiaatriaekspertiis. Selles on ekspert oma seisukohti põhjendanud ja kaitsja

viidatud diagnoosile viited selles puuduvad. Ekspert on sedastatud, et I. Abdulajev on

võimeline kandma karistust (tl 102-103). Seega mingeid takistusi vanglakaristuse

kohaldamiseks ei esine. Arvestades, et I. Abdulajev viibib vahi all, tuleb kandmisele

kuuluva 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse algust arvestada I. Abdulajevi kinnipidamisest,

s.o alates 06.10.2024. a.

TÕKEND

28. Igor Abdulajev on käesoleva asja raames vahistatud alates 08.10.2024. a. Harju Maakohus

andis 03.02.2025. a Igor Abdulajevi kohtu alla, jättes tõkendi vahistamine muutmata.

29. Eesti karistussüsteemi põhimõtete kohaselt pööratakse mõistetud vangistus karistus ka

reegeljuhtumil täitmisele. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada aga kõiki KrMS §-

s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest

kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise,

muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või

süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise

seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes

on toime pannud isikuvastase kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 263 lg 1 p 1 järgi.

Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva

süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine.

Arvestades, et süüdistatavale on mõistetud pikemaajalisem reaalne vabaduskaotus, esineb

oht, et isik asub vabadusse pääsedes kõrvale hoiduma kohtuotsuse täitmisest. Seda

hinnangut süvendab asjaolu, et I. Abdulajev sündmuskohal politseinikke oma teost ei

informeerinud, ta lahkus sealt pärast pikemat kohapeal viibimist omal soovil EMOsse

ootama (mingeid kiiret sekkumist vajavaid terviseprobleeme tal polnud) ning politsei pidi

talle sinna järele minema.

30. I. Abdulajev on toime pannud avaliku korra raske rikkumise vägivallaga. Ta on ennast

esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud. Kohus saab uuritud tõendite pinnalt möönda, et

esineb põhjendatud oht süüdistatava poolt uute kuritegude toimepanemiseks. Seda esiteks

põhjusel, et süüdistatavat on ka varasemalt karistatud isikuvastaste kuritegude

toimepanemise eest. Kohus on juba varasemalt tõdenud, et teda on karistatud mh KarS §

114 p 1 ja KarS § 263 p 1, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ehk

mõrvas ning rahu ja avaliku korra rikkumises, mis pandi toime vägivalda kasutades ja

relvana kasutatava esemega ähvardades. 18.02.2015. a kohtuotsusega tunnistati ta süüdi

KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk teise inimese tervise

kahjustamises ja füüsilist valu tekitavas kehalises väärkohtlemises. Kohus on ka

varasemalt andnud hinnangu sellele, kuidas süüdistataval esineb vägivaldne

käitumismuster ning ta ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Ta on umbes aasta

11 / 13

pärast vangistusest vabanemist toime pannud uue kuriteo, millega tekitas füüsilist valu ja

tervisekahjustused kannatanule ning rikkus avalikku korda. Samuti tuleb siinjuures

arvestada I. Abdulajevil esinevat alkoholisõltuvust, mis võib ajendada teda kuritegusid

toime panema. Sellised süüdistatavat iseloomustavad andmed annavad alust arvata, et I.

Abdulajevi puhul esineb jätkuv kuritegude toimepanemise oht. Asjaolu, et tal on olemas

kindel elukoht ja teatav sissetulek toetuse näol, ei ole uute kuritegude toimepanemise ohtu

senini maandanud. Selliselt tuleb kohtul asuda seisukohale, et asjaolude kokkulangemisel

(alkoholijoobes olek, oskamatus kontrollida tugevaid emotsioone) ei ole välistatud, et

süüdistatav võib jätkata samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Ka süüdistatav ise on

öelnud, et ta on alkohoolik ja retsidivist ning käitub vastavalt (tl 101). Samuti, tuleb tähele

panna, et kohtupraktikas on leitud, et raskemate kuritegude toimepanemise ohu korral

võib süüdistatava vahistamiseks piisata sellisest uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest,

mis kergemat liiki kuriteo toimepanemise ohu puhul vahistamiseks alust ei annaks

(RKKKo 3-1-132-12, p 9.3). Seega on kohtu hinnangul jätkuvalt põhjendatud kuni

kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendit vahistamine, seejärel kuulub tõkend

tühistamisele.

MENETLUSKULUD JA ASITÕENDID

31. Vastavalt KarS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha

suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o alates 01.01.2025. a summas 1329 eurot, mis tuleb

I. Abdulajevilt välja mõista. Praeguses asjas on menetluskuludeks ka määratud kaitsjale

makstud tasud. Kaitsjatasud on kohtueelses menetluses olnud 219,60 eurot, 65,88 eurot,

133,22 eurot, 209,35 eurot ja 320,61 eurot, s.o kokku 948,66 eurot (tl 48-49, 59, 132, 160)

ja kohtumenetluses 241,56 eurot (tl 174). 25.02.2025. a esitatud kaitsjatasu taotlus (tl 176)

tuleb jätta läbi vaatamata, sest taotlus esitati pärast kohtu suundumist nõupidamistuppa.

RÕS § 22 lg 3 kohaselt esitab advokaat riigi õigusabi tasutaotluse kohtumenetluses igas

kohtuastmes ja kriminaalasja kohtueelses menetluses ning väärteoasja kohtuvälises

menetluses kolme kuu jooksul pärast riigi õigusabi toimingu tegemist, kuid hiljemalt

vastava menetluse lõpus. Nõue esitada taotlus hiljemalt menetluse lõpus tähendab

kriminaalmenetluses seda, et kaitsja taotlus peab olema jõudnud kohtuni enne

nõupidamistuppa siirdumist (RKKK 16.02.2024, 1-21-2651, p 7). Väljamõistetavate

kaitsjatasude kogusumma on seega 1190,22 eurot. Samuti tuleb I. Abdulajevilt välja

mõista DNA-ekspertiisi kulu summas 1260 eurot (tl 94). Kriminaalasjas on teostatud ka

kohtupsühhiaatriaekspertiis maksumusega 1300 eurot (tl 104), kuid arvestades I.

Abdulajevi majanduslikku seisundit, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud see

kulu jätta täies ulatuses riigi kanda. Seega on I. Abdulajevilt väljamõistetavateks

menetluskuludeks sundraha summas 1329 eurot, kaitsjatasud summas 1190,22 eurot ning

DNA-ekspertiisikulu summas 1260 eurot, s.o menetluskulud kogusummas 3779,22 eurot.

Tulenevalt menetluskulude suurusest ja asjaolust, et I. Abdulajev asub kandma

pikemaajalist vanglakaristust, peab kohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude

hüvitamine ajatada, määrates kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse

jõustumisest igakuiste maksetena.

32. Puute- ja kaapeproovid, mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, tuleb

hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Põhja prefektuuri

asitõendite hoidlas asuv nuga tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui kuriteo

12 / 13

toimepanemise vahend ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kannatanu on avaldanud

soovi temale kuuluvate esemete tagasisaamiseks (tl 172pö). Seega tuleb jalanõud, musta

värvi vest, jakk ja dressipüksid tagastada F.Rle, s.o saata kinnipidamisasutusse tema

isiklike asjade juurde lisamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Paluteder

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2025. a otsusega nr 1-24-

7543.

13 / 13