2-24-5095/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

07.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-5095

Kohtuasi

G.Y Kase avaldus vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks ja avaldajale üleandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.11.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

H.R-i 21.11.2024 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja G.Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Paavo Paal

Puudutatud isik I H.R (isikukood XXX), lepinguline

esindaja advokaat Päivi Margna

Puudutatud isik II Y.D (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalja

Santaševa

Eestkosteasutus Saue vald (Saue Vallavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 07.11.2024 määrus muutmata.

2. Jätta H.R-i määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud H.R-i kanda ning lapsele määratud esindaja

kulud riigi kanda.

4. Mõista H.R-ilt välja menetluskulu 1088,85 eurot (käibemaksuga) G.Y kasuks.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb H.R-il tasuda kohtumääruse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-24-5095

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. G.Y (avaldaja, ema) esitas 28.03.2024 Harju Maakohtule avalduse vanemate ühise

hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks ja avaldajale üleandmiseks.

2. Avalduse kohaselt elavad avaldaja ja H.R (puudutatud isik I, isa) alaliselt lahus juba üle

kümne aasta. Y.D (puudutatud isik II, laps) on elanud alates vanemate kooselu lõppemisest

koos oma emaga. Avalduse esitamise tingis asjaolu, et vanemate vaheline koostöö last

puudutavas on osutunud võimatuks. Ka laps ise ei soovi, et isa osaleks tema hooldusõiguse

teostamisel, vaid soovib, et tema hooldusõigust teostaks kuni tema täisealiseks saamiseni

ainuisikuliselt tema ema. Tsiviilasjas nr 2-16-2633 kindlaks määratud isa ja lapse

suhtlemiskorda täitis isa kaootiliselt, tuues vahel lapse ette teatamata ettenähtust varem tagasi,

jättes lapse enda suhtluskorra ajal trenni viimata, samuti jättes lapse sageli üksinda ja isegi

söömata. Elatist tasub isa vaid täitemenetluse vahendusel.

2.1. Avaldaja hinnangul on isa ühist hooldusõigust kasutanud selleks, et sekkuda avaldaja

perekonnaellu lapsega seonduva ettekäändel, samuti on isa sekkunud lapse kooliga

seonduvasse viisil, mis on tekitanud nii ebameeldivust kui ka probleeme nii lapsele kui ka

tema emale. Tulenevalt isa suhtlusest nii ema, Q.R, Saue Vallavalitsuse kui ka kooliga, peab

laps käitumist talle piinlikkust valmistavaks. Laps ei soovi isaga suhelda ega soovi, et isa

osaleks tema hooldusõiguse teostamisel.

2.2. 2022. a toimus vahejuhtum koolis, kus laps proovis müügiautomaadist kätte saada seal

müüdavat toodet. Kooli õpetaja pani seda tähele ning kirjutas selle kohta vanematele nähtava

märkuse e-kooli keskkonda, kus pidas toimunut varguse katseks. Laps selgitas, et proovis

automaadist saada kätte asja, mille eest ta oli maksnud, kuid mida automaat talle ei olnud

väljastanud. Isa asus toimunust teada saades nõudma e-kooli keskkonnas agressiivsel ja

ähvardaval toonil selgitusi õpetajalt ja kooli psühholoogilt ning esitas kirjaliku nõude tasuda

lapsele tekitatud moraalse kahju eest 300 eurot isa isiklikule pangaarvele. Taoline pöördumine

tekitas lapse kooli direktori ja õpetajate poolt ebameeldivust nii koolis personalile kui ka

lapsele endale ja tema emale.

2.3. Avaldaja täpsustas 31.07.2024 seisukohas, et hooldusõiguse üleandmine emale on

vajalik, kuna vanemad elavad lahus, laps elab emaga, siiani on kõiki lapsega seonduvaid

küsimusi otsustanud ema ainuisikuliselt; laps ei soovi isaga suhelda ega soovi, et isa osaleks

teda puudutavate küsimuste otsustamisel; lapse isa ei osale hooldusõiguse teostamisel

konstruktiivselt, mh ei ole ta andnud nõusolekut lapse uue elukoha registreerimiseks.

Hooldusõigust teostades on lapse isa teinud seda avaldaja ja lapse hinnangul ebakohasel viisil.

Vanemate vahelised suhted on pingelised, mistõttu pole mõistlik eeldada, et ühiselt ja

üksmeeles lapse hooldusõigust edaspidi teostatakse, kasvõi osaliselt. Lapse

ainuhooldusõiguse üleandmine emale on lapse huvides. Avaldaja ei ole teinud lapsega

suhtlemisel takistusi, laps ise ei soovi oma isaga suhelda. Avaldaja on varasemalt esitanud

maakohtule kaks suhtluskorra kindlaksmääramise avaldust, et suhtlemine toimuks

2-24-5095

korrapäraselt ja oleks kõigi asjaosaliste huvidega arvestav. Isa tegevus häirib last, kes tunneb

isa tegevuse pärast häbi.

Menetlusosaliste seisukohad

3. Saue Vallavalitsus ei toetanud avaldaja avaldust. Pere hooldus- ja ülalpidamisküsimustega

on 2016–2019. a tegelenud erinevate linnaosade lastekaitsespetsialistid. Aastatel 2018–2021

on ema korduvalt teavitanud Tallinna linna lastekaitsespetsialiste, et laps ei soovi isaga

suhelda või isa juurde minna kuigi ema on last pidevalt motiveerinud seda tegema. Saue

Vallavalitsusel on perega kokkupuude alates 2021. a oktoobrist, kui laekus Lasteabi teade, et

isa ei saa piisavalt oma lapsega suhelda, sest ema keelab.

3.1. Saue Vallavalitsus on alates 2021. a sügisest andnud mõlemale vanemale korduvalt

soovitusi vanemliku koostöö soodustamiseks, lapse ja vanema suhte hoidmiseks, täiendavatel

vanemlust toetavatel koolitustel/toetusgruppides osalemiseks. Lastekaitsespetsialist on

koostanud isale konkreetse tegevuskava, kuidas toetada/taastada isa ja lapse suhet ning

lapsevanema vanemlikke oskusi. Lastekaitsespetsialist on vanemliku koostöö soodustamiseks

soovitanud vanematele perelepitust, mis lõppes edutult, osalemist vanemlusprogrammides,

ATH vanemate tugigrupis ja regulaarset individuaalset psühholoogilist nõustamist. Saue

Vallavalitsusele teadaolevalt on isa käinud ühe korra psühholoogi vastuvõtul ning osalenud

ühel ATH lapsevanemate tugigrupi kohtumisel (lapsevanem ei pidanud seda enda jaoks

vajalikuks). Samuti ei ole Saue Vallavalitsusele teadaolevalt isa osalenud

vanemlusprogrammides. Ema suunati 2023. a augustis viieks korraks tasuta EELK

Perekeskuse nõustamisteenusele, kus ta Saue Vallavalitsusele teadaolevalt ei osalenud. Ema

ei ole soovinud osaleda ATH lapsevanemate tugigrupis, sest on enda sõnul läbinud tugiisiku

koolituse ning omab ATH alaseid teadmisi ja oskusi. Ema ei ole Saue Vallavalitsusele

teadaolevalt osalenud vanemlusprogrammides.

3.2. Saue Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist vestles kohtumenetluse raames lapse arvamuse

väljaselgitamiseks lapsega individuaalselt. Laps on teadlik, et tema ema on esitanud kohtule

avalduse otsustusõiguse saamiseks viibimiskoha jm küsimustes. Laps tõi välja, et temale

sobib, kui tema emal on otsustusõigus tähtsamates küsimustes. Lastekaitsespetsialist selgitas,

et ema taotleb kohtu kaudu hooldusõiguse täielikku lõpetamist ja emale üleandmist ning

selgitas lapsele, mida tähendab osaline ja täielik hooldusõiguse lõpetamine, otsustusõiguse

andmine ning mis on nende erinevused. Samuti selgitati lapsele lapse ja vanema suhtlemise

säilimise õigust. Laps kinnitas lastekaitsespetsialistile, et tema jaoks ei ole vahet, kas tema isal

on tema suhtes hooldusõigus või mitte, sest isa ei ole tema eest otsuseid teinud või takistanud

temal ja emal otsuste tegemist. Laps kirjeldas, et kõik otsused teevad nemad emaga koos nii,

et noor räägib emaga asjad läbi. Laps ei soovi endiselt, et tema isa sekkuks tema tegemistesse,

kuid noore sõnul on ta: „valmis pärast põhikooli eksamite perioodi oma isa numbri

blokeeringu telefonist eemaldama ja andma isaga suhtlusele veel ühe võimaluse.“

3.3. Menetluses on väga oluline arvestada ja mõista, et tegu on 16-aastase noorega, kelle

arvamusega tuleb vanematel arvestada ning kellega koos tuleb vanematel last puudutavaid

otsuseid vastu võtta. Laps tajub ja tunneb, et tema ema on see inimene tema elus, keda tema

usaldab. Noorel ei ole olnud enda soovil üle aasta suhtlust oma isaga. Vanemate vahel puudub

vanemlik koostöö ning nad ei ole võimelised ka edaspidi vanemlikku positiivset koostööd

tegema, kuid sellest hoolimata ei ole noore jaoks ja tema suhtes jäänud olulised otsused

tegemata. Laps on võimeline võtma vastu eakohaseid otsuseid enda elu puudutavates olulistes

küsimustes ning on võimeline eakohaselt arutlema tema jaoks oluliste otsuste tegemist oma

emaga, kes on lapse peamine hooldaja. Lapse sõnul ei takista tema isa nende otsuste tegemist.

2-24-5095

Saue Vallavalitsusele teadaolevalt ei ole hetkel selliseid põhistatud asjaolusid, mille tõttu peab

kohus lapse suhtes vanemate ühise hooldusõiguse täielikult lõpetama. Ema on viimased

aastad edukalt koos lapsega kõik vajalikud otsused teinud ning isa ei ole neid otsuseid

lastekaitsespetsialistile teadaolevalt takistanud. Lapsevanemate vahel ei ole hetkel vaidlusi

noore tervise, hariduse ja elukoha küsimustes. Samuti ei ole kumbki vanem käesoleva

kohtumenetluse raames nendes küsimustes/muredes pöördunud lastekaitsespetsialisti poole.

Lapse rahvastikuregistrijärgne elukoht on jäänud pere vanale aadressile ning selles osas

peavad vanemad tegema rahvastikuregistris vajalikud toimingud, et noore elukoht kattuks

lapse tegeliku ehk ema elukohaga, kus laps tegelikult elab. Saue Vallavalitsusele teadaolevalt

ei ole ema seda toimingut rahvastikuregistris teinud, mistõttu ei ole Saue Vallavalitsuse

hinnangul lapsevanemate vahel konflikti ka lapse elukoha küsimustes.

4. Lapsele määratud esindaja leidis, et vanematel on probleemid mitte hooldusõiguse

teostamise osas, vaid lapsega suhtlemise korras. Avaldaja ei too avalduses esile asjaolusid,

mille alusel on võimalik teha järeldust, et vanematel on erimeelsused hooldusõiguse

teostamise osas. Seega esindaja ei toetanud esitatud avaldust. Isaga vestluse käigus selgus, et

isa ei ole nõus ema poolt esitatud avaldusega ja ei soovi ühise hooldusõiguse lapse suhtes

lõpetamist. Isa selgitas esindajale, et tal on raskused lapsega suhtlemisel ja see võimalus

puudub hetkel täiesti. Isa soovib osaleda lapse elus ja temaga kohtuda.

5. Isa vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Isa leidis, et on pärast

vanemate kooselu lõppu püüdnud säilitada lapsega suhteid ja osaleda tema elus, kuid ema

teeb selleks takistusi. Elatist on isa tasunud vastavalt võimalustele ja teinud kohtutäituriga

koostööd. Isa on otsinud aktiivselt võimalusi lapsega suhtlemiseks ja teinud koostööd

lastekaitsega. Lapse soovid on isale arusaadavad, kuid ta leiab, et olukorda saab parandada

perenõustamise läbi. Väited agressiivse käitumise kohta on liialdatud. Lepitusmenetlus nurjus,

kuna ema ei tulnud kohtumisele.

6. Laps selgitas 01.10.2024 ärakuulamisel, et ta soovib, et kohus avalduse rahuldaks ning

annaks hooldusõiguse emale. Last häirib, et ärakuulamisel viidati vajadusele säilitada lapse

side isaga, kuid tema arvamust sealjuures ei arvestatud. Laps ise ei soovi isaga suhelda ega ole

seda teinud juba aasta aega. Suhtlus lõppes pärast koolis toimunud intsidenti, mil isa võttis e-

kooli keskkonna kaudu ühendust õpetajatega ja tekitas oma käitumisega lapses piinlikkust.

Suhtlus lõppes põhjusel, et isa on püüdnud järjekindlalt ässitada last tema ema ja kasuisa

vastu, kellega lapsel on lähedased suhted. Enne vanemate lahkuminekut tegeles lapsega

peamiselt ema, isa pigem mängis arvutimänge. Kui emaga võeti koos ka huvitavaid asju ette,

siis laps ei mäleta, et ta oleks isaga midagi koos teinud. Pärast vanemate lahkuminekut juhtus

sageli, et isa võttis ta enda juurde, kuid ei tegelenud temaga ja läks ise ära. Laps vajas abi

koolitöödes ning isa seda abi ei pakkunud. Isa juures viibimiste korral jäid niimoodi kodused

õppimised sageli tegemata ning õppeedukus langes. Laps ei pea suhtluse taastamist lähiajal

võimalikuks. Pikas perspektiivis võiks isa tegeleda enesearendamisega (püsiv töökoht,

võimalik psühholoogiline abi või nõustamine), kuid enne kümne aasta möödumist laps ilmselt

temaga suhtluse taastamist võimalikuna ei näe. Laps leiab, et on suuteline enda tervise

küsimuses tegema ise otsuseid, kuid talle sobib ka kui ema osaleb nende otsuste tegemisel. Isa

ei tohiks osaleda. Lapsel ei ole küll kavas kooli vahetada, kuid kooliga seonduvalt on tal

ikkagi mure – ta ei taha, et isa jälle tema kooliga ühendust võtab. Automaadi intsident ei

olnud ainus. Juhtus, et õpetaja kirjutas talle täiesti õigustatult märkuse, mida isa hakkas

õpetajale kommenteerima, tegelikest asjaoludest teadmatuses viibides. See tekitas lapses palju

piinlikkust. Varasemad intsidendid toimusid koolides, kus õpetajad teda juba tundsid ning

asjad lahenesid. Lapsel on aga mure, et midagi sellist võib korduda uues koolis, kus õpetajad

2-24-5095

teda veel ei tunne. Seetõttu sooviks ta, et isa ei teeks endale ligipääsu kooli teabele. Reisimise

küsimuses ei peaks kindlasti olema isa nõusolek vajalik.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus rahuldas 07.11.2024 määrusega ema avalduse osaliselt, lõpetas vanemate

ühise hooldusõiguse osaliselt ning andis emale ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha (sh

elukoha) määramise, tervise ja hariduse osas. Maakohus märkis, et emal on kohtumääruse

alusel lapse esindusõigus resolutsiooni p-s 2 nimetatud küsimustes. Maakohus piiras kohtu

omal algatusel isa ligipääsu lapse õppekorralduskeskkonnale. Menetluskulud jäeti

menetlusosaliste endi kanda ning lapsele määratud esindaja kulu riigi kanda.

8. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esines praeguses asjas alus vanemate ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Maakohus ei saanud jõuda järeldusele, et isal puudub

huvi hooldusõiguse teostamiseks. Samas ei saanud pidada seda huvi kuigi sisuliseks, õigemini

ei nähtunud kohtule, et taolise huvi keskmes on lapse õiguste tagamine ning et isa oleks kuigi

palju huvitatud vanema kohustuste täitmisest (ja teha seda lapse huvidega kooskõlas). Kuigi

Saue Vallavalitsus selgitas 15.05.2024 seisukohas (mis on isale tehtud e-toimikus nähtavaks

16.05.2024), et vanematel on kohustus tagada, et lapse elukoht rahvastikuregistris vastaks

tegelikkusele, siis kinnitas isa veel 01.10.2024 ärakuulamisel, et tal puudus seni selgus, miks

on üldse vaja rahvastikuregistri kannet muuta. Vanema kohustuse täitmata jätmine ka pärast

selget viidet selle vajalikkusele ei viita lapse huvidega kooskõlas tegutsemisele. Ka on

lastekaitse andnud isale (tulutult) korduvalt juhiseid, mida teha isa ja lapse suhte

parandamiseks ning suunanud teda vanemakoolitusele ja ATH lapsevanemate tugigrupi

kohtumisele (isa ei pidanud osalemist vajalikuks). Samuti on ülalpidamise andmine toimunud

vaid sundtäitmise korras. Eeltoodust nähtub, et isa arusaam vanema kohustustest on puudulik

ning ta ei ole valmis kuulama ja aktsepteerima ka teiste soovitusi, suurendamaks enda

suutlikkust käituda lapse huvidest lähtuvalt. Hooldusõigus hõlmab endas nii õiguseid kui ka

kohustusi, nt kohustust hoiduda lapse huvide kahjustamisest. Näis, et eeskätt huvitavad isa

vaid vanema õigused.

9. Maakohus märkis, et vaidlus puudus selles, et vanemate omavahelised suhted on

pingelised, koostöö puudub ning kokkuleppeid ei ole võimalik keeruliste suhete tõttu

saavutada. Pingelised suhted ja vägivallaga ähvardamine nähtub näiteks isa poolsetest

avaldaja nooremat last puudutavatest ähvardustest: „Kui Q. mu poega rahule ei jäta läheb W.

katki“ ja „Minu jaoks ei ole see ok samamoodi nagu kui W. auto alla jääb ei ole ok“ (dtl 108–

109). Neid avaldusi ei ole võimalik tõlgendada teistmoodi kui ähvardustena. Seda isegi juhul,

kui isa avaldas midagi sellist vaid n-ö suusoojaks, tegelike kavatsusteta. Vanem ei pea olema

kohustatud suhtlema lapse teise vanemaga olukorras, kus teine vanem kasutab enda soovide

saavutamiseks vaimset vägivalda.

10. Maakohus leidis, et lapse elus ei jää hetkel ühise hooldusõiguse tõttu midagi olulist

otsustamata. Elukoha aadress on küll rahvastikuregistris seni muutmata ega vasta

tegelikkusele, vaatamata ema poolt taotluse esitamisele. Samas ei saa välistada, et tulevikus

tekib vajadus mõne nõusoleku küsimiseks. Põhjendatud ei ole, kui nõusoleku vajaduse korral

tuleb püüda arutada nõusoleku eset lapsevanemaga, kelle osalemise otsustamisprotsessis on

hetkel 16-aastane laps soovinud välistada. Taolisi otsustuskohti võib tekkida nii hariduse

küsimuses (kui lapsel peaks tekkima vajadus vahetada kooli), reisimise küsimuses kui ka

tervise valdkonnas. Esitatud teabest nähtub selgelt, et isa ei ole suuteline tegema last

puudutavaid otsuseid, lähtudes lapse huvidest ja jätma enda huvid tagaplaanile. Ilmekaks

näiteks on keeldumine breketiravi maksumuse hüvitamisest põhjusel, et hambumuse

2-24-5095

probleem on ilmselt pärit ema suguvõsast, sest isa suguvõsas olevat kõigil hambad sirged.

Maakohtu hinnangul ei olnud avalduse rahuldamine vastuolus lapse huvidega. Praegusel juhul

ei vaidle 16-aastane laps vastu vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisele, vaid on avaldanud

selleks selgelt ja argumenteeritult soovi.

11. Olenemata sellest, kas lapse praegune soovimatus isaga suhelda ja seisukoht

hooldusõiguse küsimuses on tekkinud iseseisvalt või emapoolse mõjutuse tulemusena (mis

ilmselt ei ole siiski põhistatud, arvestades lapse mõistlikke selgitusi isapoolse ässitamise kohta

ema ja tema abikaasa vastu) tuleb arvestada lapse kindlat soovi, et isa ei peaks osalema last

puudutavate küsimuste otsustamisprotsessis. Sedavõrd suure inimese puhul ei ole enam

mõeldav, et otsused teeb vanem ainuisikuliselt, lapsega eelnevalt arutamata. Seega on vajalik

kaasata kõigi otsuste tegemise protsessi ka laps ise. Kui võimaldada isale õigust osaleda

taolistes otsustes selleks, et isal säiliks veel mingisugunegi kontakt lapsega, siis mõjuks

taoline pealesunnitud suhtlus pigem lapse karistamisena. Lapse sundimine isaga suhtlema isa

hooldusõiguse teostamise kaudu oleks lapse huvide vastane. Samuti ei ole põhjendatud, kui

alaealist puudutavate otsuste vastuvõtmisel osaleks vanem, kel puudub olematu suhtluse tõttu

ülevaade lapse elust, tema spetsiifilistest vajadustest ja eripäradest ning kes ei ole ka näidanud

seni üles huvi teadmiste omandamiseks lapse terviseprobleemidega seonduvalt.

12. Maakohus leidis, et kuna vanemate vahel on vaidlus last puudutavas olulises küsimuses

(elukoha registreeringu osas), võimalik on ka vaidluste tekkimine viibimiskoha määramise

osas üldiselt, samuti tervise ja hariduse osas ning laps ise ei soovi, et isa osaleks teda

puudutavate otsuste tegemisel, siis oli põhjendatud avaldus rahuldada osaliselt, s.o lõpetada

vanemate ühine hooldusõigus vajalikus ulatuses (viibimiskoht, haridus, tervis) ning anda

selles osas ainuhooldusõigus üle emale. Avaldaja puhul on ka oluliselt suuremal määral

täidetud perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 3 kohased eeldused.

13. Maakohus märkis, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine hariduse osas ei tähenda,

et isal puuduks õigus saada teavet haridusega seonduva kohta, tal puudub vaid igakordne

otsustusõigus. Maakohus arutas menetlusosalistega ärakuulamisel võimalust, et haridusega

seonduvalt ei piisa lapse huvide kaitseks muudatustega hooldusõiguses ning võimalik on

kohaldada vajalikke abinõusid kohtu omal algatusel. Maakohtu hinnangul oli põhjendatud

piirata isa juurdepääsu lapse õppekorralduskeskkonnale tagamaks lapse huvide kaitset. 16-

aastasele noorele inimesele hingerahu ja stabiilsuse tagamiseks (mis on ilmselt eriti oluline

ATH diagnoosiga noorukile) on kohane ja vajalik võtta kasutusele abinõud, mille puhul ei pea

laps viibima pinges isa poolsete võimalike avalduste esitamise hirmus. Seda enam, et 16-

aastane põhihariduse omandanud isik ei ole ka enam koolikohustuslik, tegemist on

vabatahtliku hariduse omandamisega ning enam ei ole vajalik vanemapoolne tugi

koolikohustuse täitmiseks. Teabele ligipääsu piiramine ei takista vanemal toetada lapse

koolikohustuse täitmist (kuna sellist kohustust enam pole). Samuti on 16-aastane juba täiesti

võimeline vastutama ise enda õppetegevuse eest. Eeltoodu ei välista üldse teabe saamist lapse

õppe kohta, kuid eelduslikult on olemas vajalik teave kooli veebilehel.

14. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda ning lapse esindamise kulud riigi kanda, kuivõrd menetluskulude

lapse kanda jätmine ei oleks õiglane.

Määruskaebus

15. Isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus

rahuldas ema avalduse ning teha vaidlustatud osas uus määrus, millega jätta ema avaldus täies

2-24-5095

ulatuses rahuldamata või saata asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Isa palub jätta

kõik menetluskulud ema kanda. Isa märgib, et ei vaidlusta maakohtu määrust osas, millega

maakohus jättis lapsele määratud esindaja kulud riigi kanda.

16. Isa leiab, et maakohus ei ole lahendi tegemisel arvestanud kohaliku omavalitsuse ega

lapse esindaja seisukohti. Nii Saue vald kui ka lapse esindaja leidsid, et ühise hooldusõiguse

lõpetamine ei ole põhjendatud, kuna probleem ei seisne mitte hooldusõiguslikes küsimustes,

vaid suhtluskorda puudutavas. Samuti leiavad nii Saue vald kui ka lapse esindaja, et lapse

huvides on ühise hooldusõiguse teostamine täies ulatuses mõlema vanema poolt.

Kohtumäärusest ei selgu, miks on maakohus jätnud arvesse võtmata lapse huve esindama

määratute seisukohad. Seega on kohus ennatlikult lõpetanud vanemate ühise hooldusõiguse,

mis ei ole kohtupraktikaga kooskõlas.

17. Maakohus on lahendit tehes suuresti tuginenud asjaolule, et laps ise ei soovi, et vanematel

oleks ühine hooldusõigus. Lapse tahe ja lapse parimad huvid ei ole kattuvad mõisted. Kohus

ei saa määrata, et isa panus lapse elu korraldamisse toimub üksnes lapse nõusolekul ja

arvestades lapse soovidega. Vanemad kasvatavad lapsi, mitte vastupidi. Samuti ei saa eirata

asjaolu, et laps (eriti teismelised) kohandub muutunud olukorraga ja selle sees võivad tema

mõtted ja tunded pidevalt muutuda. Ühise hooldusõiguse säilitamine on eeldus ning seda,

miks ühist hooldusõigust on vaja muuta, tuleb selgelt ja arusaadavalt põhjendada ja kaaluda,

sest selliselt sekkub kohus oluliselt vanema hooldusõiguse teostamisse. Üksnes asjaolu, et

ema ei soovi subjektiivsetel põhjustel ühist hooldusõigust teostada, ei tähenda, et selline

lahendus on lapse huvides.

18. Isa möönab, et lapse elukoha ümber registreerimisega on olnud segadus, kuid seda üksnes

seetõttu, et isa ei mõistnud selle vajadust. Tänu lastekaitsespetsialisti ning lepingulise esindaja

selgitustele mõistab isa elukoha vahetuse vajalikkust. Seega ei olnud tegemist isa pahatahtliku

keelamisega vahetada registrijärgset elukohta, vaid pigem inimliku teadmatusega. Samuti on

lapse isa kinnitanud kohtumenetluse käigus, et annab nõusoleku elukoha registreerimiseks.

19. Ema hooldusõiguse avaldus on suunatud tulevikku, sest pooleliolevaid last puudutavaid

vaidlusi vanematel hetkel ei ole. Maakohtul tuli võtta seisukoht, kas lapse huvides võib olla

piirata isa hooldusõigust ulatuslikumalt tulevikku suunatult. Tulevikku suunatud last

puudutavad otsused (elukoha vahetus, võimalik kooli vahetus või mõni tervist puudutav

otsustus) tuleb üle vaadata siis, kui selleks esinevad konkreetsed asjaolud, mitte oletuslikult

ega ennatlikult. Isa hinnangul ületas maakohus seadusega kohtule antud kaalutlusõiguse piire.

Maakohus on lahendi tegemisel lähtunud üksnes lapse huvidest ega kaalunud vajalikul määral

isa õigusi ega põhjendanud oma seisukohti jälgitavalt. Maakohus jättis hindamata kogutud

tõendid ega tuvastanud asjas tähtsust omavaid elulisi asjaolusid. Lisaks pole maakohus

pööranud piisavat tähelepanu isa põhjendustele, miks ta ei andnud elukoha muutmises

nõusolekut.

20. Maakohus ei tuvastanud, et vanemate vahel oleks ületamatuid erimeelsusi seonduvalt

lapse tervise küsimustega. Samas kohus ei saanudki lapse tervist puudutavaid erimeelsusi

tuvastada, kuna neid ei esine. Asjaolu, et isa ei ole täies ulatuses läbinud ATH-diagnoosiga

laste vanematele suunatud koolitust, ei tähenda, et isa ei saaks vastavast diagnoosist aru või

keelduks last selles osas abistamast või ravi võimaldamast. Ainuüksi sel põhjusel, et ema ei

kaasa isa lapse tervisega seotud otsustustesse ja isa seda ka ei nõua, ei anna alust isa

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Kui selline vaikiv kokkulepe vanemate vahel ei

kahjusta lapse huve, vaid vastupidi, loob tema kasvamiseks rahulikuma keskkonna, saab

tegemist olla aktsepteeritava ühise hooldusõiguse toimimisega. Sarnaselt tervisega seotud

2-24-5095

küsimustega ei tuvastanud maakohus ka vanemate vahelisi sisulisi erimeelsusi lapse hariduse

küsimuste lahendamisel. Selles valdkonnas tõi ema esile üksnes koolis toimunud vahejuhtumi

aastal 2022. Selline erimeelsus ei ole hooldusõiguse lõpetamise aluseks. Siiani on ema

vastavalt oma tahtmisele saanud lapse kooli vahetada, ilma et tal oleks olnud vajadus lapse isa

nõusoleku järele. Sellises olukorras ei ole alust eeldada, et vanemate vahel peaks tekkima

ületamatuid erimeelsusi ka tulevikus.

21. Veelgi enam ei ole probleemid suhtluskorra osas aluseks PKS § 137 kohase vanema

hooldusõiguse lõpetamiseks. Vanemate erimeelsusi on võimalik lahendada suhtluskorra

muutmise kaudu, millele maakohus tähelepanu ei pööranud. Väga suureks probleemiks on

olnud lapse ja isa piisava suhtluse tagamine. Ema käitumise pinnalt jääb mulje, et ta leiab

endal olevat ainuõiguse lapsele ning just tema on ainus vanem, kes teab, mis on lapsele hea.

On ilmne, et laps võib kaotada kontakti teise vanemaga, kuivõrd ta elab igapäevaselt ema

mõjuväljas.

22. Isa on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta tervikuna ema kanda. Ema on teadlikult ja

tahtlikult tekitanud olukorra, kus isal on tulnud kasutada kõiki seaduslikke vahendeid oma

lapse nägemiseks ja temaga koos olemiseks. Juhul, kui ema oleks käitunud menetlusnorme

järgides, heas usus, lapse õigusi mitte rikkudes, ei oleks ükski kantud kuludest vajalik olnud

või oleks märkimisväärselt väiksemas mahus.

Menetlusosaliste seisukohad

23. Saue valla lastekaitsespetsialist leiab, et ei toeta määruskaebuse rahuldamist ning seda

põhjusel, et suhted vanemate vahel on äärmiselt pingelised ja seda määral, mis kahjustab

noore inimese heaolu. Laps avaldas kohtus ärakuulamisel oma seisukoha ning lähtuvalt tema

vanusest on asjakohane sellega arvestada. Suhtluskorra ja hooldusõiguse vahel puudub

põhimõtteliselt seos. Tegemist on kahe erineva vanemliku õiguse ja kohustusega. Juhul, kui

vanemalt on hooldusõigus ära võetud, siis see ei tähenda, et vanem ei võiks oma lapsega

suhelda. Samas on laps jätkuvalt kinnitanud nii lastekaitsespetsialistidele kui ka kohtule, et ta

ei soovi oma isaga suhelda. Kui laps on 14-aastane või vanem, on tema enda soov väga

olulise kaaluga. Ei ole välistatud, et lapse ja isa vaheline suhtlus taastub, kuid hetkel tuleb

lapsele anda aega ja hingamisruumi ning mitte survestada teda rohkem antud küsimustega, et

mitte vastasseisu suurendada.

24. Lapse esindaja oli 24.05.2024 esitatud seisukohas arvamusel, et vanematel on probleemid

mitte hooldusõiguse teostamise osas, vaid lapsega suhtlemise korra osas. Esindaja seisukoht

selles osas ei ole muutunud. Peale seisukoha kohtule esitamist toimus esindajal kohtumine ja

vestlus lapsega ilma ema juuresolekuta. Laps väljendas selgelt seisukohta, et ta ei soovi, et isa

teostaks tema suhtes hooldusõigust ning võtaks vastu otsuseid seonduvalt tema

elukorraldusega. 01.10.2024 toimunud ärakuulamisel ei olnud lapse seisukoht muutunud.

Peale kohtumääruse tegemist edastas esindaja kohtumääruse lapsele ning palus teada anda,

kui laps ei ole lahendiga nõus. Laps ei teatanud esindajale, et tal on soov määruskaebust

esitada, mistõttu eeldab esindaja, et laps on kohtulahendiga rahul. Kuna esindajal tuleb

lähtuda lapse arvamusest ja soovist, siis ei toeta lapse esindaja määruskaebuse rahuldamist.

25. Ema palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud isa kanda, sh mõista isalt välja ema poolt kantud menetluskulud.

Määruskaebuse etteheited materiaalõiguse väära kohaldamise osas on üldsõnalised ning

osaliselt vasturääkivad. Ühelt poolt heidetakse maakohtule ette, et viimane ei ole

materiaalõigust õigesti kohaldanud, teisalt jälle, et kohus on arvestanud asjas lapse huve,

2-24-5095

mistõttu tekib küsimus, kelle huve oleks maakohus pidanud peale lapse huvide arvestama.

Määruskaebuse kohaselt oleks kohus pidanud rohkem arvestama isa huvidega, mis ei ole

põhjendatud. Arvestades kasvõi asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-23-1491 on Harju Maakohus

muutnud isa suhtluskorda lapsega selliselt, et suhtlus toimub üksnes siis, kui laps seda soovib.

Maakohtu põhjendused on kooskõlas uuritud tõendite ja kindlaks tehtud asjaoludega.

Avalduse esitamist ei tinginud asjaolu, et isa ei andnud nõusolekut lapse uue elukoha

kandmiseks rahvastikuregistrisse. Ema esitas avalduse, sest on juba aastaid ainuisikuliselt

otsustanud last puudutavaid küsimusi, isa ei ole senini enda soovimatuse tõttu osalenud lapse

hooldusõiguse teostamisel ning viimasel ajal on isa kasutanud oma õigust teostada

hooldusõigust viisil, mis häirib ja on ebakohane nii ema kui ka lapse jaoks. Ka keskmine

mõistlik inimene peaks käsitlema isa tegevust häirivana. Maakohus ei ole asja lahendamisel

seotud tuginenud ühegi menetlusosalise arvamusega. Maakohus on väga selgetele

seisukohtadele ning on üksikasjalikult ka nendele seisukohtadele tuginemist selgitanud ja

põhjendanud. Iseenesest tuleb nõus olla väitega, et alaealise soovid ja tema huvid ei pruugi

alati ilmtingimata kattuda. Samas ei ole välistatud, et alaealise soov tema hooldusõiguse

korraldamisel ongi tema parimates huvides. Ema hinnangul see täpselt nii ongi – lapse soov

hooldusõiguse korraldamiseks on tema parimates huvides. Ei ole tõenäoline, et asjade

korraldus, mis on oma olemuselt lapsele vastuvõetamatu, hakkaks tegelikkuses toimima.

Lapse ja isa suhtlus on juba lakanud ning ilmselt seda lähiajal taastada ei õnnestu.

Määruskaebuse taotlus jätta kõik menetluskulud ema kanda on põhjendamatu. Määruskaebuse

etteheited ema aadressil ei ole tõesed ning isa ei ole oma väiteid tõendanud. Sellised etteheited

ei ole ka asjakohased, kuivõrd käesolevas tsiviilasjas käsitletakse hooldusõiguse küsimust,

aga mitte suhtluskorda.

Menetluse edasine käik

26. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus

rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. TsMS § 667 lg 3 kohaselt lahendab

ringkonnakohus määruskaebuse kirjalikus menetluses, sest ei pea praegusel juhul vajalikuks

kohtuistungit korraldada. TsMS § 659 ja § 654 lg 6 kohaselt nõustub ringkonnakohus

maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

28. Puudutatud isik I leiab, et maakohus ei ole lahendi tegemisel arvestanud kohaliku

omavalitsuse ega lapse esindaja seisukohti ning on tuginenud asjaolule, et laps ise ei soovi, et

vanematel oleks ühine hooldusõigus. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Esiteks, TsMS § 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Teiseks, on

maakohus lähtunud asja lahendamisel õigesti Saue Vallavalitsuse seisukohast, et antud

menetluses on väga oluline arvestada ja mõista, et tegu on 16-aastase noorega (käesoleva

määruse tegemise ajal juba 17-aastasega), kelle arvamusega tuleb vanematel arvestada ning

kellega koos tuleb vanematel last puudutavaid otsuseid vastu võtta. Maakohus on õigesti

viidanud ka PKS § 137 lg 2 p-le 1 ning leidnud, et praegusel juhul ei vaidle 16-aastane laps

vastu vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisele, vaid on avaldanud selleks selgelt ja

argumenteeritult soovi. Veel enam tuleb PKS § 123 lg 1 kohaselt kohtul lahendi tegemisel

2-24-5095

lähtuda esmajoones lapse huvidest, mitte vanemate huvidest. Kolleegiumi hinnangul ei anna

määruskaebuse väited alust asuda teistsugusele seisukohale eriti olukorras, kus nii

eestkosteasutus kui ka lapse esindaja ei toeta määruskaebuse rahuldamist. Ringkonnakohus

nõustub eestkosteasutusega, et laps on avaldanud kohtus ärakuulamisel oma seisukoha ning

lähtuvalt tema vanusest on asjakohane sellega arvestada.

29. Puudutatud isiku I hinnangul on vanemate erimeelsusi võimalik lahendada suhtluskorra

muutmise kaudu ning maakohus ei ole tuvastanud vanemate vahel ületamatuid erimeelsusi

lapse tervise ja hariduse küsimuste lahendamisel, mille tõttu on maakohus ületanud seadusega

kohtule antud kaalutlusõiguse piire. Esmalt leiab ringkonnakohus, et Harju Maakohus on

27.05.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-1491 juba muutnud Harju Maakohtu 08.04.2016

määrusega tsiviilasjas nr 2-16-2633 kehtestatud suhtluskorda ning määranud, et lapse ja isa

vahelised kohtumised toimuvad vaid lapse soovi korral ning lapsele sobival ajal ja kohas.

Teiseks on maakohus õigesti märkinud, et kuna vanemate vahel oli vaidlus last puudutavas

olulises küsimuses (elukoha registreeringu osas), võimalik on ka vaidluste tekkimine

viibimiskoha määramise osas üldiselt, samuti tervise ja hariduse valdkonnas ning laps ise ei

soovi, et isa osaleks teda puudutavate otsuste tegemisel, siis oli põhjendatud avaldus

rahuldada osaliselt, s.o lõpetada vanemate ühine hooldusõigus vajalikus ulatuses

(viibimiskoht, haridus, tervis) ning anda selles osas ainuhooldusõigus üle emale. Ka

kolleegiumi hinnangul on praegusel juhul täidetud suuremal määral PKS § 137 lg 3 kohased

eeldused ning maakohus on ühise hooldusõiguse lõpetamisel lähtunud õigesti eeskätt lapse

huvidest ületamata seejuures diskretsiooniõiguse piire.

30. Puudutatud isik I on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta tervikuna avaldaja kanda.

Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui

eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust

omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Kolleegiumi hinnangul ei ole

maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on õigesti

leidnud, et kuivõrd TsMS § 172 lg 1 kohaselt on lahend tehtud lapse huvides, siis ei oleks

menetluskulude jätmine lapse kanda õiglane, mistõttu jäeti menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda ning lapse esindamise kulud riigi kanda. Määruskaebuse etteheited seoses avaldaja

kohtusse pöördumisega, menetlusnormide mitte järgimise ning lapse õiguste rikkumisega on

asjakohatud, kuivõrd vastavad etteheited puudutavad suhtluskorraga seonduvaid küsimusi,

mis ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Sealhulgas ei ole avaldaja kolleegiumi hinnangul lapse

õigusi kohtusse pöördumisega rikkunud, vaid esitanud avalduse lapse huvidest lähtuvalt,

kuivõrd laps ise on menetluse kestel avaldanud korduvalt soovi vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks ning ainuhooldusõiguse üle andmiseks emale.

31. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku I kanda, v.a puudutatud isiku II menetluskulud, mis

jäävad riigi kanda.

32. Ringkonnakohus määrab avaldaja menetluskulu alljärgnevalt kindlaks. TsMS § 175 lg 1

järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja lepinguline esindaja esitas 11.12.2024

menetluskulude nimekirja. Sellest nähtuvalt on avaldajale osutatud õigusabiteenust

kogusummas 1296,25 eurot tunnihinnaga 207,40 eurot (käibemaksuga) seoses järgmiste

toimingutega: 22.11.2024 nõupidamine kliendiga telefonis, lapse isa määruskaebuse

arutamine 20 minutit, 26.11.2024 määruskaebusega tutvumine ja selle analüüs, materjalide

analüüs, nõupidamine kliendiga telefonis õigusliku positsiooni kujundamiseks 1 tund ja 10

2-24-5095

minutit, 28.11.2024 vastuse koostamine määruskaebusele 4 tundi ja 15 minutit ning

29.11.2024 menetluskulude nimekirja koostamine 30 minutit. Puudutatud isik I ei ole

menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Arvestades avaldaja 29.11.2024 esitatud seisukoha

mahtu (11 lk) ja sisu (põhjendused 6 lk) loeb ringkonnakohus 28.11.2024 toimingu osas

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 3 tundi ja 15 minutit. Ülejäänud toimingute osas vastab

avaldaja lepingulise esindaja ajakulu tehtud toimingutele ning on kooskõlas asja menetlusega.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218

sätestatu kohaselt. Avaldaja esindaja on vandeadvokaat. Avaldaja esindaja tunnitasumäär on

kohane ja ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul.

Avaldaja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud välja

mõista koos käibemaksuga.

33. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja õigusabikulud ringkonnakohtus põhjendatud kokku 5

tunni ja 15 minuti ulatuses. Seega on avaldaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud

ringkonnakohtus kokku 1088,85 eurot (5,25*207,40).

34. Avaldaja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada puudutatud isikut I hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Ringkonnakohus rahuldab taotluse.

(allkirjastatud digitaalselt)