2-23-124218/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Kohtujurist

Getlin Elmik

Määruse kuupäev

04.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-124218

Tsiviilasi

Tallinn,

Kopli

tn

100b

korteriühistu

avaldus

OSAÜHING CAPITAL KINNISVARA vastu võlanõudes

Menetlusosalised ja nende

Avaldaja Tallinn, Kopli tn 100b korteriühistu (registrikood esindajad 80151210), lepinguline

esindaja I R

Puudutatud isik OSAÜHING CAPITAL KINNISVARA

(registrikood 10938813), seaduslik esindaja A P

Menetlustoiming

Avaldusest loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu avaldaja 20.03.2025 avaldusest loobumine ja lõpetada tsiviilasja

menetlus.

2. Jätta kõik menetluskulud OSAÜHING CAPITAL KINNISVARA kanda.

3. Rahuldada avaldaja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata

avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 567,50 eurot (pool

riigilõivu 32,50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 535 eurot) ja mõista 567,50 eurot

OSAÜHING CAPITAL KINNISVARAlt, Tallinn Kopli tn 100b korteriühistu kasuks

välja.

4. Rahuldada avaldaja 20.03.2025 taotlus riigilõivu tagastamiseks. Tagastada tasutud

riigilõivust pool, s.o 32,50 eurot avaldaja arveldusarvele xxx (Swedbank), saaja:

Tallinn, Kopli tn 100b korteriühistu.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on Tallinn, Kopli tn 100b korteriühistu (avaldaja) avaldus

OSAÜHING CAPITAL KINNISVARA (puudutatud isik) vastu majandamiskulude

võlgnevuse ja viivise nõudes.

2. Avaldaja esitas 20.03.2025 kohtule avaldusest loobumise avalduse. Avaldaja palub

tsiviilasja menetlus lõpetada, kuna puudutatud isik on avaldaja nõude täies ulatuses täitnud

tsiviilasjas 2-23-124218 pärast avalduse kohtule esitamist. Lisaks palub avaldaja tagastada

pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 32,50 eurot.

2.1. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isik tasus

võlgnevuse pärast avalduse kohtule esitamist (TsMS § 168 lg 5). Avaldaja menetluskuludeks

on pool riigilõivu 32,50 eurot, menetluskulu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja

tasu

3,5 tunni eest määraga 130 eurot/h ilma käibemaksuta, s.o. 455 eurot, millele lisandub 60

eurot loobumise taotluse eest, kokku lepingulise esindaja kulu 535 eurot ilma käibemaksuta.

Avaldaja kinnitab, et käesolevad menetluskulud on avaldajal tekkinud seoses

kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-23-124218 ja ei sisalda käibemaksu.

3. Kohus toimetas avaldaja taotluse ja menetluskulude nimekirja puudutatud isikule kätte

28.03.2025 TsMS § 314¹ lg 2 alusel ning palus puudutatud isikul esitada seisukoht 5 päeva

jooksul. Puudutatud isik kohtu määratud tähtajaks taotlustele vastuväiteid ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus tutvus avaldaja taotlusega ja leiab, et loobumine tuleb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus

lõpetada.

5. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib

hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus

võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428

lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus. Kohus leiab, et kuivõrd

kõnealusel juhul saavad menetlusosalised menetluse esemeks olevat õigust käsutada, saab

samas korras ja alustel loobuda hagita asjas esitatud avaldusest.

6. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja (avaldaja) uuesti pöörduda

kohtusse hagiga (avaldusega) sama kostja (puudutatud isiku) vastu vaidluses samal alusel

sama (hagi) eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist (avaldusest) loobumise tõttu või

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

7. TsMS § 168 lg 5 koosmõjus § 477 lg-ga 1 näeb ette, et kui hageja (avaldaja) loobub

hagist (avaldusest) või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja (puudutatud isik) on pärast hagi

(avalduse) esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja (puudutatud isik) hageja

(avaldaja) menetluskulud. Praegusel juhul loobus avaldaja avaldusest, kuna puudutatud isik

on pärast avalduse kohtusse esitamist avaldaja nõude rahuldanud. Puudutatud isik ei ole

sellele vastu vaielnud ning seisukohta esitanud. Järelikult jäävad menetluskulud puudutatud

isiku kanda. 8. Juhindudes TsMS 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p st 1 määrab kohus

menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses rahaliselt kindlaks avaldaja menetluskulude

nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.

9. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et avaldusest loobumise korral pool menetluses tasutud

riigilõivust tagastatakse. Seega on avaldaja taotlus poole riigilõivu, s.o 32,50 euro,

tagastamiseks põhjendatud.

10. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses.

Lepingulise

2 (3)

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus

teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.

11. Kohus nõustub avaldaja lepingulise esindaja (jurist) tunnitasu hinnaga 130 eurot/h

käibemaksuta ning loeb selle mõistlikuks. Avalduse koostamise ajakulu 3,5 tunni ulatuses

hindab kohus põhjendatud ja vajalikuks ning 20.03.2025 taotluse esitamise tasu 60 eurot, kui

ka kiirmenetluse kulu 20 eurot.

12. Kohus määrab eelneva põhjal avaldaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude

rahaliseks suuruseks kokku 567,50 eurot (pool riigilõivu 32,50 eurot ja lepingulise esindaja

kulu 535 eurot) ja mõistab selle puudutatud isikult välja. 13. TsMS § 433 lg 1 alusel võib

menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178). 14. Riigilõivu tagastamise osas ei ole määrus vaidlustatav.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Kaie Almere kohtunik

2 (3)