3-25-601/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-601

Määruse kuupäev

07.04.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Rait Zirbi taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses

kutsehaigusega ja Euroopa Inimõiguste Kohtusse

pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-24-776

Menetlusosalised

Taotleja – Rait Zirp

RESOLUTSIOON

1. Edastada Rait Zirbi riigi õigusabi taotlus osas, milles

taotleja soovib talle esindaja määramist seoses

tööõnnetuse ja kutsehaigusega, lahendamiseks Tartu

Maakohtule.

2. Jätta Rait Zirbi riigi õigusabi taotlus osas, milles ta

soovib endale esindaja määramist Euroopa Inimõiguste

Kohtule kaebuse koostamiseks seoses haldusasjaga nr 3-

24-776, rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse taotlejale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. 31.03.2025 saabus kohtualluvusel Tartu Halduskohtusse Rait Zirbi (taotleja) 11.03.2025

Tallinna Halduskohtule esitatud riigi õigusabi taotlus. Riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt

soovib taotleja riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus,

õigusdokumendi koostamiseks, seoses tsiviilasja menetlusega Euroopa Liidu liikmesriigi

kohtus, seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) ning muuks

õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks. Taotleja on riigi õigusabi taotluses probleemi

kirjelduses märkinud, et soovib õigusabi seoses tööõnnetuse ja kutsehaigusega. Taotleja

lõpetas Tallink Grupp AS-s 2012. aastal kokana töötamise, peale töövahetuse lõppu 1–3

nädala jooksul tekkis taotlejal tugev valu käes. Aja möödudes käe struktuur muutus, taotleja

on pöördunud erinevate arstide poole, tänaseks on taotlejal välja kujunenud ravimatu puue.

Töötervishoiuarst fikseeris taotleja vigastuse üldhaigusena, kuid see ei tundu taotleja

hinnangul usutav, kuna kokana töötades said tema käed tugevat koormust. Taotleja palub

3-25-601

peatada nõude aegumise. Taotleja soovib, et tööandja maksaks talle hüvitist

kutsehaigestumise tagajärjel. Riigi õigusabi taotluse esitamisel kohtule on R. Zirp

pöördumises märkinud, et edastab kohtule määruse, millest nähtub, et vaidlusalas olevad

institutsioonid on ammendunud ja taotleja soovib riigi õigusabi korras esindajat, et pöörduda

EIK-sse.

2. Lähtudes kohtule esitatud riigi õigusabi taotlusest, sellele lisatud dokumentidest ja taotleja

pöördumisest kohtule, mõistab kohus, et R. Zirp soovib riigi õigusabi korras esindajat kahe

erineva probleemiga. Kohus mõistab, et R. Zirp soovib riigi õigusabi korras esindajat seoses

tööõnnetuse ja kutsehaiguse küsimusega ning teiseks selleks, et esitada kaebus Euroopa

Inimõiguste Kohtule seoses haldusasjaga nr 3-24-776.

3. Taotluses märgib taotleja riigi õigusabi vajaminevateks liikideks isiku esindamise tsiviilasja

kohtueelses menetluses ja kohtus, õigusdokumentide koostamise, õigusabi seoses tsiviilasja

menetlusega Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus, õigusabi seoses pöördumisega kaebusega

Euroopa Inimõiguste Kohtusse ning isiku muu õigusnõustamise või muu esindamise. Taotleja

märgib probleemi kirjelduses, milleks ta riigi õigusabi korras esindajat soovib, sisuliselt seda,

et soovib saada õigusabi hüvitise nõudmiseks tekkinud kutsehaiguse tõttu. Kuivõrd üksnes

taotleja poolt avaldatust ei ole võimalik halduskohtul võtta seisukohta, kas taotlejal esinevad

alused nõuda kutsehaigusest tulenevat hüvitist või mitte, tõlgendab kohus riigi õigusabi

taotlust selliselt, et taotleja soovib riigi õigusabi korras esindaja määramist isiku muuks

õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks seoses väidetavast kutsehaigusest tingitud

hüvitamisnõudega. RÕS § 10 lg 3 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks

esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses,

õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena taotleja elu-

või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Kohus

märgib, et taotluses kirjeldatud asjaolud seoses väidetava kutsehaigusest tekkinud kahjuga on

tsiviilõiguslik vaidlus, mille lahendamise pädevus on maakohtul (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 9 lg 1). Kuna riigi õigusabi saamiseks isiku muu õigusalase nõustamise korral

esitatakse taotlus maakohtule, on käesoleva taotluse lahendamine selles küsimuses maakohtu

pädevuses.

3.1. R. Zirbi elukoht on kohtule esitatud riigi õigusabi taotluse kohaselt „Kreutzwaldi 56b-70,

65610 Võru“. Ka Tallinna Halduskohus on käesolevas asjas tuvastanud, et Rahvastikuregistri

andmetel on taotleja elukoht F. R. Kreutzwaldi tn 56b-70, Võru linn, 65610, Võru maakond.

Justiitsministri 27.10.2005. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p 4

järgi on Võru maakond Tartu Maakohtu tööpiirkonnas. Järelikult tuleb taotlus, milles R. Zirp

taotleb riigi õigusabi korras esindaja määramist seoses kutsehaiguse küsimusega, lahendada

Tartu Maakohtus.

3.2. RÕS § 10 lg 7 sätestab, et kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud

juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt

kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. Seega edastab kohus R. Zirbi riigi õigusabi taotluse

seoses kutsehaiguse küsimusega Tartu Maakohtule.

4. Lisaks mõistab kohus, et taotleja on esitanud riigi õigusabi taotluse, et pöörduda kaebusega

EIK-i haldusasjast nr 3-24-776 võrsunud vaidluse lahendamiseks.

4.1. RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab

RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib RÕS-s ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i

pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-lt, kui tema kaebuse aluseks

oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle juurde kuuluvate ja

Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS §

3-25-601

37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks

EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav.

4.2. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg

1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite

ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu

jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus

vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui: a) kaebus ei ole kooskõlas

konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse

kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui

konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse

sisulist läbivaatamist.

4.3. Taotleja on ammendanud kõik siseriiklikud õiguskaitsevahendid haldusasjas nr 3-24-776.

Samas on asjas nr 3-24-776 möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ette nähtud

neljakuuline tähtaeg, kuna asjas nr 3-24-776 tehtud 02.07.2024. a lõpplahend (kaebuse

tagastamine) jõustus 12.11.2024 Riigikohtu määrusega. Seega oleks esitatav kaebus esitatud

tähtaega ületades (EIÕK art 35 lg 1 rikkumine) ning kaebus oleks EIK poolt vastuvõetamatu.

Seega ei ole taotlejal võimalik käesoleval ajal EIK poole pöörduda, sest möödunud on neli

kuud viimasest siseriiklikust otsusest haldusasjas nr 3-24-776, mistõttu ei ole kaebus EIÕK

kohaselt vastuvõetav.

5. Eeltoodust tulenevalt jääb taotleja taotlus riigi õigusabi andmiseks EIK-i pöördumiseks

seoses haldusasjaga nr 3-24-776 RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)