2-18-119535/94 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 7. aprill 2025

Tsiviilasja number

2-18-119535

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Vladimir Litvinovi vastu

võla ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

10 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 26. oktoobri 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vladimir Litvinovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

22. oktoober 2024ja 18. märts 2025

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

Vladimir

Litvinov

(ik:

XXXXXXXXXXXX), nõustaja Tamara Nikolajeva

Vastustaja (hageja): Krediidikaitse Grupp OÜ (rk:

11693223), esindaja advokaat Päivi Margna

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 26. oktoobri 2023 otsus osas, milles maakohus mõistis

Vladimir Litvinovilt välja laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX ja käenduslepingust

nr XXXXXXXXXXXX tuleneva intressi 210 eurot ning väljamõistetud viivise suuruse

osas, samuti laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX ja käenduslepingu nr

XXXXXXXXXXXX alusel väljamõistetud võlgnevuse ja viivise suuruse osas, jättes hagi

rahuldamise ulatuse osas maakohtu otsuse muutmata.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista V. Litvinovilt välja laenulepingust

nr XXXXXXXXXXXX ja käenduslepingust nr XXXXXXXXXXXX tulenev viivis 3500

eurot ja

laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX ja käenduslepingust nr

XXXXXXXXXXXX tulenev põhivõlg 1210,93 eurot ja viivis 1789,07 eurot ning jätta

laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX ja käenduslepingust nr XXXXXXXXXXXX

tulenev intressinõue 210 eurot rahuldamata.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Lõpetada laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX ja käenduslepingust nr

XXXXXXXXXXXX tuleneva 1750,07 euro nõude osas menetlus seoses nõudest

loobumisega.

4.2. Rahuldada Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Vladimir Litvinovi vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

4.3. Mõista Vladimir Litvinovilt välja laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX ja

käenduslepingust nr XXXXXXXXXXXX tulenev põhivõlg 3500 eurot ja viivis 3500,

kokku 7000 eurot.

4.4. Mõista Vladimir Litvinovilt välja laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX ja

käenduslepingust nr XXXXXXXXXXXX tulenev põhivõlg 1210,93 eurot ja viivis

1789,07 eurot, kokku 3000 eurot.

4.5. Jätta menetluskulud Vladimir Litvinovi kanda.

5. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

6. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud Vladimir Litvinovi kanda.

7. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus eraldi määrusega

pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Krediidikaitse Grupp OÜ esitas 10.09.2018 maksekäsu kiirmenetluses OÜ Peremaakler ja

Vladimir Litvinovi vastu avaldused 1989 euro, jooksva viivise ja menetluskulude (tsiviilasi nr

2-18-119535) ning 4753 euro, jooksva viivise ja menetluskulude (tsiviilasi nr 2-18-119537)

saamiseks. OÜ Peremaakler suhtes on tehtud maksekäsud (vastavalt 07.01.2019 ja

11.01.2019). Nõuded V. Litvinovi vastu anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

Krediidikaitse Grupp OÜ (hageja) esitas 18.01.2019 (tsiviilasi nr 2-18-119535) ja 29.01.2019

(tsiviilasi nr 2-18-119537) Harju Maakohtule hagid V. Litvinovi (kostja) vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks. Harju Maakohus liitis 19.02.2019 tsiviilasjad ühte menetlusse numbriga

2-18-119535. 11.09.2019 määrusega andis Harju Maakohus hagid kohtualluvusel üle Viru

Maakohtule.

2. Hageja esitas 18.02.2023 kohtule hagi tervikteksti, milles palus:

1) laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX (laenuleping 1) ja käenduslepingu nr

XXXXXXXXXXXX (käendusleping 1) alusel mõista kostjalt hageja kasuks välja võlg 5516

eurot, sh põhinõue 3500 eurot, intress 210 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 1806 eurot, ning viivis 0,2% päevas põhinõude (3500 eurot) tasumata osalt

alates 29.01.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1484 eurot;

2) laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX (laenuleping 2) ja käenduslepingu nr

XXXXXXXXXXXX (käendusleping 2) alusel rahuldada hageja hagist osalise loobumise

avaldus, milles laenusaaja on nõude tasunud täitemenetluses (1750,17 eurot), ning mõista

kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 1249,83 eurot ja viivis 0,2% päevas põhinõude

(1249,83 eurot) tasumata osalt alates 18.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte

rohkem kui 1750,17 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Credit Invest OÜ (laenuandja) ja OÜ Peremaakler

(laenusaaja) 15.12.2016 laenulepingu 1, mille alusel sai laenusaaja laenu 3500 eurot,

intressiga 6% (st 210 eurot) kuus. Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja kontole

15.12.2016, laenusummast arvati maha lepingutasu 100 eurot. Laenusaaja kohustus laenu

koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 15.01.2017. Laenusaaja on

lepingu p 3.10.2 kohaselt laenuandja nõusolekul pikendanud makseperioodi 15 makseperioodi

võrra, tasudes eelmise perioodi intressi, seega oli laenu tagastamise tähtaeg 15.04.2018.

Laenusaaja laenu koos intressiga tähtajaks ei tagastanud.

Laenuandja ja kostja sõlmisid 15.12.2016 käenduslepingu 1, mille kohaselt vastutab kostja

laenulepingust 1 tulenevate kõigi nõuete täitmise eest summas kuni 7000 eurot.

Laenusaaja on tasunud kohustuste katteks kokku 3360 eurot, tasudes 210 eurot 13.01.2017,

14.02.2017, 15.03.2017, 13.04.2017, 15.05.2017, 14.06.2017, 17.07.2017, 18.08.2017,

19.09.2017, 16.10.2017, 22.11.2017, 20.12.2017, 23.01.2018, 22.02.2018, 22.08.2018 ja

23.09.2018. Asjaolule, et laenusaaja on eeltoodud intressimaksetega pikendanud

laenulepingut kuni 15.04.2018, kostja ega laenusaaja vastu vaielnud ei ole. Hageja on maksete

hulka lugenud ka kostja 22.08.2018 ja 23.09.2019 maksed laenuandjale kokku 420 eurot,

kuigi kostjat oli teavitatud nõude loovutamisest. 23.09.2018 tasutud 210 eurot on arvestatud

laenulepingu p-st 6.5 lähtuvalt viivisenõude katteks. Seega on hageja viivisenõue mitte 2016

eurot (0,2% tasumata põhinõudelt perioodi 15.04.2018 kuni 29.01.2019 eest), vaid 1806 eurot

(2016 – 210).

Laenuandja ja laenusaaja sõlmisid 01.03.2017 laenulepingu 2, mille alusel sai laenusaaja

laenu 1500 eurot, intressiga 6% (90 eurot) kuus. Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja

kontole 01.03.2017, laenusummast arvati maha lepingutasu 100 eurot. Laenusaaja kohustus

laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 01.04.2017. Laenusaaja

on lepingu p 3.10.2 kohaselt laenuandja nõusolekul pikendanud makseperioodi 16

makseperioodi võrra, tasudes eelmise perioodi intressi, seega oli laenu tagastamise tähtaeg

01.08.2018. Laenusaaja laenu koos intressiga tähtajaks ei tagastanud.

Laenuandja ja kostja sõlmisid 01.03.2017 käenduslepingu 2, mille kohaselt vastutab kostja

laenulepingust 2 tulenevate kõigi nõuete täitmise eest summas kuni 3000 eurot.

Laenusaaja on tasunud kohustuste katteks kokku 1440 eurot: 31.03.2017, 28.04.2017,

31.05.2017, 30.06.2017, 31.07.2017, 31.08.2017, 30.09.2017, 06.11.2017, 05.12.2017,

03.01.2018, 07.02.2018 ja 12.03.2018. a 90 eurot ning 17.08.2018 ja 23.09.2018. a 180 eurot.

Asjaolule, et laenusaaja on toodud intressimaksetega pikendanud laenulepingut kuni

01.08.2018, kostja ega laenusaaja vastu vaielnud ei ole. Hageja on maksete hulka lugenud ka

kostja 17.08.2018 ja 23.09.2019 maksed laenuandjale (st endisele võlausaldajale) kokku 360

eurot.

Laenuandja on nõudnud nii laenusaajalt kui kostjalt võlgnevuste tasumist. 14.06.2018,

29.06.2018 ja 13.07.2018 on laenulepingus ja käenduslepingus fikseeritud e-posti aadressil

edastatud hagihoiatused. 15.08.2018 loovutas laenuandja laenu- ja käenduslepingutest

tulenevad nõuded hagejale ning teavitas sellest samal päeval laenusaajat ja kostjat. Ka hageja

on nõudnud laenusaajalt ja kostjalt võlgnevuste tasumist.

Pärast hagi esitamist on täitemenetluses laekunud põhivõlgnikult 07.01.2019 maksekäsust

tuleneva solidaarkohustuse katteks ajavahemikus 25.03.2018 kuni 01.08.2019. a 1750,07

eurot, mis tuleb arvestada maha laenulepingust tulenevast võlgnevusest käesoleva seisuga.

3. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et põhivõlgnik on nõude tasunud. Lisaks on kostja

tasunud laenuandjale 780 eurot, mida kinnitab laenuandja 30.10.2018 e-kiri. Hageja nõude

arvestus on arusaamatu ja viiviste arvestus ei vasta kostja 16.10.2019 esitatud tõenditele.

Kuna kostja ja laenusaaja on solidaarvõlgnikud, siis maksekäsumenetlustes tehtud otsused

kehtivad ka kostja suhtes. Hageja väide, et laenulepingud olid pikendatud, on ebaselge.

Hageja ei ole esitanud laenulepingute p 3.10.2 kohast laenusaaja nõusolekut laenulepingute

pikendamiseks. Samuti puuduvad laenulepingute ülesütlemise avaldused. Laenusaaja peab

tasuma intressi kuni laenulepingu ülesütlemiseni. Seega hageja väide, et laenusaaja poolt

peale 15.01.2017 ja 01.04.2017 tasutud summad läksid intressideks, ei ole samuti selge.

Hageja ei ole esitanud dokumenti, mis kinnitaks nõuete loovutamist hagejale. Kostja ei

saanud teavet nõudeõiguse loovutamise kohta enne kohtumenetlust.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus lõpetas 26. oktoobri 2023 otsusega laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX

ja käenduslepingust nr XXXXXXXXXXXX tuleneva 1750,17 euro nõude osas menetluse

nõudest loobumisega.

Maakohus rahuldas hagi ning mõistis V. Litvinovilt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja

laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX ja käenduslepingust nr XXXXXXXXXXXX tuleneva

võla 3500 eurot, tasumata intressi 210 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt

(3500 eurot) 3290 eurot, kokku 7000 eurot, ning laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX ja

käenduslepingust nr XXXXXXXXXXXX tuleneva võla 1249,83 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise põhinõudelt (1249,83 eurot) 1537,29 eurot ning lisanduva viivise

põhinõudelt 1249,83 eurot 0,2% päevas alates 27. oktoobrist 2023 kuni põhinõude täitmiseni,

kuid kokku mitte rohkem kui 212,88 eurot.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning märkis, et menetluskulude rahaline suurus

määratakse kindlaks pärast otsuse jõustumist.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus järgmises:

- 15.12.2016 sõlmisid laenuandja ja laenusaaja laenulepingu 1, mille alusel sai laenusaaja

laenu 3500 eurot, intressiga 6% kuus (s.o 210 eurot kuus), tagasimaksmise tähtajaga vastavalt

maksegraafikule 15.01.2017 ja kohustusega tasuda viivist 0,2% tasumata makselt päevas;

- 15.12.2016 sõlmisid laenuandja ja kostja käenduslepingu 1, millega kostja kohustus

vastutama laenulepingust 1 tulenevate kõigi nõuete täitmise eest käendaja vastutuse

maksimumsummaga 7000 eurot;

- laenusumma 3500 eurot, millest arvestati maha laenulepingu tasu 100 eurot, kanti laenusaaja

kontole 15.12.2016 ja laenusaaja on laenusumma kätte saanud;

- laenusaaja on tasunud ajavahemikus 13.01.2017–23.09.2018 laenuandjale 3360 eurot;

- 01.03.2017 sõlmisid laenuandja ja laenusaaja laenulepingu 2, mille alusel sai laenusaaja

laenu 1500 eurot, intressiga 6% kuus (s.o 90 eurot kuus), tagasimaksmise tähtajaga vastavalt

maksegraafikule 01.04.2017 ja kohustusega tasuta viivist 0,2% tasumata makselt päevas;

- 01.03.2017 sõlmisid laenuandja ja kostja käenduslepingu 2, millega kostja kohustus

vastutama laenulepingust 2 tulenevate kõigi nõuete täitmise eest käendaja vastutuse

maksimumsummaga 3000 eurot;

- laenusumma 1500 eurot, millest arvestati maha laenulepingu tasu 100 eurot, kanti laenusaaja

kontole 01.03.2017, laenusaaja on laenusumma kätte saanud;

- laenusaaja on tasunud ajavahemikus 31.03.2017–23.09.2018 laenuandjale 1440 eurot;

- täitemenetluses on laenusaaja tasunud laenuandjale 1750,17 eurot.

Hageja on esitanud laenuandja (allkirjastanud juhatuse liige Fred Häling) poolt 15.08.2018 nii

laenusaajale kui kostjale saadetud laenu- ja käenduslepingutest tulenevate nõuete hagejale

loovutamise teated. Teated on saadetud e-posti aadressidel XXXXXXXXXXXX ja

info@kkg.ee. Esimene on laenu- ja käenduslepingutes nii laenusaaja kui kostja

kontaktaadressiks. Teate kätteantuks lugemises on lepitud kokku nii laenulepingus (p 12.5.3)

kui ka käenduslepingus (p 3.3), s.o teate saatmisest 1 kalendripäeva möödumisel. Seega on

loovutamine nii laenusaaja kui kostja suhtes toimunud ja hageja on astunud senise

võlausaldaja asemele.

Kohus võttis vastu laenulepingust 2 ja käenduslepingust 2 tulenevast nõudest loobumise

summas 1750,17 eurot. Kostja nõustus loobumisega. Loobumistaotlus ning nõude koosseisu

ja suuruse muutumine on arusaadav. Loobumisavalduse esitamisel (18.02.2022) olid nõueteks

põhinõue 1500 eurot, intressinõue 90 eurot, viivisenõue 01.08.2018 kuni 18.01.2019 eest 510

eurot, täiendavalt on sissenõutavaks muutunud viivisenõue 19.01.2019 kuni 18.02.2022 eest

900 eurot (arvestades kostja vastutuse maksimumsummat, täisviivis oleks 3381 eurot). Hageja

on õigesti kooskõlas laenulepingu p-ga 6.5 arvestanud 1750,17 eurot esiteks sissenõutavaks

muutunud viivise 1410 eurot, teiseks intressi 90 eurot ja ülejäänu põhinõude 250,17 eurot

katteks.

Käenduslepingud on kehtivad. Kostja on käenduslepingud sõlminud oma majandustegevuses,

kuna tegemist on laenusaaja juhatuse liikmega. Samas on tarbijakäenduslepinguks igasugune

käendusleping, milles käendajaks on füüsiline isik. Käenduslepingutes on kokku lepitud

kostja vastutuse maksimumsummas – käenduslepingus 1 7000 eurot ja käenduslepingus 2

3000 eurot. Käendaja suhtes ei kehti vastutustundliku laenamise põhimõte, kuna käendaja ei

ole laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma. Kostja ei ole välja toonud

asjaolusid, mille põhjal saaks käenduslepingut pidada heade kommetega vastuolus olevaks,

mh näiteks käendaja vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu.

Kostja väide, et laenusaaja suhtes tehtud maksekäsud kehtivad ka kostja suhtes, ei ole

korrektne. Maksekäsud on tehtud üksnes laenusaaja suhtes. Kohus nõustus hagejaga, et kostja

25.03.2023 vastuväited seoses viivisemääraga jäävad arusaamatuks ja kohus jättis need

tähelepanuta.

Kostja on vaidlustanud laenulepingute pikenemise kuni 15.04.2018 ja kuni 01.08.2018 ning

pärast lepingutest tuleneva maksetähtaja 15.01.2017 ja 01.04.2017 saabumist tehtud maksete

arvestamise intresside katteks. Kohus leidis, et laenulepingute p-ga 3.10.2 võimaldati

sisuliselt osalist maksepuhkust, s.o maksepuhkusel tuli tasuda igakuiseid intressimakseid.

Pooled ei ole leppinud kokku laenuandja nõusoleku vormis. Laenuandja on vastavalt

kokkuleppele intressisummas makse tegemisel laenulepingu pikendamise vaikimisi heaks

kiitnud. Ei hageja ega kostja ei ole väitnud, et laenusaaja oleks tähtaja pikenemisele

varasemalt vastu vaielnud.

Laenulepingu 1 kohaselt kohustus laenusaaja laenusumma 3500 eurot koos intressiga 210

eurot tagastama vastavalt maksegraafikule 15.01.2017. Laenusaaja nimetatud tähtajaks laenu

koos intressiga ei tagastanud. Laenusaaja tasus laenuandjale kokku 3360 eurot, tasudes 210

eurot 13.01.2017, 14.02.2017, 15.03.2017, 13.04.2017, 15.05.2017, 14.06.2017, 17.07.2017,

18.08.2017, 19.09.2017, 16.10.2017, 22.11.2017, 20.12.2017, 23.01.2018, 22.02.2018,

22.08.2018 ja 23.09.2018. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tasutud summade puhul

oleks olnud tegemist laenu osalise tagastamisega või summad tuleks arvestada muu

võlgnevuse kui intressi katteks, sh 22.08.2018 tehtud (ja intressi katteks arvestatud) makse.

Isegi laenutähtaja pikenenuks mittelugemisel tuleks maksete võlgnevuse katteks arvestamisel

lähtuda poolte kokkulepitust, s.o esmajärjekorras kuuluks tasumisele sissenõutavaks

muutunud viivis (0,2% päevas, mis vastab intressimäärale 6% kalendrikuus). Laenuandja on

13.01.2017–22.08.2018 maksed kooskõlas lepingu p-ga 3.10.2 õigesti lugenud intressi katteks

laenu tagastamise tähtaja pikendamise eesmärgil. Eeltoodud maksetega on tõendatud, et

laenusaaja soovis laenulepingu tähtaja pikendamist. Seega oli laenuleping pikenenud kuni

15.04.2018. 23.09.2018 tasutud 210 eurot arvestas hageja laenulepingu p-st 6.5 lähtuvalt

viivise katteks.

Laenulepingu 2 kohaselt kohustus laenusaaja laenusumma 1500 eurot koos intressiga 90 eurot

tagastama vastavalt maksegraafikule 01.04.2017. Laenusaaja nimetatud tähtajaks laenu koos

intressiga ei tagastanud. Laenusaaja tasus laenuandjale kokku 1440 eurot, tasudes 90 eurot

31.03.2017, 28.04.2017, 31.05.2017, 30.06.2017, 31.07.2017, 31.08.2017, 30.09.2017,

06.11.2017, 05.12.2017, 03.01.2018, 07.02.2018 ja 12.03.2018 ning 180 eurot 17.08.2018 ja

23.09.2018. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tasutud summade puhul oleks olnud

tegemist laenu osalise tagastamisega või summad tuleks arvestada muu võlgnevuse kui

intressi katteks, sh 17.08.2018 ja 23.09.2018 maksed. Laenuandja on 31.03.2017–23.09.2018

maksed kooskõlas lepingu p-ga 3.10.2 õigesti lugenud intressi katteks laenu tagastamise

tähtaja pikendamise eesmärgil. Eeltoodud maksetega on tõendatud, et laenusaaja soovis

laenulepingu tähtaja pikendamist. Seega oli laenuleping pikenenud kuni 01.08.2018.

Põhivõla suurus ja kujunemine on tõendatud hagile lisatud lepingute ja maksegraafikuga ning

nõude kujunemine on selge. Kostja ei ole tõendanud, et laenusaaja on kohustused täitnud, v.a

hageja nõudest osalise loobumise avalduses märgitud 1750,17 eurot laenulepingu 2

täitmisena. Kostja väljatoodud makseid laenuandjale 780 eurot (17.08.2018. a 180 eurot,

22.08.2018. a 210 eurot, 23.09.2018. a 180 eurot, 23.09.2018. a 210 eurot) on hageja

arvestanud. Laenulepingutest tulenevad nõuded on muutunud maksetähtaja saabumisega

sissenõutavaks ning sellest ajast oli laenuandjal õigus nõuda viivist. Kostja vastuväited seoses

laenulepingute ülesütlemisega, sh intressi ja viivise arvestamise õigusega, ei ole asjakohased.

Laenusaaja on rikkunud kohustust tagastada tähtaegselt laenulepingu 1 alusel 3500 eurot ja

laenulepingu 2 alusel 1249,83 eurot. Laenulepingutes on lepitud kokku intressimäär 6%

kalendrikuus. Laenusaajal on tasumata laenulepingu 1 alusel intress 210 eurot.

Laenulepingutes kokkulepitud viivisemäär 0,2% tasumata summalt päevas on majandus- ja

kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul tavapärane (vt Riigikohtu 13.05.2020 otsus

tsiviilasjas nr 2-18-17536, p 17).

Kohus nõustus hagejaga, et kuna käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid,

mida oleks võinud esitada põhivõlgnik, ei saa kostja esitada tema endaga seotud vastuväiteid

laenulepingust laenusaajale tuleneva viivise tasumise kohustusele. Samuti ei ole kostja toonud

välja asjaolusid, mis annaksid aluse võlaõigusseaduse (VÕS) § 162 lg 1 kohaldamiseks ja

viivise vähendamiseks või viivisekokkuleppe tüüptingimusena laenusaaja suhtes

ebamõistlikult kahjustavaks ja tühiseks lugemiseks. Seega puudub alus viivise

vähendamiseks.

Kohus täpsustas laenulepingu 1 alusel nõutava viivise osas, et hagejal saab tekkida

viivisenõue alates 16.04.2018, viivis 2016 eurot vastab perioodile 16.04.2018–28.01.2019,

sissenõutav viivis on 1806 eurot (2016 – 23.09.2018 tasutud 210 eurot).

Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja:

- laenulepingu 1 ja käenduslepingu 1 alusel põhivõla 3500 eurot, intressi 210 eurot ja viivise

põhinõudelt 3500 eurot perioodi 16.04.2018–26.10.2023 eest 3290 eurot, arvestades kostja

vastutuse maksimumsummat 7000 eurot,

- laenulepingu 2 ja käenduslepingu 2 alusel põhivõla 1249,83 eurot, viivise põhinõudelt

1249,83 eurot perioodi 19.02.2022–26.10.2023 eest 1537,29 eurot ja lisanduva viivise

põhinõudelt 1249,83 eurot 0,2% päevas alates 27.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid

kokku mitte rohkem kui 212,88 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. V. Litvinov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 26. oktoobri 2023

otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda, või saata asi uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei ole kohus arvestanud kostja väiteid. Kostja ja tema äriühing võtsid laenuandjalt laenu

1500 eurot ja 3500 eurot ning täitsid oma kohustusi 2016. aastast kuni 2018. aastani. Asjaolu,

et laenulepinguid pikendati, tähendab, et kohustusi täideti korralikult. Laenusaaja e-posti

aadress oli kuni 2018. a maini XXXXXXXXXXXX. Mais sulges Rambler.ru ühepoolselt

palju e-posti aadresse. Seetõttu suheldi laenuandjaga e-posti aadressidel XXXXXXXXXXXX

ja peremaakler@hot.ee. Laenuandjal ei olnud vastuväiteid selle kohta, et kirjavahetuses

kasutati e-posti aadressi XXXXXXXXXXXX. Kirjavahetuses kohtutäituriga kasutati aadressi

peremaakler@hot.ee;

2) tasuti 2018. a augustis ja septembris laenuandjale 760 eurot, mida hageja ei ole arvestanud;

3) ei lõpetatud kostja äriühinguga lepingut 2018. a augustis või septembris. Võib-olla

laenuandja kirjutas 06.07.2018 e-posti aadressil XXXXXXXXXXXX, kuid kirjavahetuses

laenuandjaga kasutati juba e-posti aadressi XXXXXXXXXXXX;

4) teavitati kostjat nõude loovutamisest hagejale 2018. a septembris telefoni teel Pärnu

Maakohtust. Augustis ja septembris tasuti laenuandjale kaks makset. Kui nõue oli loovutanud,

siis pidi nõude uus omanik võtma ühendust, et sõlmida leping;

5) ei hoidunud kostja võlast kõrvale, vaid püüdis aastatel 2018–2019 kogu aeg olukorda

lahendada, kuid hageja oli huvitatud nõude jäägi kasvamisest;

6) palub kostja arvestada oma endise advokaadi Andrei Matvejevi arvamust laenulepingutest;

7) viitab kohus otsuses lepingutele, mille allkirjastas laenuandja juhatuse liige. Üks nendest

on allkirjastatud 2019. a jaanuaris;

8) ei kontrollitud käenduslepingu sõlmimisel kostja maksevõimet. Taotluses oli kirjas kostja

tulu keskmiselt 850 eurot. Kostja tasus laenumakseid koos abikaasaga igakuiselt 490–500

eurot, kostja osa 245–250 eurot, korterikulud olid 140 eurot, kostja osa 70 eurot, kostja pidi

tasuma ka laenu 70 eurot, sest ta oli kaaslaenutaotleja poja ostetud korteri osas, lisaks

toidukulud. Kinnisvara oli koormatud hüpoteekidega Luminor Bank kasuks. Ühtegi küsimust

laenuandjal kostja tulude ja kulude kohta polnud. Kostja abikaasa oli töötu. Seega pidi olema

selge, et kostja ei suuda tagastada laenu 5000 eurot. Creditinfo maksehäireregistrist nähtub, et

kostjal oli laenuandja ees võlg 1864 eurot ja 864 eurot, info avatud 2018. a märtsis ja aprillis.

Samas pikendati kostja äriühingu laenulepinguid. Ühtegi teadet selle võla kohta kostjal ei

olnud;

9) olid tasutud summad piisavad, et lõpetada 2019. aastal vähemalt üks laenuleping ja selleks

polnud vajadust pöörduda kohtutäituri poole. Hageja tahtis maksimaalselt suurendada

viiviseid. Tegelikult nii suurt võlga ei olnud. Kostja ei ole nõus tasuma viiviseid 17.08.2018 –

oktoober 2023 eest. Kohus pidi arvestama, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Laenuandja peab käenduslepingu puhul esimeses järjekorras üle

vaatama käendaja tulud ja kulud ning otsustama, kas antud füüsiline isik võib olla käendaja

või mitte.

6. Krediidikaitse Grupp OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle

rahuldamata, maakohtu otsuse tühistamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt ei ole kostja oma vastuväiteid tõendanud. Kostja on esitanud tõendeid

suhtlusest hageja esindajaga 2019. aastal. Laenuandja on edastanud teavitused võlgnevuste ja

nõuete loovutamise kohta laenusaajale ja käendajale käenduslepingus fikseeritud e-posti

aadressil ajavahemikus 14.06.2018 kuni 15.08.2018. Kuna kostja ei täitnud käenduslepingute

p 3.1 järgset kohustust teavitada laenuandjat kirjalikult e-posti aadressi muutumisest, tuleb

vastavalt käenduslepingutele lugeda laenuandja teavitused edastatuks kehtivalt.

Arusaamatuks jääb, millised tõendid tõendavad seda, et kohtutäitur Risto Sepa hinnangul ei

olnud laenusaaja kohustused sellises suuruses nagu väidab kohus. Kostja on esitanud

apellatsioonkaebusega enam kui 40 uut tõendit ega ole põhjendanud, miks neid ei olnud

võimalik esitada maakohtus.

Vastavalt 18.01.2019 menetlusdokumendi lisale 4 on laenusaaja arvestanud kostja makseid

mh august – september 2018. Kostja väitel on ta teinud 2018. a augustis ja septembris

laenuandjale makseid kokku 760 eurot, kuid ei ole esitanud selle tõendamiseks ühtegi tõendit.

Apellatsioonkaebuses on esitatud uus väide, et kostja tulusid ja kulusid arvesse võttes ei oleks

tohtinud temaga käenduslepingut sõlmida. Kostja kohustused ei ole tõendatud. 23.01.2024

täiendusega esitatud avaldusest käenduse vormistamiseks nähtub, et kostja on laenuandjale

teatanud oma igakuiseid kohustusi 32 eurot, rikkudes VÕS § 14 lg-t 1. Isegi kui kostjal ei

olnud käenduslepingute sõlmimisel piisavalt vara käenduslepingute teenindamiseks, ei muuda

see käenduslepinguid tühiseks. Laenuandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Riigikohus on leidnud, et vastutustundliku laenamise põhimõttest ei tulene

krediidiandja jaoks kohustust hinnata käendaja maksevõimet ja majanduslikku olukorda.

Käendaja ei ole laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma. Samas laenuandja

on kontrollinud kostja sissetulekuid ja kohustusi ning täitnud ka krediidiasutuse

kontrollikohustuse tarbijakrediidilepingu sõlmimisel. See, et kostja on hiljem koormanud end

kohustustega, mis on muutnud võimatuks nõuete täitmise, ei ole etteheidetav laenuandjale ega

hagejale.

Ringkonnakohtul tuleks jätta hilinemisega esitatud uued tõendid ja vastuväited tähelepanuta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus:

- mõistis V. Litvinovilt välja laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX ja käenduslepingust

nr XXXXXXXXXXXX tuleneva intressi 210 eurot ning väljamõistetud viivise suuruse osas,

jättes maakohtu otsuse V. Litvinovilt kokku väljamõistetud 7000 euro osas muutmata;

- V. Litvinovilt laenulepingu nr XXXXXXXXXXXX ja käenduslepingu nr

XXXXXXXXXXXX alusel väljamõistetud võlgnevuse ja viivise suuruse osas, jättes V.

Litvinovilt kokku väljamõistetud 3000 euro osas muutmata.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab V. Litvinovilt välja

laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX ja käenduslepingust nr XXXXXXXXXXXX tuleneva

viivise 3500 ning laenulepingust nr XXXXXXXXXXXX ja käenduslepingust nr

XXXXXXXXXXXX tuleneva võlgnevuse 1210,93 eurot ja viivise 1789,07 eurot. Seega jääb

maakohtu otsus hagi rahuldamise koguulatuse osas muutmata.

Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Laenulepingu 1 ja laenulepingu 2 p-de 3.10.2 järgi on laenusaajal õigus laenu pikendada

laenuandja nõusolekul piiramatu arv kordi. Tagastustähtaja pikendamiseks peab laenusaaja

tasuma eelneva perioodi intressi. Laenu tagastustähtaeg pikeneb automaatselt 30 päeva võrra

kui laenuandja arveldusarvele (vt lepingute p 1.7) on laekunud enne tagastustähtaja saabumist

või samal päeval eelneva perioodi intress (vt lepingu p 3.6). Juhul, kui laenusaaja teeb makse,

milles ei ole näidatud makse selgituses laenuandja selge tahe makse sooritamisel ning makse

ei ole piisav, et katta kõiki sissenõutavaks muutunud summasid, sh põhinõuet, loetakse, et

makse on tehtud intressi katteks laenu tagastamise tähtaja pikendamise eesmärgil.

Laenulepingu 1 järgi kohustus laenusaaja tagastama laenuandjale laenusumma 3500 eurot

koos intressiga 210 eurot 15.01.2017. Laenusaaja nimetatud tähtajaks laenu koos intressiga

laenuandjale ei tagastanud. Kooskõlas laenulepingu p-s 3.10.2 sätestatuga tasus laenusaaja

laenuandjale alates 13.01.2017 kuni 22.02.2018 igakuuliselt 210 eurot, kokku 2940 eurot.

Asja materjalidest nähtub veel see, et lisaks eelmärgitud maksetele on laenusaaja tasunud

22.08.2018 210 eurot ja 23.09.2018 210 eurot. Maakohus, nõustudes hagejaga, on arvestanud

nimetatud maksetest 210 eurot intressi katteks laenu tagastamise pikendamise eesmärgil ning

210 eurot laenulepingu p 6.5 kohaselt viivisenõude katteks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et laenusaaja igakuulised 210 euro suurused maksed

alates 13.01.2017 kuni 22.02.2018 on tehtud kooskõlas laenulepingu p-s 3.10.2 sätestatuga

intressi katteks laenu tagastamise tähtaja pikendamise eesmärgil. Sellega on nõustunud

apellatsioonkaebuses kostja, kes on apellatsioonkaebuses mh märkinud, et kuni 2018. a

maikuuni täideti lepingut korralikult. Laenulepingu 1 p-st 3.10.2 tuleneb, et laenutähtaja

pikendamiseks peab laenusaaja tasuma eelneva perioodi intressi ning see peab laekuma

laenuandja arveldusarvele enne laenu tagastustähtaja saabumist või samal päeval

tagastustähtajaga. Kuna viimase tähtaegse intressimakse tegi laenusaaja 22.02.2018 (perioodi

15.02.2018-15.03.2018 eest) ning järgmise intressimakse tähtaeg saabus 15.03.2018, siis

laenusaaja poolt 22.08.2018 ja 23.09.2018 makseid ei saa lugeda tehtuks laenu tagastamise

tähtaja pikendamise eesmärgil. Maakohtu vastupidine seisukoht ei ole kooskõlas laenulepingu

1 p-s 3.10.2 sätestatuga. Seega on laenulepingu 1 pikenenud kuni 15.03.2018 (mitte

15.04.2018, nagu seda leidis maakohus) ning põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et

22.08.2018 makse 210 eurot tuleb arvestada intressi katteks. Laenusaaja 22.08.2018 ja

23.09.2018 mõlemad maksed kokku 420 eurot tuleb arvestada viivise katteks ning hagejal

puudub intressinõue 210 eurot.

Kostja ei ole laenu tagastanud ning alates 16.03.2018 on kostja kohustatud tasuma viivist

lepingu p-s 3.9 sätestatud määras. 16.03.2018 kuni 26.10.2023 (maakohtu otsuse kuupäev) on

viivise suuruseks lähtudes viivise määrast 0,2% päevas 14 350 eurot. Arvestades kostja

vastutuse piirmäära 7000 eurot (käenduslepingu 1 p 1.1), tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista põhivõlgnevus 3500 eurot ja viivis 3500 eurot.

Eeltoodut arvestades tuleb osaliselt tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 3 ning lugeda

õigeks, et kostjalt väljamõistetav võlgnevus 7000 eurot sisaldab endas põhivõlgnevust 3500

eurot ja viivist 3500 eurot (ning mitte intressi 210 eurot ja viivist 3290 eurot).

9. Laenulepingu 2 järgi kohustus laenusaaja tagastama laenuandjale laenusumma 1500 eurot

koos intressiga 90 eurot 01.04.2017. Laenusaaja nimetatud tähtajaks laenu koos intressiga

laenuandjale ei tagastanud. Kooskõlas laenulepingu p-s 3.10.2 sätestatuga tasus laenusaaja

laenuandjale alates 31.03.2017 kuni 12.03.2018 igakuuliselt 90 eurot, kokku 1080 eurot.

Lisaks eelnevale on laenusaaja tasunud veel 17.08.2018 180 eurot ja 23.09.2018 180 eurot.

Maakohus, nõustudes hagejaga, on lugenud nimetatud maksed kokku 360 eurot tasutuks

intressi katteks laenu tagastamise pikendamise eesmärgil vastavalt laenulepingu 2 p-s 3.10.2

sätestatule. Nagu ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 8 tuvastas, ei saa laenusaaja poolt

17.08.2018 ja 23.09.2018 tehtud kahte makset lugeda intressimakseteks ning tehtuks laenu

tagastamise tähtaja pikendamise eesmärgil. Seega on laenulepingu 2 pikenenud kuni

01.04.2018 (mitte 01.08.2018, nagu seda leidis maakohus). Laenulepingu p 6.5 kohaselt tuleb

17.08.2018 ja 23.09.2018 tehtud maksed kokku 360 eurot lugeda tehtud viivise katteks ning

hagejal puudub intressinõue 90 eurot. Selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta.

Hageja 18.02.2022 menetlusdokumendi kohaselt on pärast hagi esitamist ajavahemikul

25.03.2019 kuni 01.08.2019 põhivõlgnikult laekunud solidaarkohustuse katteks 1750,07

eurot. Nimetatud aja seisuga omas hageja laenulepingust 2 tulenevat põhinõuet 1500 eurot ja

viivisenõuet ajavahemiku 02.04.2018 kuni 01.08.2018 eest 1461 eurot. Laenulepingu 2 p 6.5

kohaselt tuleb 1750,07 euro laekumisest arvestada viivise katteks 1461 eurot ja ülejäänud

289,07 eurot põhivõlgnevuse katteks. Põhivõlgnevuse jääk on seega 1210,93 eurot (1500-

289,07) ning sellelt arvestatud viivis on alates 02.08.2019 kuni 26.10.2023 (maakohtu otsuse

tegemiseni) 3744,20 eurot.

Seoses sellega, et laenuleping 2 pikenes kuni 01.04.2018, hagejal puudub intressinõue 90

eurot ning 1750,07 euro laekumisest tuleb arvestada 289,07 eurot põhivõlgnevuse katteks,

tuleb kostjalt mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 1210,93 eurot (mitte 1249,83 eurot).

Arvestades kostja vastutuse piirmäära 3000 eurot (käenduslepingu 2 p 1.2) tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1210,93 eurot ja viivis 1789,07 eurot.

10. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et käenduslepingud 1 ja 2 on kehtivad. Samuti on

maakohus õigesti tuvastanud, et kostja ei ole maakohtu menetluses tuginenud asjaoludele,

mille põhjal saaks käenduslepinguid 1 ja 2 pidada heade kommetega vastuolus olevaks, mh

käendaja vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu.

Ringkonnakohus märgib siinkohal järgmist. Käendusele kui tagamistehingule on omane

suurte riskide eest vastutamine. Samuti ei kehti käendaja suhtes vastutustundliku laenamise

põhimõte, kuna käendaja ei ole laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma (vt

Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710, p 48). Sama otsuse p-s 49 on

Riigikohus märkinud, et käendusleping võib siiski olla heade kommetega vastuolus mh juhul,

kui esineb järgmiste asjaolude kogum:

- käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes

sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt;

- käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu;

- käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende

tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise

ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust

olulises osas täita;

- eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad.

Lisaks märkis Riigikohus eelviidatud otsuses, et erandjuhul võib käendaja vastutuse

maksimumsumma suuruse tõttu käendusleping olla vastuolus heade kommetega ainuüksi

vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu. Näiteks, kui maksimumsumma on sedavõrd

ebaproportsionaalne, et tarbijal ei ole ka minimaalset elatustaset säilitades ja jooksvaid

vältimatuid kulutusi kandes eeldatavasti võimalik tagatava laenulepingu tähtaja jooksul sellist

rahasummat tasuda.

Praegusel juhul oli käendajaks laenusaaja (Peremaakler OÜ) juhatuse liige ning

käenduslepingutes oli kokku lepitud kostja vastutuse maksimumsummas vastavalt 7000 eurot

ja 3000 eurot. Seega ei esine käesolevas vaidluses sellist asjaolude kogumit, mille põhjal

võiksid käenduslepingud 1 ja 2 olla kostja vastutuse maksimumsumma tõttu heade

kommetega vastuolus. Lisaks on kostja avalduses käenduse vormistamiseks kinnitanud oma

igakuuliste sissetulekute suuruseks 1000 eurot ning märkinud, et talle kuulub viis kinnisasja

(nendest kolm ainuomandis) koguväärtusega 179 000 eurot.

11. Asja materjalide kohaselt teavitas laenuandja kostjat ja laenusaajat 15.08.2018 kirjalikult

laenulepingutest 1 ja 2 tulenevate nõuete loovutamisest hagejale. Laenuandja saatis nimetatud

teated laenulepingustes 1 ja 2 ning käenduslepingutes 1 ja 2 märgitud e-posti aadresside

XXXXXXXXXXXX ja info@kkg.ee. Kuna kostja ei ole käenduslepingutes 1 ja 2

kokkulepitud korras (vt käenduslepingute p-d 3.1) e-posti andmete muutmisest laenuandjat

teavitanud, siis luges maakohus põhjendatult eteated laenulepingustest 1 ja 2 tulenevate

nõuete loovutamisest hagejale kostja poolt kätte saaduks. Seetõttu ei ole põhjendatud kostja

väide, et tegelikult kasutas ta e-posti aadressi XXXXXXXXXXXX.

Ringkonnakohus leiab, et isegi siis, kui lähtuda kostja väitest, et nõuete loovutamisest sai ta

teada maksekäsu kiirmenetluse käigus, ei ole nõuete loovutamised tema õigusi rikkunud, kuna

laenusaaja poolt 2018. a augustis ja septembris tehtud maksetega kokku 780 eurot (210+210-

180+180) on hagiavalduses arvestatud (apellatsioonkaebuses on kostja ekslikult märkinud

2018. a augustis ja septembris tehtud maksete suuruseks 760 eurot).

12. Kostja juhib apellatsioonkaebuses tähelepanu mh sellele, et üks laenuleping on laenuandja

poolt allkirjastatud 2019. a jaanuaris.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitaja ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Vastavalt VÕS § 9 lg-le 2 pakkumusele

nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai.

Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil

pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte

vahelisest praktikast või tavast loetakse leping sõlmitud teo tegemisest.

Asja materjalidest nähtuvalt on laenuleping 1 ja käendusleping 1 laenuandja poolt

allkirjastatud 29.01.2019 ja laenuleping 2 ja käendusleping 2 16.01.2019. Samas nähtub asja

materjalidest, et laenulepingu 1 järgne laenusumma on laenusaajale üle kantud 15.12.2016

ning laenulepingu 2 järgne laenusumma on laenusaajale üle kantud 01.03.2017. Samuti

nähtub asja materjalidest, et laenusaaja on teinud laenulepingu 1 järgi intressimakseid alates

13.01.2017 ning laenulepingu 2 järgi intressimakseid alates 31.03.2017. Nimetatud asjaolud

kinnitavad, et pooled on saavutanud kokkuleppe laenulepingute olulistes tingimustes ja tahet

olla nendega õiguslikult seotud. Seega ei ole asja lahendamise seisukohalt tähtsust sellel, mis

kuupäeval on laenulepingud laenuandja poolt allkirjastatud.

Hageja esitas maakohtusse hagi laenulepingust 2 ja käenduslepingust 2 tuleneva nõude osas

18.01.2019 ja laenulepingust 1 ja käenduslepingust 1 tuleneva nõude osas 29.01.2019. Seega

nõudis hageja kostjalt kui käendajalt käenduslepingustest tulenevate kohustuste täitmist pärast

hageja poolt käenduslepingute allkirjastamist. Kostja on käenduslepingu 2 allkirjastanud

01.03.2017 ja käenduslepingu 2 15.12.2016 ning see kinnitab kostja tahet käendada OÜ

Peremaakler (mille osanik ja juhatuse liige on kostja) laenulepingutest tulenevaid kohustusi.

13. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)