2-24-10856/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

07.04.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-10856

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M.J vastu põhivõla,

intressi, haldustasu, sissenõudmiskulu ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.03.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1490,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja M.J (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 07.03.2025

otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. M.J-il

ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud

tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

2-24-10856

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 16.07.2024 Harju Maakohtule hagi M.J (kostja)

vastu, milles palus kostjal välja mõista põhivõla 1000 eurot, intressi 89,31 eurot, haldustasu

10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 121,43 eurot ja

viivise alates 17.07.2024 kuni põhivõla (1000 eurot) tasumiseni määraga 22% aastas.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Inbank kostjaga 14.03.2023 tarbijakrediidilepingu

C85011713547 (leping). Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata. Kuna kostja

jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, ütles AS Inbank lepingu üles.

AS Inbank loovutas nõuded kostja vastu hagejale.

Kostja vastuväited

2. Kostja hagile ei vastanud.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 07.03.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Kostjal puudusid kindlaksmääratavad menetluskulud.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud krediidi kasutusse võtmist

hageja väidetud summas. Hageja väitis, et 27.12.2023 seisuga on kostja kasutanud krediiti

1000 eurot. Hilisemates seisukohtades väitis hageja, et kostja kasutas lepingu alusel krediiti

1616,58 euro ulatuses. Hageja esitatud Exceli failist (dtl 22) nähtuvad miinusmärgiga kirjed,

mis peaks olema krediidilimiidi kasutusse võtmine. Ajavahemikus 15.03.2023–09.08.2023

olevad sellised kirjed on kuude lõikes aga järgmised: 1348,98 (märts) + 41,34 (aprill) + 47,85

(mai) + 65,76 (juuni) + 56,85 (juuli) + 49,76 (august) = 1610,54.

3.2. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr 32,4% ei ületatud lepingu sõlmimise ajal kehtinud

krediidi kulukuse maksimaalset määra 45,93%.

3.3. Krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole esile

toonud ega tõendanud, et krediidiandja oleks kostja sissetulekuid mingilgi viisil kontrollinud

(nt mõnest riigi andmekogust). Hageja on tõendina esitanud laenutaotluse, milles ei ole

täidetud isegi laenutaotleja nime. On vaid isikukood, laenusumma ja kaks hageja viidatud

andmevälja. Hageja on esitanud ka taust.ee päringu vastuse, ent päring on tehtud enne hagi

esitamist, mitte enne laenu andmist. Krediidiandja on kostjalt laenutaotluses küsinud üksnes

igakuiste finantskohustuste summat, mitte aga laenukohustuse hulka, jääki ega olemust.

2-24-10856

3.4. Kuna hageja ei esitanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressimäära

alusel arvestust, jääb hageja intressinõue rahuldamata.

3.5. Hageja väited selle kohta, kui palju kostja on laenu kasutusse saanud ja tagasi maksnud,

ei ole usaldusväärsed.

3.5.1. Hageja esitatud Exceli faili järgi on krediidi kasutusse võtmise kirjeid 1610,54 euro

ulatuses. Hageja väitel tegi kostja tagasimakseid 675,61 euro ulatuses. Maakohus juhtis

hageja tähelepanu sellele, et hageja on ümberarvestuses arvestanud kohtu arusaamise kohaselt

üksnes kasutusse võetud krediidi tagasimakseteks tehtud makseid, mitte aga krediidiandja

poolt debiteeritud intressimakseid ja haldustasusid.

3.5.2. Kostja pidi limiidikontole kandma raha, mille krediidiandja arvestas ise kas intresside,

teenustasude või põhiosa katteks. Hageja esitatud Exceli faili kohaselt on krediidiandjale

laekunud 691,01 eurot (= 675,61 + 4,92 + 10,48). Hageja väitel arvestati laekumised põhiosa,

intressi, haldustasu ja muude kulude katteks.

3.5.3. Maakohtu arvutuste kohaselt on kostja kasutusse antud krediidisumma 1002,50 eurot (=

1610,54 – 608,04). S.o 691,01 (laekumised) – 67,97 (tasutud intressid) – 15 (tasutud

haldustasud) = 608,04 eurot (selle summa pidi krediidiandja arvestama põhivõla katteks).

3.5.4. Hageja väitel on kostja kasutusse antud krediidisumma 1023,94 eurot (= 1616,58 –

592,64). S.o 675,61 eurot (hageja väidetud kostja tagasimaksed) – 67,97 (tasutud intressid) –

15 (tasutud haldustasud) = 592,64 (mis tuleks arvestada põhivõla katteks).

3.5.5. Hageja on samast lepingust tuleneva nõude esitanud ka maksekäsu kiirmenetluses

(tsiviilasi nr 2-24-112507), nõudes põhivõlana 1010 eurot, intressina 89,31 eurot periood

(22% aastas 15.03.2023–26.12.2023) viivis 59,08 eurot (0,0603% päevas 28.12.2023 –

03.04.2024) ja võla sissenõudmiskulud peale lepingu lõppemist 50 eurot. Asi anti üle

hagimenetlusse, kuna kostja esitas nõudele vastuväite. Kuna hageja hagi ei esitanud, keeldus

kohus asja menetlemast.

3.6. Kuivõrd tegemist oli tähtajatu lepinguga, tuli hagejal tagasimaksed uuesti määrata ning

hinnata ülesütlemise kehtivust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 406¹ lg 4 kohaselt võib

tagasimaksed uuesti määrata olukorras, kus lepingus ei olnud kindlaks määratud laenu

tagastamise perioodi ega igakuiseid makseid (nn bullet-tüüpi krediitkaart, mille puhul

igakuiselt tasutakse üksnes intressi ning laenuks saadu tuleb ühekorraga tagastada lepingu

lõppemisel).

Hageja ei ole esile toonud, milline kaart kostjal oli. Lepingu tingimuste p 8.3 kohaselt on

minimaalse tagasimakse protsendimäär IN Pay Standard kaardi puhul 3% ning IN Pay

Platinum kaardi ja IN Pay Platinum Metal kaardi puhul 0%. Lepingu ülesütlemise teates

05.12.2023 on märgitud, et kostja võlgnevus on 394,73 eurot. Hageja väitel olid tasumata

viivis ja haldustasud, kuid need ei moodusta kokku 394,73 eurot. Seega ei saanud hagejal

InPay Platinum ega InPay Platinum Metal kaarti, mille puhul igakuiselt põhiosa katteks

tagasimakseid teha ei tulnud. Ka hageja esitatud laenutaotluses on märgitud tooteks „Credit

Card Standard“. Maakohtu arusaamise kohaselt pidi kostja lepingu järgi igas kuus 3%

kasutusse võetud krediidisummalt. Hagejal oleks seega tulnud tagasimaksed uuesti määrata

vastavalt lepingule, et igakuiselt tuleb tasuda 3% kasutusse võetud laenusummast.

2-24-10856

3.7. Kuna hageja ei ole esile toonud ka asjaolusid, mille pinnalt saaks kohus järeldada, et

tagastamata laenusumma on sissenõutavaks muutunud, jääb ka hageja põhinõue rahuldamata.

Hageja ei ole esitanud alternatiivset tulevikus sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete nõuet

ega arvestust, mille alusel olnuks kohtul võimalik välja mõista maksegraafiku järgsed

kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud tagasimaksed. Vastutustundliku

laenamise kohustuse ning krediidi kulukuse maksimaalse määra ületamise korral ei võlgne

tarbija ka muid tasusid, nt lepingutasu. Võla sissenõudmiskulusid saab aga nõuda üksnes

juhul, kui on tuvastatud, et kostja oli võlgu.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus

otsus, millega hagi rahuldada apellatsioonkaebuses esitatud uue ümberarvestuse järgi või

saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli maakohtu otsus üllatuslik. Maakohus oleks pidanud

hagi rahuldama VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse järgi. Maakohus ei andnud hagejale

võimalust VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korrigeerimiseks. Maakohus palus

07.02.2025 kirjaga hagejal graafikus kajastatud maksepäevi, misjärel esitas hageja täiendanud

ümberarvestuse.

4.2. Maakohus oleks pidanud andma hagejale täiendava tähtaja VÕS § 4034 lg 7 järgse

ümberarvestuse täpsustamiseks või parandamiseks, kui maakohus leidis, et hageja

ümberarvestus ei vasta nõuetele.

4.3. Hageja eksis ümberarvestuses kasutatud ja tagasimakstud krediidi summadega. Tegemist

oli inimliku eksimusega. Maakohus oleks pidanud andma hagejale täiendava tähtaja selgituste

või paranduste esitamiseks.

4.4. Hageja esitab apellatsioonkaebus uue VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1

menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist

kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada

kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt

arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et

menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

6. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja

palus mõista kostjalt välja põhivõla 1000 eurot, intressi 89,31 eurot, haldustasu 10 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 121,43 eurot ja viivise alates

17.07.2024 kuni põhivõla (1000 eurot) tasumiseni määraga 22% aastas. Hageja nõuded ei

2-24-10856

ületanud eelnevalt nimetatud piirmäärasid, seega oli tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS §

405 lg 1 mõttes. Lihtmenetluse asjaks olemise kontroll tähendab menetluse esemeks olevale

nõudele või nõuetele varalise väärtuse andmist (TsMS II komm (2017), § 405, p 3.2).

7. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

8. Maakohus ei ole andnud otsuses luba selle edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 8).

9. Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 2¹ alusel pikemalt põhjendama, kui et

määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi

alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse

tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud

menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused

materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite

hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus

sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise

kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.4.2019, 2-17-13363, p 15).

10. Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus

ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme

ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus

juhtis korduvalt hageja tähelepanu vajadusele esitada seaduse nõuetele vastav ümberarvestus,

juhtides ühtlasi tähelepanu ebakõladele hageja esitatud ümberarvestuses ja paludes hagejal

seda kontrollida (dtl 98). Seega oli hagejal võimalik esitada nõuetekohane ümberarvestus.

Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on muuhulgas tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kohtu ülesanne ei ole aidata hagejal

ümberarvestuses esinevaid puudusi kõrvaldada. Seda enam, et hagejal on menetluses

lepinguline esindaja, kellelt saab oodata juba esimese menetlustoiminguna nõuetele vastava

hagiavalduse esitamist. Hageja saab valida, millal ta hagi esitab. Seega on hagejal võimalik

valmistada oma nõue ette selliselt, et menetlus ei peaks keskenduma hageja dokumentides

esinevate puuduste kõrvaldamisele, mis oleksid muidu hõlpsasti ära hoitavad kohtumenetluses

osalemiseks nõutava piisava ettevalmistusega. Ringkonnakohtu hinnangul kuritarvitab

esindaja menetlusõigusi, kui jätab oma ülesanded sisuliselt kohtu kanda (TsMS § 200 lg 2).

11. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 alusel

menetlusse võtmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse

resolutsiooni.

12. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal (kostjal) ei ole

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

2-24-10856

13. Hagejal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv.

14. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega

paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile

kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

15. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib hageja esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)