2-24-132807/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.04.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-132807

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi X vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5105,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701);

lepinguline esindaja Birgit Juhanson

Kostja: X (isikukood XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 13.04.2022 sõlmitud

käenduslepingust nr 22-022270-KÄ, mis on sõlmitud hageja ja Y OÜ vahel 13.04.2022

sõlmitud laenulepingust nr 22-022270-JI tuleneva kohustuse tagamiseks, tulenev

põhivõlgnevus 3740,39 eurot, intress 185,59 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

721,68 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt (3740,39 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 09.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kõik kokku mitte

rohkem kui 10 000 eurot.

3. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

4. Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 595 eurot.

6. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded

avaldamise kaudu.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest

Rahandusministeeriumi arvelduskontodes nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB

Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank –

EE567700771003819792.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise

korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 09.12.2024 hagi kostja vastu järgmise nõudega:

1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 13.04.2022 sõlmitud

käenduslepingust nr 22-022270-KÄ, mis on sõlmitud hageja ja Y OÜ vahel 13.04.2022

sõlmitud laenulepingust nr 22-022270-JI tuleneva kohustuse tagamiseks, tulenev

põhivõlgnevus 3740,39 eurot, intress 185,59 eurot ja viivis 721,68 eurot;

1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis protsendina põhivõlgnevuselt (3740,39 eurot)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude

täitmiseni.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.

2.1 Swedbank AS (hageja) ja Y OÜ (laenusaaja) sõlmisid 13.04.2022 laenulepingu nr 22-

022270-JI, mille tagatiseks seati Xi (kostja) käendus. Käenduslepingu kohaselt vastutab

käendaja kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt laenusaajaga.

Lepingu alusel andis hageja laenusaajale laenu summas 10 000 eurot, intressimääraga 6 kuu

Euribor + 9,500% aastas ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 12.04.2025.

Laenusumma tagasimaksete kuupäevadeks iga kuu 12. kuupäev. Viivisemäär 0,150% päevas.

Laenusaaja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning jättis tasumata

laenusumma tagasimaksed. Hageja saatis laenusaajale teatise lepingust tuleneva võlgnevuse

kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse. Kuna laenusaaja ega käendaja võlgnevust ei

tasunud, siis ütles hageja laenulepingu ühepoolselt üles alates 19.08.2024.

Laenusaaja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees on kokku 4647,66 eurot, mis koosneb

põhivõlgnevusest summas 3740,39 eurot, intressist summas 185,59 eurot ja põhiosalt

arvestatud viivistest summas 721,68 eurot (0,15% päevas).

2.2 Hageja ja kostja vahel on sõlmitud käendusleping nr 22-022270-KÄ (käendusleping),

mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt laenusaajaga lepingust

tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine. Kostja vastutuse maksimumsumma on

10000 eurot.

Käenduslepingu p-s 2 on hageja ja käendaja kokku leppinud, et käendaja vastutab lepingust

tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise eest ka juhul, kui laenusaaja esitab panga nõudele

vastuväite, sealhulgas kohustuste lõppemise või vähenemise vastuväite laenusaaja

likvideerimise, pankroti või sundlõpetamise korral või lepingu kehtetuse vastuväite. Käendaja

vastutust lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise eest ei mõjuta (sh vastutus ei

vähene) laenusaaja võlgade ümberkujundamise menetluse või saneerimismenetluse käigus

toimunud lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste ümberkujundamine, sealhulgas

ajatamine või vähendamine.

Käenduslepingu p-s 4 on hageja ja käendaja kokku leppinud, et käendatava kohustuse täitmise

tähtpäevaks on lepingu järgse iga makse tasumise tähtpäev. Lepingu ülesütlemisel on

kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks laenusaaja kohustub ennetähtaegselt tasuma

kõik lepingu alusel võlgnetavad summad.

Hageja saatis laenusaajale ja kostjale 30.07.2024 teatised (maksenõuded) võlgnevuse kohta,

milles palus kõik lepingust tulenevad võlgnevused hagejale tasuda. Kostja ei ole kohustust

täitnud.

Hageja nõue kostja vastu on kokku 4647,66 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas

3740,39 eurot, intressist summas 185,59 eurot ja põhiosalt arvestatud viivistest summas

721,68 eurot (0,15% päevas).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi kirjalikus menetluses (hagi nõude summa jäi kirjalikus menetluses

lubatud nõude summa piiresse).

Kohus võttis hagi 14.01.2025 menetlusse ning andis kostjale tähtaja kirjaliku vastuse

esitamiseks. Kohus toimetas määruse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu 02.02.2025.

Kohus saatis dokumendid kostjale ka e-postiga. Kostjal pidi määruse kohaselt esitama oma

kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Kostja kohtule vastanud ei ole.

Hageja taotles juhul, kui kostja hagile ei vasta, tagaseljaotsuse tegemist ning menetluskulude

kostja kanda jätmist. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha ka siis, kui

hagi toimetati kätte avalikult.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuivõrd TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata,

siis kohus ei esita üksikasjalikke põhjendusi. Siiski märgib kohus, et kuivõrd õigust kohaldab

kohus ka tagaseljaotsuse korral ise, kontrollis kohus nõude rahuldamise eeldusi.

4. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 13.04.2022 sõlmitud käendusleping nr 22-

022270-KÄ, mille kohaselt kostja käendas hageja ja Y OÜ vahel sõlmitud laenulepingust

tulenevaid Y OÜ kohustusi maksimaalselt 10 000 euro ulatuses.

VÕS § 142 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Tarbijakäenduslepingu

puhul (käendajaks on füüsiline isik) peab olema lepitud kokku käendaja vastutuse rahalises

maksimumsummas ning käendaja avaldus peab olema kirjalikus vormis.

Käendajalt võla nõudmise eeldusteks on: a) kehtiv laenuleping, seejuures peab olema esile

toodud, et laen on laenusaaja kasutusse antud, b) kehtiv (sh nõutavas vormis) käendusleping

ja c) et laenulepingust tulenev nõue on täitmata ja muutunud sissenõutavaks.

5. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et kostja on käenduslepingu digiallkirjastanud,

seeläbi on täidetud kirjaliku vormi nõue. Kohus loeb omaks võetuks, et leping sisaldas

tarbijast käendaja vastutuse maksimaalset määra. Kohus loeb omaks võetuks ja võtab arvesse

hageja väite, et lepingu allkirjastamise ajal oli kostja põhivõlgniku ainuke juhatuse liige. See

selgitab käendaja huvi käenduse andmise vastu. Kohtul pole alust arvata, et käendusleping

oleks pidanud olema mingil põhjusel tühine (tühisust kontrollib kohus omal algatusel).

6. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite Y OÜ-le laenu (10 000 eurot)

väljamaksmise kohta.

7. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite selle kohta, et lepingu järgi tuli laen

täielikult tagastada 12.04.2025. Hageja väitel on aga laenuleping üles öeldud 19.08.2024 ning

sellega muutunud kogu põhivõlg ning tasumata intress sissenõutavaks.

8. Hageja saatis 30.07.2024 lepingu ülesütlemise teate Y OÜ-le postiga äriregistrisse kantud

aadressil Ööbiku tn 15, Tartu ja kostjale aadressile Võilille tee 9-18, Tartu linn, Haage küla,

Tartumaa. Kohus loeb selle väite kostja poolt omaks võetuks.

9. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et põhivõlgnikul oli laenulepingu

alusel 09.12.2024 seisuga intressivõlg 185,59 eurot ja tagastamata laenusumma 3740,39 eurot.

10. Hageja nõuab hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas

721,68 eurot (0,15% päevas) ja alates 09.12.2024 viivist põhivõlgnevuselt (3740,39 eurot)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus nõustub

hageja viivisearvestusega.

11. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 142, § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1

punktide 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3740,39 eurot, intressi 185,59 eurot, hagi

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 721,68 eurot ja tulevikus sissenõutavaks

muutuva viivise põhivõlgnevuselt (3740,39 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 09.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kõik kokku mitte rohkem kui 10

000 eurot.

12. Menetluskulud

Hageja palub mõista kostjalt välja menetluskuluna riigilõivu 595 eurot ja viivise kostjalt

väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.

Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 595 eurot vajalikuks menetluskuluks ning mõistab selle

kostjalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

13. Kohtulahendi täitmine ja kostjale kättetoimetamine

TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse.

Tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik