2-25-702/17 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-25-702 (digitaalne menetlus)

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

7. aprill 2025, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

S I hagi R I (I) vastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja S I (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler

Kostja R I (isikukood XXX)

Menetluse liik

Hagimenetlus

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

25. märtsi 2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S I hagi.

2. Lahutada R I (I, isikukood XXX) ja S I (isikukood XXX, abielueelne perekonnanimi

P) abielu, mis on registreeritud Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt 17. aprillil

2007 (abielukanne nr 125).

3. S I peale abielu lahutamist säilib abielus kantud perekonnanimi „I“.

4. Abielu lõpeb päeval, mil kohtuotsus jõustub.

5. Saata kohtuotsus viivitamatult peale jõustumist Narva linnakantselei elanikkonna

perekonnaseisu ja registreerimise büroole.

6. Jätta poolte menetluskulud täies ulatuses nende endi kanda. Menetlusosalistele

hüvitatavad kulud puuduvad.

Toimetada kohtuotsus poolte kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Menetlusosalistel on õigus kohtuotsust apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtus

30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale)

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

Tsiviilasi nr 2-25-702

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Viru Maakohtule 14. jaanuaril 2025 esitatud hagiavalduses (dtl 3-4) palub hageja lahutada

poolte abielu ning säilitada abielus kantud perekonnanimi.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt poolte abielu sõlmiti 17.04.2007 Ida-Viru Maavalitsuses.

Pooled elasid abielus olles koos kuni oktoobrini 2022. Hageja selgitab, et on väsinud kostja poolt

tekitatud ahistavatest suhetest, mis hõlmavad pidevaid keelde, kontrolli ja piiranguid. Hageja ei

saa kodust lahkuda ilma kostja loata ning isegi sel juhul ainult maksimaalselt üheks tunniks

kostja nõusolekul. Hageja tegi kostjale ettepaneku lahutada abielu perekonnaseisuametis, kuid

kostja keeldus vabatahtlikult lahutamast. Abielust on sündinud alaealine laps D I, kes elab

praegu koos kostjaga.

Hageja pöördumine kohtusse tuleneb asjaolust, et kostja keeldub lahutamast abielu

perekonnaseisuametis. Seetõttu soovib hageja abielu kohtus lahutada. Abielusuhete lõppemisega

tuleks abielu lahutada, kuna perekond on purunenud ja abielu jätkamine on võimatu.

2. Kohus 26. veebruari 2025. a määrusega (dtl 8-9) võttis hagi menetlusse.

3. Kostja hagile ei vastanud.

4. Kohtuistungil 25. märtsil 2025 (dtl 47-51) jäi hageja oma nõuete ja põhjenduste juurde ning

palus poolte abielu lahutada. Hageja selgitas, et alates 2022. a oktoobrist lõppesid pooltel

igasugused suhted. Hageja on seisukohal, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja

nende taastamine ei ole võimalik.

Kostja esialgu tahtis lepitusmenetluse taotleda, seejärel nõustus abielu lahutamise nõudega, kuid

tema seisukohalt lõppesid poolte abielulised suhted 2023. a mais. Kohtuistungi lõpus ütles

kostja, võimalik, et ta esitab kaebuse.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära poolte selgitused, hinnanud TsMS

§ 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende

kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja seda tuleb rahuldada.

Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg-le 1 võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa

hagi alusel teise abikaasa vastu.

Hageja esitas hagi abikaasa vastu abielu lahutamise nõudes.

Kohus tegi kindlaks, et poolte abielu on registreeritud Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt 17.

aprillil 2007 (dtl 5).

PKS § 63 alusel lõpeb abielu muuhulgas, kui abielu lahutatakse.

Hagejal puudub soov abielu jätkata, kostja seisukoht ei ole kohtule üheselt arusaadav.

PKS § 67 lg 1 alusel võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et

2(4)

Tsiviilasi nr 2-25-702

abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse,

kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus

peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest

tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

Poolte vahel puudub vaidlus, et nende abielulised suhted on lõppenud, hageja sõnul 2022. a

oktoobris, kostja sõnutsi 2023. a mais.

Kuna igatahes lõppesid poolte abielulised suhted peaaegu kaks aastat tagasi, eeldab kohus seega

PKS § 67 lg 2 alusel, et poolte abielusuhted on tagasipöördumatult lõppenud ega ole ka põhjust,

et abielu saaks jätkata.

Vastavalt PKS §-s 7 sätestatud mõttele peab abiellumiseks olema mõlema abikaasa tahe ning

kohus leiab, et abielu jätkamiseks peab ka olema mõlema abikaasa tahe. Keegi ei saa sundida

abikaasat säilitada abielu tema tahte vastaselt.

Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada

ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et hagejal puudub tahe abielu

jätkamiseks, ei saa kohus sundida teda abielu jätkama. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale,

et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik ühe abikaasa sellekohase soovi

puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.

Kohus leiab, et toodud asjaoludest nähtuvalt poolte lepitamine, abielusuhete taastamine ei ole

võimalik ega mõistlik ühe abikaasa sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb

lahutada.

Vastavalt PKS § 66 p-le 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus

jõustub.

Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 alusel võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus

taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal

kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et taastatav perekonnanimi võib olla

lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi (p 1) või esimese abielu eel viimati kantud

perekonnanimi (p 2).

Hageja on taotlenud jätta talle abielu ajal kantud perekonnanimi, seega säilib hagejal abielus

kantud perekonnanimi.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda ja seega pooltele hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Kohtuotsuse edastamine

TsMS § 455 lg 2 järgi saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Narva linnakantseleisse

abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse edasi.

3(4)

Tsiviilasi nr 2-25-702

/Digitaalselt allkirjastatud/

Tamara Šabarova

kohtunik

4(4)