1-24-6759/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasi nr 1-24-6759

07.aprillil 2025 Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus

Kohtunik

Liina Pohlak

Rahvakohtunikud Heidi Lavin ja Aet Vilgats

Sekretär

Thea Tikenberg

Prokurör

Joonatan Hallik

Kaitsja

Eva Tibar

Arutas 19. märtsil 2025 avalikul kohtuistungil kriminaalasja üldmenetluses

JANEK MÄLETJÄRV, isikukood 38308180260, elukoht xxx, emakeel eesti keel, Eesti Vabariigi

kodanik, xxxharidus, töökoht xxx, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad,

süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi

Janek Mäletjärve süüdistatakse selles, et tema tellis omandamise eesmärgil ilma nõutava loata

interneti teel postiteenust kasutades 24.02.2023 Hispaania Kuningriigist, e-poe Edabea.com

(Edabea Natura S.L.) kaudu enda nimele ja endaga seotud aadressile xxx, kaks 250 grammist pakki

Mimosa Hostilis juure koore pulbrit, mis sisaldasid kokku 540 grammi tumeroosat pulbrit, mis

sisaldas 11,4 grammi narkootilist ainet dimetüültrüptamiini (DMT). Narkootilise ainega

kullersaadetis nr 1Z7W8A566834786040 võeti pärast Eesti Vabariigi territooriumile jõudmist

06.03.2024 Maksu- ja Tolliameti ametnike poolt teostatud läbivaatuse käigus ära.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt

on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine,

vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine,

säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine

(edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule.

NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud

meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude

ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel

kasutamise eesmärgil.

Narkootiline aine dimetüültrüptamiin (DMT) kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning

nende lähteainete seaduse § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai

2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning

nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete I nimekirja.

Vastavalt NPALS § 3¹ lg-le 3 loetakse narkootilise või psühhotroopse aine suureks koguseks aine

kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. Dimetüültrüptamiini (DMT)

korral piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,15 – 1,5 grammist, s.o keskmiselt 0,83

grammist narkootilisest ainest. Janek Mäletjärve tellitud narkootilise aine kogusest piisanuks

narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt 137 inimesele.

Seega eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Janek Mäletjärv toime suures koguses

narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav Janek Mäletjärv end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud.

Kohus uuris järgmisi dokumentaalseid tõendeid:

1. Läbivaatuse akt nr 23LA0306961-1 koos fototabeliga (lk 5-11);

2. Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 23E-AN0375 (lk 12-14);

3. Kohtutoksikoloogiaekspertiisi akt nr 20E-LÕX0217 (lk 15-16);

4. Nõudekiri EKLT OÜ-le ja selle vastus (lk 17-18);

5. Janek Mäletjärve AS SEB arvelduskonto väljavõte ja asitõendi vaatlusprotokoll (lk 19-21);

6. Töötamise registri väljatrükk (lk 22-26);

7. Tõend Janek Mäletjärve maksustatava tulu kohta (lk 27);

8. Janek Mäletjärve karistusregistri andmete väljatrükk (lk 28);

9. Harju Maakohtu 11.03.2015 otsus nr 1-15-1425 (lk 29-31);

10. Ettevõtte Edabea tellimusleht (lk 32-34);

11. asitõendi üleandmise akt (lk 35);

12. õigusabi dokumendid (lk 36-42);

13. MTA teade kauba hävitamise kavatsuse kohta 16.03.2023 nr 12.1-13/1685-1 (lk 43 ).

Kohus, kuulanud ära süüdistatava ning uurinud dokumentaalseid tõendeid, asub järgmistele

seisukohtadele.

Janek Mäletjärvele heidetakse ette KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu, s.o narkootilise aine

suures koguses ebaseaduslikku käitlemist. NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või

psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine,

korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu,

sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta

tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgi, narkootiliste ja

psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või

käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et Janek Mäletjärv tellis 24.02.2023 Hispaania

Kuningriigi e-poest Edabea.com enda nimele ja endaga seotud aadressile xxx kaks pakki Mimosa

Hostilis juure koore pulbrit, mis sisaldasid kokku 540 grammi tumeroosat pulbrit, milles omakorda

11,4 grammi narkootilist ainet dimetüültrüptamiini (DMT).

Süüdistatav Janek Mäletjärv tunnistab, et tellis DMT-d sisaldavat Mimosa Hostilis juure pulbrit, et

oma tervist parandada. Valiku, milliselt lehelt tellida, tegi selle järgi, kust sai läbi Paypal´i maksta.

Võimalus oli seda tellida Hollandist, Rootsist, Hispaaniast. Paki tellis ta aadressile xxx, sest on sinna

sisse kirjutatud ja seal elab tema xxx. Tellitud kaupa talle ei saabunud. Jälgis, kui kaup oli Eestisse

tulnud ja kolm päeva ei tulnud talle, siis eeldas, et see jäi tolli kinni ja midagi on valesti. Poole aasta

pärast võttis tolliametnik ühendust.

Janek Mäletjärve ütlused Mimosa Hostilis juure koore pulbri tellimise kohta riimuvad kohtule esitatud

dokumentaalsete tõenditega. Ettevõtte Edabea Natura S.L-E.H arve koos tõlkega tõendab, et Janek

Mäletjärv tellis 24.02.2023 endaga seotud aadressile xxx kaks pakki Mimosa Hostilis juure koore

pulbrit (2x250 g), mille maksumus oli koos saatmiskuludega 111 eurot. Janek Mäletjärve SEB Pank

AS arvelduskonto väljavõte kinnitab, et tema SEB Pank AS-is asuvalt arvelduskontolt nr

XXXXXXXX on 27.02.2023 teostatud, kuid 24.02.2023 aset leidnud tehing summas 111 eurot

ettevõttele Edabea Natura SL.

Tellitud saadetist ei saanud Janek Mäletjärv kätte, sest kuigi postiteenuse osutaja toimetas selle Eesti

Vabariiki, võttis Maksu- ja Tolliamet selle hoiule. Maksu- ja Tolliameti 06.03.2023 läbivaatuse akt nr

23LA0306961-1 koos fototabeliga kinnitab, et tolliseaduse § 1 lg-st 2 ja §-st 61 ning

korrakaitseseaduse (KorS) § 49 lg 1 p 7 vaadati läbi Cargo Handling AS tolliterminalis (Valukoja 32/3

Tallinn) kauba valdaja EKLT OÜ esindaja juuresolekul Hispaaniast Eestisse saabunud kullersaadetis

nr 1Z7W8A566834786040 ohu ennetamise eesmärgil. Kullersaadetiseks oli pappkast, mille saatjaks

oli Edabea Natura S.L. (lähteriik Hispaania Kuningriik) ning saajaks Janek Mäletjärv (aadress xxx).

Läbivaatuse käigus tuvastati, et pappkarp sisaldas kahte ühesugust kinnikeevitatud soonkinnitusega

pakendit, mille kleebistel markeeringud Natural Vegetable Dye ning mis kaalusid koos pulbriga 574,8

g. Kuna läbivaatuse käigus tekkis kahtlus, et tegemist võib olla keelatud ainega, võeti saadetisest välja

kinnikeevitatud soonkinnitusega pakendid sisuga, pakendati eraldi turvakotti ning võeti KorS § 52 lg 2

p-de 1 ja 5 alusel hoiule.

Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 23E-AN0375 kinnitab, et ekspertiisiks esitatud tumeroosa pulber

massiga kokku 540,6 g sisaldab 2,1% dimetüültrüptamiini, pulbris sisaldub 11,4 g dimetüültrüptamiini

(DMT), mistõttu Janek Mäletjärve poolt tellitud Mimosa Hostilis juure koore pulbri puhul oli tegemist

narkootilise ainega.

NPALS § 2 lg 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained selle seaduse § 31 lõike 1 alusel

kehtestatud nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning nende ainete

isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Dimetüültrüptamiin

kuulub NPALS § 3¹ lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr

73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil

käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega on

dimetüültrüptamiini puhul tegemist narkootilise ainega.

NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur selline narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus,

millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Suure koguse narkootilise aine

määratlemisel tuleb kohtul võtta seisukoht, milline on konkreetse narkootilise aine kogus, millest

piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule ja seejuures tuleb aluseks võtta puhta, mitte

aga segatud aine kogus, s.t tuvastada tuleb, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas

sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule või mitte (RKKK 3-1-1-121-06, p 11). Seda, et

Janek Mäletjärve poolt telitud narkootilise aine koguse puhul oli tegemist narkootilise ainega suures

koguses, tõendab 17.11.2020 arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi akt nr 20E-LÕX0217, mille

kohaselt piisab narkootilise joobe tekitamiseks kümnele inimesele 0,15-1,5 g (keskmiselt 0,83 g)

dimetüültrüptamiinist (DMT). Kohus märgib, et kuigi narkootilise aine suurt kogust ei ole tuvastatud

käesoleva menetluse raames, on narkootilise aine suurt kogust võimalik tõendada ka teises

kriminaalasjas koostatud ekspertiisiaktiga (RKKK 3-1-1-95-16, p 24) nagu seda on tehtud ka selles

menetluses. Seega on ekspertiisiakt nr 20E-LÕX0217 käesolevas kriminaalasjas lubatavaks tõendiks.

Arvestades, et dimetüültrüptamiini suureks koguseks, mis tekitab narkojoobe kümnele inimesele on

keskmiselt 0,83 g, siis ületas Janek Mäletjärve tellitud Mimosa Hostilis juure koore pulber, mis

sisaldas dimetüültrüptamiini, suure koguse numbrilist näitu kordades, mistõttu on leidnud tõendamist,

et narkootilist ainet dimetüültrüptamiini, käideldi NPALS § 31 lg 3 ja KarS § 184 tähenduses suures

koguses.

Tuvastatud aine, s.o dimetüültrüptamiini kuulumine sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 lisa I

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja tähendab seda, et

dimetüültrüptamiini puhul ei ole tegemist vabalt käideldava ainega ja selle käitlemine on NPALS § 3

lg 1 kohaselt keelatud. Kohtule pole esitatud tõendeid, et Janek Mäletjärvel oleks luba käidelda

dimetüültrüptamiini NPALS § 3 lg-s 1 loetletud eesmärgil. Seega käitles Janek Mäletjärv narkootilist

ainet ebaseaduslikult NPALS § 2 p 3 ja § 3 lg 1 tähenduses. Kuna narkootilist ainet oli koguses, millest

oleks piisanud joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, on tegemist suure kogusega NPALS §

31 lg 3 mõttes. Janek Mäletjärv toimetas internetis tellimuse vormistamise ja selle eest tasumisega

postiteenuse osutajat vahendina kasutades dimetüültrüptamiini üle riigipiiri Eestisse, pani ta toime

narkootilise aine siseveo ning käitles narkootlist ainet NPALS § 2 p 3 ja KarS § 184 lg 1 mõttes.

Lähtudes eeltoodust on Janek Mäletjärve teos täidetud KarS § 184 lg-s süüteokoosseisu objektiivsed

tunnused.

Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et käitleb narkootilist või

psühhotroopset ainet. Seega on oluline tuvastada, kas Janek Mäletjärv pidas vähemalt võimalikuks, et

tellib Hispaania Kuningriigist narkootilist ainet sisaldavat juure koore pulbrit. Subjektiivse külje

tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo

objektiivne avaldumine, mistõttu võib subjektiivse koosseisu tuvastamisel kohus arvestada

süüdistatava varasemaid kokkupuuteid narkootiliste ainetega. Janek Mäletjärve ütlused kinnitavad, et

tema eesmärk oli tellida dimetüültrüptamiini sisaldavat Mimosa Hostilis juure koore pulbrit, et

parandada oma vaimset tervist (ülemõtlemine, stress, ärevushäire). Enne dimetüültrüptamiini sisaldava

Mimosa Hostilis juure koore pulbri tellimist tegi Janek Mäletjärv uurimustööd internetis, luges

teadustöid, sai infot nii tuttavatelt kui ka inimestelt, kes on seda tarvitanud. Ta oli ka varasemalt

proovinud DMT-d sisaldavaid aineid Ayahuasca ja Changat, kuid tema sõnul on tervise

parandamiseks vaja piisavas koguses puhast DMT-d. Ayahuasca ja Changa ei sisaldanud seda

piisavalt. Arvestades, et Janek Mäletjärvel oli varasem kokkupuude teiste ainetega, mis sisaldasid

dimetüültrüptamiini, ta oli selle kohta uurimistööd teinud ja otsis tarvitamiseks ainet, mis sisaldab

rohkem DMT-d, saab järeldada, et tema teadmised dimetüültrüptamiinist ületavad nn keskmise

inimese teadmisi nimetatud ainest. Kuna süüdistatav oli enda sõnade kohaselt teinud internetis

uurimustööd dimetüültrüptamiinist ning oli ka teadlik sellest, et

Ayahuasca

sisaldab

dimetüültrüptamiini, siis ei saanud tal jääda märkamatuks ka see, et Ayahuasca eestikeelne Vikipeedia

lehekülg ütleb selgelt, et Ayahuasca koostises olev dimetüültrüptamiin on enamikus riikides (sh Eestis)

tarvitamiseks keelatud ainete nimekirjas (vt https://et.wikipedia.org/wiki/Ayahuasca). Seega pidi

uurimistööd teinud süüdistataval olema täielik arusaam dimetüültrüptamiin mõjust ja asjaolust, et

tegemist on narkootilise ainega. Janek Mäletjärve väide, et ta kontrollis küll keelatud ainete nimekirja,

kuid otsis aine dimetüültrüptamiini asemel nime „Mimosa Hostilis“ järgi, ei ole kohtule usutav, kuna

ta oli teadlik, et Mimosa Hostilis juure koore pulber sisaldab dimetüültrüptamiini ja seda suuremas

koguses kui Ayahuasca ja Changa. Asjaolu, et Janek Mäletjärv eksis nimekirja kontrollimisel, ei ole

aga süüd välistav asjaolu. J.Mäletjärve ütlustest nähtub, et ta on varem proovinud ka kanepit,

amfetamiini, ecstasyt, seeni ja ketamiini, mis on laialdasemalt levinud üldteada narkootilised ained.

Seega vaatamata sellele, et narkootiliste ainete tarvitamine on Eestis keelatud, on Mäletjärv teadlikult

proovinud mitmeid narkootilisi aineid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei ole põhjust kahelda, et

Janek Mäletjärv teadis, et Eesti Vabariigis on loata narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine

keelatud.

Nii kaitseversioonist kui ka süüdistatava ütlustest võib järeldada, et kohtule on püütud luua muljet

süüdistatava eksimusest teo keelatuses. Süü välistamine KarS § 39 lg 1 järgi nõuab kahe tingimuse

täidetust. Esiteks peab toimepanija olema õiguslikus eksimuses, nt pidama seaduslikuks sellist tegu,

mis tegelikult on keelatud. Teiseks peab eksimus olema eksija jaoks vältimatu. Üldjuhul ei ole eksimus

vältimatu (RKKK 3-1-1-46-14, p 17.1). Kohtus hinnangul ei ole põhjust kahelda, et Janek Mäletjärv

teadis, et Eesti Vabariigis on loata narkootiliste ainete käitlemine keelatud, mida kinnitab ka asjaolu, et

teda on 11.03.2015 karistatud narkootiliste ainete omandamise eest. Kaitsja ja süüdistatava väide

eksimusest ei anna alust rääkida keelueksimusest, kuna eksimus toimepandava süüteo liigis õiguslikku

tähendust ei anna ning selline eksimus ei välista süülisust. Asjaolu, et mingi veebileht annab võimaluse

Eesti riigi elanikule osta narkootiliseid aineid, ei anna alust järelduseks, et nende käitlemine on Eestis

lubatav. Välisriigis tegutsev narkootilisi aineid sisaldavaid pulbreid pakkuv veebileht ei muuda

müüdavaid aineid Eestis lubatavateks. Asjaolu, et välismaal tegutsev internetipood midagi müüb, ei

ole võrdsustatav müüdava aine seaduslikkuse ja lubatavusega ostja riigis. Kohus leiab, et isegi kui

jaatada, et Janek Mäletjärv ei olnud kindel tellitava aine lubatavusest, siis ei saa rääkida süü

puudumisest KarS § 39 alusel, kuna Janek Mäletjärv teadis Eestis keelatud narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete nimekirjast, ta oli seda uurinud, mistõttu ei ole kohtule ka usutav, et

süüdistatav uurist seda ainult nime Mimosa Hostilis järgi, kuid jättis dimetüültrüptamiini selle kõrval

tähelepanuta. Seda enam, et süüdistatava ütlustest tuleneb, et tema teadmised sellest ainest on

keskmise eestlase omast põhjalikumad ning tema eesmärk oligi tellida just suuremas koguses

dimetüültrüptamiini sisaldavat pulbrit, kuna see aitavat tema vaimset tervist parandada. Seega oli

eksimus välditav ning puuduvad igasugused asjaolud, mis viitaksid Janek Mäletjärve keelueksimusele

KarS § 39 lg 1 tähenduses. Asjaolu, et mõne teise isiku puhul sarnastel asjaoludel mingil põhjusel

kriminaalmenetlust ei alustatud, ei tähenda, et tegu ei oleks keelatud ja selle eest ei tohi karistada.

Janek Mäletjärv, tellides Hispaania Kuningriigist suures koguses narkootilist ainet dimetüültrüptamiini

sisaldavat pulbrit, pani kuriteo toime kavatsetult. Tellides välisriigist Eesti Vabariiki narkootilist ainet,

seadis ta eesmärgiks narkootilise aine sisseveo Eesti Vabariiki ja selle aine omandamise. Janek

Mäletjärv tegi kõik endast oleneva, et tellitud narkootiline aine jõuaks temani ning ta oli teadlik sellest,

et tegemist on keelatud ainega ja seetõttu on tegemist kuriteoga. Janek Mäletjärve eesmärgiks oli

käidelda ebaseaduslikult narkootilist ainet ja sellega toime panna kuritegu.

Seega on tõendamist leidnud, et Janek Mäletjärv pani toime KarS § 184 lg-s 1 ettenähtud kuriteo, s.o

suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Janek Mäletjärv on süüvõimeline ning KarS 2.

ptk. 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat KarS § 184 lg 1 järgi karistada. Karistuse mõistmisel

arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut.

KarS § 184 lg 1 näeb karistuseks ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes

hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka

karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse

eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut (RKKK 3-1-1-113-12,

p 9.1). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü

suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase

süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKK 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku

süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid

kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid (vt ka RKKK 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19).

Hinnates Janek Mäletjärve süü suurust KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel,

võtab kohus arvesse, et narkootilise aine kogus, mida süüdistatav süüdistuse kohaselt käitles (11,4 g

dimetüültrüptamiini), oli küll suur KarS § 184 süüteokoosseisu tähenduses ja sellest oleks piisanud

narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 137 inimesele, kuid praegusel juhul ei ole viiteid, et see oli

mõeldud edasiandmiseks. Kohtule on usutav, et tellitud narkootiline aine oli mõeldud eeskätt

süüdistatavale isiklikuks tarbimiseks. Samuti arvestab kohus, et narkootiline aine, mida Janek

Mäletjärv ebaseaduslikult käitles, temani reaalselt ei jõudnud, kuna postisaadetis võeti enne ära. Kuna

narkootiline aine ei jõudnud tarvitajani, siis ei tekkinud selles osas ka kahju. Kohus ei leidnud

süüdistatava käitumises KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Janek Mäletjärv end

süüdi ei tunnistanud, mistõttu ei esine ka tema puhul karistuse mõistmisel kergendavaid asjaolusid.

Samuti võtab kohus arvesse, et Janek Mäletjärvel ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi. Eeltoodust

tulenevalt hindab kohus Janek Mäletjärve süüd väikseks ning peab võimalikuks karistada teda

vangistusega sanktsiooni alammääras, s.o 1 aasta pikkuse vangistusega.

Võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava Janek Mäletjärve isikut, sealjuures nii

süü suurust aga samuti kehtivate karistuste puudumist ning asjaolu, et pärast inkrimineeritud süüteo

toimepanemist ei ole süüdistatav toime pannud uusi süütegusid, mille pinnalt võib arvata, et tegemist

oli juhusliku episoodiga Janek Mäletjärve elus, leiab kohus, et Janek Mäletjärvele mõistetud vangistus

on võimalik jätta täielikult tingimisi täitmisele pööramata KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid kohaldades.

Kohus ei täheldanud Janek Mäletjärve käitumises selliseid asjaolusid, mida on vaja katseajal

kriminaalhoolduse kaudu toetada ja kontrollida. Kohaldatav katseaeg avaldab kohtu hinnangul Janek

Mäletjärvele piisavalt mõju süütegude toimepanemisest hoidumiseks. Arvestades Janek Mäletjärve

isikut, on karistusest tingimisi vabastamisel küllaldane KarS § 73 lg 3 ettenähtud katseaeg minimaalse

määra lähedal.

Asitõendid

KarS § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku

süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Sama

paragrahvi lõike 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle

omamiseks vajalik luba puudub. KarS § 191 alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo

toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud

eseme. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud

jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada

asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg

3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul

töötatakse ümber.

Juhindudes KarS § 83 lg-test 1 ja 4, §-st 191 ja KrMS § 126 lg 3 p-dest 1 ja 4 otsustab kohus

kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist:

-

narkootiline aine dimetüültrüptamiini (DMT) sisaldav pulber (asub EKEI keemiaosakonnas) –

konfiskeerida ja hävitada;

-

kaks pakendit ja postisaadetise üks pakend (asuvad Maksu- ja Tolliameti asitõendite hoidlas) –

konfiskeerida ja hävitada;

-

CD-plaat (asub kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Kriminaalmenetluse kulu koosneb antud asjas sundrahast, ekspertiisikulust ja kaitsjatasust.

Janek Mäletjärve kaitsjale makstud tasu on kohtueelses menetluses 311,64 eurot ning kohtumenetluses

351,36 eurot. Seega kokku 663 eurot. Kohus on seisukohal, et õigusabikulude hüvitamine nimetatud

mahus on põhjendatud.

Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb

süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt

korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See

tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme

asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja

uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad

korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle

tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna

selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis

kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RKKK 3-

1-1-120-12, p 6).

Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega ja millise

protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks

tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu

kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Narkootilise aine ekspertiisi nr 23E-AN0375 kulud summas 84

eurot kuuluvad täies ulatuses välja mõistmisele Janek Mäletjärvelt.

Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid

takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude

hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja

osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis

viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas ei ole selliseid asjaolusid

tuvastatud. Kohus mõistab süüdistatavalt Janek Mäletjärvelt menetluskuluna välja KrMS § 179 lg 1 p

1 alusel sundraha 2215 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel ekspertiisikulu 84 eurot

ja kaitsjatasu 663 eurot riigituludesse.

KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise

võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust ning asjaolu,

et süüdistataval puudub kindel sissetulek, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine

süüdistatavatele ilmselgelt üle jõu. Seetõttu peab kohus KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohtadest ja KrMS

§ 313 lg 1 p-st, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks

tasumiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et

menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik

menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud.

Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude tasumist, küll aga halvendaks see süüdistatava

majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks

ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Juhindudes KrMS § 306, 311- 313 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada Janek Mäletjärv KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Janek Mäletjärv ei

pane 1 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

Välja mõista Janek Mäletjärvelt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos

süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2215 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3,

4 alusel ekspertiisikulu 84 eurot ning kaitsjatasu 663 eurot riigituludesse.

Kohustada Janek Mäletjärve tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu 12

kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 246,83 eurot.

Menetluskulud kogusummas 2962 eurot tasuda igakuiste maksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank

AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV

Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99925700009688. Selgitusena võib

märkida: „Janek Mäletjärv, kriminaalasi 1-24-6759, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka

kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid:

-

narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada;

-

pakendid (asuvad Maksu- ja Tolliameti asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada;

-

CD-plaat (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult

seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates

alates

otsuse avalikult

teatavakstegemisest, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele

järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse

15 päeva jooksul Harju Maakohtule

Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 07.aprillil 2025

Kohtunik

Liina Pohlak

Rahvakohtunikud

Heidi Lavin

Aet Vilgats