3-25-551/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-25-551

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla peale seoses kauplusest

sisseostude tegemisega

Menetlusosalised

Menetlustoiming

Kaebaja – X

Vastustaja – Tartu Vangla

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta käesoleva asja juurde X-i vabakasutuskonto väljavõtted ajavahemiku 4. aprill

2024 kuni 2. märts 2025 kohta ning haldusasjast nr 3-25-46 X-i kohtule esitatud arve-

saateleht nr 10588241295456675.

2. Tagastada X-i kaebus.

3. Jätta X-i menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 3. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule

kaebuse, mis puudutab vangla kauplusest sisseostude tegemist. Kaebaja väljendab kaebuses

rahulolematust selle üle, et kauba hinnale lisandub kauba kättetoimetamise kulu (s.o

transpordikulu) ja talle pole kättesaadav venekeelne teave kauba kohta. Kaebaja märgib

kokkuvõtlikult järgmist.

Vangla konfiskeerib kaebajalt transpordikulude tasumise ettekäändel õigusvastaselt raha.

Kaebaja ei ole kauba ostmisel transporditeenust tellinud ja tal on õigus oma raha ise käsutada.

Transporditeenuse eest tasumine takistab tal oma vara kasutamist. Kaebaja sõltub kinnipeetavana

3-25-551

kõiges vanglast ja kui vangla ostab kõik kaubad vabadusest eraõigusliku juriidilise isiku kaudu,

on vangla lepingu pool ja peab kõik lepingujärgsed kulutused ise kandma. Sundida kinnipeetavat

tasuma teenuste ja kulutuste eest, mida peab kandma vangla, on röövimine. Kaebaja tellis näiteks

kaupa kokku 2,33 euro eest, kuid vangla nõuab kauba kambrisse toimetamise eest tasu 4,16

eurot, sest muidu kaupa ei saa. Transporditasu peetakse vanglasiseselt arvelt automaatselt kinni.

Kaebajalt omastatakse seega raha ebaseaduslikul teel. Ta ei ole sõlminud mingeid lepinguid ning

kaup tuuakse vanglasse vangla nimele. Ta sai 25. veebruaril 2025 arve, mis oli adresseeritud

vanglale ja millele oli lisatud e-poe transporditeenus 4,16 eurot ja lisaks ka käibemaks 22%.

Kaupluse pidajaga on lepingu sõlminud vangla ning järelikult kannab vangla vastutust

röövimise, kelmuse ja raha varguse eest transpordi ettekäändel. Lisaks diskrimineerib vangla

kaebajat sellega, et ei võimalda teha e-poe tellimust vene või inglise keeles. Tarbijal on õigus

saada pakutava kauba ja teenuste, samuti tarbija õiguste kohta teavet vene keeles.

Kaebaja leiab, et vangla on rikkunud tema õigusi. Ta palub tuvastada vangla tegevuse

õigusvastasus kauplusest tellitud kauba kättetoimetamise eest tasu võtmisel (s.o transpordikulu)

ning palub teha vanglale kohustava ettekirjutuse, millega keelataks kauba kättetoimetamise eest

tasu võtmine. Kaebaja soovib, et vangla hüvitaks talle transpordikulude tasumisega tekitatud

varalise kahju (5000 eurot). Lisaks soovib kaebaja vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist,

mille kohaselt tuleks talle anda kaupade ja teenuste ning tarbija õiguste kohta teavet vene keeles.

Kaebuse juurde on lisatud menetlusabi taotlus.

KOHTU SEISUKOHT

2. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.

3. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

3.1. Kohus leiab, et osas, milles kaebaja vaidlustab kauba kättetoimetamise eest tasu võtmist

ning esitab seoses sellega ka kahjunõude, on tegemist vaidlusega, mis kaebaja õigusi

intensiivselt ei riiva.

3.1.1. Kaebaja soovib kaebusega saavutada, et ta ei peaks vanglas e-poe vahendusel kauba

tellimisel tasuma selle kättetoimetamise kulusid. Kaebusest ning asja juurde võetud arve-

saatelehelt nr 10588241295456675 nähtub, et vanglas e-poest kauba tellimisel lisandub kauba

maksumusele transpordikulu 4,16 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku kujuneb kauba

kättetoimetamise kuluks koos 22%-lise käibemaksuga seega 5,08 eurot. Tartu Vangla kodukorra

p 15.1 kohaselt on kinnipeetaval võimalik sooritada sisseoste üldjuhul kaks korda kuus, kuid

mitte harvemini, kui kord kuus vangistusseaduse (VangS) § 48 lg-s 11 lubatud määras. Ühe aasta

jooksul saab seega e-poest ostetava kauba kättetoimetamise kuluks olla maksimaalselt 60,96

eurot (ostes kaupa üks kord kuus) või kuni 121.92 eurot (ostes kaupa kaks korda kuus). Vaidlus

puudutab seega kaebaja võimalikku kasu, mida ta kauba saatmiskulusid mitte tasudes kokku

hoiaks ja mis jääb vahemikku 60,96-121,92 eurot aastas. Lisaks on kaebaja esitanud varalise

kahju nõude, mille suurus on kaebusest nähtuvalt 5000 eurot. Kohus mõistab, et kaebaja peab

varaliseks kahjuks kauba kättetoimetamise kulu, mida ta on tasunud. Kaebaja viimase aasta

konto väljavõtetelt (s.o 4. aprill 2024 kuni 2. märts 2025 ehk kuni kohtule kaebuse esitamise

ajani) nähtub, et kaebaja on vanglas e-poes sisseoste teinud järgmiselt: 24. aprillil 2024

kogusummas 29,35 eurot; 22. mail 2024 kogusummas 23,96 eurot; 19. juunil 2024 kogusummas

12,84 eurot; 17. juulil 2024 kogusummas 17,21 eurot; 28. augustil 2024 kogusummas 27,55

eurot; 25. septembril 2024 kogusummas 21,64 eurot; 2. jaanuaril 2025 kogusummas 24,41 eurot

3-25-551

ja 29. jaanuaril 2025 kogusummas 8,73 eurot. Saab eeldada, et kõigis nendes summades sisaldub

igakordne kauba kättetoimetamise kulu 5,08 eurot. Seega on kaebaja ajavahemikul 4. aprill 2024

kuni 2. märts 2025 (s.o ligi aasta) vangla e-poest kaupa tellides tasunud transpordikuludeks

40,64 eurot. Nimetatud summa ei küüni ligilähedaseltki summani, mille kaebaja ise on varalise

kahjuna välja toonud. Nagu eelnevalt märgitud, saab iga-aastane kauba kättetoimetamise kulu

kahel korral kuus kaupa tellides olla maksimaalselt 121,92 eurot.

3.1.2. HKMS § 133 lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks,

kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Sisulisest

aspektist hinnatakse riive intensiivsust väheseks, kui kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on

sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral oleks kaebaja saadav kasu või leevendus

ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega1.

Kohtu hinnangul nähtub eelpool toodust, et kaebaja kohtumenetluses taotletava hüve väärtus ei

ületa praegusel juhul 1000 eurot. Lisaks nähtub asja materjalidest, et kauba kättetoimetamise

kulu tasumine ei ole takistanud kaebajal e-poest kauba tellimist ning kauba kättetoimetamise

kulu tasumine ei ole muutnud sisseostude tegemist kaebaja jaoks võimatuks või ebamõistlikult

keeruliseks. Kohtu hinnangul saab praegusel juhul arvestada ka asjaoluga, et 1. aprillist 2024

muudeti vangistusseadust selliselt, et alates nimetatud kuupäevast on kinnipeetaval lubatud saada

pakke, milline võimalus varasemalt puudus (vt VangS § 281 lg 1). Kuigi pakiga ei ole võimalik

saata või tuua vanglasse kõiki kinnipeetavale meelpäraseid asju (sh toiduaineid) (vt täpsemalt

justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 741 lg 1), on

käesoleval ajal kinnipeetavatel võimalik saada vajaminevaid asju (nt hambahari, sokid, aluspesu,

ühekordsed raseerijad jne) lisaks e-poest tellimisele ka paki teel lähedastelt. Mis aga puudutab

toiduaineid, siis on kinnipeetavatele tagatud vanglas igapäevane toitlustus, mis peab olema

kooskõlas elanikkonna üldiste toitumistavadega (VangS § 47 lg 1) ja vastama Sotsiaalministri

määrusega kinnitatud toidunormidele2. ning kohtu hinnangul ei riiva kaebaja õigusi intensiivselt

see, kui ta peab vanglas e-poest tellimuse tegemisel tasuma selle kättetoimetamise eest

orienteeruvalt 5 eurot. Olukorras, kus kaebaja ei saa tõepoolest e-poe vahendusel osta näiteks

hügieenitarbeid, tagab need vangla (vt Tartu Vangla kodukorra p 11.3.1). Kohtu hinnangul ei saa

seega käesoleva vaidluse asjaolude pinnalt jaatada kaebaja õiguste intensiivset riivet.

3.2. Kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline, et kohus esitatud kaebuse rahuldaks.

3.2.1. Kaebaja ei ole rahul sellega, et ta peab tasuma vanglas e-poest kauba tellimisel selle

kättetoimetamise kulu. VangS § 48 lg 1 sätestab, et kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha

eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid

asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik,

kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise

kulu võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad. Kuna kauba tellijaks ja saajaks on

kaebaja, tuleb temal tasuda nii kauba kui ka selle saatmise kulude eest. Kuna VangS § 48 lg-st 1

tuleneb, et tasuda tuleb ka kättetoimetamise kulud, puudub kaebajal õigus nõuda seda, et ta ei

peaks e-poest kauba tellimisel selle kättetoimetamise eest üldse midagi tasuma. Kohtu hinnangul

ei saa olukorda, kus kaebajalt nõutakse e-poe tellimuse kättetoimetamise eest VangS § 48 lg-le 1

tuginedes tasu, pidada ka põhiseadusega vastuolus olevaks.

3.2.2. Kaebaja ei ole otseselt vaidlustanud kauba kättetoimetamise kulu suurust ega sellele

lisanduvat juurdehindlust. Kohus märgib, et kättetoimetamise kulu puhul on VangS § 48 lg-st 1

tulenevalt õigus rakendada 20%-list juurdehindlust turuhinnast. Kättetoimetamise kulu toodi

eelviidatud sättesse sisse 16. augustil 2022 jõustunud

vangistusseaduse ja

1 Vt halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi

seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE seletuskiri, lk 22. Kättesaadav veebilehel riigikogu.ee.

2 Sotsiaalministri 31. detsembri 2002. a määrus nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“.

3-25-551

kriminaalhooldusseaduse muutmise seadusega, mille eelnõu SE 580 teise lugemise seletuskirjas

on märgitud, et VangS § 48 lg 1 muudatusega sätestatakse, et müüdava kauba juurdehindlus tuleb

arvutada turuhinnast, mitte sisseostuhinnast. Samuti sätestatakse eraldi piirang kauba

kohaletoimetamise kulude juurdehindlusele (kuni 20 protsenti turuhinnast). Muudatuse tulemusel

kaob ära olukord, kus teenusepakkuja ei soovigi hankes osaleda ja teenust vanglale pakkuda

seetõttu, sest ta ei saaks kauba eest küsida sama hinda, mida maksab poes tavatarbija. Muudatus

võimaldab valida rohkemate teenusepakkujate hulgast välja pakkuja, kes suudab tagada

kinnipeetava jaoks soodsaima hinna3. Seega on kehtiva regulatsiooni lõppeesmärk

kinnipeetavatele parema teenuse pakkumine.

3.2.3. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul asuda seisukohale, et tulenevalt kauba

kättetoimetamise tasu suurusest (s.o 5,08 eurot koos käibemaksuga) ei oleks kaebajale olnud

tagatud reaalne sisseostude tegemise võimalus. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja vanglas

e-poe vahendusel regulaarselt oste sooritanud ja tasunud ka kauba kättetoimetamise kulud.

Kaebaja ei ole selgitanud, millised ostud jäid tal tegemata või mida ta täpsemalt ei saa osta, kuna

ta peab tasuma ka kauba kättetoimetamise kulud. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul asuda

ka seisukohale, et kauba kohaletoimetamise tasu oleks ülemäärane tulenevalt ebaõigest

juurdehindlusest. Asja materjalidest nähtuvalt müüb vanglas e-poe kaudu kaupa MakroTrade

Baltic OÜ ning kaup tarnitakse vanglasse kullerteenusega. Kuigi kohtule ei ole teada täpne e-poe

kauba kohale toimetamise turuhind, siis erinevate kaupluste kodulehekülgedel kättesaadava

informatsiooni4 põhjal ei pea kohus kuigi tõenäoliseks, et vanglas e-poe kaudu tellimust tehes

kauba hinnale lisanduv 5,08 euro suurune kohaletoimetamise tasu oleks VangS § 48 lg-s 1

sätestatud turuhinna maksimaalsest 20%-lisest juurdehindlusest suurem. Üldteadaolevalt ning ka

eelnevalt viidatud avalikust infost nähtuvalt on e-kaubanduse puhul kauba kättetoimetamise tasu

tavapärane ning vanglas kaupade ostmise puhul pole tegemist kinnipeetavate õigusi ülemäära

piirava erandiga. Kuna kohtu hinnangul ei saa 5,08 euro suurust kauba kohaletoimetamise tasu

suure tõenäosusega pidada õigusvastaseks, ei ole kaebusel eduväljavaadet ning ühtlasi on ka

kaebaja varalise kahju hüvitamise nõue perspektiivitu.

3.3. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21

kohaldamise eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse osaliselt (s.o kauba

kättetoimetamise eest tasu võtmist ning seoses sellega esitatud kahjunõuet puudutavas osas)

HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

4. Kaebaja on soovinud ka vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist, mille kohaselt tuleks talle

teadliku valiku tegemiseks anda kaupade, teenuste ja riskide kohta vajalikku ja tõest teavet vene

keeles ning samuti teavet tarbimise ja tarbija õiguste kohta vene keeles. Kaebaja viitab

tarbijakaitseseaduse (TKS) §-dele 3 ja 4 ning leiab, et tal on õigus saada venekeelset teavet

4.1. TKS § 4 lg 1 sätestab, et tarbijal on õigus saada pakutava kauba või teenuse kohta ohutuse,

samuti tervise, vara ja majandushuvide kaitse seisukohalt vajalikku teavet. Sama paragrahvi lg 2

sätestab, et kaupleja ja tootja on kohustatud andma tarbijale enne kauba omandamist või teenuse

kasutamist teavet kauba või teenuse omaduste ja kasutamistingimuste ning kauba omandamiseks

või teenuse kasutamiseks sõlmitava lepingu kohta ulatuses ja korras, mis vastab

võlaõigusseaduses või muus seaduses sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustusele ja TKS-

is nimetatud tingimustele. Tarbijale antav teave peab olema eesti keeles, kui tarbija ei ole

nõustunud selle esitamisega mõnes muus keeles (TKS § 4 lg 3).

3 Vt vangistusseaduse ja ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu 580 SE teise lugemise seletuskiri, lk

2. Kättesaadav veebilehel riigikogu.ee.

4 Selver.ee veebilehel on märgitud, et kulleriga toodete kättesaamisel lisandub arvele teenustasu 1,90-9,90 eurot

(sisaldab käibemaksu). Teenustasu sisaldab tellimuse komplekteerimist, pakendeid ja transporti valitud aadressile.

Prismamarket.ee veebilehe kohaselt on kauba kojuveo hind 5 eurot (olenevalt asukohast). Rimi.ee veebilehel

erakliendina sisse logides näitab Tartus kauba kohaletoimetamise tasuks 4,99 eurot.

3-25-551

4.2. Kohus leiab, et venekeelse teabe saamist puudutava nõude osas tuleb kaebus tagastada

HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

TKS §-des 3 ja 4 sätestatud tarbija õiguste rikkumisest tulenevad vaidlused kaupleja ja tarbija

vahel on oma olemuselt eraõiguslikud ning need lahendatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti juures tegutsevas tarbijavaidluste komisjonis või maakohtus (TKS § 40 lg 3, §

60 lg 2). Erinevalt teabest, mille saamist puudutavad vaidlused kuuluvad Riigikohtu praktika (3-

24-660, p 11) kohaselt lahendamisele halduskohtus, tuleb vaidlused TKS § 4 lg-tes 1 ja 2

nimetatud teabe saamise üle lahendada TKS § 40 lg-s 3 ja § 60 lg-s 2 nimetatud menetluses ning

need ei kuulu lahendamisele halduskohtus. Kauba omandamiseks kinnipeetava ja kaupa müüva

eraõigusliku juriidilise isiku vahel sõlmitava lepingu alusel tekkiv õigussuhe (sh lepingueelse

teabe andmise osas) jääb eraõiguslikuks hoolimata sellest, et vanglal on sellega seoses avalik-

õiguslik kohustus tagada sisseostude tegemise võimalus.

4.3. Mis puudutab kaebaja väidet tema diskrimineerimisest, kuna ta ei saa e-poe tellimust teha

vene või inglise keeles ja peab abi küsima, ei pea kohus usutavaks, et olukorras, kus kaebaja on

viibinud Eesti kinnipidamisasutuses juba aastaid, ei mõista ta e-poes müüdavate kaupade

eestikeelseid nimetusi määral, mis võimaldaks tal aru saada, millise kaubaga on tegemist. Isegi

kui kaebaja peaks selleks paluma abi, ei kujuta see endast diskrimineerimist suhtes avaliku

võimuga. TKS § 4 lg 3 kohaselt peab tarbijale antav teave olema eesti keeles. Kuigi sama normi

teine lauseosa on sõnastuses „kui tarbija ei ole nõustunud selle esitamisega mõnes muus keeles“,

ei tähenda see kauba müüja kohustust anda teavet ostjale meelepärases keeles, vaid ta võib anda

ostjale muukeelse teabe eestikeelse teabe puudumisel, kuid ainult tarbija nõusolekul.

4.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse osas, mis puudutab venekeelse teabe andmist,

HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

5. Kohus tagastab seega kaebuse tervikuna.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

6. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust ning kohus

jätab selle taotluse läbi vaatamata.

7. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik