2-23-15322/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-15322

Kohtuasi

X hagi Swedbank ASi vastu lepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks ja täiteasjas nr

022/2023/5855

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.05.2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

31 443 eurot 85 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Artjom Morozov

Kostja Swedbank AS (registrikood 10060701),

lepinguline esindaja Külli Reinfeld

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 17.05.2024. a otsus muutmata.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-23-15322

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 30.10.2024 Harju Maakohtule hagi Swedbank AS (kostja, pank) vastu

lepingu kehtivuse tuvastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täitemenetluses nr

022/2023/5855.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja pank 21.11.2006 laenulepingu nr 06-209496-

EL, mille alusel hageja sai laenu. Laenu tagastamise tähtaeg oli 05.11.2035. Laenu tagas

hüpoteek korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX).

1.2. Alates maist 2023 esitas pank hagejale erinevaid teabenõudeid hageja arvelduskontol

toimunud tehingute kohta ja hagejaga seotud äriühingute kohta. 19.07.2023 ütles pank

laenulepingu üles ja palus tagastada lepingust tulenevad võlgnevused hiljemalt 15.08.2023.

Eraldi on kostja üles öelnud ka arvelduskonto lepingu, teleteenuste lepingu, deebetkaardi

lepingu, e-arve püsimakse lepingud ja maksete paketi lepingu. Hageja nende lepingute

ülesütlemist ei vaidlusta, kuna ei ole enam kostja teenusest huvitatud.

1.3. 24.08.2023 esitas kostja täitmisavalduse kohtutäiturile, mille alusel algatas kohtutäitur

menetluse nr 022/2023/5855. Täitedokumendiks oli 16.11.2006 notariaalne leping, millega

seati hageja korterile hüpoteek. 31.08.2023 esitas hageja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale

vaidlustades täitemenetluse algatamise. 24.10.2023 teavitas kohtutäitur, et jätab kaebuse

rahuldamata.

1.4. Hageja leiab, et pangal ei olnud alust lepingu lõpetamiseks rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 42 lg 1 järgi. Hageja ei ole keeldunud

hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest. Hageja tegi kõik

endast oleneva, et panga päringutele vastata. Hageja esitas kinnisvara ostu lepingu ja

ettevõtete majandusaasta aruanded, kus kõik laenulepingud kajastusid.

1.5. Pank küsis hagejalt teavet ajavahemikul 2008–2023 tehtud ülekannete kohta

äriühingutega OÜ R, OÜ K, OÜ G, OÜ O. Hageja selgitas, et äriühingud on kostja 100%

osalusega ja tegemist on laenudega, kirjalikke lepinguid ei ole vormistatud, kuid laenud

kajastuvad majandusaasta aruannetes. K OÜ ja O OÜ esitasid aruanded 21.10.2023, R OÜ

26.09.2023, I OÜ 14.10.2023, G OÜ aruanded on esitamata ja ettevõttel on Äriregistris

kustutamishoiatus.

Raamatupidamisseaduse (RPS) § 12 lg 1 järgi tuleb

raamatupidamisdokumente säilitada 7 aastat, seega ei saanud hageja esitada dokumente enne

31.12.2005.

1.6. 08.06.2023 esitas pank hagejale teabenõude, milles palus:

-

selgitust sularaha päritolu kohta (mis laekus sularahaautomaadi kaudu hageja kontole

ajavahemikus 12.01.2022–20.03.2023);

-

teavet laenusaaja SEB kontolt (ajavahemikus 24.01.2022–05.09.2022);

2-23-15322

-

Wise kontolt (ajavahemikus 01.05.2022–26.09.2022) tehtud tehingute kohta;

-

teavet Q tehtud tehingute kohta (ajavahemikus 14.06.2022–24.05.2023).

1.7. Sularaha ja Qga tehtud tehingute kohta andis hageja ammendavad selgitused. SEB ja

Wise konto kohta ei ole pangal õigus teavet saada.

1.8. Hageja ei ole kätte saanud 19.03.2023 lepingute ülesütlemise avaldust. Hageja on

tõendanud, et viibis Hispaanias ning tal ei olnud mõistlikku võimalust saadetud kirjadega

tutvuda.

1.9. Igal juhul oleks pank pidanud jätkama laenusuhet, sest tehingute monitooring laenusuhet

ei puudutanud. Pangal ei jäänud laenusuhtes kohaldamata mingid hoolsusmeetmed. Kostja

rakendas hoolsusmeetmeid üksnes arvelduskonto lepingu suhtes.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. 25.05.2023 esitas kostja hagejale teabenõude, milles palus selgitada, kuidas ja millistest

vahenditest väljastas laenusaaja laenud järgnevatele ühingutele:

-

Ajavahemikul 2011–2023 oli hageja saanud OÜ-lt R laenu tagasi 41 070 eurot, kuid samal

ajavahemikul on kantud üle 320 eurot laenu.

-

Ajavahemikul 2008–2023 oli hageja saanud OÜ-lt K laenu tagasi 166 388,23 eurot, kuid

samal on ettevõttele kantud üle laenu 85 950 eurot.

-

Ajavahemikul 2012–2023 oli hageja saanud OÜ-lt G laenu tagasi 86 310,07 eurot, kuid

samal ajavahemikul ei nähtu, et hageja oleks andnud laenu oma erakontolt oma ettevõtte

kontole.

-

Ajavahemikul 2011–2023 oli hageja saanud OÜ-lt O laenu tagasi 51 655 eurot, kuid

samal ajavahemikul kandis hageja oma ettevõttele üle 2030 eurot laenu.

2.2. Hageja vastas nõudele 25.05.2023, kuid dokumente ega infot ei esitanud. Hageja vastas,

et on need andmed juba varasemalt esitanud. 29.05.2023 vastas hageja, et vahendid pärinevad

erinevast tööalasest tegevusest alates aastast 2000.

2.3. 13. 08.06.2023 esitas pank hagejale teabenõude, milles palus:

-

selgitust sularaha päritolu kohta (mis laekus sularahaautomaadi kaudu hageja kontole

ajavahemikus 12.01.2022–20.03.2023);

-

teavet laenusaaja SEB kontolt (ajavahemikus 24.01.2022–05.09.2022);

-

Wise kontolt (ajavahemikus 01.05.2022–26.09.2022) tehtud tehingute kohta;

-

teavet Qga tehtud tehingute kohta (ajavahemikus 14.06.2022– 24.05.2023).

2.4. Hageja vastas, et üle 100 sularaha sissemakse olid jõuludel saadud kingitused ning

väiksemad summad maksis ta pärast reisidelt naasmist. Ülejäänud küsimustele hageja ei

vastanud. Ka järgnevas kirjavahetuses hageja pangale ei vastanud.

2.5. Kuna hageja ei andnud piisavalt põhjalikke vastuseid, ei saanud kostja mõistlikult hinnata

hageja tehtud tehingutes kasutatud vara allikat ja päritolu ega sellest täielikult aru saada.

Eelkõige ei olnud võimalik tuvastada, et hageja oleks algselt samas ulatuses oma

äriühingutele andnud laenu, mida hageja arveldustest nähtus. Seega ei olnud võimalik kostjal

2-23-15322

veenduda, et äriühingust tehtavad väljamaksed oleksid õiguspärased, st kostjal ei olnud

veendumust, et hageja ei vii äriühingust vara välja ilma õigusliku aluseta, sh jättes maksud

tasumata ning väljamaksed deklareerimata. Saadud vahendid segunesid hageja varaga, millest

tasuti vaidlusaluse laenu makseid.

2.6. Kostja saatis hagejale 19.07.2023 lepingu ülesütlemise teatise makseteenuste ja

laenulepingu osas. Kostjal ei olnud kohustatud isikuna hoolsusmeetmeid võimalik täita ja

hageja keeldus esitamast kohustuslike hoolsusmeetmete täitmiseks vajalikke

dokumente/andmeid.

2.7. Laenulepingu lõpetamiseks tuli RahaPTS § 42 lg 1 ja 4 alusel ülesütlemisavaldus

lepingupoolele esitada, mitte kätte toimetada. Asjakohane ei ole hageja väide, et käesoleval

juhul kehtib laenulepingu punktis 14.5. sätestatud ülesütlemise kättetoimetamise viis.

Nimetatud punkt viitab ainult laenulepingu punktis 13.1 toodud ülesütlemise aluste

esinemisele. Käesoleval juhul on kostja laenuleping üles öelnud seaduse (RahaPTS § 42 lg 1

ja 4) ning kostja Üldtingimuste punktide 9.2.1.3, 9.2.1.4, 9.2.14 ja 9.2.15 alusel.

2.8. Hageja on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Kostja saatis avalduse lihtkirjaga

laenulepingus märgitud aadressile KKK ja saadetis on jäetud sinna postkasti. Lisaks on kostja

saatnud lepingute ülesütlemise avalduse hageja e-posti aadressile XXX, mille vahendusel on

toimunud varasem kliendisuhtlus. Samuti on kostja saatnud ülesütlemise kirja ka tähitud

kirjana. Täiendavalt saatis kostja ülesütlemise teate ka internetipanka pangateatena.

2.9. Kostja on laenulepingu lõpetanud seadusest tuleneva kohustuse tõttu (RahaPTS § 42 lg 1

ja lg 4 alusel). Vastav asjaolu nähtub kostja ülesütlemise kirjast. Kostja viide RahaPTS § 42

lõikele 1 tähendas, et kostjal ei ole võimalik täita hoolsusmeetmeid, sh teostada ärisuhte seiret

(RahaPTS § 20 lg 1 p 6 ja § 23), mh tuvastada tehingutes kasutatava vara päritolu ega

ärisuhtest aru saada (RahaPTS § 20 lg 1 p 4 ja RahaPTS § 20 lg 2).

2.10. Kostja hindas ärisuhte lõpetamisel iga lepingut eraldi. Ajavahemikul 01.01.2021–

02.08.2023 sai hageja oma kontrolli all olevatest ettevõtetest (OÜ G, OÜ K, OÜ R, OÜ O, I

OÜ) kandeid 175 311 eurot, kuid laenude tagasimakseid oli 55 270 eurot. Saadaud vahendite

kohta ei ole hageja suutnud pangale selgitusi anda. Kahtlase päritoluga vara kasutas hageja

pangale laenu tagasimaksmiseks, seega oli põhjendatud laenusuhte lõpetamine.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus oma 17.05.2024. a otsusega jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud:

-

Poolte vahel oli 21.11.2006 sõlmitud laenuleping nr 06-209496-EL. Vastavalt lepingu

punktile 2.5 oli laenu tagastamise tähtpäev 05.11.2035. Lepingu punkti 2.15 kohaselt on

laenu tagatiseks hüpoteek korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX).

-

Alates maist 2023 on kostja esitanud erinevaid teabenõudeid hagejaga seotud äriühingute

kohta ning hageja tehingute kohta kostjal avatud arvelduskontodel. Oma teabenõudeid

põhjendas kostja RahaPTS-st tuleneva kohustusega. Kostja seisukohalt ei andnud hageja

piisavalt põhjalikke vastuseid mistõttu ütles kostja laenulepingu üles 19.07.2023 ning

palus tagastada lepingust tulenevad võlgnevused hiljemalt 15.08.2023.

-

Eraldi on kostja üles öelnud ka arvelduskonto lepingu, teleteenuste lepingu nr 1072815,

deebetkaardi lepingu, e-arve püsimakse lepingud ja maksete paketi lepingu. Hageja nende

lepingute ülesütlemist ei vaidlusta kuna ei ole enam kostja teenusest huvitatud.

2-23-15322

-

Kostja hinnangul seisuga ei olnud 19.07.2023 täidetud järgmised hageja kohustused:

laenusumma 24 450,07 eurot, kogunenud intress 149,90 eurot, põhiintress 0,52 eurot,

Swedbanki varakindlustuse makse 7,46 eurot, kokku 24 607,45 eurot, millele lisandus

alates 20.07.2023 viivis kooskõlas lepingu tingimustega.

-

24.08.2023 esitas kostja täitmisavalduse kohtutäiturile, mille alusel algatas kohtutäitur

menetluse nr. 022/2023/5855. Täitedokumendiks on Tallinna notar Kirsty Laidvee

16.11.2006 notariaalne dokument nr 6138 millega seati hageja korterile hüpoteek.

31.08.2023 esitas hageja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. 24.10.2023 teavitas

kohtutäitur, et jätab kaebuse rahuldamata.

3.2. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus öelda üles hagejaga sõlmitud laenuleping

ennetähtaegselt viidates RahaPTS § 42 lõigetele 1 ja 4 ning kas laenulepingu ülesütlemiseks

olid täidetud formaalsed ja materiaalsed eeldused.

3.3. RahaPTS § 42 lg 1 kohaselt on kohustatud isikul keelatud luua ärisuhet või võimaldada

tehingu tegemist või lõpuleviimist juhuti või ärisuhte raames, kui esineb vähemalt üks

järgmistest asjaoludest: ta ei suuda täita käesoleva seaduse alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid

ja/või tal on kahtlus, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega. RahaPTS § 42 lg 4

kohaselt kui RahaPTS § 42 lõigetes 1–3 sätestatud olukorras on kohustatud isikul kliendiga

ärisuhe, loetakse kliendi poolt hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või

dokumentide andmisest keeldumine oluliseks lepingu rikkumiseks ning kohustatud isikul on

kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles

öelda ja teavitada kliendiga seoses kahtlasest tehingust Rahapesu Andmebürood RahaPTS §-s

49 sätestatud korras. Ärisuhe loetakse lõppenuks ülesütlemisteate esitamisega kliendile, mille

järel piirab kohustatud isik teenuse osutamise kliendile täielikult.

3.4. RahaPTS § 19 sätestab hoolsusmeetmete kohaldamise kohustuse. RahaPTS § 19 lg 1 p 3

kohaselt tuleb hoolsusmeetmeid kohaldada juba kogutud teabe kontrollimiseks ja

ajakohastamiseks ning RahaPTS § 19 lg 1 p 4 kohaselt tuleb hoolsusmeetmeid kohaldada ka

rahapesu kahtluse tekkimisel. RahaPTS § 23 lg 2 p 1-3 sätestab kohustuse kohaldada ärisuhte

seiret kogu ärisuhte kestvuse, hinnates sealhulgas ärisuhte raames tehtud tehinguid, et tagada

tehingute analüüs ning nende vastavus kohustatud isiku teadmisele kliendist ja tema kliendi-

ning riskiprofiilist.

3.5. Maakohus leidis, et formaalsed eeldused laenulepingu ülesütlemiseks on täidetud.

Ülesütlemisteate esitamisel RahaPTS § 42 lg 4 järgi kehtivad lihtsustatud nõuded. RahaPTS §

42 lg-st 4 lähtuvalt loetakse ärisuhe lõppenuks ülesütlemisteate esitamisega kliendile, mille

järel piirab kohustatud isik teenuse osutamise kliendile täielikult. Kostja on tõendanud, et ta

esitas ülesütlemisteate hagejale.

3.6. Lisaks on hageja ülesütlemisteate tegelikult kätte saanud. Tõendatud on, et kostja saatis

ülesütlemisteate lihtkirjaga, mis on saadetud laenulepingus märgitud aadressile KKK ja on

jäetud sinna postkasti. Lisaks on kostja saatnud lepingute ülesütlemise avalduse ka hageja e-

posti aadressile XXX, mille vahendusel on toimunud varasem kliendisuhtlus. Samuti on

kostja saatnud ülesütlemise kirja ka tähitud kirjana ja internetipanka pangateatena, millest

lähtuvalt oli hagejal mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda.

3.7. Maakohus leidis, et täidetud on materiaalsed eeldused lepingu ülesütlemiseks. Hageja ei

andnud enda äriühingutega sõlmitud laenulepingute kohta piisavalt informatsiooni. Hageja

oleks pidanud esitama vähemalt laenu summad, tingimused ja selgitama, kust pärineb raha,

mille ta laenuks andis. Neid andmeid ei ole võimalik tuvastada asjassepuutuvate äriühingute

2-23-15322

majandusaasta aruannetest. Hageja rikkus sellega RahaPTS § 20 lg-st 5 tulenevaid kohustusi

ja põhjustas olukorra, kus kostja ei saanud hoolsusmeetmeid kohaldada.

3.8. RahaPTS § 42 lg 1 ja 4 alusel peab kohustatud isik ärisuhte lõpetamisel hindama iga

kestvuslepingu lõpetamist eraldiseisvalt. Vastavat põhimõtet ongi kostja oma tegevuses

järginud. Kostja on hinnanud ärisuhet hagejaga nii tervikuna (st läbi kõikide omavahel

sõlmitud lepingute (sh ka läbi arvelduskonto lepingu, teleteenuste lepingu, deebetkaardi

lepingu, e-arve püsimakse lepingute ja maksete paketi lepingu)), kui ka konkreetse

laenulepingu nr 06-209496-EL raames.

3.9. Kostja tuvastas laenulepingu lõpetamise kohustuse hagejale pakutud arvelduskonto

teenuse kaudu. Hageja ei ole esile toonud, et laenulepingut oleks teenindatud (laenu

tagasimakseid tehtud) mõne teise arvelduskonto kaudu. Seega ei saanud kostja välistada, et

laenu tagasimakseid tehti vahenditest, mille päritolu ei ole selge.

3.10. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Menetluskulude

rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista need välja koos

seadusjärgses määras viivisega.

4.1. Maakohus leidis ekslikult, et RahaPTS § 42 lg 4 alusel ülesütlemisteate esitamisel ei pea

tõendama teate kättesaamist. Hageja viibis 20.07.2023–24.08.2023 Hispaanias, mistõttu ta ei

saanud kätte postiga saadetud kirju ega kontrollinud oma e-posti. Hageja sai laenulepingu

ülesütlemisest teada 25.08.2023, kui sai kohtutäiturilt täitmisteate, seega 24.08.2023

täitemenetlus oli algatatud õigusvastaselt.

4.2. Hageja maksis kostjale laenu tagasimakseid 4344,17 eurot. Hageja kandis endaga seotud

ettevõtetele laenuna 88 000 eurot ning ettevõtted kandsid hagejale tagasi 82 650 eurot. Hageja

raha 88 000 eurot päritolu oli selge, seetõttu ei saanud olla küsimust laenu tagasimakseteks

kasutatud raha päritolu kohta. Igal juhul ei oleks pank tohtinud lõpetada laenulepingut.

Maakohus ei põhjendanud, miks ei piisanud pangale teate tegemisest RAB-ile, selle asemel, et

lõpetada laenusuhe. Kostja on mõistlikusse piiri ületanud, nõudes selgitusi ja dokumente 17

aasta taguste sündmusete kohta.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka

apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel.

2-23-15322

8. Maakohus kvalifitseeris õigesti, et vaidluse lahendamiseks tuleb hinnata, kas kostja võis

krediidilepingu ennetähtaegselt üles öelda RahaPTS § 42 lg 4 järgi. Selleks tuli maakohtul

hinnata ka seda, kas kostjal oli hoolsusmeetmete rakendamine takistatud nii arvelduskonto

lepingu kui ka krediidilepingu alusel.

9. RahaPTS § 42 lg 4 esimese lause kohaselt, kui selle paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud

olukorras on kohustatud isikul kliendiga ärisuhe, loetakse kliendi poolt hoolsusmeetmete

rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest keeldumine oluliseks lepingu

rikkumiseks ning kohustatud isikul on kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping

etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda ja teavitada kliendiga seoses kahtlasest

tehingust rahapesu andmebürood RahaPTS §-s 49 sätestatud korras.

10. Nimetatud säte kohustab lepingu erakorraliselt üles ütlema, kui kohustatud isikul on

kliendiga ärisuhe, kuid esineb mõni RahaPTS § 42 lg-tes 1-3 nimetatud alustest, sh olukorras,

kus kohustatud isik ei suuda täita selle seaduse § 20 lg 1 p-des 4 ja 6 sätestatud

hoolsusmeetmeid või kui kohustatud isikul on rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus

(RahaPTS § 42 lg 1).

11. Kohtupraktikas on leitud, et pangal kui kohustatud isikul on ka pärast krediidilepingu

sõlmimist kohustus hoolsusmeetmeid rakendada ja rahapesu kahtluse tekkimisel kahtluste

kõrvaldamiseks kliendilt informatsiooni küsida. Kui klient keeldub vajaliku teabe või

dokumentide esitamisest, on pangal mitte üksnes õigus, vaid ka kohustus krediidileping

lõpetada (RKTKo 13.05.2020, 2-18-17536, p 15). Viidatud kohtuasjas pidas Riigikohus

põhjendatuks krediidilepingu lõpetamist RahaPTS § 42 lg 4 järgi seoses kahtlustega laenu

tagasimaksmiseks kasutatavate vahendite legaalsuses.

12. Siinses vaidluses järeldas maakohus õigesti, et kostja ütles õiguspäraselt üles lisaks

arvelduskonto lepingule ka krediidilepingu. Kuigi pank tõi hagejale teabenõudeid esitades

esile eelkõige vajaduse kontrollida hageja kontole laekunud makseid ja nendega seotud

asjaolusid, mõjutas hageja arvelduskontol toimuv ka krediidilepingut. Hageja tegi

krediidilepingu alusel tagasimakseid arvelduskontolt. Et pangal olid põhjendatud kahtlused

arvelduskontol olevate vahendite legaalsuses, laienesid kahtlused ka krediidi

tagasimaksmiseks kasutatavatele vahenditele.

13. Õige ei ole hageja arutluskäik, et kuivõrd arvelduskonto vahenditest on osa, milles suhtes

ei ole kahtlusi selle legaalsuses, suurem kui krediidi tagasimaksed, tuleb lugeda, et krediit on

tagastatud legaalsete vahendite arvel. Raha arvelduskontol ei saa jagada eraldi legaalseks ja

kahtlase päritoluga rahaks, vaid vahendid segunevad. RahaPTS § 42 lg 1 eeldused on

täidetud, kui hoolsusmeetmete rakendamine on takistatud kasvõi osaliselt.

14. Maakohus järeldas õigesti, et RahaPTS § 42 lg 4 eeldused lepingu lõpetamiseks olid

täidetud. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS §

646 lg 6)

15. Asja lahendust ei mõjuta, et kostja küsis hagejalt teavet muuhulgas varasemate sündmuste

kohta, kui raamatupidamisseaduse (RPS) § 12 lg 1 järgi raamatupidamisdokumentide

säilitamise tähtaeg (31.12.2015). Isegi, kui varasema aja kohta oli hagejal raske andmeid

leida, siis jättis ta olulises mahus teabe esitamata ka hilisema aja kohta.

16. Põhjendamatu on hageja etteheide, et maakohus oleks pidanud kaaluma, kas kostja võis

laenusuhet jätkata, kuid teavitada olukorrast Rahapesu Andmebürood. RahaPTS § 42 lg 6

järgi RahaPTS § 42 lg 4 sätestatut ei kohaldata, kui kohustatud isik on ärisuhte loomisest,

tehingust või tehingu katsest teavitanud Rahapesu Andmebürood §-s 49 sätestatud korras ja

saanud Rahapesu Andmebüroolt konkreetse juhise ärisuhet, ärisuhte loomist või tehingu

tegemist jätkata. Viidatud sätte järgi on ärisuhte jätkamise eelduseks konkreetse juhise

olemasolu, kuid hageja ei ole esile toonud, et RAB oleks vastava juhise andnud.

17. Kolleegiumi hinnangul ei ole asjakohased hageja väited, et ta sai ülesütlemisteate kätte

alles 25.08.2023 täitmisteatega. Hageja on esitanud nõuded laenulepingu kehtivuse

2-23-15322

tuvastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Nende nõuete lahendamist ei

mõjuta see, kas hageja sai ülesütlemisteate kätte 25.08.2023 või enne seda. Isegi kui

täitmisteate esitamise ajaks ei olnud panga nõue sissenõutavaks muutunud, siis hagi esitamise

ajaks oli nõue sissenõutav.

Menetluskulude jaotus

18. TsMS § 162 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Et

maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174

lg 4 järgi ka ringkonnakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt