2-24-144283/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.04.2025, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)

Tsiviilasja number

2-24-144283

Hagi ese

TopTeam OÜ hagi Erisisustus OÜ vastu 1700,32 EUR

nõudes

Tsiviilasja hind

1700,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TopTeam OÜ (registrikood 14933706)

Lepinguline esindaja: Raul Marmor

Kostja: Erisisustus OÜ (isikukood 14971173)

Seaduslik esindaja: M. E.

Asi on lahendatud kirjalikus menetluses TsMS § 405 lg 1 p 7 kohaselt

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista kostjalt, Erisisustus OÜ-lt hageja, TopTeam OÜ kasuks välja põhivõlg

summas 1700,32 eurot.

5. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

6. Mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja menetluskulud summas 315 eurot.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lõikega 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. Hageja esitas 19.01.2025 hagiavalduse kostjalt 1700,32 euro välja mõistmiseks.

Hageja nõue põhineb asjaolul, et hageja teostas kostjale ajavahemikus 01.08.2023-

30.12.2023 mööblipaigaldusteenuseid Saaremaa Hariduse Gümnaasiumis ning kostja

on jätnud tööde eest osaliselt tasumata.

2. Kostja on 09.02.2025 esitanud kahe ja poole tunnise vahega kaks hagivastust, mis

asuvad vastavalt digitaaltoimiku lehel (dtl) 190 ja 193. Esimeses vastuses võtab kostja

hagi õigeks põhinõude osas ning vaidleb vastu üksnes viivisnõudele. Hilisemas

vastuses vaidleb vastu kogu nõudele, kuid jääb oma vastuväidetes sedavõrd

üldsõnaliseks, et kohtul ei ole võimalik võtta seisukohta kostja vastuväidete

põhjendatuse osas. Vaatamata kohtu selgitustele (dtl 194) ei ole kostja oma

vastuväiteid täpsustanud ega oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus menetleb hagi lihtmenetluses ja teavitas menetlusosalisi sellest 20.01.2025 menetlusse

võtmise määruses (dtl 183). Kohus hoiatas 20.01.2025 koostatud menetlusse võtmise määruse

sisupunktis 3, et kui teise poole faktiväitega ei nõustuta, tuleb selle kohta esitada

selgesõnaline ja põhjendatud vastuväide. Selle tegemata jätmisel eeldatakse faktiväite

omaksvõttu (TsMS § 231 lg 4). Üldsõnaline avaldus teise poole väidetega mittenõustumise

kohta pole piisav.

Lepingu olemasolu ja selle tingimused

Kohus loeb hagi lisadega 1 kuni 4 (dtl 142 kuni 145) tõendatuks hageja väite selle kohta, et

kostja tellis ajavahemikus 01.08.2023-30.12.2023 hagejalt mööblipaigaldusteenuseid (dtl 138

p 1).

Kohus loeb hagi lisadega 5 kuni 8 (dtl 146 kuni 149) tõendatuks, et hageja teostatud tööde

kokkulepitud maksumus oli 2125,40 eurot. Viimati nimetatud summa kohta hageja poolt

pakutud maksegraafikule on kostja vastanud, vaidlustamata võlgnetava summa suurust.

Kuna kostja ei ole eelnimetatud asjaolusid selgesõnaliselt vaidlustanud ning nende

vaidlustamise tahe ei nähtu kostja muudest avaldustest, siis loeb kohus need asjaolud TsMS §

231 lg 4 alusel kostja poolt omaks võetuks.

Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1

tähenduses. Vaidlus puudub tehtavates töödes, nende maksumuses ja tööde valmimises.

Poolte kohustuste täitmine

Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitusele oma etteheiteid hageja teostatud tööde kvaliteedile

esitanud. Sellest järeldab kohus, et kostjal ei ole vastuväiteid sellele, et hageja on teinud

hageja nõude aluseks olevad tööd valmis.

VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kohtu

hinnangul on hageja lepingust tulenevaid kohustusi täinud kohaselt ja töö valmis teinud,

kuivõrd kostja ei ole ei menetluse eelselt, ega ka kohtumenetluses esitanud ühtegi väidet

tööde puuduste kohta ega selle kohta, et mõni osa tööst oleks lõpetamata ning on nõustunud

arvetega ja lubanud nende tasumist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Seega rahuldab kohus hageja põhinõude summas 1700,32 eurot.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldab hageja nõude täielikult, siis jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu

315 eurot (dtl 206). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud, muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2).

Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 124 kohaselt 1700,32 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS)

§ 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 2000 eurot tasuda riigilõiv summas 315

eurot. Kohus loeb hageja põhjendatud ja vajalikuks kuluks riigilõivu summas 315 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli

kohtunik