2-23-17040/39 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

JÕUSTUS RIIGIKOHTU MÄÄRUSEGA

2-23-17040

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.04.2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-17040

Tsiviilasi

K.E hagi H.O. ja Compensa Vienna Insurance Group,

ADB Eesti filiaali vastu kahju hüvitamise nõudes

Hagihind

2346,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K.E (isikukood XXX);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Pilv;

Kostja I: H.O (isikukood XXX);

Kostja I lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rene

Varul;

Kostja II: Compensa Vienna Insurance Group, ADB

Eesti filiaal (registrikood 12970620);

Kostja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Madis

Saar

Kohtuistungi aeg

17.09.2024. a, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata K.E hagi H.O.ja Compensa Vienna Insurance Group, ADB

Eesti filiaali vastu kahju hüvitamise nõudes.

2. Jätta menetluskulud K.E kanda.

3. Mõista K.E-lt H.O.kasuks välja menetluskulud summas 1964,20 eurot.

4. Mõista K.E-lt Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kasuks

välja menetluskulud summas 3827,20 eurot.

5. K.E-l tuleb temalt Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kasuks

välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

6. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

1 (10)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

I Hageja nõue ja põhjendused

1. K.E (hageja) esitas 01.12.2023. a kohtusse hagiavalduse H.O.(kostja I) ja Compensa

Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali (kostja II) vastu kahju hüvitamise nõudes.

Hagi asjaolude kohaselt toimus 09.07.2021. a liiklusõnnetus Tartu-Räpina maanteel, milles N.

R. sõitis hageja sõidukiga Opel Astra, registrimärgiga XXX , teises (sisemises) sõidureas,

suunaga Räpina poole, kui esimesest (välimisest) reast, hakkas teise ritta ümber reastuma

kostja I juhitud sõiduk Volkswagen Touareg, registrimärgiga XXX , koos järelhaagisega,

moodustades nn autorongi. Kostja I Volkswageni autorongi juhina ei veendunud rea

vahetamisel sõiduohutuses ning keeras ette Opelile. Õnnetusest teavitati politseid, osapooled

täitsid teate liiklusõnnetusest ja kostja I Volkswagen autorongi juhina kinnitas süüd

liiklusõnnetuse tekitamises. Volkswagenil oli õnnetuse toimumise ajal sõlmitud kohustuslik

liikluskindlustuse leping kostja II-ga. Liiklusõnnetuse tagajärjel kostja I Volkswagen

autorongi kuuluva haagise porilauaga tekkisid hageja Opelile nähtavad avariilised vigastused

vahemikus 40 – 70 cm (mõõdetuna maapinnast) Opel parempoolse küljele ja Opeli

parempoolse esinurgale. Sellega seoses tekkis hagejale kahju sõiduki taastamise

remondikulude näol summas 2346,97 eurot. Hageja esitas kahjuteate kostja I

kindlustusandjale (kostja II), aga viimane ei aktsepteerinud kahjunõuet. Kostja II tegi

18.10.2021. a otsuse mitte tunnistada liiklusõnnetust kahjujuhtumiks liikluskindlustuse

seaduse (LKindlS) § 8 lg 1 järgi, kuna puudub põhjuslik seos sõiduki liikumise ja tekitatud

kahju vahel ning mitte hüvitada hageja sõiduki taastusremondikulusid. Kostja II tugines oma

otsuses tellitud ekspert Raul Põdersalu 13.10.2021. a arvamusele, mille kohaselt oleks nagu

hageja Opeli juht ise tekitanud liiklusõnnetuse. Hageja vastava arvamusega ei nõustu ja on

seisukohal, et tegelikult rikkus kostja I ohutusnõudeid möödasõidu sooritamisel, põhjustades

sellega liiklusõnnetuse. Kostja I tunnistas ennast ka süüdi eeskirjade rikkumises, märkides

liiklusõnnetuse teatel: „Reastasin, ei näinud vasakul sõitvat autot. Keerasin ette.“ Seega on

kostja II tellitud ekspertiis ja kostja II otsus vastuolus kostja I enda tunnistuse ja kohapeal

fikseeritud olukorraga. Kostja I sõiduk Volkswagen Touareg maastur ja koos haagisega

moodustades aururongi, on käsitletav suurema ohu allikana ja kostja I suurema ohu allika

valdajana vastutab hagejale tekkinud kahju eest ning hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist

ka kostjalt II, kes oli kostja I sõiduki kindlustanud. Kuna kostja II keeldus põhjendamatult

hagejale kahju hüvitamisest, siis oli sunnitud hageja pöörduma kohtu poole. Hageja palub

kohtul mõista kostjatelt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 2346,97 eurot.

Hageja kostjate vastuväidetega hagile ei nõustunud ja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde.

II Kostja I seisukoht ja vastuväited

2. Kostja I, H.O, hagi ei tunnistanud ja vaidles hagile vastu.

Kostja I leiab, et hageja ei ole kahjunõude eeldusena tõendanud, et liiklusõnnetuse põhjustas

kostja I. Riiklikult tunnustatud eksperdi Raul Põdersalu arvamus tõendab, et liiklusõnnetuse

2 (10)

põhjustas hageja sõiduki juht. Eksperdi järelduste kohaselt on sündmuse asjaolud selged,

Opeli juht ei soovinud liiklussituatsioonis pidurdada vaid kiirendas kostja I juhitud

Volkswagenile otsa, st tekitas tahtlikult kahju. Ekspert on saanud arvamuse koostamisel

lähtuda mõlema liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi seletustest, vaadelnud sõidukeid ja

haagist, rekonstrueerinud liiklusõnnetuse ning järeldanud, et „ehkki sõiduki Opel juhil oli

võimalik kiiruse vähendamisega kokkupõrge tema sõiduritta reastunud sõidukiga Volkswagen

ja selle taga olnud haagisega ära hoida, ei tuvastanud ekspert materjalide kogumise käigus

Opeli juhi poolt tegevusi tema sõiduritta reastunud autorongiga kokkupõrke vältimiseks või

kahju vähendamiseks.“ Eelnev tähendab, et Opeli juht sõitis lihtsalt kostja I juhitud

Volkswagenile ja haagisele sisse, kuigi tal oli võimalik kokkupõrge ära hoida. Seega on Opeli

juht ise tekitanud oma sõidukile kahju, mistõttu ei ole alust nõuda kostjatelt kahju hüvitamist.

Hageja sõidukit juhtis N. R.. Ajakirjanduse andmetel on N. R. ametlikult osalenud mõne aasta

jooksul ligi 30 avariis, mitteametlikult aga aastate jooksul ligi 100 õnnetuses. Üldjuhul jääb

N. R. õigeks, aga kriitikute sõnul ei ole nii palju liiklusõnnetusi juhus, vaid omalaadne

teenistus või enda väljendamise vorm. Saates „Pealtnägija“ kajastatu kohaselt lisati N. R.

kindlustusseltside musta nimekirja ja kindlustusseltsid on keeldunud väljamaksete tegemisest,

mille N. R. on omakorda kohtus vaidlustanud. Mitu kindlustusfirmat on esitanud ühiselt

politseile ka kuriteoteate ja asja uuritakse kindlustuskelmusena. Kostja I on arvamusel, et ta

on ilmselt üks neist N. R.i liiklustegevuse ohvritest, mida kajastas „Pealtnägija“. Kostja I

leiab, et hageja ei ole ka usaldusväärselt tõendanud enda sõiduki remondikulusid summas

2346,97 eurot. Hageja on esitanud kulu tõendamiseks FIE N. R.i 15.10.2021. a arve nr 15,

mille kohaselt on tehtud mingeid remonditöid ja makstud sularahas. N. R. oli liiklusõnnetuses

osalenud Opeli juht, kes on ise välja kirjutanud arve kahjude likvideerimiseks. Arvelt ei ole

näha, mis töid on tehtud ja millise rahalise kuluga ning selliselt ei ole võimalik väidetavat

kahju ulatust kontrollida.

III Kostja II seisukoht ja vastuväited

3. Kostja II, Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal, samuti nagu kostja I

hagi ei tunnistanud ja vaidles hagile vastu.

Kostja II on seisukohal, et liiklusõnnetuse põhjustas hageja Opeli juhi poolne tahtlik

liiklusnõuete rikkumine, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kahju hüvitamist. Kostja II tellis

registreeritud eraeksperdilt (varasemalt riiklikult tunnustatud ekspert) Raul Põdersalult

ekspertarvamuse muu hulgas selleks, et välja selgitada liiklusõnnetuse tagajärjel Opelile

tekkinud kahjustuste tekkemehhanism. Raul Põdersalu 13.10.2021. a ekspertarvamuse

kohaselt tuvastas ekspert järgnevad asjaolud: (1) Opel pole Volkswageni haagisega kontakti

tekkimisel liikumiskiirust aeglustanud. Liikudes haagisega sõidukist Volkswagen kiiremini,

on tekkinud Opeli parempoolsele küljele nühkejäljed suunaga eest taha. Liikudes haagisest

mööda tekkis kontakt sõiduki Opel parempoolse esinurga ja haagist vedanud sõiduki

Volkswagen vasakpoolse taganurga vahel. (2) Kuna Opelile tekkisid kontaktist haagisega

nühkejäljed tekkesuunaga eest taha, on Opeli liikumiskiirus võrreldes haagist vedanud sõiduki

Volkswagen liikumiskiirusega olnud suurem. (3) Haagisega kontakti tekkimisel pole Opel

juht liikumiskiirust vähendanud (pidurdanud), mistõttu piki haagist liikudes on Opel liikunud

haagist vedanud sõidukini, kuni sattusid kontakti Opel parempoolne esinurk ja Volkswageni

vasakpoolne taganurk. (4) Ehkki Opel juhil oli võimalik kiiruse vähendamisega kokkupõrge

tema sõiduritta reastunud Volkswageni ja selle taga olnud haagisega ära hoida, ei tuvastanud

ekspert materjalide kogumise käigus Opel juhi poolt tegevusi tema sõiduritta reastunud

autorongiga kokkupõrke vältimiseks või kahju vähendamiseks. Peale kokkupõrget haagisega

pole Opeli juht kiirust vähendanud, vaid haagisega kontaktis olles liikunud haagist vedanud

Volkswagenini, millele tagant otsa sõitis. Ekspertarvamus ühtib kostja I poolt 05.08.2021. a

kostjale II liiklusõnnetuse asjaolude kohta antud selgitusega. Ekspertarvamus kinnitab kostja I

3 (10)

selgitust, mille kohaselt suurendas N. R. Opeli kiirust ajal, mil Volkswagen oli

ümberreastumas N. R.i suhtes parempoolselt sõidurajalt Opeli sõiduritta, ning selle tagajärjel

toimus kokkupõrge Volkswageni haagise, Volkswageni ja Opeli vahel. Samuti kinnitab

ekspertarvamust kostja I selgitust, mille kohaselt ei teinud N. R. mitte midagi selleks, et

liiklusõnnetuse toimumist ära hoida. Samas nähtub ekspertarvamusest, et ebaõige on N. R.i

väide, mille kohaselt toimus esimene kontakt Opeli parempoolse esinurga ja haagise vahel

ning alles pärast seda järgnes teine kontakt, kui haagis hakkas Opeli parempoolset külge

kraapima. Ekspertarvamuse kohaselt on Opeli parempoolsele küljele tekkinud nühkejäljed

suunaga eest taha, kuna Opel liikus Volkswagenist kiiremini. Kostja II on seisukohal, et

kostja I seletusest, N. R.i seletusest (osas, milles see langeb kokku teiste tõenditega) ja

ekspertarvamusest kogumis järeldub, et liiklusõnnetuse põhjustas N. R.i tahtlik tegevus: N.

R., nähes, et tema poolt juhitud sõiduki suhtes paremal asuv Volkswagen on alustanud

ümberreastumist, otsustas liiklusseadusest tuleneva tee andmise kohustuse ja ohutu

sõidukiiruse valimise kohustuse asemel hoopis kiirendada, eesmärgiga põhjustada

kokkupõrge. N. R. lootis seejuures, et kuna kostja I sooritas manöövrit, siis õnnestub tal jätta

mulje, et liiklusõnnetuse põhjustas kostja I ja seeläbi on tal võimalik esitada kahju hüvitamise

nõue kostja I ja tema liikluskindlustuse kindlustusandja vastu. Kostja II leiab, et seda, et N. R.

põhjustas liiklusõnnetuse tahtlikult tõendavad kaudsed tõendid nagu 23.02.2022. a ETV saade

„Pealtnägija“, kus avaldatu kohaselt on N. R. ainuüksi mõne aasta jooksul osalenud

ametlikult ligi 30 avariis ja liiklusjuhtumid, kus ametlikku menetlust ei alustatud ulatuvad

väidetavalt 100-ni; liiklusõnnetuse näol on tegu suhteliselt tühiste mõlkimistega, kuid

kümneid juhtumeid kõrvutades joonistub välja tavatu muster: avariid juhtuvad lühikeste

vahedega, tihti samas kohas ning osaleb alati üks ja sama mees, mis paneb temaga

kokkupuutunuid kahtlustama, et tegevus on teadlik ning kindlustusandjate hinnangul võivad

avariid olla N. R.ile omalaadne teenistusallikas. Kostja II esitas kohtule väljavõtte mõningates

N. R.i osalusel ajavahemikus 02.09.2017 kuni 01.12.2023. a toimunud liiklusõnnetustest

(kokku 26 liiklusõnnetust). Sellest väljavõttest nähtub muu hulgas, et seoses „Pealnägija“ loo

ettevalmistamise ja ilmumisega 23.02.2022. a N. R.i poolne aktiivne liiklusõnnetustes

osalemine mõneks ajaks katkes. Ka see asjaolu kinnitab, et varasemad väga sagedased

liiklusõnnetused toimusid N. R.i tahtliku tegevuse tulemusena. Kostja II leiab, et arvestades

N. R.i sellist pikaajalist liiklusõnnetuste põhjustamisele suunatud liikluskäitumist on ilmne, et

ta rakendas samasugust käitumismustrit ka vaidlusaluse liiklusõnnetuse põhjustamiseks. Ka

antud juhul jättis N. R. kostjale I mulje, et ümberreastumine on ohutu, kuid ümberreastumise

ajal N. R. kiirendas ja põhjustas kokkupõrke. Eelnevale tuginedes on kostja II seisukohal, et

liiklusõnnetuse põhjustas hageja sõidukit juhtinud N. R.i tahtlik tegu, mistõttu on kostja I

vastutus hageja ees välistatud ka kuna kostja I hageja ees ei vastusta, siis ei ole hagejal kahju

hüvitamise nõuet ka kostja II vastu. Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et liiklusõnnetust

ei põhjustanud N. R.i tahtlik tegu ja seetõttu ei ole kostja I vastutus välistatud, siis taotleb

Kostja II hageja kasuks väljamõisteatavat kahjuhüvitise vähendamist nullini.

IV Kohtu seisukoht

4. Kohus leiab, et K.E hagi H.O.ja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti

filiaali vastu kahju hüvitamise nõudes ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

4.1.

Kohus tegi poolte esitatu alusel kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:



09.07.2021. a toimus Tartu-Räpina maanteel liiklusõnnetus, mille käigus põrkasid

kokku sõidukid Opel Astra, registreerimismärgiga XXX , (edaspidi nimetatud Opel) ja

Volkswagen Touareg, registreerimismärgiga XXX , (edaspidi nimetatud Volkswagen)

haagis.

4 (10)



Opel kuulus hagejale ja liiklusõnnetuse ajal juhtis seda kolmas isik N. R..

Volkswagenit juhtis liiklusõnnetuse ajal kostja I.



Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada Opeli parempoolne külg ja parempoolne

esinurk ning Volkswageni haagise vasakpoolne porilaud.



Kostja II on kindlustusandja, kes oli kindlustanud Volkswageniga kahju tekitamisest

tuleneva vastutuse.

Hageja nõuab hagis kostjatelt kahjuhüvitist temale kuulunud Opeli taastamise/remondi kulude

näol summas 2346,97 eurot.

Kostjad hagi ei tunnista ja vaidlevad sellele vastu.

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kumma sõiduki juht liiklusõnnetuse põhjustas. Hageja väitel

põhjustas liiklusõnnetuse kostja I, kes juhtis Volkswagenit, kostjate väitel aga põhjustas

liiklusõnnetuse Opeli juht N. R..

4.2.

Hageja tugineb oma kahjunõude alusena kostja I kui suurema ohu allika valdaja

riskivastutusele.

Riigikohus on selgitanud (vt RKTKo 27.10.2014. a nr 3-2-1-90-14, p 11), et kahju tekitamine

mootorsõidukite kokkupõrke tagajärjel on hinnatav lepinguvälise kahju põhjustamisena.

Sellisel juhul on võimalik esitada nõue nii kahju põhjustaja süülisele vastutusele tuginedes

VÕS § 1043 alusel kui ka autovaldaja riskivastutusele tuginedes VÕS § 1057 alusel.

Kohus leiab, et arvestades hagi asjaolusid, samuti eespool viidatud Riigikohtu suuniseid

saavad hageja nõude õiguslikuks aluseks olla võlaõigusseaduse riskivastutuse sätted suurema

ohu allikaga tekitatud kahju kohta.

VÕS § 1056 lg 1 näeb ette, et kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele

iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat

valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise,

talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui

seadusest ei tulene teisiti.

VÕS § 1057 sätestab riskivastutuse erikoosseisu – mootorsõiduki otsese valdaja

riskivastutuse.

VÕS § 1057 sätestab, et mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel

tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui: 1) kahjustatakse mootorsõidukiga veetavat asja,

mida mootorsõidukis viibiv isik ei kanna seljas ega kaasas; 2) kahjustatakse mootorsõiduki

valdajale hoiule antud asja; 3) kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu,

välja arvatud juhul, kui kahju tekkis õhusõiduki käitamisel; 4) kannatanu osales

mootorsõiduki käitamisel; 5) kannatanut veeti tasuta ja väljaspool vedaja majandustegevust.

Tulenevalt LKindlS § 35 lg 1 p-st 1 võib kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist

kindlustusandjalt, kes on kindlustanud sõiduki, millega kindlustusjuhtum põhjustati, kahju

tekitamisest tuleneva vastutuse. LKindl § 34 lg 2 järgi ei piira selles jaos sätestatu kahjustatud

isiku õigust esitada kahju hüvitamise nõue kahju põhjustaja kui solidaarvõlgniku vastu.

VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt

(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt

võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

Eelnimetatud sätteid arvestades on hageja kostjate vastu esitatud kahjunõude eelduseks see, et

kahju tekitanud liiklusõnnetuse põhjustas Volkswagenit juhtinud kostja I. Sealjuures ei ole

vastutuse puhul oluline kahju põhjustaja süü.

5 (10)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki

pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei

tulene teisiti.

Tulenevalt nimetatud sättest peab hageja tõendama riskivastutuse eeldusena seda, et kostja I

põhjustas kahju tekitanud liiklusõnnetuse. Kostjad peavad tõendama oma vastuväiteid. Muu

hulgas on võimalik kostjatel vastutusest vabanemiseks tõendada, et kahju põhjustas hageja

tahtlik tegu, millisel juhul on VÕS § 1057 p 3 järgi kostjate vastutus välistatud.

4.3.

Hageja on esitanud tõendina 09.07.2021. a liiklusõnnetuses osalenud sõidukite juhtide,

s.o kostja I ja N. R.i poolt vormil täidetud liiklusõnnetuse teate kindlustusandja jaoks (dtl 11).

Liiklusõnnetuse teates on märgitud liiklusõnnetuse põhjustajaks Volkswageni juht. Kostja I

on omakäeliselt kirjutanud juurde selgituse: „Reastusin ja ei näinud vastu sõitvat autot.

Keerasin ette.“

Hageja on esitanud veel tõendina kostja II tellitud riiklikult tunnustatud eksperdi

maismaasõidukite ja sõidukite hindamise ekspertiiside alal, Raul Põdersalu 13.10.2021.a

koostatud arvamuse liiklusõnnetuse põhjuste kohta koos lisadega (dtl 22-48). Raul Põdersalu

avaldab arvamust, et 09.07.2021. a toimunud liiklusõnnetus on toimunud järgmistel

asjaoludel: 2+2 sõiduridadega Tartust väljuval Räpina mnt teelõigul toimus liiklusõnnetus,

mille käigus põrkasid kokku pärisuunavööndi vasakpoolses reas püsikiirushoidjaga liikunud

sõiduk Opel Astra, reg märk XXX , ja pärisuunavööndi parempoolsest reast Opeli sõiduritta

reastunud sõiduki Volkswagen Touareg, reg märk XXX , taga olnud haagis Respo XXX .

Kokkupõrke tagajärjel sai kannatada Opel parempoolne külg ning haagise Respo

vasakpoolsed rattad ja nende kohal olev porilaud. Kuna sõidukile Opel tekkisid kontaktist

haagisega nühkejäljed tekkesuunaga eest taha, on sõiduki Opel liikumiskiirus võrreldes

haagist vedanud sõiduki Volkswagen Touareg liikumiskiirusega olnud suurem. Haagisega

kontakti tekkimisel pole sõiduki Opel juht sõiduki liikumiskiirust vähendanud (pidurdanud),

samal ajal kontaktis haagisega olles liikus sõiduk Opel haagist vedanud sõidukini kuni

sattusid kontakti Opel parempoolne esinurk ja Volkswagen Touareg vasakpoolne taganurk.

Ehkki sõiduki Opel juhil oli võimalik kiiruse vähendamisega kokkupõrge tema sõiduritta

reastunud sõidukiga Volkswagen Touareg ja selle taga olnud haagisega Respo ära hoida, ei

tuvastanud ekspert materjalide kogumise käigus Opel juhi poolt tegevusi tema sõiduritta

reastunud autorongiga kokkupõrke vältimiseks või kahju vähendamiseks. Peale kokkupõrget

haagisega pole Opeli juht kiirust vähendanud, vaid haagisega kontaktis olles liikunud haagist

vedanud sõidukini Volkswagen, millele tagant otsa sõitis.

Kohus leiab, et nimetatud ekspert Raul Põdersalu arvamus tõendab kostjate väiteid selle

kohta, et 09.07.2021. a toimunud liiklusõnnetuse Opeli ja Volkswageni vahel põhjustas

hagejale kuulunud Opeli juht. Eksperdi tuvastatud asjaoludest nähtuvalt reastus Volkswagen

Opeli sõiduritta ja pidi seega Opelile teed andma. Samas on ekspert tuvastanud, et

kokkupõrke järel Opelile kontaktist Volkswageni haagisega tekkinud nühkejäljed olid

tekkesuunaga eest taha, mis annab kinnitust sellest, et Opeli liikumiskiirus võrreldes

Volkswageniga oli suurem. Nimetatud asjaolu annab kinnitust sellele, et reastudes andis

Volkswagen Opelile teed, aga Opel kiirendas ja sõitis Volkswageni haagisele otsa.

Kohus leiab, et Raul Põdersalu arvamus liiklusõnnetuse põhjuste kohta on usaldusväärne

tõend. Raul Põdersalu on registreeritud eraekspert maismaasõidukite ekspertiiside ja sõidukite

hindamise ekspertiiside alal (arvamuse andmise ajal vastaval alal riiklikult tunnustatud

ekspert). Eksperdi arvamusest nähtuvalt on Raul Põdersalu autotranspordi erialal

diplomeeritud mehaanikainsener ning omab tehnikamagistri kraadi ning tal on staaž sõidukite

tehnilise eksperdina ja hindajana alates aastast 1998. Eksperdiarvamusest nähtub ka, et

ekspert on arvamuse andmiseks tutvunud liiklusõnnetuses osalenud sõidukite ülevaatuse ja

6 (10)

sündmuskoha tulemustega, samuti mõlema sõidki juhi kirjalike seletustega. Asjaolu, et hageja

ei nõustu eksperdi arvamusega, ei anna alust eksperdi arvamuses kehelda ega muuda seda

tõendina ebausaldusväärseks. See, et kostja I on kohapeal kindlustusandja jaoks vormistatud

liiklusõnnetuse teatel tunnistanud, et reastumisel keeras tema Opelile ette, ei lükka ümber

eksperdi arvamust liiklusõnnetuse tegeliku põhjuse kohta. Hageja ei ole esitanud ka muid

tõendeid, mis annaks alust eksperdi arvamuses kahelda või mis tõendaks, et liiklusõnnetuse

põhjustas tegelikult Volkswageni juht.

Kostja II on esitanud tõendina väljavõtte ETV internetilehel 23.02.2022. a avaldatud artiklist

– „Pealtnägija“: tartlane on sattunud mõne aastaga ligi 30 avariisse (dtl 129-133). Nimetatud

artiklis avaldatakse: „Tartlane N. R. on ametlikult osalenud mõne aasta jooksul ligi 30 avariis,

mitteametlikult aga aastate jooksul ligi 100 õnnetuses. Üldjuhul jääb R. õigeks, aga kriitikute

sõnul ei ole nii palju liiklusõnnetusi juhus, vaid omalaadne teenistus või enese väljendamise

vorm./…/ Kindlustusfirmade ja politsei sõnul on R. Eesti suurim liiklusavariide

magnet./…/“Kui tavapäraselt inimesed ristteele lähenedes võtavad hoo maha, vaatavad, et

kuskilt autot ei tuleks, siis võiks öelda, et tema jalg gaasipedaalilt ei pruugi alati tõusta.“ Ütles

lõuna prefektuuri ennetus- ja menetlustalituse juht./…/“Pealtnägija“ sai poole aasta jooksul

hulga kaebusi liiklusavariides osalenutelt, mis olid äravahetamiseni sarnased. Ükshaaval on

tegu suhteliselt tühiste mõlkimistega, kuid kümneid juhtumeid kõrvutades joonistub välja

tavatu muster: avariid juhtuvad lühikeste vahedega, tihti samas kohas ning osaleb alati üks ja

sama mees. See paneb temaga kokkupuutunuid kahtlustama, et tegevus on teadlik. Eriti

kummaliseks teeb loo, et üldjuhul jääb juhtunus süüdi vastaspool, mitte R. . R. ei eitagi, et ta

on ilmselt rekordiomanik. „Tegelikult on juba niimoodi, et siis kui avarii juhtub, siis mina

enam politseisse ei helista, sest korrapidajad tunnevad juba hääle järgi ära. Hakkan isikukoodi

ütlema ja siis see, kes korrapidajana on seal avariitalituse juht, ütleb, et kas N. või?“ rääkis R.

. Mees istus 15 aastat vana Opel Astra rooli, milliseid on tal viis tükki, ja viis „Pealtnägija“

tuurile./…/ R. iga kokkupõrganud kahtlustavad, et mees tunneb kohalikke olusid nii hästi ja

reageerib nii osavalt, et vastaspool jääb alati süüdi./…/“Inimesed vabandavad ja toovad

õigustusi oma tehtud avariidele ja tahetakse süüdlaseks teha seda, kes avariisid ära ei

hoidnud.“ Kommenteeris R. ./…/ Kindlustusandjad sellistesse juhustesse ei usu. Nende

hinnangul võivad avariid olla R. ile omalaadne teenistusallikas. R. lisati kindlustusseltside

musta nimekirja ja viimasel ajal on seltsid keeldunud väljamaksete tegemisest, mille R.

omakorda kohtus vaidlustas. Läinud suvel esitas mitu kindlustusfirmat ühiselt politseile

kuriteoteate ja asja uuritakse kindlustuskelmusena.“

Kostja II esitas tõendina ka väljavõtte oma andmebaasist N. R.i osalusel toimunud

liiklusõnnetuste kohta (dtl 134-136). Tõendis on fikseeritud N. R.i osalusel liiklusõnnetused

perioodil 02.09.2017. a kuni 01.12.2023. a, kokku 26 juhtumit. Eelviimane juhtum on

registreeritud 09.07.2021. a ja viimane 01.12.2023. a.

Hageja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et viidatud „Pealtnägija“ artiklis räägitakse

samast isikust, N. R.ist, kes 09.07.2021. a toimunud liiklusõnnetuse ajal juhtis temale

kuulunud Opelit. Samuti ei ole hageja vaidlustanud ega tõenditega ümber lükanud kostja II

esitatud statistikat N. R.iga seotud liiklusõnnetuste toimumise kohta.

Hageja on esitanud kahju tõendamiseks FIE N. R. arve hageja Opeli remondi kulude kohta

(dtl 10). Kohtu hinnangul annab ka see tõend kinnitust „Pealtnägija“ artiklis kajastatud isikute

kahtlusele, et N. R. põhjustab liiklusõnnetused teadlikult ja see võib olla temale omanäoline

teenistusallikas.

Kohtu hinnangul annavad tõendid kogumis, sh ekspert Raul Põdersalu arvamus, „Pealtnägija“

artikkel ja väljavõte N. R.i osalusel toimunud liiklusõnnetuste kohta, kinnitust sellest, et

09.07.2021. a toimunud liiklusõnnetuse põhjustas hageja Opelit juhtinud N. R. tahtlikult.

7 (10)

Eluliselt ei ole usutav, et sama isik sattub sedavõrd sageli sarnastel asjaoludel sarnastesse

liiklusõnnetustesse juhuslikult. Kostja II esitatud liiklusjuhtumite statistika tõendab, et 2022.

aastal, kui N. R.i liikluskäitumist ajakirjanduses käsitleti, temaga seotud liiklusjuhtumite

toimumine pikemaks ajaks peatus, kuigi eelnevalt oli aastaid olnud neid juhtumeid

regulaarselt.

Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et hageja ei ole nõude eeldusena tõendanud, et

09.07.2021.a liiklusõnnetuse põhjustas kostja I. Esitatud tõendid kogumis tõendavad, et

09.07.2021. a liiklusõnnetuse põhjustas hageja Opelit juhtinud N. R. tahtlikult, mistõttu on

kostja I vastutus kahju eest välistatud ning hagejal ei ole õigust nõuda kostjatelt kahju

hüvitamist. Kuna hageja kahjunõue kostjate vastu on välistatud, siis ei käsitle kohus

hüvitatava kahju suurust.

Kõike eeltoodut arvestades jätab kohus hagi täielikult rahuldamata.

4.4.

Arvestades hagihinda on tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagiga, mida kohus

võib oma õiglase äranägemise kohaselt menetleda lihtsustatud korras.

TsMS § 442 lg 10 näeb ette, et sama seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses

võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus

eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu

seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta.

Maakohus käesolevas asjas otsuse edasikaebamiseks luba ei anna.

Tulenevalt § 637 lg-st 21 võetakse asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul,

kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

Menetluskulude jaotus

5. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi täielikult rahuldamata, siis on põhjendatud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta

menetluskulud hageja kanda.

6. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

Kostja I menetluskulude nimekirja (dtl 217-218) kohaselt on kostja I menetluskuluks

lepingulise esindaja tasu kokku koos käibemaksuga summas 1964,20 eurot.

Kostja II menetluskulude nimekirja (dtl 225-226) ja selle täienduse (dtl 239) kohaselt on

kostja II menetluskuluks lepingulise esindaja tasu kokku koos käibemaksuga summas 3887,74

eurot.

Hageja kostjate menetluskulude kohta seisukohta ega vastuväiteid ei esitanud.

6.1.

Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda kostja I menetluskulud taotletud ulatuses,

aga kostja II menetluskulud vaid osaliselt.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

8 (10)

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-

s 218 sätestatu kohaselt.

6.2.

Kostjat I on menetluses esindanud lepingulise esindajana vandeadvokaat Rene Varul.

Kostja I menetluskulude nimekirja (dtl 217-218) kohaselt tegi kostja I lepinguline esindaja

toiminguid ajakuluga kokku 11,5 tundi alljärgnevalt:

1) 23.01.2024. a – tutvumine asja materjalidega, vastuse koostamine hagiavaldusele – 3

tundi;

2) 17.09.2024. a – tutvumine kindlustusandja ja hageja esitatud protsessidokumentidega,

ettevalmistus istungiks, osalemine istungil – 3 tundi;

3) 16.10.2024. a - tutvumine hageja taotlusega, kohtuistungi protokolliga, seisukoha

koostamine kohtule – 1,5 tundi;

4) 28.01.2024. a – tutvumine hageja taotlusega (tunnistaja ülekuulamiseks), infovahetus

kliendiga, seisukoha koostamine kohtule – 1 tund;

5) 11.03.2025. a – tutvumine kohtumäärusega, teeside koostamine, menetluskulude

nimekirja koostamine – 3 tundi.

Kostja I lepinguline esindaja taotleb tasu tehtud toimingute eest tunnihinnaga 140 eurot,

millele lisandub käibemaks.

Kostjat II on menetluses esindanud lepingulise esindajana vandeadvokaat Madis Saar.

Kostja II menetluskulude nimekirja (dtl 225-227, 239) kohaselt tegi kostja II lepinguline

esindaja toiminguid ajakuluga kokku 19 tundi 56 minutit tundi alljärgnevalt:

1) 14.01.2024. a - hagimaterjaliga tutvumine ja analüüs, asjaolude kontrollimine, e-kiri

kliendile – 2 tundi 18 minutit;

2) 23.01.2024. a – menetluskulude tagatise taotluse koostamine – 2 tundi 21 minutit;

3) 26.01.2024. a – kostja I hagivastusega tutvumine, e-kiri kliendile – 20 minutit;

4) 19.02.2024. a – e-toimikus nähtavaks tehtud dokumentidega tutvumine – 18 minutit;

5) 27.02.2024. a – hageja vastusega tutvumine – 16 minutit;

6) 22.03.2024. a – kostja vastuse koostamine – 8 tundi 18 minutit;

7) 24.10.2024. a – vastuse koostamine hageja taotlusele – 1 tund 24 minutit;

8) 25.01.2025. a – vastuse koostamine hageja taotlusele – 1 tund 37 minutit;

9) 19.02.2025. a – 18.02.2025. a kohtumäärusega tutvumine, e-kiri kliendile – 14 minutit;

10) 11.03.2025. a – lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine – 1 tund 44

minutit;

11) 19.03.2025. a – hageja menetluskulude kohta seisukoha koostamine – 1 tund 6 minutit.

Kostja II lepinguline esindaja taotleb tasu tunnihinnaga koos käibemaksuga 192 eurot.

Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, sh menetlus käiku, mahtu ja keerukust saab

lugeda vajalikuks ja põhjendatuks mõlema kostja esindaja toimingud ja ka esindajate ajakulu

märgitud ulatuses. Kostjate lepinguliste esindajate toimingud on põhjustatud hagejast, kes

esitas kohtusse hagiavalduse ja menetluse käigus esitas korduvalt taotlusi, millele kostjad

pidid vastama ning oma seisukohad esitama. Arvestades menetluse asjaolusid saab pidada

esindajate ajakulu toimingutele mõistlikult vajalikuks.

Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda ka kostjate lepinguliste esindajate tunnitasu, mis

kostja I esindajal on 140 eurot, millele lisandub käibemaks, ja kostja II esindajal 192 eurot

koos käibemaksuga, s.o 149,76 eurot ilma käibemaksuta. Tunnitasu sellises määras ei ületa

keskmiselt sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab

menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Kostja I on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu on põhjendatud

hüvitada temale lepingulise esindaja tasu koos lisanduva käibemaksuga. Kostja II on

9 (10)

käibemaksukohuslane, aga on kinnitanud, et ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu

sisendkäibemaksuna tagasi arvestada, sest kostja II põhitegevus on kindlustusteenuse

osutamine ja tulenevalt käibemaksuseaduse § 29 lg-dest 1 ja 3 ei saa ta menetluskuludelt

tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi arvestada. Kohus leiab, et seetõttu on

põhjendatud ka kostjale II lepingulise esindaja tasu hüvitada koos käibemaksuga.

Kui arvestada, et kostja II esindaja on teinud toiminguid 19 tunni ja 56 minuti ulatuses,

tunnitasuga koos käibemaksuga 192 eurot, siis kujuneb esindaja tasu suuruseks 3827,20 eurot,

mitte 3887,74 eurot. Seega on põhjendatud kostja II menetluskuluks lepingulise esindaja tasu

summas 3827,20 eurot.

Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks ja hüvitatavaks kostja I menetluskulud koos

käibemaksuga summas 1964,20 eurot ning kostja II menetluskulud koos käibemaksuga

summas 3827,20 eurot.

6.3.

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hagejalt kostja I kasuks välja

menetluskulud summas 1964,20 eurot ja kostja II kasuks summas 3827,20 eurot.

Kostja II taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 2 alusel otsuses, et hagejal tuleb temalt kostja

II kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik

10 (10)