2-24-124837/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Karin Mölder

Kohtujurist

Evelin Miggur

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. aprill 2025.a., Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-124837

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi X vastu võlgnevuse, intressi,

sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

1952,69 eurot

Menetlusosalised

ja

esindajad

nende Hageja: B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ,

registrikood 11542046)

Hageja esindaja: Anu Volmer (e-post xxx)

Kostja: X (isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagi X vastu võlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulu hüvitise ja

viivise väljamõistmise nõudes osaliselt.

2. Mõista Xlt välja võlgnevus 1500 eurot, intress 20,66 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja

viivis 107,74 eurot B2 Impact OÜ kasuks.

3. Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas B2 Impact OÜ nõuded X vastu

rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud 85,95% ulatuses X kanda ja 14,05% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.

5. Mõista Xlt välja menetluskulu 270,74 eurot B2 Impact OÜ kasuks.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb Xl tasuda otsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Määrata, et kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) esitas 02.07.2024 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1888,60 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu

05.09.2024 määrusega anti vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 nõue

üle Tartu Maakohtule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus kohustas

05.09.2024 määrusega avaldajat esitama nõuetekohase hagiavalduse. Hageja esitas hagiavalduse

23.09.2024. 03.10.2024 määrusega edastati asi kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule.

2. Vastavalt hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt BB Finance OÜ ja X vahel sõlmitud

krediidilepingu alusel võlgnevust summas 1500 eurot, intressi 194,17 eurot, sissenõudmiskulu 50

eurot ja viivist 208,52 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt menetluskulu ning välja mõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS §113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja 29.10.2023 krediidilepingu,

mille kohaselt võimaldati kostjale limiiti kuni 1500 eurot. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku

fikseeritud intressimääras 41% aastas, viivisemääras 24% aastas, krediidi kulukuse esialgses

määras 48,54% aastas, krediidi kogukulus 3066,99 eurot. Krediidi kogukulu ja krediidi kulukuse

määr on lepingu põhitingimustest ja teabelehe punktist 3 tulenevalt arvutatud lepingu sõlmimise

kuupäeva seisuga eeldusel, et intressimäär on 41% aastas ja kogu krediidilimiit, s.o 1500 eurot

võetakse koheselt kasutusse ning makstakse tagasi 60 kuu jooksul 60 igakuise tagasimaksena.

Krediidi kogukulu tegelikku summat ei ole võimalik välja arvutada, sest leping on tähtajatu ja

kliendi poolt tagasi makstud summasid on võimalik uuesti kasutusse võtta.

4. Kostja arvelduskontole on krediit summas 1500 eurot välja makstud 29.10.2023. Lepingu

üldtingimustest tulenevalt tuleb kõik lepingust tulenevad maksed tasuda vastavalt arvetele, mille

krediidiandja edastab igakuiselt kliendi poolt avaldatud e-posti aadressile ning HyBa

iseteeninduse vahendusel. Lepingu tingimuste kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hiljemalt

lepingus kokkulepitud maksepäeval, see tähendab 10. kuupäeval kogu krediidijääk, osa sellest

või vähemalt arvel näidatud kohustuslik minimaalne osamakse (arvestusperiood kalendrikuu).

Minimaalne osamakse koosneb krediidi tagasimaksest (1/60 krediidijäägist) ja intressist, mida

krediidiandja arvutab igakuiselt kasutusse võetud krediidisummalt. Kostja lepingu katteks

tagasimakseid teinud ei ole.

5. Kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, jäädes täielikult viivitusse

vähemalt kolme järjestikuse, s.o 10.12.2023 (tagasimakse 78,91 eurot), 10.01.2024 (tagasimakse

76,36 eurot) ja 10.02.2024 (tagasimakse 75,49 eurot) tagasimakse tasumisega, mistõttu hoiatas

krediidiandja 09.02.2024 teatisega, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimata

jätmisel või selle tasumise osas muule kokkuleppele mittejõudmisel, ütleb krediidiandja temaga

sõlmitud lepingu üles 24.02.2024 seisuga. Kuna kostja võlgnevust tähtajaks ei likvideerinud ning

oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse tagasimakse tasumisega, ütleski krediidiandja lepingu

üldtingimuste punkti 4.4.8 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 üles 24.02.2024 seisuga. Kostjat

teavitati 09.03.2024 teatega tema ja krediidiandja vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete

loovutamisest hagejale.

Kostja vastuväited

6. Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu (20.12.2024), kuid kostja hagile õigeaegselt ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendused

7. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

8. Hagi hind on 1952,69 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja

põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes

1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

9. BB Finance OÜ ja kostja sõlmisid 29.10.2023 krediidilepingu, millega krediidiandja

võimaldas kostjal kasutada krediiti limiidiga 1500 eurot intressiga 41% aastas ning kostja

kohustus kasutatud krediidi tagastama igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. Puudub vaidlus, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti majandustegevust, st

vaidlusalune leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

10. Hageja põhinõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).

11. Kostja on võtnud kasutusele krediidi summas 1500 eurot. Laenulepingu üldtingimuste p

2.1 ja 2.2. kohaselt (dtl 127) kõik lepingust tulenevad maksed tuleb tasuda vastavalt arvetele,

mille krediidiandja edastab igakuiselt kliendi poolt avaldatud e-posti aadressile ning HyBa

iseteeninduse vahendusel. Hiljemalt lepingus kokkulepitud maksepäeval tasub klient kogu

krediidijäägi, osa sellest või vähemalt arvel näidatud kohustusliku minimaalse osamakse.

Minimaalne osamakse koosneb krediidi tagasimaksest (1/60 krediidijäägist) ja intressist, mida

krediidiandja arvutab igakuiselt kasutusse võetud krediidisummalt. Kostja ei ole krediidilepingu

raames tagasimakseid teinud.

12. Lepingu sõlmimisel 29.10.2023 oli krediidi kulukuse määr 48,54% aastas eeldusel, et

intressimäär on 41% aastas ja kogu krediidilimiit, s.o 1500,00 eurot võetakse koheselt kasutusse

ning makstakse tagasi 60 kuu jooksul 60 igakuise tagasimaksena. Eesti Panga veebilehel

tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks oli lepingu sõlmimisel 16,72%. Krediidi kulukuse

määr 48,54% aastas ei ületa tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, milleks on

50,16% (3x16,72%).

13. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

14. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS §

4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi

maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1 ja VÕS

§ 4034 lg 13). Järgnevalt kontrollib kohus, kas hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

15. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei

ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes

sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud intressi ning viivise ulatuses

(Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on

kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa

Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17)

16. Hagiavalduse kohaselt krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet laenutaotlusel

esitatud andmete ja avalikest andmebaasidest saadud andmete põhjal. Keskmise sissetuleku

andmeid kontrollis võlausaldaja Maksu- ja Tolliametist ning keskmine sissetulek oli 2793,67

eurot. Kostjal puudusid lepingu sõlmimise seisuga mistahes maksehäired, võlgnevused,

ülalpeetavaid oli 1. Hageja hinnangul olid eeltoodud andmed piisavad võimaldamaks hinnata

kostja krediidivõimelisust. Krediidiandja arvutas kostjale maksimaalse igakuise osamakse

suuruse, võttes arvesse kahte erinevat arvutuskäiku ning valides konservatiivsema, madalama

maksimaalse osamakse suuruse. Maksimaalseks osamakse suuruseks ehk maksevõimeks hinnati

1130,45 eurot, kõrvutades kahte arvutust, valides madalama tulemuse:

(i)

Sissetulek 2700 eurot (lähtuti kostja esitatust) – puhver 135 eurot – finantskohustused

671,43 eurot (kuna kostja ei märkinud finantskohustusi, lähtus krediidiandja riskide

maandamiseks sise-eeskirjas kehtestatud arvutuslikust valemist) – muud minimaalsed

kulud ehk igakuised majapidamiskulud 708,12 eurot (arvutati järgneva valemi alusel:

”sissetulek * 0,204 + 157,32 eurot tarbija kohta”) - ülalpeetavate kulu 55,00 eurot =

1130,45 eurot;

(ii)

Sissetulek 2700 eurot (lähtuti kostja esitatust) * 80% – olemasolevad arvutatud

finantskohustused 671,43 eurot (valemipõhine arvestus) = 1488,57 eurot.

17. Krediidi väljastamisel moodustusid kostja kohustused kokku suurusjärgus 27,67%, mis

on mõistlik kohustuste osakaal. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud

automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et klient on

maksevõimeline ning on suuteline võetud finantskohustusi kandma. Antud juhul ei saa kuidagi

eeldada, et laenulepingu sõlmimisel olnud kohustused oleksid viinud kostja laenuorjusesse.

18. Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud andmetest ning tegi päringud avalikesse

andmebaasidesse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama

tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

19. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale krediidi võimaldamist

välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, tema varasem

maksekohustuste täitmine, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus

KAVS § 49 lg 1 pdega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud

enne laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste ega

finantskohustuste suurust. Hageja on ise märkinud, et kostja taotluses finantskohustusi ei

märkinud, seega oleks tulnud krediidiandjal kindlaks teha kostja finantskohustuste suurus ja kas

taotluses esitatud andmed vastavad tõele.

20. Kohus märgib, et laenuandja peab muuhulgas hindama tarbija sissetuleku allikat ja selle

olemust (krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 3). KAVS § 50 lg 4 kohaselt

tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Asja materjalidest nähtub, et hageja ei ole küsinud enne

lepingu sõlmimist kostjalt pangakonto väljavõtteid, millest nähtuks, kui suured oli kostja

tegelikud sissetulekud ja väljaminekud (Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2023.a otsus tsiviilasjas

nr 2-21129990 p 26, 32). Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave.

Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest

registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime

kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

21. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja

vajadusel lasta täpsustada (RKTKo nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

22. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

23. Kostja on võtnud kasutusele krediiti summas 1500 eurot ja tagasimakseid teinud ei ole.

Lepingu kehtivuse ajal oli VÕS § 94 järgne intressimäär perioodil 29.10.2023-31.12.2023 4% ja

perioodil 01.01.2024-24.02.2024 4,5%. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja vastu intressinõue

summas 20,66 eurot.

24. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt

VÕS § 113 lg 1 on antud juhul viivisemääraks perioodil 25.02.2024-30.06.2024 12,5% aastas ja

perioodil 01.07.2024-23.09.2024 12,25% aastas. Hageja on palunud mõista välja viivise perioodi

25.02.2024-23.09.2024 eest. Viivise summaks on seega 107,74 eurot.

25. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu hüvitis summas 50 eurot. VÕS

§ 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises

lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult

juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 3

kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

26. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale lepingu kehtivuse ajal e-postiaadressile

xxx tasuta meeldetuletuskirju 11.12.2023, 11.01.2024 ja 09.02.2023 ning tasulisi

meeldetuletuskirju 18.12.2023 (5 eurot), 17.01.2024 (5 eurot) ja 16.02.2024 (5 eurot, (dtl 132-

133, 136-137)). Peale lepingu lõppemist on hageja saatnud kostjale tasulisi nõudekirju

18.03.2024 (25 eurot), 08.04.2024 (5 eurot) ja 21.05.2024 (5 eurot). Kohus käsitleb neid tasuliste

meeldetuletuskirjadena VÕS § 1132 lg 1 ja § 1132 lg 2 p 3 mõistes. Seega on hageja

sissenõudekulu hüvitise nõue põhjendatud summas 50 eurot.

27. Arvestades eelpool väljatoodud põhjendusi ning tsiviilasja materjale, kuulub kostjalt

hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlg 1500 eurot, intress 20,66 eurot, sissenõudmiskulud 50

eurot ja viivis 107,74 eurot. Ülejäänud hageja nõuded jätab kohus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

28. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda.

29. Käesoleva hagi hind on 1952,69 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude osaliselt

summas 1678,40 eurot ehk hageja nõudest rahuldatakse 85,95%, jätab kohus menetluskulud

85,95% ulatuses kostja kanda ja 14,05% ulatuses hageja kanda.

30. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

31. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu summas 315 eurot.

Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel

tasumisele kuulunud riigilõivust 85,95% summas 270,74 eurot. Kuivõrd kostja ei ole

kohtumenetluses sisuliselt osalenud (sh lepingulise esindaja kaudu), määrab kohus, et hageja

poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

32. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

33. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Mölder kohtunik