3-25-889/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-889

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus T.V kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad

Sigrid Pure ja Alice Kliemesch

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– T.V

Asja läbivaatamine

07.04.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba T.V kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 07.06.2025 (kaasa arvatud).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD

1. Moldova Vabariigi kodanik T.V (sünd. aa.aa.aaaa) saabus Schengeni alale 18.05.2024,

kasutades Moldova rahvuspassi kehtivusega 02.02.202302.02.2033.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kutsuti 06.04.2025 kl 04.43 aadressile Keemikute 8a,

Maardu, kus toimus kaklus. Üheks osapooleks oli T.V, kellel oli kaasas vaid Moldova

isikutunnistus kehtivusega alates 27.01.2023. PPA pidas isiku 06.04.2025 kl 04.55 kuni 48

tunniks kinni, et kontrollida teda Eestisse saabumise ja Eestis viibimise aluseid. Kontrolli

käigus selgus, et isiku suhtes oli kohaldatud kogu Schengeni alale sissesõidukeeldu

kehtivusega 10.03.202510.03.2030. Moldova kodanikud võivad Schengeni alal viisavabalt

viibida 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul. Isik viibis alates 16.08.2024 Schengeni alal

ilma seadusliku aluseta kokku 234 päeva. PPA viis 06.04.2025 isiku suhtes läbi väärteo-

menetluse ja määras rahatrahvi 1000 eurot.

3-25-889

3. PPA esitas 07.04.2025 Tallinna Halduskohtule väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse (VSS) § 23 lg 1 p 1 alusel taotluse T.V kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused:

3.1. Isikuga viidi 06.04.2025 läbi vestlus eesmärgiga selgitada välja tema Eestisse saabumise

ja Eestis viibimise asjaolud ning anda talle võimalus esitada taotlusi ja vastuväiteid. Isik

selgitas, et saabus Schengeni alale mai lõpus 2024 Rumeenia piiripunkti kaudu eesmärgiga

asuda tööle Saksamaal. Reisimiseks kasutas Moldova biomeetrilist passi ja Moldova isiku-

kaarti, lisaks olid tal kaasas Ukraina siseriiklik pass ja juhiload, mille ta oli tellinud oma

tuttava kaudu. Dokumentide saamiseks maksis ta 500 eurot väidetavalt menetluse

kiirendamise eesmärgil. PPA tegi dokumentide osas 06.04.2025 Ukrainasse päringu. Ukraina

ametivõimud vastasid samal päeval, et ühtegi dokumenti ei ole sellisele isikule väljastatud.

Teekonnal Saksamaale tegi isik 2-kuulise peatuse Tšehhis, külastades oma tuttavaid. Juulis

2024 suundus ta Saksamaale ja töötas Ukraina dokumentide alusel üle 2 kuu ehitusel. Ta ei

taotlenud sel perioodil endale ühtegi seaduslikku viibimisalust ega kohalikku tööluba.

Saksamaa ametivõimude kontrolli käigus selgus, et isikule väljastatud Ukraina dokumendid

on võltsitud ja need võeti hoiule. Isikule koostati lahkumisettekirjutus ja 2-aastane siseriiklik

sissesõidukeeld ning anti 2 nädalat aega vabatahtlikult Saksamaalt lahkumiseks. Kui isik

õigeaegselt ei lahku, lisandub veel 3 aastat sissesõidukeeldu kogu Schengeni alale. Isikul on

nimetatud dokumentide alusel luba lahkuda nendele Schengeni aladele, kus tal on olemas

viibimisalus. Saksamaa ametivõimudelt 06.04.2025 saadud vastuse kohaselt sisenes isik

Saksamaa territooriumile 08.08.2024. Pärast 15.08.2024 lahkumisettekirjutuse tegemist

lahkus isik 23.08.2024 teadmata suunas. Isik selgitas PPA-le, et lahkus Saksamaalt septembri

alguses 2024 ja suundus Eestisse eesmärgiga asuda siin tööle. Ta asus elama Maardusse

Haigla tn 7-57. Korteris elamise eest tasub tööga (teeb korteris remonti). Samuti otsib

internetist haltuurat. Ametlikku töökohta tal pole ega ole taotlenud ka seaduslikku alust Eestis

viibimiseks ja töötamiseks.

3.2. Isik on välismaalane, kellel puudub välismaalaste seaduse (VMS) §-s 43 sätestatud

seaduslik alus Eestis viibimiseks. Kuna isik viibib 06.04.2025 seisuga Eestis kehtiva

sissesõidukeelu ajal, ta peeti VSS § 15 lg 1 alusel kinni ja hakati korraldama tema

viivitamatut Eestist väljasaatmist kodakondsusjärgsesse riiki Moldovasse. Isikule vormistati

koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja kohaldati Schengeni alale sissesõidukeeldu 5

aastaks alates lahkumiskohustuse täitmise päevast alates.

3.3. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunni-

vahend väljasaatmiseks, kuna isiku eelnevat käitumist arvestades on alust arvata, et ta hakkab

ka edaspidi väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Põgenemisohu hindamise näol on tege-

mist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis ja

hõlmab endas ka võimalust siseriiklikust menetlusest kõrvale hoiduda. Vabaduses viibides ei

hakka isik PPA-ga koostööd tegema, vaid asub end varjama, et lahkumiskohustusest kõrvale

hoida, või lahkub talle sobivasse liikmesriiki, kasutades ära Schengeni viisaruumis kehtivat

liikumisvabadust. Isiku varasem käitumine Euroopas näitab, et tal on olemas motivatsioon,

vahendid, kontaktid ja oskused liikuda ilma seadusliku viibimisaluseta Schengeni territooriu-

mil. Isiku varasemad hoiakud ja käitumine näitavad tema soovimatust lahkumiskohustust

täita, seega esineb põgenemisoht (VSS § 68 p 6). Kuigi Saksamaa kohaldas lahkumis-

ettekirjutusega isikule Schengeni alale sissesõidukeeldu ja isik on selle otsuse kätte saanud, ei

hoolinud ta sellest ning otsustas teadlikult ja ettekavatsetult reisida endale meelepärasesse

riiki. Isiku soov viibida ja töötada ebaseaduslikult Eestis ja / või Schengenis on suurem kui

tema lahkumisettekirjutuse täitmise soov. PPA-l puudub usaldus ja kindlus, et isik lahkub

vabatahtlikult Moldovasse. On usutav, et ta võib enda väljasaatmist hakata takistama ega tee

PPA-ga koostööd, asudes end varjama. Isik tunnistas vestluse käigus, et on mitmel korral

2(5)

3-25-889

seadusi rikkunud, tuttava kaudu endale Ukraina dokumendid ostnud ja neid Saksamaal

ebaseaduslikult töötades kasutanud. Samuti on isik viibinud teadlikult ilma seadusliku aluseta

Schengeni territooriumil. Seega on ta juba varem üritanud pääseda Schengeni alale ja töötada

ebaausal teel (võltsitud dokumente kasutades). Sellest järeldub, et isik ei soovi Schengeni alalt

lahkuda, ei tee koostööd ja püüab leida viise ebaseadusliku viibimise jätkamiseks Schengeni

alal. Isik on teadlikult kasutanud ära Schengeni viisavabaduse süsteemi ja kuritarvitanud

viisavabaduse nõudeid, samuti kasutanud siin viibitud aega ebaseaduslikult töötamiseks. Isiku

varasem käitumine näitab tema suhtumist ametivõimudesse ja edaspidi seaduse rikkumise

valmidust. Tema käitumine näitab selgelt tema meelestatust ja ükskõikset suhtumist Eesti

õiguskorda.

3.4. Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid (VSS § 10 lg 2),

kuna need ei taga tema lahkumise tulemuslikkust. Ta võib hakata väljasaatmise kandmisest

kõrvale hoiduma ja see raskendaks oluliselt tema väljasaatmist. Põgenemisohu korral ei

tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA

kohaldaks tema suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuna leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma

isiku varasem käitumine. PPA-l puudub isiku suhtes usaldus.

3.5. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus tema

turvalisuse ega tervisekaitse kaalutlustega. Samuti ei ole see ebaproportsionaalne taotletava

eesmärgi suhtes.

4. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Praegu kehtib isiku suhtes 5-aastane

sissesõidukeeld Schengeni alale ja sellest PPA oma toimingute tegemisel ka lähtus. Saksamaa

on rakendanud isiku suhtes rangemat sanktsiooni, millest järeldub, et isik ei täitnud Saksamaa

ametivõimude lahkumisettekirjutust tähtaegselt. Isik ei lahkunud Schengeni viisaruumist oma

koduriiki, vaid tuli teadvalt seadusevastaselt Eestisse, kus elas ja töötas ebaseaduslikult. Isik

ei ole teinud midagi selleks, et oma riigis viibimist seadustada. Seetõttu ei ole PPA-l isiku

vastu usaldust ja talle ei saa anda võimalust lahkumisettekirjutust vabatahtlikult täita. Kuna

isikul on olemas kehtiv pass, mis leiti tema elukohast, siis on võimalik ta eelduslikult 23

nädala jooksul välja saata. Senise kogemuse kohaselt ei ole Moldovaga

väljasaatmismenetluses probleeme olnud.

5. T.V kinnitas, et taotlus on talle arusaadav. Samuti tunnistas ta, et saabus ja viibis Eestis

ebaseaduslikult. Samas palus ta võimalust Eestist vabatahtlikult lahkuda. Ta täitis Saksamaalt

lahkumise kohustuse tähtaegselt. Ta ei teadnud, et Saksamaa kehtestatud sissesõidukeeld

kehtib kogu Schengeni alal. Arvas, et kehtib vaid Saksamaa osas.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. VMS § 43 lg 1 järgi peab välismaalasel olema Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks

viibimiseks seaduslik alus. VSS § 2 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema

seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.

7. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et isikul puudub seaduslik alus nii Eestis kui Schengeni alal

viibimiseks. Tema viibimisõigus on kaotanud kehtivuse ja tal oli kohustus lahkuda Schengeni

alalt hiljemalt 16.08.2024. Isik ei lahkunud, vaid jäi ebaseaduslikult Schengeni alale. Isik küll

lahkus Saksamaalt, kuid mitte Schengeni alalt. Isik kinnitas, et ta teadis, et tal puudub

seaduslik alus Eestisse tulemiseks, sellegipoolest tuli ta ebaseaduslikult Eestisse ning elas ja

töötas siin seadusevastaselt üle poole aasta. PPA esitatud selgituste ja tõendite kohaselt kehtib

3(5)

3-25-889

isiku suhtes 5-aastane Schengeni alale sissesõidukeeld. See keelab ka viibida sel ajal

Schengeni alal, sh Eestis.

8. VSS § 23 lg 1 p 1 järgi taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv

välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks, kui samas seaduses

sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma

kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on

eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht.

VSS § 23 lg 11 järgi annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks kuni 2 kuuks sama

paragrahvi lg-s 1 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole

võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhi-

mõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi

asjaolusid.

VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel

välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 6) välismaalane on

PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja

käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita; 7) välismaalane on sisenenud Eestisse

tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul.

9. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isik väidab, et ta ei

teadnud, et Saksamaa ametivõimude kohaldatud sissesõidukeeld kehtis kogu Schengeni alal.

Tema sai aru selliselt, et see keelas tal Saksamaale tagasi minna. Isegi kui lähtuda eeldusest,

et isik sai Saksamaa ametivõimude selgitustest ja otsustest ebaõigesti aru, pidi ta aru saama ja

kohtuistungil antud kinnituse kohaselt ka sai aru, et tal puudub igasugune seaduslik alus

Schengeni alal viibida ja Eestisse tulla. Tema viisavaba periood Schengeni alal viibimiseks oli

möödunud ja tal oli igal juhul kohustus oma kodukohariiki naasta. Isik tuli teadlikult ilma

õigusliku aluseta Eestisse, elas ja töötas siin ebaseaduslikult ega püüdnud oma siinviibimist ja

töötamist kuidagi seadustada. See näitab isiku suhtumist õiguskorda ja õigustab PPA usalda-

matust tema suhtes. Usaldamatust õigustab ka see, et isik hankis ja kasutas Saksamaal

töötades võltsitud Ukraina dokumente. Kohtu arvates oligi isiku eesmärgiks Euroopasse

elama ja töötama tulla. Sel põhjusel ei lahkunud ta viisavaba perioodi lõppedes ja Saksamaa

kohaldatud sissesõidukeeldu Schengeni alalt, vaid kuritarvitas Schengeni alal kehtivat

viisavabadust, et siirduda ebaseaduslikult teise Schengeni liikmesriiki ning seal edasi elada ja

töötada. Isiku ebaseaduslik tegevus Schengeni alal annab alust kahelda isiku kinnituses, et ta

on valmis vabatahtlikult Eestist lahkuma. Kohtu arvates on isiku eelnevat käitumist arvates

usutav, et isegi kui ta Eestist lahkub, ei lahku ta Schengeni alalt, vaid siirdub järgmisse riiki,

kus varjatult ning ebaseaduslikult elama ja töötama asuda. See ei ole aga lahkumiskohustuse

täitmine. Seetõttu on PPA viidatud põgenemisoht reaalne. Põgenemisohu prognoos tugineb

isiku enda varasemal käitumisel ja suhtumisel Schengeni alal kehtivasse õiguskorda.

10. Kuna isiku suhtes puudub usaldus ja esineb põgenemisoht, siis ei ole põhjust tema suhtes

leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada. Pole alust arvata, et need sunniksid teda lahkumis-

ettekirjutust täitma ja PPA-ga koostööd tegema, mille eesmärgiks on isiku tagasisaatmine

Moldovasse. Seega ei oleks nende kohaldamine eelduslikult tõhus. Kohus nõustub PPA-ga, et

arvestades isiku varasemat liikumist Schengeni alal, võib arvata, et isiku dokumentide hoiule

võtmine ei takistaks teda Schengeni alal ma soovi kohaselt ringi liikuda. Tal on piisavalt

motivatsiooni, vahendeid, oskuseid ja ilmselt ka tutvusi selleks, et Schengeni alal ringi liikuda

ja lahkumiskohustuse täitmist vältida, samuti et end ametivõimude eest varjata ja koda-

kondsusjärgsesse riiki naasmist vältida.

4(5)

3-25-889

11. Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid. Kohtu

hinnangul on isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik ja

proportsionaalne vahend tema väljasaatmise täideviimiseks. Puudub teave, et isiku

kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või

tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Eelduslikult ei kujune kinnipidamine

pikaajaliseks. PPA-ga koostöö tegemine muudab menetluse kiiremaks ja kinnipidamise aja

lühemaks. Kuna isikul on pass olemas, siis ei tohiks väljasaatmine kujuneda pikaajalise. Pole

põhjust arvata, et Moldova keelduks oma kodanikku tagasi võtmast. PPA selgituste kohaselt

ei ole neil seni Moldova ametivõimudega tagasivõtmise menetluses probleeme olnud.

Eelduslikult on võimalik isik 23 nädala jooksul Eestist välja saata.

12. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik

kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks

kui 2 kuuks. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinni-

pidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub

perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11

ja 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)