2-25-1669/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-1669

Tsiviilasi

Holm Bank AS hagi Y S. (S.) vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

18 093,65 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Holm Bank AS (registrikood 14080830), lepinguline

esindaja K. T.

Kostja Y S. (isikukood XXX; e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Y S.lt Holm Bank AS-i kasuks Y S. ja Holm Bank AS vahel 09.02.2024 sõlmitud

laenulepingust nr 52402090016 tulenev põhivõlgnevus summas 15 356,17 eurot, intress summas

883,24 eurot, sissenõudmiskulud summas 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas

132,03 eurot ning alates 31.01.2025 viivis põhivõlgnevuselt (15 356,17 eurolt) VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud Y S. kanda.

4. Välja mõista Y S.lt Holm Bank AS-i kasuks menetluskulud summas 1 050 eurot.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise

avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb

kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Holm Bank AS (hageja) esitas 30.01.2025 Harju Maakohtule hagi Y S. (kostja) vastu võlgnevuse

nõudes. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 09.02.2024 sõlmitud laenulepingust nr 52402090016

tulenev võlgnevus. Hageja palus hagis kostjalt välja mõista 16 381,44 eurot, millest 15 356,17 eurot

moodustab põhivõlg, 883,24 eurot intress, 132,03 eurot viivis ja 10,00 eurot menetluskulu

meeldetuletuskirjade saatmise eest.

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 18.02.2025 kohtumäärus asja menetlusse

võtmise kohta kätte toimetatud 18.02.2025. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 20 päeva. Kostja ei

ole hagile tähtaegselt vastanud.

2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

4. Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist.

Tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 5 tulenevale

üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4),

millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406² lg 1) või mh selles sisalduva

intressikokkuleppe (VÕS § 403⁴ lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste

vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-

21-13098).

Käesolevas asjas on hagi aluseks hageja ja kostja vahel 09.02.2024 sõlmitud laenulepingust nr

52402090016 (mille alusel väljastati kostjale laenu summas 16 000 eurot) tulenev võlgnevus. Hageja

nõuab kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust.

Tulenevalt VÕS § 406² lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 09.02.2024 lepingu

sõlmimise ajal 17,36%. Hagi aluseks olevas lepingus märgitud krediidikulukuse määr 16,17% aastas

VÕS § 406² lg 1 järgset piirmäära ei ületanud. Seega ei ole leping tühine VÕS § 406² lõike 1 alusel.

Hagis toodud asjaolude kohaselt küsis hageja kostja krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil teavet

kostjalt endalt, tegi kostja poolt öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad päringuid kolmandate

isikute poolt peetavatesse andmekogudesse ning küsis kostjalt täiendavaid dokumente. Kostja esitas

hagejale krediiditaotluse (dtl 21-22), milles märkis igakuiseks sissetulekuks 2 300 eurot ja

kohustusteks 1 589,96 eurot (finantskohustused 1 286,56 + majandamiskulud 300 eurot). Hageja

kontrollis krediidivõimelisuse hindamisel kostja poolt öeldud andmeid vastavalt pangas kehtivatele

laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel tehti päringud maksehäireregistritesse AS-ile Creditinfo

Eesti ja OÜ-le Krediidiregister (dtl 23) ning mõlema andmetel puudusid kostjal kehtivad maksehäired.

Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti

päringuga (dtl 24). Kostja märkis enda sissetulekuks 2 300 eurot, Maksu- ja Tolliameti päringuga

tuvastati, et kostja viimase kuue kuu aritmeetiline keskmine sissetulek on 2 473,32 eurot. Hageja küsis

kostja poolt öeldud andmete kontrolliks ka konto väljavõtet. Kostja andis konto väljavõtte esitamiseks

nõusoleku ja hageja kasutas Accountscoringut. Accountscoringu vahendusel võeti kostja kohta

andmed kõikidest pankadest ja kategoriseeriti need vastavalt hageja vajadusele (dtl 25-56). Konto

väljavõtte analüüsi tulemusena on kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on 2 201 eurot ning

igakuiseks kohustuseks 1 824 eurot. Hageja võttis laenu andmisel arvesse kostja igakuiseks

keskmiseks sissetulekuks 2 201 eurot ning kohustuseks kostja igakuised kohustused konto väljavõttelt

1 824 eurot. Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks

piisav. Hagi kohaselt on hageja järginud lepingu sõlmimisel täielikult vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on piisava

hoolega järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis

vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning

kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline

tasuma lepingust tulenevaid kohustusi.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

5. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162

lg 1 kohaselt kostja kanda.

6. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.

Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 18 093,65 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 20 000 eurot tasuda

riigilõiv summas 1 050 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv

summas 1 050 eurot.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 050 eurot, mis tuleb

vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.

7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik