Legislator Case Law & Legislation
2-24-130333/10 AI generated

2-24-130333/10 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Case Number 2-24-130333/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

R.A. peab hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tasuma viivist menetluskulude tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

Legislator headnote

AI generated

2-24-130333/10 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: R.A. peab hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tasuma viivist menetluskulude tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Tanel Pürn

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. aprill 2025. a, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-130333

Tsiviilasi

HABITATIO OÜ hagi R.A. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

913,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: HABITATIO OÜ (registrikood 16820975),

lepinguline esindaja v.adv Rene Hallemaa (e-post

XXX)

Kostja: R.A. (isikukood XXX; elukoht XXX e-post

XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista R.A.-lt välja HABITATIO OÜ kasuks 852,44 eurot.

3. Mõista R.A.-lt välja HABITATIO OÜ kasuks viivis 777,39 eurolt alates

05.04.2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

4. Jätta menetluskulud kostja R.A. kanda.

5. Mõista R.A.-lt välja HABITATIO OÜ kasuks menetluskulu 676,75 eurot.

6. R.A. peab hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tasuma viivist menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb

tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS

SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada

andmed riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Tagaseljaotsuse tegemise alused

1. HABITATIO OÜ esitas 22.08.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 796,03

euro saamiseks. Makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada ning nõue R.A.

vastu anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 30.01.2025 määrusega ning edastas hagimaterjalid ja

menetlusse võtmise määruse kostjale kättetoimetamiseks – kostja on kohtudokumendid vastu

võtnud KÄPO-s: 30.01.2025 hagiavalduse ja 05.02.2025 menetlusse võtmise määruse.

3. Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 14 päeva alates

hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o hiljemalt 19.02.2025. Kostja vastust hagile ei

esitanud.

4. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

5. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava osata,

märkides üksnes esitatud nõude sisu.

Kohtu põhjendused

2(3)

6. Hageja ja kostja sõlmisid 17.11.2023 üürilepingu, mille kohaselt oli kostja kohustatud

tasuma hagejale igakuiselt üüri 325 eurot ning tasuma kõrvalkulud. Kuna kostja jäi üüri ja

kõrvalkulude tasumisega võlgnevusse, sõlmisid hageja ja kostja 05.04.2024 maksegraafiku

võlgnevuste tasumiseks – kostjal tuli tasuda võlgnevus 777,39 eurot viie osamaksena alates

10.04.2024 kuni 10.08.2024. Kostja ei teinud ühtegi maksegraafikujärgset osamakset.

Hageja on täiendavalt selgitanud, et üürilepingut ei ole hageja erakorraliselt üles öelnud,

pooled ei ole kirjalikult allkirjastanud lepingu lõpetamise akti, lepingu lõpetamise kokkulepet

ega lepingut pikendanud. Kostja ei kasuta tänaseks üüritud pinda ning on hagejale tagastanud

üüritud korteri võtme. Hagejal puudub huvi vaielda kostjaga lepingu lõppemise kuupäeva ja

asjaolude üle. Hagiavaldus esitati tulenevalt asjaolust, et lepingust tulenevad kohustused jäid

tähtaegselt täitmata ning hageja hinnangul lepingu lõppemine ei ole seotud esitatud

hagiavalduse ja selles käsitletud nõudega.

7. Hagiavaldus tuleb rahuldada ja mõista kostjalt välja põhivõlg 777,39 eurot, kuni

14.11.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 40,50 eurot ning otsuse tegemise aja seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 34,55 eurot. Lisaks tuleb kostjal tasuda viivist põhivõlalt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.04.2025 kuni võlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulud

8. TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel ning määrab need kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb

hagi rahuldamise tõttu jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

9. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus esindajaga seotud kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja

keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga.

10. Hageja on esitanud 26.03.2025 menetluskulude nimekirja kogusummas 931,25 eurot koos

käibemaksuga. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada.

11. Kostja on menetluskulude nimekirja 27.03.2025 kätte saanud ega ole tähtaegselt

vastuväiteid esitanud. Taotlus riigilõivu 245 euro väljamõistmiseks on põhjendatud.

Lepingulise esindaja tasu (3,75 tundi à 150 € + km=686,25 eurot) on põhjendatud osaliselt,

sest sisaldab ka maksekäsumenetluse kulusid. TsMS § 484² kohaselt on need hüvitatavad 20

euro ulatuses. Seega tuleb esindajatasu katteks välja mõista 2,25x150+22%+20=431,75 eurot.

12. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Pürn

kohtunik

3(3)