Legislator Case Law & Legislation
2-24-112583/42 AI generated

2-24-112583/42 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-112583/42
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada N. K. ja I. K. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses: aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

Legislator headnote

AI generated

2-24-112583/42 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kinnitada N. K. ja I. K. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses: aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

Keywords

AI generated
living expenses subsistence minimum maximum and minimum prices threshold value minimum income reduction of child maintenance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Määruse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-112583

Tsiviilasi

Menetlustoiming

N. K. hagi I. K. vastu elatise nõudes

Kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja N. K. (isikukood XXX), seaduslik esindaja J.

P., lepinguline esindaja Aleksandr Anissimov

Kostja I. K. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada N. K. ja I. K. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses:

1. I. K. maksab N. K. ülalpidamiseks alates 1. aprillist 2025 kuni N. K.

täisealiseks saamiseni (xxxx) igakuist elatist 301,74 eurot (282,31 eurot

(baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

2. I. K. tasub elatise iga kuu 10ndaks kuupäevaks J. P. arveldusarvele nr xxxx

selgitusega „elatis“.

3. N. K. menetluskulud summas 1300 eurot jäävad I. K. kanda. I. K. tasub

menetluskulud ühe (1) aasta jooksul iga kuu võrdsete osamaksetega alates 1.

aprillist 2025.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-24-112583 menetlus seoses poolte sõlmitud

kompromissi kinnitamisega.

3. Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda kompromisslepingus toodud

ulatuses. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Määruse edastamine

Toimetada määrus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on N. K. (hageja) hagi I. K. (kostja) vastu elatise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on hageja ülalpidamiskulud 782 eurot kuus: toit 250 eurot, ravimid ja

ortodonti teenused 50 eurot, riided, jalanõud ja lastetoamööbel 100 eurot, mänguasjad 50

eurot, koolitarbed 20 eurot, sünnipäev 20 eurot, meelelahutus 60 eurot, kommunaalteenused

73 eurot, inglise keel õpe 19 eurot, huviring 70 eurot, kütuse kulud 70 eurot. Hageja elab koos

oma emaga, kostja koos lapsega ei ela.

2. aprillil 2025 toimunud kohtuistungil jõudsid hageja ja kostja elatise tasumise osas

kokkuleppele. Kohus kandis kompromissi tingimused istungi protokolli järgmiselt: „Pooled

on kokku leppinud selles, et kostja tasub hageja ülalpidamiseks alates 01.04.2025 elatist

seaduses ettenähtud miinimummääras ja elatis indekseeritakse igal aastal vastavalt seadusele.

Elatis kantakse hageja ema pangakontole iga kuu 10. kuupäevaks. Hageja menetluskulud

summas 1300 eurot jäävad kostja kanda ja kostja tasub need aasta jooksul võrdsetes osades

alates 01.04.2025.“

Kohtu seisukoht

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg-

d 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi

kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see

on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda

kinnitama perekonnaasjas.

Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade

kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.

Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled on

kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled

teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest

kohustustest. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada.

Poolte kokkuleppe alusel jäävad menetluskulud kostja kanda kompromisslepingus toodud

ulatuses (TsMS § 168 lg 3). Kompromissiga hõlmamata menetluskulud jäävad poolte endi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik