1-11-7099/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 8. novembril 2011. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-7099 (kohtueelses menetluses nr 11260102118) Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Koh

tuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi

S.Z-i

süüdistus KarS § järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav S.Z

elukoht: xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxx x-x; isikukood: xxx; kodakondsus: Eesti

Vabariigi kodanik; haridus: keskharidus - ; töö või õppimise koht: ei ole

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korda: Tartu

Maakohtu 14.11.2006. a otsusega KarS § 424 järgi 1 kuu vangistusega tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 9 kuuks;

Tartu Maakohtu 01.10.2008. a otsusega KarS § 424 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära, so 20 720 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 12 kuuks; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja advokaat Pille Toom

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p § -st 5 ja -st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks S.Z

8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangist 23.05.2011, s.o 2 päeva, uses viibitud aeg 22-

S.Z-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on (kakskümmend (seitse) kuud

kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui S.Z ei pane (kaks

) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg s 1 sätestatud - kontrollnõudeid:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxx x-x

2. akonda ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusos registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS § 50 lg 1 võtta sena ära mootorsõiduki p 1 alusel S.Z-ilt lisakaristu

juhtimise õigus 6 (kuus) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.

Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 24. novembril 2011. a.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo kasuks välja kssada viiskü Sikuti

153 (ü mmend

kolm) eurot 76 senti, sealhulgas käibemaks akskümmend viis

25 (k ) eurot senti advokaat Pille Toomi poolt S.Z-ile Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest.

KrMS § 180 alusel välja mõista lg 1, 3 S.Z-ilt riigituludesse menetluskuludena

sundraha (nelisada seitseteist) eurot senti, kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud (kaks) eurot senti

( kssada kolm ja riigi õigusabi kulud 134 ü kümmend neli) eurot senti. Jätta riigi õigusabi kulud (viiskümmend summas 57 seitse) eurot senti riigi kanda.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et on õigus menetluskulud summas S.Z 553,37 eurot tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 1023778606 (SEB Pank) või 22 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumb er

menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse kriminaalasja numb , makse nimetus ja oma nimi. tuleb märkida er

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise kriminaalasjas korral või kui on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE P

ÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

S.Z selles, et tema juhtis 22.05.2011 kella 20.40 süüdistatakse KarS § 424 järgi

ajal Viljandimaal Kolga- -Kolga- Jaani vallas Järtsaare külas Kõo Jaani teel sõiduautot Ford

Mondeo reg märgiga , olles joobeseisundis. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati XXX XXX S.Z alkoholijoove 1,02 mg/l kohta.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust. Mõistetud karistusest lugeda KarS § 68 alusel kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22- 23.05.2011, s.o 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 7 kuud 28 päeva. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.Z ei pane 2 aasta pikkuse - katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

KarS § 50 lg 1 võtta sena ära mootorsõiduki juhtimise p 1 alusel S.Z-ilt lisakaristu

õigus 6 kuuks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §

245 sätteid. Kohus on seisukohal, et on sõlminud -de 239- S.Z

kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.Z süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks üldmenetluses asja ettevalmistamise eest 4 pooltundi, s.o 63,92 eurot ja kohtuistungil osalemise tasu 1 pooltunni eest summas 15,98 eurot, kokku 79,90 eurot, millele lisandub käibemaks. Samuti taotleb kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise kohta kulutatud aja eest 25,56 eurot ja

sõidukuludeks 22,67 eurot. Koos käibemaksuga on taotletav summa 153,76 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ punktide 16, 18, 47.2 ja 54 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule ks määratud 153,76 eurot on menetluskulude kaitsjale kohtueelses

menetluses makstud tasu 38,35 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 2,11 eurot , milleks on teise ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha astme kuriteo toimepane 417,03 eurot mises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o (palga alammäär on 278,02 eurot).

Vastavalt

- 1 KrMS § 180 lg le hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kohus on seisukohal, et riigi kanda tuleb jätta kaitsja sõidukulud ja õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud ajatasu, mis on tekkinud kriminaalasja menetlemisega Viljandi kohtumaja asemel Tartu kohtumajas. Kaitsjatasudest tuleb S.Z hüvitada seega 134,23

eurot ja riigi kanda jääv summa on 57,88 eurot.

S.Z eurot kuus. Arvestades töötab alates oktoobrist 2011, tema töötasu on ca 380 sissetulekute vähesust, käib kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine üle S.Z-ile

jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi kaheteistkümnele kuule.

Ingeri Tamm Kohtunik