2-11-33697/340 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Mati Maksing ja kohtunik Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht

07.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-11-33697

Kohtuasi

Kohtu algatusel F.M suhtes eestkoste pikendamine või

lõpetamine

F.M avaldus eestkostja ülesannete kitsendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 14.12.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

F.M määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Eestkostetav: F.M (endiste nimedega F.M ja F.M Y.W,

isikukood XXX), viibimiskoht XXX

Riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi

abi Gerda-Johanna Aasmaa

Puudutatud isikud:

Eestkostetava laps: Q.O (isikukood XXX)

Eestkostetava ema: Y.W (isikukood XXX)

Eestkosteasutus: Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu)

(registrikood 75000064)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata F.M taotlus tõendite kogumiseks (st tema raviarstilt arvamuse

küsimiseks, 24.04.2021 sõltumatu ekspertiisi otsuse väljanõudmiseks ja uue

ekspertiisi läbiviimiseks).

2. Pärnu Maakohtu 14.12.2023 määrus tühistada osas, milles maakohus määras, et

F.M-il on õigus iseseisvalt teha pisitehinguid 50 euro piires (resolutsiooni punkt 6),

ja teha selles osas uus määrus, mille kohaselt on F.M-il õigus iseseisvalt

pisitehingute tegemiseks 100 euro piires. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu

14.12.2023 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse õiguslikke

põhjendusi.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Jätta rahuldamata F.M avaldus eestkostja ülesannete kitsendamise nõudes.

2-11-33697

3.2. Pikendada Pärnu Maakohtu 14.12.2018 määrusega käesolevas tsiviilasjas

F.M-ile (F.M, isikukood XXX, viibimiskoht XXX) määratud eestkostja Pärnu

Linna (linnavalitsuse kaudu) ametiaega viie aasta võrra.

3.3. Eestkostja ülesanded jätta muutmata, s.t eestkostja ülesanneteks on F.M

esindamine tehingute ja toimingute tegemisel kõigis ametiasutustes ja kõigi

isikute ees, v.a ulatuses, milleks F.M-ile on antud iseseisev tehingute tegemise

õigus. Eestkostja peab tagama F.M isiklike ja varaliste huvide kaitse, tagama

tema igakülgse heaolu, talle vajalikud ravi- ja hooldusteenused ning

ööpäevaringse järelevalve. Eestkostjal on kohustus tagada, et F.M-ile

selgitatakse teda puudutavate dokumentide sisu talle arusaadavas keeles.

Dokumentide kirjalik tõlkimine toimub F.M kulul.

3.4. F.M ei saa täies ulatuses aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ega muude

perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest ning F.M-il ei ole

otsustusõigust PKS § 203 lg-s 2 nimetatud perekonnaõiguslikes tehingutes.

3.5. F.M-il säilib valimisõigus.

3.6. F.M-il on õigus iseseisvalt teha 100 euro piires kuus tehinguid, mis ei too F.M-

ile kaasa kestvaid kohustusi (nt välistatud on järelmaksuga kaupade ostmine,

laenu võtmine, eestkostja nõusolekuta side jms teenuste tellimine jms).

3.7. Eestkostja peab hoidma F.M vara oma varast eraldi ega tohi kasutada

eestkostetava vara oma huvides. Seaduses ettenähtud juhtudel on

eestkostetava varaga tehingute tegemiseks vajalik eelnevalt taotleda kohtult

luba.

3.8. Kohus otsustab käesoleva määrusega seatud eestkoste lõpetamise või korduva

pikendamise hiljemalt 14. detsembril 2028.

3.9. Eestkostja peab iga-aastaselt hiljemalt 1. veebruariks esitama kohtule

kirjaliku aruande (blankett kättesaadav veebiaadressil http://www.kohus.ee)

eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta

eelmisel kalendriaastal (järgmine aruanne 2023. aasta kohta tuleb esitada

01.02.2024).

3.10. Saata käesolev määrus eestkostjale, eestkostetava RÕA korras esindajale ja

teadmiseks SA-le Viljandi Haiglale.

4. F.M määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, v.a. F.M riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud ja F.M Bogosvkile

menetlusdokumentide tõlkimise kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

6. Asendada jõustunud kohtulahendis F.M , Q.O ja Y.W nimed tähemärkidega ning

mitte avalikustada nende isikukoode.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse

teatavakstegemisest eestkostjale.

Eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste lõpetamise või

eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkoste lõpetamisest keeldumise, eestkostja

vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale võib esitada

määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti

isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda

nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus.

2-11-33697

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Menetluse eelnev käik

1. F.M (endised nimed F.M ja F.M Y.W) (edaspidi eestkostetav) hospitaliseeriti 25.03.2011

Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku sundravi osakonda ja talle on alates 11.04.2012

kohaldatud psühhiaatrilist statsionaarset sundravi kriminaalasjas nr X-XX-XXX.

2. Pärnu Maakohus seadis 05.01.2012 määrusega kohtu algatusel piiratud teovõimega isiku

F.M üle eestkoste ja määras eestkostja ülesandeid 5 aastaks täitma elukohajärgse kohaliku

omavalitsuse Paikuse valla (vallavalitsuse kaudu), kelle õigusjärglaseks haldusreformi käigus

toimunud kohalike omavalitsuste liitumise järel on Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) (edaspidi

eestkosteasutus).

3. Pärnu Maakohtu 21.12.2016 määrusega pikendati F.M-ile määratud eestkostet samadel

tingimustel järgmiseks 5 aastaks. Pärnu Maakohus tühistas 21.12.2017 määrusega

eestkostetava kaebuse alusel 21.12.2016 määruse ja algatas uue menetluse eestkostetava üle

seatud eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamise vajaduse kontrollimiseks. Pärnu

Maakohtu 31.01.2018 määrusega seati eestkostetava üle eestkoste 5 aastaks ja samaks

tähtajaks määrati talle eestkostja. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 04.09.2018 maakohtu

31.01.2018 määruse ja saatis tsiviilasja tagasi maakohtule eestkoste pikendamise

otsustamiseks.

4. Pärnu Maakohus jätkas 25.09.2018 määrusega menetlust ja määras eestkostevajaduse

väljaselgitamiseks kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Lähtudes ringkonnakohtu 04.09.2018

juhistest välistas kohus eksperdi määramisel isikud, kes on eestkostetavat varem ravinud või

olnud SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku töötajad.

5. Pärnu Maakohtu 14.12.2018 määrusega seati eestkostetava üle eestkoste ja määrati tema

eestkostjaks Pärnu Linn (linnavalitsuse kaudu). Eestkostja ülesanneteks on eestkostetava

esindamine tehingute ja toimingute tegemisel kõigis ametiasutustes ja kõigi isikute ees, v.a

ulatuses, milleks talle on antud iseseisev tehingute tegemise õigus. F.M-il on õigus

iseseisvalt teha 35 euro piires kuus tehinguid, mis ei too talle kaasa kestvaid kohustusi (nt

välistatud on järelmaksuga kaupade ostmine, laenu võtmine, eestkostja nõusolekuta side jms

teenuste tellimine jms). Sama määrusega taastati F.M valimisõigus. Kohtumäärusega loeti, et

F.M-il ei ole otsustusõigust PKS § 203 lg-s 2 nimetatud perekonnaõiguslikes tehingutes.

Kohus määras, et kontrollib iga 5 aasta järel, kas eestkoste jätkumine on eestkostetava huvide

kaitseks vajalik ja kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.11.2019 määrusega maakohtu määruse muutmata ja

eestkostetava määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu määrus jõustus Riigikohtu

27.04.2020 määrusega, millega keelduti eestkostetava määruskaebuse menetlusse võtmisest.

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

2-11-33697

7. Eestkostetav F.M esitas 30.01.2023 Pärnu Maakohtule avalduse (mida kordas

21.02.2023) eestkostja ülesannete kitsendamiseks.

7.1. Avalduse kohaselt viidi eestkostetava suhtes märtsis 2022 läbi arstlik komisjon, mis

kirjutas ta haiglast välja soovitusega suunata kogukonnateenusele. Eestkostja keeldus telefoni

teel F.M-ile kogukonnateenuse kohta otsimast ja edaspidi lõpetas kõnedele ning kirjadele

vastamise. Selle tõttu toimus Viljandis kriminaalasjas X-XX-XXX ka istung. Lisaks heitis

F.M eestkostjale ette, et ta esitas kohtule avalduse palvega eestkostetavat välja mitte lasta ja

nõudis tema haiglasse jätmist. F.M leidis, et tema huvid on eestkostja huvidega olulises

vastuolus. Eestkostjalt tuleb võtta õigus eestkostetava huve kohtus esindada ja talle

sotsiaalpinda otsida ning anda need õigused üle F.M-ile endale.

Menetluse edasine käik

8. Pärnu Maakohus võttis 06.06.2023 eestkostja ülesannete kitsendamise avalduse menetlusse,

kaasas puudutatud isikutena eestkosteasutuse, eestkostetava vanema tütre ja ema ning määras

F.M-ile esindaja riigi õigusabi korras. Maakohus määras 08.06.2023 viia F.M suhtes läbi

kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Lisaks algatas Pärnu Maakohus 09.08.2023 määrusega

menetluse eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamiseks ning otsustas 24.08.2023 määrusega

liita eestkostja ülesannete kitsendamise avalduse kokku eestkoste ametiaja pikendamise

otsustamise menetlusega.

Eestkostetava seisukoht

9. F.M avaldas 19.06.2023 isiklikult, et ei nõustu eksperdile esitatavate küsimustega ega

ekspertiisi läbiviimisega üldse. Kohus jättis ekspertiisi määramisel ebaõigesti eestkostetava ja

tema advokaadi arvamuse ära kuulamata. Ta ei anna luba oma tervise- ja sotsiaalteenuste

materjalide ekspertidele ja muudele isikutele teatavaks tegemiseks. F.M palus piirata

eestkostja ülesandeid sotsiaalpinna otsimisel ja tema esindamisel kolmandate isikutega

suhtlemisel, sh kohtutes, samuti raha haldamisel, või anda need funktsioonid üle talle endale.

Küsimus, kas ta on haige, ei oma olulist tähtsust. F.M leidis, et ei vaja eestkostjat, kuna tal ei

ole vara ega võlgasid, mille eest peaks hoolt kandma. Eestkostja on oma kohustusi rikkunud,

mh eestkostetava vara haldamisel, teabe andmisel ja kohustuste täitmisel. F.M palus

kõrvaldada menetlusest tema ema ja vanema tütre.

10. F.M-ile riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et F.M suhtes seatud eestkoste

senistel alustel jätkumine on tema parimates huvides. Isik ei saa iseseisvalt hakkama. Ta ei

saa oma tervise tõttu aru oma tegude tähendusest ega suuda neid juhtida ilma, et tema

isikulised ja ka varalised huvid võiksid saada kahjustatud. Ta vajab kindlasti kontrollitud

keskkonnas viibimist ja juhendamist igapäevaelu korraldamisel. Iseseisvalt tehingute

tegemisega ja oma tervise eest hoolitsemisega ta hakkama ei saa. F.M avaldas esindajale, et

ei taha enam eestkoste all olla ja arvab, et saab ise hakkama. Suudab leida endale

sotsiaalpinna, nt Narvas, ja mõtleb minna Soome tööle. Ta oskas nimetada oma vanust ja

sünniaega, teadis ärakuulamise kuupäeva. Teab, et kehtib euro. Avaldas, et käib kord kuus

poes ja sooviks saada kuus 80 eurot. Selgitas, et tema võlad on eestkostja tekitatud. Leiab, et

ei vaja ravi ja ei taha ravimeid enam võtta.

Puudutatud isikute seisukohad

11. Eestkosteasutus leidis, et eestkostja esindusõiguse äravõtmine ja eestkostja ülesannete

ringi kitsendamine ei ole põhjendatud. Eestkostja ei ole oma tegevuses eestkostetava huve

2-11-33697

kahjustanud. Eestkostetav viitab eestkostja poolt 12.10.2022 Pärnu Maakohtule kriminaalasjas

nr X-XX-XXX esitatud dokumendile, mis koostati vastusena kohtu nõudele ja selles tuli anda

arvamus statsionaarse psühhiaatrilise sundravi lõpetamise kohta või selle asendamise kohta

ambulatoorse psühhiaatrilise sundraviga ja kogukonnas elamise teenusele paigutamisega.

Eestkostja arvamus toetus antud asjas kohtule esitatud kirjalikele materjalidele, varasemale

eestkostet puudutavale materjalile ja Sotsiaalkindlustusametilt saadud informatsioonile.

Eestkostja informeeris eestkostetavat telefoni teel eestkosteasutuse arvamusest kogukonnas

elamise teenuse kohta. Tahtlikku kõnede/kirjade eiramist ei ole toimunud. F.M soovid, kui

eestkostetaval ei olnud võimalust neid ise telefoni teel edastada, jõudsid eestkostjani

eeskostetava tegevusjuhendaja vahendusel. Eestkostja on F.M viibimiskohas töötavate

spetsialistide kaasabil informeeritud eestkostetava käekäigust ja vajadustest. Koostöös on

lahendatud kõik eestkoste raames tegutsemist vajavad olukorrad. Eestkoste on jätkuvalt

vajalik eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste tagamiseks ning huvide kaitsmiseks.

Füüsiliste ja muude juriidiliste isikute puudumise tõttu on põhjendatud, et eestkostjana jätkab

XXX. Arvestades ekspertiisiaktis toodut, on eestkoste väljaspool pisitehinguid ja

valimisõigust vajalik. Eestkostja ülesannete kitsendamine ei ole põhjendatud.

12. Eestkostetava tütar F.M avaldust ei toetanud. Eelmise arstliku ekspertiisi andmete

kohaselt ei olnud F.M suuteline teda ümbritsevast lõpuni aru saama. Ta ei kahetsenud enda

tegusid. F.M on varem psühhiaatriakliinikust väljas olles eiranud lähenemiskeeldu, röövis

tütre kodust, ähvardas ema ja tema lähedasi. F.M sai Pärnus tööd tütre ema, Q töökohas.

F.M tappis Q tema töökohas. Lisaks on ta otsinud tütrega kontakti sotsiaalmeedias. Pärast Q

surma üritas tütrega kontakti saada oma ema, Y.W kaudu.

13. Eestkostetava ema toetas eestkosteasutuse seisukohti.

Maakohtu määrus ja põhjendused

14. Pärnu Maakohus jättis 14.12.2023 määrusega F.M avalduse eestkostja ülesannete

kitsendamiseks rahuldamata ja pikendas F.M-ile määratud eestkostja ametiaega 5 aasta

võrra. Maakohus jättis eestkostja ülesanded muutmata, s.t eestkostja ülesanneteks on F.M

esindamine tehingute ja toimingute tegemisel kõigis ametiasutustes ja kõigi isikute ees, v.a

ulatuses, milleks talle on antud iseseisev tehingute tegemise õigus. Eestkostja peab tagama

F.M isiklike ja varaliste huvide kaitse, tagama tema igakülgse heaolu, talle vajalikud ravi- ja

hooldusteenused ning ööpäevaringse järelevalve. Eestkostjal on kohustus tagada, et F.M-ile

selgitatakse teda puudutavate dokumentide sisu talle arusaadavas keeles. Dokumentide

kirjalik tõlkimine toimub F.M kulul. Maakohus määras, et F.M-il ei ole otsustusõigust

perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-s 2 nimetatud perekonnaõiguslike tehingute osas, kuid tal

säilib valimisõigus. F.M-il on õigus iseseisvalt teha 50 euro piires kuus tehinguid, mis ei too

talle kaasa kestvaid kohustusi (nt välistatud on järelmaksuga kaupade ostmine, laenu võtmine,

eestkostja nõusolekuta side jms teenuste tellimine jms) (resolutsiooni punkt 6). Maakohus

selgitas, et eestkostja peab hoidma F.M vara oma varast eraldi ega tohi kasutada

eestkostetava vara oma huvides. Seaduses ettenähtud juhtudel on eestkostetava varaga

tehingute tegemiseks vaja taotleda kohtult luba. Kohus märkis, et otsustab eestkoste

lõpetamise või pikendamise hiljemalt 14.12.2028.

15. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kinnitavad isiku ärakuulamine, esindaja,

puudutatud isikute ja eestkostja seisukohad ning eestkoste- ja järelevalvetoimikus olevad

dokumendid (kohtu määrused, 04.08.2023 ekspertiisiakt, 18.05.2023 puude raskusastme

tuvastamise ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise otsus ning 31.10.2018

2-11-33697

rehabilitatsiooniplaan), et F.M vajab jätkuvalt eestkostet ja tema tervislik seisund ei ole

võrreldes eelmise eestkostemenetlusega muutunud.

16. F.M parimates huvides on tema suhtes seatud eestkoste jätkumine samadel alustel.

04.08.2023 ekspertiisiakti (nr 12-1/1509-1) kohaselt esineb isikul vaimuhaigus luululise

paranoidse häire näol (diagnoosikood F22.0), mille tõttu ta kestvalt ei suuda oma tegude

tähendusest aru saada ega neid juhtida. Eestkostetav ei ole võimeline esindama enda huve

kohtus ega otsima endale ise sotsiaalpinda, ta ei saa kaitsta enda huve volituste andmise kaudu

ja tal puudub arusaamine abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike

tehingute õiguslikest tagajärgedest. Eestkostetav saab aru pisitehingute tähendusest. Eksperdi

arvamuses ja psühhiaater OT pädevuses ei ole alust kahelda. Kuigi ekspertiis on tehtud SA

Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku poolt, kus eestkostetav viibib, ei saa hinnang olla

kallutatud. Eksperti on hoiatatud KarS § 321 järgi. Sotsiaalkindlustusameti otsusega tuvastati

F.M-il sügav puue raskusastme kestusega 25.05.2023 – 24.05.2028. Tal on raskusi

muutustega kohanemisel ja ohu tajumisel, inimestega lävimisel ja suhetes, samuti õppimisel ja

tegevuste elluviimisel. Kõik menetluses arvamuse esitanud isikud leidsid, et F.M vajab

jätkuvalt eestkostet ja eestkostja õigusi ei ole põhjust piirata.

17. Kohus veendus F.M isiklikul ärakuulamisel, et kuigi isik tajub ümbritsevat ja orienteerub

ajas ning kohas, puudub tal haiguskriitika ja ta ei saa oma tervise tõttu aru oma tegude

tähendusest ega suuda neid juhtida ilma, et tema isikulised ja ka varalised huvid võiksid saada

kahjustatud. Isik leiab, et tal on vaid depressioon ja kõik ekspertiisiaktis märgitu on lihtsalt

tema iseloomuomadused, mitte haigus. Isik vajab kontrollitud keskkonnas viibimist ja

juhendamist igapäevaelu korraldamisel. Iseseisvalt tehingute tegemise ja oma tervise eest

hoolitsemisega ta hakkama ei saa.

18. Eestkostja ülesandeid tuleb pikendada maksimaalseks tähtajaks, s.o 5 aasta võrra. F.M-il

diagnoositud psüühikahäire on püsikululine. Eestkoste vajaduse äralangemist järgmise 5 aasta

jooksul ei ole ette näha. Vaatamata sundravile ei ole tal haigusteadvust ega ravisoostumust

tekkinud. Eestkostjana peaks jätkama Pärnu Linnavalitsus. Keegi füüsilistest ega juriidilistest

isikutest ei ole avaldanud soovi eestkostjaks hakata. Eestkostja ülesandeid ei ole alust muuta.

Suurendada tuleb pisitehingute summa suurust, kuna hinnad on viie aastaga kallinenud ja F.M

märkis ise ärakuulamisel, et tal kulub kuus keskmiselt 50 eurot, mille eest ostab sigarette,

hügieenitarbeid, teed, kohvi, komme jm vajalikku.

19. Kohus jättis avalduse eestkostja õiguste piiramiseks rahuldamata. F.M ei ole välja toonud

selliseid asjaolusid ega tõendeid, mis annaksid alust kahelda eestkostja tegevuses F.M

huvidest lähtuvalt või mis kinnitaksid, et F.M avalduses väljatoodud ulatuses enam

eestkostet ei vaja. Eestkostja lükkas eestkostetava huvide rikkumist puudutavad väited ümber.

Eestkostja ei ole oma tegevuses kahjustanud eestkostetava huve.

Määruskaebus

20. F.M-ile riigi õigusabi korras määratud esindaja 21.12.2023 määruskaebuse kohaselt ei

nõustu F.M eestkoste jätkumisega ja soovib määrust vaidlustada. F.M soovib, et

ringkonnakohus küsiks arvamuse tema raviarstilt, kuna raviarsti arvamus ei ole selline nagu

eksperdi arvamus. F.M ei nõustu ekspertarvamusega, kuna ta ei ole nõus, et ta ei saa oma

tegude tagajärgedest ja ravivajadusest aru. F.M soovib asuda elama kogukonnateenusele.

Esindaja märgib, et ei nõustu esindatava seisukohtadega ja leiab, et eestkoste jätkumine on

vajalik. Esindaja toetab taotlust küsida arvamust isiku raviarstilt.

2-11-33697

21. F.M esitas 27.12.2023 isiklikult määruskaebuse (mida täiendas 18.01.2024), milles palub

maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks uue

kohtuniku poolt ning menetluskulud jätta riigi kanda. Ekspertiis teostati vaatamata sellele, et

eestkostetav oli sellest loobunud. Kohtunikud Leanika Tamm ja Brigitta Mõttus ei ole

erapooletud ja nad tuleb taandada. F.M palus, et kohus piiraks eestkostja õigusi, kuid

maakohus algatas hoopis eestkoste määramise menetluse. Maakohus ei kuulanud ära kõikide

menetlusosaliste arvamusi ekspertiisi tegemise osas ega arvestanud F.M esitatud vastuväiteid.

F.M terviseandmed avalikustati vaatamata keelule. Ekspert T vastused küsimustele on

motiveerimata ja tõendamata, ebatäpsed ja vastuolulised. Ekspertiis tugineb aegunud

andmetele. Viljandi haigla psühhiaater OT ei tohtinud ekspertiisi läbi viia, kuna ta töötab

samas asutuses, kus eestkostetav viibib. Eestkoste vajaduse kohta tuleb küsida raviarsti

arvamust. See, kas F.M on haige, ei peaks omama eestkostja õiguste piiramise või äravõtmise

küsimuses tähtsust. Aprillis 2021 tehtud sõltumatu ekspertiis, mille tegijate koosseisu kuulus

juhtiv psühhiaater Soomest, üldtunnustatud kohtuekspert ja arst Eestist, ei määratlenud, kas

F.M on haige või terve või on see lihtsalt iseloomujoon. See ekspertiis kehtib 5 aastat ja on

tähtsam T ekspertiisist. Eestkosteasutus ise avaldas kohtule, et on eestkostest tagandamisega

nõus. Pärnu linnavalitsus ei saa eestkostja olla, kuna tema ja F.M huvid on vastuolus.

Eestkosteasutuse õigusi tuleb piirata, kuna ta on oma kohustusi rikkunud. Ei ole nõus kõikide

kohtu otsuse resolutsiooni punktidega, välja arvatud punkt 5, milles räägitakse, et

eestkostetaval säilib valimisõigus, ja punkt 9, milles räägitakse, et eestkostja peab kuni

01.02.2024 kohtule 2023. aasta kohta aru andma. Ei ole nõus resolutsiooni punktiga 10, mille

alusel saadeti otsus ainult eestkostjale, eestkostetava esindajale ja Viljandi haiglale, kuid mitte

eestkostetavale endale. Ei ole nõus kohtu resolutsiooni punktidega 2-3, kus räägitakse, et

eestkostja volituste tähtaega pikendatakse 5 aastaks, et eestkostja kohustusi ei muudeta, et

eestkostja peab tõlkima eestkostetavale dokumendid vene keelde tema kulul. Eestkostetav

ütles kohtunikule, et praegu on limiit 80 eurot kuus, aga kulutab vähem. See ei ole põhjus

vähendada limiiti 50 euroni kuus. Eestkostetav palub määrata limiit 100 eurot kuus, st selle

summani, mida saavad kõik ülejäänud haigla patsiendid.

Menetlusosaliste seisukohad

22. Eestkosteasutus määruskaebusega ei nõustunud ja leidis, et maakohtu määrus on

põhjendatud. Tervishoiutöötajad hindavad F.M poolt kontrollimata keskkonnas tõsise

kehalise kahju tekitamise riski kõrgeks. Seetõttu ei ole kogukonnateenus talle sobilik.

Eestkostjal ei ole võimalik kogukonnateenuse raames tagada F.M ega teiste teenusel viibijate

turvalisust.

23. Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas määruskaebust. Maakohus

omistas liialt suure tähtsuse ekspertiisiaktile. Raviarst PT arvamuse kohaselt ei ole isik

sedavõrd ohtlik, et ta peaks olema sundravil kinnises osakonnas. Eestkostetav on sobiv

vabama teenuse jaoks. Eestkostetav on nõus minema kogukonnateenusele.

24. Eestkostetava tütar määruskaebusega ei nõustunud. F.M ilmselt ei tea, mis haigus tal on ja

kas ta on võimeline terveks saama. Ta ei ole suuteline üksi elama ja on ohtlik. Suhetest

eestkostjaga tütar ei tea.

25. Eestkostetava ema määruskaebusele ei vastanud.

Menetluse edasine käik

2-11-33697

26. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

27. Ringkonnakohus tegi asjas 09.05.2024 määruse, millega võttis tsiviilasja materjalide

juurde 30.01.2024 esitatud tõendi (raviarsti arvamus) ning jättis F.M taotlused menetluse

peatamiseks, riigi õigusabi korras määratud esindaja kõrvaldamiseks ja menetluse kinniseks

kuulutamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus jättis maakohtu 14.12.2023 määruse muutmata,

kuid täiendas määruse põhjendusi. F.M 21.12.2023 määruskaebus (täiendatud 27.12.2023 ja

18.01.2024) jäi rahuldamata. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäid

menetlusosaliste endi kanda, v.a F.M riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud ja

28.02.2024 kirja tõlkimise kulu, mis jäid Eesti Vabariigi kanda.

28. F.M esitas ringkonnakohtu määrusele isiklikult määruskaebuse.

29. Riigikohus tegi 11.12.2024 määruse, millega rahuldas määruskaebuse osaliselt, tühistas

ringkonnakohtu 09.05.2024 määruse osas, milles ringkonnakohus jättis tühistamata maakohtu

14.12.2023 määruse ja rahuldamata F.M määruskaebuse; samuti menetluskulude jaotuse osas

ning saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Riigikohus leidis, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud osas, mis puudutab

kohtulahendite tõlkimata jätmist ja eestkostetavale lubatud pisitehingute rahalise ulatuse

kindlaksmääramist. Ringkonnakohtul tulnuks tõlk ja menetlusdokumentide tõlkimine

eestkostetavale tagada TsMS § 34 lg 4 järgi. Asja uuel läbivaatamisel tuleb korraldada

eestkostetava soovitud maakohtu määruste tõlkimine vene keelde ja anda täiendav tähtaeg

määruskaebuse põhjendamiseks ning hinnata pisitehingutega seoses, millises ulatuses isik ise

suudab aru saada oma raha kasutamise vajadusest ja eesmärgist.

30. Ringkonnakohus korraldas eestkostetava poolt taotletud maakohtu määruste tõlkimise ja

nende edastamise temale ning määras tähtaja määruskaebuse täiendamiseks ja selgituste

andmiseks seonduvalt pisitehinguteks taotletava summaga. Ringkonnakohus määras asjast

puudutatud isikutele ja määruskaebuse esitajale riigi õigusabi korras määratud esindajale

tähtaja F.M poolt esitatud seisukohtadele vastamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

31. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le

2, §-le 659 ja §-le 667, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus leidis, et eestkostetaval

on iseseisev õigus pisitehinguteks 50 euro piires, ning teha selles osas uus määrus, määrates,

et eestkostetaval on iseseisev õigus pisitehinguteks 100 euro piires. Lisaks tuleb täiendada

määruse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele. Muus osas tuleb vaidlustatud

maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuginedes muutmata jätta.

Ringkonnakohus nõustub osas, milles maakohtu määrust ei muuda, määruse põhjendustega

ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-test 5 ja 6 neid ei korda.

32. Esmalt lahendab ringkonnakohus eestkostetava poolt esitatud taotlused.

2-11-33697

32.1. Nagu märgitud eespool, korraldas ringkonnakohus eestkostetavale tema soovitud

menetlusdokumentide vene keelse tõlke ning määras täiendava tähtaja määruskaebuse

põhjendamiseks ja kohtunõudele vastamiseks 20.02.2025. Eestkostetav vastas kohtule

11.02.2025, milles taotles võtta menetlusse ja rahuldada tema poolt 27.09.2024

ringkonnakohtule esitatud kaebus. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb taotlus jätta rahuldamata.

Nimelt nähtub tsiviilasja materjalidest, et see, ringkonnakohtu nimele adresseeritud ja

27.09.2024 allkirjastatud kaebus registreeriti 03.10.2024 Pärnu Maakohtus ning edastati

08.10.2024 Riigikohtule (VI kd, tlk 34), kelle menetluses käesolev tsiviilasi sellel hetkel oli.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on eestkostetava 27.09.2024 kaebust käsitletud tema poolt

Riigikohtule esitatud määruskaebuse täiendusena, mis on kõrgema kohtu poolt 11.12.2024

määrusega osaliselt rahuldatud.

32.2. Eestkostetav on taotlenud ka arvamuse küsimist tema raviarstilt PTlt eestkostja

määramise suhtes. TsMS § 238 lg 1 p 2 kohaselt korraldab kohus ainult selliste tõendite

kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt

tõendeid esitatud. Arvestades, et ringkonnakohus on 09.05.2024 määrusega eestkostetava

raviarsti 30.01.2024 arvamuse (V kd, tlk 91) juba tõendina asja materjalide juurde võtnud ja

arvestab sellega asja sisulisel lahendamisel, tuleb taotlus jätta TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel

rahuldamata.

32.3. Edasi on eestkostetav taotlenud haiglalt 24.04.2021 sõltumatu ekspertiisi otsuse välja

nõudmist. TsMS § 238 lg 1 p 1 kohaselt korraldab kohus ainult selliste tõendite kogumise

ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole

asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei

ole vaidlusalune. Taotlusest nähtuvalt on tegemist ca 2,5 aastat varasema ekspertiisi otsusega

võrreldes käesolevas asjas 04.08.2023 läbi viidud ekspertiisiga. Kuna asjas ei ole vaja

tõendada asjaolu, milline oli eestkostetava seisund enne käesoleva menetluse algatamist ning

käesolevas asjas TsMS § 522 lg 1 alusel läbi viidava ekspertiisi olemusest tingituna

hinnatakse ekspertiisialuse isiku seisundit ekspertiisi läbiviimise ajal, mistõttu ei saa varasem

ekspertiis väärata hilisema ekspertiisi otsuse järeldusi, tuleb ka selle tõendi kogumise taotlus

jätta TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

32.4. Eestkostetav on taotlenud vajadusel läbi viia ka uus ekspertiis. Ringkonnakohtu

hinnangul sellist vajadust käesolevas asjas ei esine. Maakohus on asjas 08.06.2023 määrusega

määranud eestkostetava suhtes ekspertiisi läbiviimise ja eksperti TsMS § 303 lg 5 kohaselt

hoiatanud vastutusest teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest KarS § 321 järgi (IV kd,

tlk 164-165). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ekspertiisi määramisel järginud TsMS

§-s 552 sätestatud põhimõtteid. Ekspertiisi teostanud psühhiaater OT on 04.08.2023 koostatud

ekspertiisiaktist (IV kd, tlk 185-190) nähtuvalt maakohtu esitatud küsimustele vastanud ning

oma järelduste kujunemist ringkonnakohtule täiendavalt selgitanud 29.04.2024 (V kd, tlk

113). Kuna ringkonnakohtul ei ole alust ekspertiisiakti õigsuses ja selles esitatud järeldustes

kahelda, tuleb tõendi kogumise taotlus jätta TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel rahuldamata.

32.5. Eestkostetav on ringkonnakohtule 11.03.2025 esitatud menetlusdokumendis lisaks

eelnevale taotlenud ka maakohtuniku taandamist, eestkostetavale riigi õigusabi korras

määratud esindaja taandamist ning vaidlustanud tsiviilasjade liitmise. Ringkonnakohus juhib

tähelepanu, et maakohtuniku taandamise ja eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud

esindaja kõrvaldamise taotlused on ringkonnakohtu poolt juba lahendatud 09.05.2024

määrusega ja selles osas on ringkonnakohtu varasem määrus Riigikohtu 11.12.2024 määruse

tulemusel jõustunud. Ka Riigikohus leidis, et ringkonnakohus on menetlusõiguslikult veatult

2-11-33697

jätnud rahuldamata eestkostetava taotlused taandada maakohtu kohtunikud ja kõrvaldada

menetlusest riigi õigusabi korras määratud esindaja (vt RKTKm, 11.12.2024, 2-11-33697, p

17.1). Seega eelnimetatud taotlusi ringkonnakohus enam uuesti menetleda ei saa. Tsiviilasjade

liitmise määruse vaidlustamisega seoses selgitab ringkonnakohus, et tsiviilkohtumenetluse

seadustikus puuduvad nimetatud määruse vaidlustamiseks õiguslikud alused. Toodust

tulenevalt on ka maakohus 24.08.2023 määrusest nähtuvalt õigesti märkinud, et määrus ei ole

edasikaevatav.

32.6. Eestkostetav on taotlenud ka käesoleva määruse tõlkimist vene keelde riigi kulul.

Ringkonnakohus rahuldab taotluse TsMS § 33 lg 4 teise lause ja § 34 lg 4 alusel.

33. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. Maakohus ei ole

menetlusõiguse norme rikkunud, kui lahendas eestkostetava taotluse eestkostja ülesannete

kitsendamiseks koos eestkoste pikendamise otsustamisega. Võttes arvesse, et need küsimused

on olemuslikult omavahel seotud, oli nende ühes menetluses lahendamine igati otstarbekas.

Sellega ei ole lubamatult laiendatud eestkostetava avalduse piire. Maakohus menetles

eestkostetava avaldust esitatud kujul, kuid liitis selle enda poolt algatatud eestkoste

pikendamise üle otsustamise menetlusega. Kohus algatas eestkoste pikendamise üle

otsustamise menetluse põhjusel, et viis aastat eestkoste viimasest määramisest 2018. a oli

möödumas. Seda, et maakohus lahendas õigustatult taotluse kitsendada eestkostja ülesandeid

koos eestkoste pikendamise otsustamisega, leidis asjas ka Riigikohus (vt RKTKm,

11.12.2024, 2-11-33697, p 17.1).

34. Maakohus ei ole eestkostetava tervisliku seisundi kindlakstegemiseks ekspertiisi

määramisel ja eksperdile esitatavate küsimuste ringi määratlemisel menetlusõiguse norme

rikkunud. Ringkonnakohus selgitab, et ekspertiisi määramine eestkostja ametiaja

pikendamisel on maakohtu diskretsiooniotsus. Käesoleval juhul ei ole maakohus

diskretsioonipiire ületanud. Maakohus määras õigesti ekspertiisi ja määratles õigesti

eksperdile esitatavate küsimuste ringi selliselt, et kohtul oleks võimalik hinnata F.M võimet

oma tegudest aru saada või neid juhtida. Seda, et ekspertiis määrati, pidas õigeks ka

Riigikohus (vt RKTKm, 11.12.2024, 2-11-33697, p 17.1).

35. Kuigi määruskaebuses viitab eestkostetav TsMS § 522 lg 5 p-le 2 ja selgitab, et oli

ekspertiisi tegemisest loobunud, ei ole nimetatud säte asjasse puutuv. Viidatud sätte kohaselt

ei pea kohus ekspertiisi määrama siis, kui eestkostja määramise avalduse esitas eestkostet

vajav isik ise ning avaldusele on lisatud tema tervislikku seisundit kajastavad dokumendid ja

isik loobub ekspertiisi tegemise õigusest ja ekspertiisi tegemine on eestkostja ülesannete

mahtu arvestades ebamõistlikult kulukas või töömahukas. Käesoleval juhul ei ole F.M

eestkostja määramise avaldust ise esitanud, mistõttu ei ole TsMS § 522 lg 5 kohaldamise

eeldused täidetud. Eestkostetav ei saanud ka loobuda eksperdile küsimuste esitamisest,

kuivõrd need olid olulised tema eestkostevajaduse hindamiseks, mis on maakohtu ülesandeks

tulenevalt TsMS § 520 lg-st 1. Ringkonnakohus selgitab, et eestkoste määramise ja

pikendamise asja lahendab kohus TsMS § 475 lg 1 p-st 5 tulenevalt hagita menetluses, milles

on kohtul ulatuslik uurimiskohustus TsMS § 5 lg 3 ja § 477 järgi. See tähendab, et kohus peab

hoolitsema selle eest, et asjas tähtsust omavad asjaolud ei jääks välja selgitamata. Toodust

tulenevalt on kohtul õigus kujundada ka eksperdile esitatavate küsimuste ring.

36. Maakohus ei eksinud ka selles, kui tegi 08.06.2023 määrusega ekspertiisi korraldamise ja

läbiviimise ülesandeks SA-le Viljandi Haigla, kes määras eksperdi ehk isiku, kes töötab

samas asutuses, kus eestkostetav viibib. Ringkonnakohus selgitas eespool, et eestkostja

ametiaja pikendamisel on ekspertiisi määramine kohtu diskretsiooniotsus. See seisukoht

2-11-33697

järeldub TsMS § 528 lg-test 2 ja 4, mille kohaselt võib eestkostja ametiaega teatud tingimustel

pikendada ka ilma uut ekspertiisi tegemata. Seega, kui kohus siiski otsustab, et ekspertiis on

asjas vajalik, võib ta ekspertiisi läbi viima määrata vabalt valitud eksperdi. Määruskaebuses

viidatud TsMS § 5391 lg 1, mille kohaselt ei või ekspertiisi teha isik, kes töötab samas

asutuses, kus ekspertiisialune isik viibib, kohaldub kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja

pikendamise menetluses. Arvestades, et praeguses asjas on menetluse esemeks eestkoste

pikendamise või lõpetamise ja eestkostja ülesannete kitsendamise nõuded, mitte kinnisesse

asutusse paigutamise nõue, ei ole maakohtule TsMS § 5391 lg-s 1 sätestatu rikkumine

etteheidetav. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et see, kas eestkostetav vajab samal ajal ka

kinnises asutuses viibimist ja sundravi, ei ole käesoleva menetluse ese. Seda hinnatakse

kriminaalasjas nr X-XX-XXX.

37. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse,

nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või

neid juhtida, piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 kohaselt määratakse piiratud

teovõimega isikule eestkostja. Eestkostja määramise menetluse eesmärk ongi kontrollida, kas

isik on piiratud teovõimega ja kas ta vajab eestkostet. Ekspert tuvastab nii isiku psüühilise

häire või haiguse kui ka sellest tuleneva eestkostevajaduse (vt RKTKm, 09.11.2011, 3-2-1-87-

11, p 20). Ringkonnakohtu hinnangul vastab ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt nr

12-1/1509-1 (IV kd, tlk 184–190) nõuetele ja selle alusel oli maakohtul võimalik

eestkostetava teovõime kohta järeldusi teha. Ekspertiisist nähtuvalt tugineb see F.M-iga läbi

viidud vestlusel ja dokumentidel, mitte asjaolul, et F.M viibib kinnises asutuses. Seega on

määruskaebuse vastav etteheide alusetu.

38. Lisaks ei saa asjaolust, et ekspert kirjeldab uuritava ajalugu, järeldada, et ekspertiisi

järeldused tuginevad aegunud andmetele. Ekspertiisiakti kohaselt on F.M-il diagnoositud

püsikululine luululine paranoidne häire (diagnoosikood F22.0), mis on püsikululine

psüühikahäire, mille peamiseks sümptomiks on püsivate, tegelikkust eiravate,

korrigeerimatute veendumuste, so luulumõtete esinemine. Väljendunud häirete tõttu peamiselt

mõtlemises, kuid ka tahteelus, ei suuda uuritav mõista oma tegude tähendust ega neid juhtida

ning seetõttu ei suuda oma elu iseseisvalt korraldada ja vajab seetõttu eestkostet väljaspoole

pisitehinguid jäävat, sh ei saa isik aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude

perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kuna tervenemise ennustus on halb,

vajab uuritav eestkostet kestvalt (IV kd, tlk 188-189). Maakohus järeldas ekspertiisiakti ja

muude menetluses esitatud tõendite (sh rehabilitatsiooniplaan (V kd, tlk 5-13) ja puude

raskusastme tuvastamise otsus (V kd, tlk 14-15)) ning esitatud seisukohtade alusel seega

õigesti, et F.M eestkostevajadus ei ole võrreldes varasemaga muutunud.

39. Ringkonnakohtu eeltoodud seisukohta ei muuda ka määruskaebemenetluses esitatud

eestkostetava raviarsti 27.12.2023 arvamus (V kd, tlk 91). Arvamusest nähtuvalt on F.M-il

raske krooniline psüühikahäire – luululine häire (F22.0), millega kaasuvad düssotsiaalsed

isiksusejooned (impulsiivsus, empaatiavõimetus, egotsentrilisus, vähene introspektsioon) ja

madal stressitaluvus (konflikte osakonnas lahendanud ka vägivalla teel). Risk vägivaldse

käitumise vallandumiseks esineb eelkõige hinnatava lähedaste inimeste suhtes. Risk

põhjustada kellelegi kontrollimata tingimustes tõsist kehalist kahju, on kõrge.

Medikamentoosne ravi on saavutanud maksimaalse võimaliku efekti ehk eestkostetava

seisund enam ei parane ja riskitegurid ei vähene. Sisulist haigusteadvust tekkinud ei ole.

Eeltoodust tulenevalt ei kinnita raviarsti arvamus ringkonnakohtu hinnangul eestkostetava

poolt tema suhtes läbi viidud ekspertiisile tehtud etteheiteid. Raviarsti arvamus kinnitab

vastupidiselt, et F.M on piiratud teovõimega isik. Asjaolust, et raviarsti arvamusest nähtuvalt

on arstlik komisjon 15.09.2023 pidanud teatud tingimustel võimalikuks ka eestkostetava

2-11-33697

ambulatoorset sundravi, ei saa järeldada, et F.M ei ole piiratud teovõimega isik, kes

eestkostet ei vaja.

40. Ringkonnakohtu hinnangul on alusetud määruskaebuse etteheited seoses sellega, et

avalikustatud on isikut puudutavaid andmeid, mida eestkostetav keelas maakohtul ja

ekspertidel avalikustada. Kaebusest ei nähtu konkreetselt, milliseid andmeid ja kellele kohus

või ekspert on kaebaja arvates avalikustanud. Ringkonnakohus selgitab, et eksperdi õigus

töödelda konkreetse ekspertiisi või uurigu tegemiseks vajalikke isikuandmeid, sh eriliiki

isikuandmeid, tuleneb kohtuekspertiisiseaduse (KES) §-st 4. Kohtu vastava loa, tutvuda

ekspertiisi läbiviimiseks tsiviilasja nr 2-11-33697 materjalidega, uuritavat puudutavate

meditsiinidokumentidega, samuti uuritava tervislikku seisundit puudutava meditsiinilise

dokumentatsiooniga, sh e-tervise infosüsteemi andmetega, sai ekspertiisi läbiviija 08.06.2023

määruse alusel (IV kd, tlk 164 pöördel).

41. Määruskaebuse esitaja on ette heitnud ka seda, et temalt ei ole keegi midagi abielusuhete

ja isaduse kohta küsinud ja ta ei mõista, miks need toimingud talle keelati. Ringkonnakohtu

hinnangul on see etteheide osaliselt põhjendatud, arvestades, et maakohtu määrusest ei nähtu,

milliste asjaolude alusel kohus leidis, et eestkostetav perekonnaõiguslike tehingute tagajärgi ei

mõista.

42. PKS § 203 lg 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks,

milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse

andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus

hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude

perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kirjeldatud eksimus ei anna siiski

alust vaidlustatud määruse tühistamiseks, kuna ringkonnakohus saab ise maakohtu vea

parandada, täiendades maakohtu määruse põhjendusi järgnevaga:

Kohus tuvastas eelnevalt, et F.M-il on püsikululine luululine paranoidne häire. Eksperdi

selgituste järgi on haiguse peamine sümptom püsivate, tegelikkust eiravate, korrigeerimatute

veendumuste esinemine. Kuigi ravi käigus on F.M seisund osaliselt paranenud, avaldab ta

endiselt luululisi mõtteid mh oma lähedaste suhtes. F.M-il väljenduvad häired peamiselt

mõtlemises, kuid ka tunde- ja tahteelus. F.M raviarsti kinnitusel kaasnevad diagnoosiga ka

düssiotsiaalsed isiksusejooned (impulsiivsus, empaatiavõimetus, egotsentrilisus, vähene

introspektsioon). Ekspert selgitas 29.04.2024 täiendavalt (V kd, tlk 112–113), et F.M-il

avalduvad luulumõtted mitmetes valdkondades abikaasaga, vennaga ja eestkostjaga

seonduvalt. Ta on oma lapse ema suhtes süüdistav ja koostab luululiste mõtete ajel kirju ja

kaebusi. Ekspert selgitas, et tulenevalt oma haiguslikest mõttekäikudest ei ole F.M võimeline

mõistma perekonnaõiguslikke tehinguid ega oma käitumist vastavalt sellele juhtima. Kohus

veendus F.M isiklikul ärakuulamisel 22.11.2023, et kuigi isik tajub ümbritsevat ja orienteerub

ajas ning kohas, puudub tal haiguskriitika ning ta ei saa oma tervise tõttu aru oma tegude

tähendusest. F.M-ile määratud esindaja on samuti leidnud, et isik ei saa just oma tervise tõttu

aru oma tegude tähendusest ega suuda neid juhtida ilma, et tema isikulised ja ka varalised

huvid võiksid saada kahjustatud. Eeltoodule tuginedes ei ole F.M kohtu hinnangul oma

tervislikust seisundist tulenevalt võimeline aru saama perekonnaõiguslike tehingute

õiguslikest tagajärgedest.

43. Eestkostetav heidab määruskaebuses ette ka seda, et maakohus ei kitsendanud eestkostja

õigusi vastavalt eestkostetava taotlusele sotsiaalelukoha otsimisel, esindamisel kolmandate

isikute ees, sh kohtutes ja tema raha käsutamisel. Eestkostetava väitel on eestkostja oma

kohustusi rikkunud. Ringkonnakohus selgitab, et eestkostja ülesannete ringi kitsendamiseks ei

2-11-33697

anna alust eestkostetava etteheited eestkostja tehtud tööle. Kohus saab eestkostja ülesandeid

TsMS § 529 lg 1 alusel kitsendada vaid siis, kui eestkostja määramise alused on täielikult või

osaliselt ära langenud. Kuna maakohus tuvastas nõuetekohaselt ja õigesti, et F.M

eestkostevajadus ei ole ära langenud ega vähenenud, puudus kohtul seaduslik alus eestkostja

ülesannete ringi kitsendamiseks.

44. TsMS § 530 lg 1 kohaselt võib kohus vabastada eestkostja ametist mõjuval põhjusel.

Maakohus hindas ka eestkostetava poolt eestkostjale tehtud etteheiteid ning nende kohta

eestkostja poolt antud selgitusi sisuliselt, leides ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et

eestkostjalt esindusõiguse äravõtmine ei ole praegusel juhul põhjendatud. Määruskaebuses

kordab eeskostetav juba varem eestkostjale tehtud etteheiteid, millele maakohus on hinnangu

andnud. Ringkonnakohus selgitas juba varasemas menetluses, so 22.11.2019 määruses, et

eestkostetava väited, mis puudutavad tema vara suhtes toimunud täitemenetlust, ei anna alust

nõustuda sellega, et eestkosteasutus eestkostetava eestkostjaks ei sobi. Alust jõuda

teistsugusele järeldusele ei anna ka määruskaebuses esitatud väited. Ainuüksi see, et

eestkostetav eestkostja kõigi otsustega ei nõustu ja et eestkostja ei järgi kõiki eestkostetava

antud juhiseid temale meelepärasel viisil, ei anna alust järeldada, et eestkostja oleks oma

seadusest tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud, et eestkostja ja eestkostetava huvid oleksid

vastuolus või esineks mõjuv põhjus eestkostja vabastamiseks tema ülesannete täitmisest.

Eeltoodust tulenevalt pikendas maakohus õigesti seni eestkostja ülesandeid täitnud Pärnu

linna volitusi F.M eestkostjana.

45. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 4772 kohaselt teostab kohtu poolt nimetanud

eestkostja tegevuse üle järelevalvet kohus. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule

ülesannete täitmiseks korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on eestkostja iga-aastased aruanded maakohtule esitanud.

Kui eestkostetaval on aruannetest tulenevalt täiendavaid küsimusi, võib ta pöörduda otse

eestkostja või vajadusel järelevalvet teostava maakohtu poole ülesannete täitmise kohta

täiendavate selgituste saamiseks.

46. Määruskaebuse esitaja on selles väljendanud uuesti ka soovi asuda elama

kogukonnateenusele. Ringkonnakohus selgitab, et käesolevas menetluses ei otsustata

eestkostetava elukorralduse üle. Praeguses menetluses otsustatakse selle üle, kas F.M vajab

oma asjade ajamiseks eestkostet või mitte. Määruskaebemenetluses kontrollib

ringkonnakohus seadusest tulenevalt üksnes vaidlustatud maakohtu määruse seaduslikkust.

Ringkonnakohus ei lahenda määruskaebuse eset arvestades küsimusi ka sellest, kas

eestkostetava suhtes kriminaalasjas nr X-XX-XXX kohaldatud statsionaarse psühhiaatrilise

sundravi jätkamine on põhjendatud või mitte.

47. Määruskaebuse esitaja on esitanud etteheite ka sellega seoses, et dokumentide tõlkimine

tuleb eestkostjal teostada eestkostetavale tema enda kulul. Ringkonnakohtu hinnangul on see

pretensioon põhjendamatu, arvestades, et ühestki õigusaktist ei tulene eestkostetava õigust

saada eestkostjalt tasuta tõlketeenuseid ega ka eestkostja kohustust sellist teenust

eestkostetavale tagada.

48. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette ka pisitehinguteks määratud summa

põhjendamatut vähendamist ning leiab, et see summa võiks olla 100 eurot. Vaidlustatud

määrusest nähtuvalt suurendas maakohus senist 35 euro limiiti 50 euroni, kuid

ringkonnakohus ei pidanud kaebuse väiteid limiidi vähesusega seoses põhjendatuks.

Riigikohus seevastu leidis, et eestkostetavale pisitehingute tegemiseks rahasumma (50 eurot)

määramisel ei ole õige lähtuda sellest, kui palju tal on varem keskmiselt ühes kuus raha

2-11-33697

kulunud ning kuna kohtumäärustes puudusid põhjendused 50 euro suuruse piiri kohta, tuleb

ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel hinnata, millises ulatuses isik ise suudab oma raha

kasutamise vajadusest ja eesmärgist aru saada (vt RKTKm, 11.12.2024, 2-11-33697, p 19).

49. Riigikohtu juhistest tulenevalt saatis ringkonnakohus eestkostetavale kohtunõude (VI kd,

tlk 112). Vastuses kohtunõudele selgitab eestkostetav, et alates 2022. aasta juunikuust on

temale iseseisvaks kasutamiseks kehtestatud limiit 80 eurot kuus, millisest summast enam ei

jätku, sest ainult sigarettidele kulub 58,65 eurot ja ülejäänud 21 euro eest ostab ta kohvi, teed,

moosi või kommi. Limiit on väike, kuna raha ei jätku teiste toiduainete ja isikliku hügieeni

tarvete ostuks, samuti proteesihoolduseks vajalike vahendite jaoks (20-25 eurot kuus) (VI kd,

tlk 136 pöördel). Eestkosteasutus selgitas ringkonnakohtule, et alates 2021. aasta novembrist

on eestkostja SA Viljandi Haigla psühhiaatriosakonna ettepanekul seoses hinnatõusudega

võimaldanud eestkostetavale isiklikuks rahakasutuseks kuni 80 eurot kuus. Tellitavateks

kaupadeks on valdavalt sigaretid, kohv, hügieenivahendid ja meelepärane (VI kd, tlk 140).

Maakohtu menetluses 22.11.2023 toimunud ärakuulamise protokollist nähtub, et eestkostja

suurendas senist pisitehingute tegemise õigust 35 eurolt 80 euroni, millest eestkostetaval

kulub keskmiselt 50 eurot (ostab sigarette, hügieenitarbeid, teed, kohvi, komme ja kõike

vajalikku (V kd, tlk 41)).

50. Ringkonnakohtu hinnangul järeldub eeltoodust, et eestkostetav on suuteline oma raha

kasutamise vajadust ja eesmärki taotletud 100 euro piires pisitehingute tegemiseks piisavalt

mõistma. Eestkostetavalt saadud vastusest järelduvalt on tal olemas nii ülevaade kui ka

arusaam oma varalisest seisukorrast, sh sissetulekute ja väljaminekute suurusest ning sellest,

mille jaoks tal raha kulub ja mida selle eest osta saab. Maakohtule avaldatust järeldub, et

eestkostetav suudab määratud rahasummat kasutada nii, et ei raiska seda, vaid kulutab seda

ainult vajalikuks. Pisitehingutest arusaamise võimekuse olemasolu eestkostetaval on jaatanud

nii ekspert OT kui asja materjalidest nähtuvalt ka haigla ja eestkostja, kes on eestkostetavale

lubatud pisitehinguteks vajamineva summa suurust suurendanud seoses hindade tõusuga.

Eeltoodust tulenevalt sekkub ringkonnakohus selles osas maakohtu diskretsiooni ja määrab, et

eestkostetaval on õigus iseseisvalt teha tehinguid, mis ei too temale kaasa kestvaid kohustusi

(nt välistatud on järelmaksuga kaupade ostmine, laenu võtmine, eestkostja nõusolekuta side

jms teenuste tellimine jms) 100 euro piires kuus.

51. Ringkonnakohus nõustub ka selle määruskaebuse etteheitega, et maakohus jättis

ebaõigesti määruse eestkostetavale endale edastamata. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p

10 kohaselt saadeti määrus eestkostjale, eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud

esindajale ja teadmiseks SA-le Viljandi Haigla. TsMS § 531 lg 2 esimene lause näeb piiratud

teovõimega täisealisele isikule eestkostja seadmise menetluses aga ette, et kohus teeb

eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks lisaks eestkostjale ka eestkostetavale ja tema

esindajale. TsMS § 531 lg-st 1 tulenevalt kehtib nimetatud põhimõte ka eestkostja ametiaja

pikendamise määruse kohta. Kirjeldatud eksimus ei too siiski kaasa vaidlustatud määruse

tühistamist, arvestades, et määruskaebuse täiendusest nähtuvalt sai eestkostetav maakohtu

määruse eesti keeles eestkostja ja SA Viljandi Haigla vahendusel kätte 08.01.2024 (V kd, tlk

70).

52. Kuigi ringkonnakohus jättis 09.05.2024 määrusega eestkostetava taotluse menetluse

kinniseks kuulutamiseks rahuldamata, leidis kohus avaldaja taotlust ja käesoleva vaidluse

asjaolusid arvestades, et isikute eraelu puutumatuse tagamiseks on TsMS § 462 lg 2 esimese

lause alusel põhjendatud jõustunud kohtulahendis andmesubjektide nimede asendamine

tähemärgiga ning nende isikukoodide mitte avalikustamine. Ringkonnakohus jääb jätkuvalt

samale seisukohale.

2-11-33697

53. TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

54. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel eestkostetavale riigi õigusabi

osutamisega seotud kulud, so riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda, muud kulud

tuleb TsMS § 172 lg 1 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda. Eestkostetavale riigi õigusabi

osutanud advokaadi tasu ja kulude hüvitamise taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi

määrusega. Eestkostetavale asja materjalide tõlkimise kulud tuleb jätta riigi kanda tulenevalt

TsMS § 34 lg-st 4.

55. Tulenevalt TsMS §-st 532 ja § 178 lg-st 1 on käesolev määrus edasikaevatav.

56. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaanile asendab

kohtukoosseisu liiget Maris Kuurbergi kohtunik Gea Lepik.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/