2-24-11128/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-24-11128

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Määruse tegemise aeg ja koht

04. aprill 2025, Narva

Tsiviilasja number

2-24-11128

Tsiviilasi

Narva linn, Kangelaste prospekt 10b korteriühistu avaldus

N S vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja:

Narva linn, Kangelaste prospekt 10b

korteriühistu (rk 80145534)

Avaldaja esindaja:

Vandeadvokaat Roman Golovenko

Puudutatud isik:

N S (ik XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus.

2. Välja mõista N S Narva linn, Kangelaste prospekt 10b korteriühistu kasuks

majandamiskulude võlgnevus perioodi 01. detsember 2022 kuni 30. juuni 2024 eest

1896,73 eurot ja seisuga 01. juuli 2024 sissenõutav viivis 103,97 eurot, kokku 2000,70

eurot.

3. Välja mõista N S Narva linn, Kangelaste prospekt 10b korteriühistu kasuks viivis

tasumata põhinõudelt (1896,73 eurot) alates 22. juulist 2024 kuni põhinõude täitmiseni

viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis

operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1.

juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas.

4. Jätta kohtulahendi täitmist tagava vahendina kehtima Viru Maakohtu 23. juuli 2024

määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega keelati Narva kohtutäituril

Krista Järvetil tagastada N S (ik XXX) täiteasjas nr 167/2022/636 N S kuulunud

korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXX) müügist saadud raha, mis on üle

jäänud pärast täitekulude katmist ning sissenõudjate nõuete rahuldamist 2700 euro

ulatuses tsiviilasjas nr 2-24-11128 esitatud majandamiskulude ja menetluskulude

nõude tagamiseks.

5. Jätta menetluskulud N Soboleva kanda.

6. Välja mõista N S Narva linn, Kangelaste prospekt 10b korteriühistu kasuks

menetluskulud 489,00 eurot.

1(10)

2-24-11128

7. Välja mõista N S Narva linn, Kangelaste prospekt 10b korteriühistu kasuks viivis

tasumata menetluskulude summalt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär

enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas.

8. Määrus edastada menetlusosalistele.

9. Kohtu määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale

enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata

või läbi vaatamata või menetlusse võtmata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel

määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Narva linn, Kangelaste prospekt 10b korteriühistu (edaspidi avaldaja

ja korteriühistu avaldus N S (edaspidi puudutatud isik ja korteriomanik) vastu võlgnevuse nõudes.

Avalduse kohaselt on avaldaja asutatud elamu, asukohaga Kangelaste prospekt 10b Narva linn,

asuvate korteriomanike poolt. Korteriühistu põhikirja p.1.4. kohaselt on korteriühistu tegevuse

eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja ühine majandamine ja korteriühistu

liikmete ühiste huvide esindamine. Kinnistusraamatusse kantud andmetest tulenevalt kuulus

puudutatud isikule (edaspidi nimetatud ka puudutatud isik või võlgnik) korteriomand (registriosa

number XXX) asukohaga XXX kuni 15.07.2024. Puudutatud isik oli avaldaja liige. Puudutatud

isikul on tekkinud võlg korteriühistu ees.

Arvestades puudutatud isiku korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid on avaldaja igakuiselt

esitanud puudutatud isikule arveid, millistes sisalduvad osutatud teenused ning puudutatud isiku

poolt

tasumisele kuuluvad summad. Puudutatud isik ei ole aga esitatud arvete alusel korrektselt tasunud,

mistõttu on temal tekkinud võlgnevus. Seisuga 01.07.2024. a on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja

ees 1896,73 eurot. Seisuga 01.07.2024. a on viivisevõlgnevus 103,97 eurot.

Eelmisel korral pöördus avaldaja kohtu poole nõuetega puudutatud isikute vastu oktoobris 2022.

Viru Maakohtu 30. novembri 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-139489 oli korteriühistu avaldus

rahuldatud. Kohus mõistis puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 1606,36 eurot,

viivis 76,61 eurot ja menetluskulud 470 eurot. Antud kohtumäärus jõustus 22. detsembril 2023.

Kuna puudutatud isik ei täitnud Viru Maakohtu 30. novembri 2023 määrust vabatahtlikult, oli

avaldaja sunnitud pöörduma sundtäitmise algatamiseks kohtutäituri poole. Puudutatud isikule

kuuluv korteriomand oli kohtutäituri Krista Järvet poolt müüdud täitemenetluses läbiviidid

enampakkumisel 22 500 euro eest. Uus korteriomanik on Kodupartner_Finance Usaldusühing. Viru

2(10)

2-24-11128

Maakohtu 30. novembri 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-139489 väljamõistetud summad

peavad avaldajale tulema puudutatud isiku vara, s.o korteriomand, müügist täitemenetluses.

Tsiviilasjas nr 2-22-139489 oli esitatud nõue seoses võlgnevusega, mis tekkis kuni 30. november

2022.

Uus võlgnevus koosneb ajavahemikul 01.12.2022 (avalduses ekslikult - 2024) – 30.06.2024. a

avaldaja poolt esitatud, kuid puudutatud isiku poolt maksmata jäetud arvetest. Korteriühistu on

andnud võlasumma tasumise kohta tähtaegu ning edastanud meeldetuletusi, kuid nendest hoolimata

ei ole puudutatud isik korteriühistu arveid tasunud. Kuna kohtuväliselt ei ole õnnestunud poolte

vahel probleemi lahendada, pöördub avaldaja käesoleva avaldusega oma huvide kaitseks kohtusse.

Avaldaja nõuab puudutatud isikult põhivõlgnevust 1896,73 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist

103,97 eurot ja lisanduvat viivist alates 22.07.2024.

Põhikirja p. 4.2.a, 4.2.b, 4.2.e, 4.2.f, 4.2.h, 4.2.i kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma KÜ

põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks

sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate

kommunaalteenuste eest) ning maksetega viivitamisel tasuma viivist.

Avaldaja esitas puudutatud isikule arvestades tema mõttelise osa suurust ühises asjas ning

korteriomandi reaalosa suurust vastavuses tarbitud teenustega igakuiselt arveid. Esitatud igakuistes

arvetes sisalduvad osutatud teenused, tariifid ning korteriomanike poolt tasumisele kuuluvad

summad. Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad KÜ liikmete

üldkoosoleku otsustest, KÜ põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest. Puudutatud isik ei

tasunud kasutatud teenuste ja majandamiskulude eest nõuetekohaselt. Seisuga 01.07.2024 ei

tasunud puudutatud isik kasutatud teenuste ja majandamiskulude eest 1896,73 eurot .

Avaldaja arvestas puudutatud isikule võlgnevuse tekkimise perioodil järgmised kululiigid:

remondifond, hooldamine, sihttasu, gaas, gaasiseadme hooldus, vesi, soojusenergia/vee ringvool.

Majandamiskulud: Remondifond, hooldamine ja sihttasu.

Need tasud arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast (puudutatud isikute korteriomandi ametlik

suurus on 46,8 m²). Tariife kinnitab üldkoosolek (aluseks on MTÜS § 19 lg 1 p 5, KrtS § 40 lg 1 ja

põhikirja p-d 4.2.e, 6.3.g ja 6.3.j). Need tasud on korteriühistu majandamiskulud, s.o korteriühistu

vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa

hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud

teenuste eest.

Kommunaalkulud: gaas, vesi, soojusenergia, „vee ringvool“, gaasiseadme hooldamine.

Külm ja soe vesi. Avaldajal on sõlmitud veevarustuse leping nr 12191 AS-ga N. Antud lepingu

alusel varustab kommunaalettevõte elamu Kangelaste prospekt 10b Narva linn elanikke veega. AS

N esitas vaidlusalusel perioodil korteriühistule arved tarbitud vee eest. Arvetest nähtub kui palju

teenust oli korteriühistu liikmete poolt tarbitud ning kui palju oli korteriühistu kohustatud selle eest

tasuma. Puudutatud isiku korteris on paigaldatud veemõõturid ning tasu külma ja sooja vee eest

tehakse veemõõturite näitude ja kehtiva vee tariifi alusel (põhikirja p. 4.2.f).

Gaas. Avaldajal on sõlmitud maagaasi müügileping AS-ga E. Antud lepingu alusel varustab

kommunaalettevõte elamu Kangelaste prospekt 10b Narva linn elanikke gaasiga. AS E esitas

vaidlusalusel perioodil korteriühistule arved tarbitud gaasi eest. Arvetest nähtub kui palju teenust oli

korteriühistu liikmete poolt tarbitud ning kui palju oli korteriühistu kohustatud selle eest tasuma.

Puudutatud isiku korteris on paigaldatud gaasimõõtur ning tasu gaasi eest tehakse veemõõturite

näitude ja kehtiva gaasi tariifi alusel (põhikirja p. 4.2.f). Gaasiseadme hooldamine. Avaldajal on

sõlmitud gaasiseadme hooldamise leping nr 1243 OÜ-ga E. Antud lepingu alusel hooldab töövõtja

3(10)

2-24-11128

korteriühistu ja korteriomanike gaasiseadet. Antud lepingu punkti 2.2 alusel on igakuune tasu

gaasiseadme hooldamise eest on 0,30 eurot (alates 01.01.2024 on 0,305 eurot) ühelt kasutajalt.

„Soojusenergia“ ja „vee ringvool“ (ehk soojuse kaod). Avaldajal on sõlmitud maagaasi müügileping

AS-ga N. Antud lepingu alusel varustab kommunaalettevõte elamu Kangelaste prospekt 10b Narva

linn elanikke soojusenergiaga. „Soojusenergia“ on tasu, mis on seotud soojusenergia tarbimisega.

Tasu „soojusenergia“ eest arvestatakse talveperioodil, s.o perioodil, mil elamus töötab

küttesüsteem. AS N esitas vaidlusalusel perioodil korteriühistule arved. Arvetest nähtub kui palju

soojusenergiat oli korteriühistu liikmete poolt tarbitud ning kui palju oli korteriühistu kohustatud

soojusenergia eest tasuma. Korteriühistu jaotab üldarve korteriühistu liikmete vahel.

„Soojusenergiat“ arvestatakse avaldaja poolt lähtudes korteriomandi reaalosa üldpinnast (vt.

põhikirja p. 4.2.F).

Tasu nimetusega „vee ringvool“ arvestatakse suveperioodil, s.o perioodil, mil elamus ei tööta

küttesüsteem ja soojusenergia on vajalik vee soojendamiseks. AS N esitas vaidlusalusel perioodil

korteriühistule arved. Arvetest nähtub kui palju soojusenergiat oli korteriühistu liikmete poolt

tarbitud ning kui palju oli korteriühistu kohustatud soojusenergia eest tasuma. Esialgselt lahutakse

arve summast vee soojendamiseks kulutatud summa. Ülejäänud arve summa jaotatakse võrdselt

kõigi korteriomanike vahel.

Seisuga 01.07.2024. a on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 1896,73 eurot. Korteriühistu on

viivist arvestanud kooskõlas seadusesättega ning põhivõlgnevusele lisandunud (so sissenõutavaks

muutunud) viivise summa on 01.07.2024. a seisuga 103,97 eurot. Avaldaja kasutab TsMS § 367

tulenevat võimalust ning esitab puudutatud isikute vastu veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise

tasumise nõude põhinõudelt 100% ulatuses alates 22.07.2024 kuni põhinõude (s.o 1896,73 eurot)

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

Avaldaja palub mõista välja puudutatud isikult avaldaja kasuks: võlgnevus summas 2000,70 eurot

(s.o põhinõue 1896,73 eurot ja viivis 103,97 eurot) ning viivis alates 22.07.2024. a kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Koos avaldusega esitas avaldaja kohtule esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

Viru Maakohus 23. juuli 2024 määrusega rahuldas avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamise

taotluse ja keelas Narva kohtutäituril Krista Järvetil tagastada N S täiteasjas nr 167/2022/636 N S

kuulunud korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXX) müügist saadud raha, mis on üle

jäänud pärast täitekulude katmist ning sissenõudjate nõuete rahuldamist 2700 euro ulatuses

tsiviilasjas nr 2-24-11128 esitatud majandamiskulude ja menetluskulude nõude tagamiseks.

Viru Maakohtu 23. juuli 2024 määrusega võeti avaldus menetlusse. Kohus edastas puuduatud

isikule kohtunõude avaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul kohtumääruse

kättesaamisest.

Puudutatud iskule ei õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada käesolevas menetluses, kuna

tema täpne asukoht on teadmata. Puudutatud isiku tegelik viibimiskoht ei selgunud ka päringutest

politseiasutusse ja muudesse riiklikkudesse registritesse. Avaldajal puuduvad täpsed andmed

puudutatud isiku viibimiskoha kohta ka. Avaldaja tegi päringu Narva Linnavalitsusele, kust sai

vastuse, et andmed puuduatud isiku tegeliku viibimiskoha kohta ja tema sideandmed neil puuduvad.

Avaldaja esitas kohtule taotluse menetlusdokumentide puudutatud isikule kättetoimetamiseks

väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel.

4(10)

2-24-11128

Kuna puudutatud isiku tegelik asukoht oli teadmata, toimetati puudutatud isikule kohtumaterjalid

koos vastuse nõudega kätte Viru Maakohtu 03. märtsi 2025 määrusega avalikult väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu 15 päeva möödumisel väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast, s.o 19. märtsil 2025. Seega tuli puudutatud isikul vastus esitada kohtule hiljemalt

02. aprillil 2025.

Puudutatud isik ei ole avaldusele tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel lahendab kohus hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja

korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi

ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi

võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Kuna puudutatud isiku tegelik asukoht oli teadmata, toimetati puudutatud isikule kohtumaterjalid

koos vastuse nõudega kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Puudutatud isik ei

ole avaldusele tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

TsMS § 615 lg 1 sätestab, et üldjuhul arutab kohus hagita asja menetlusosalistega suuliselt ja püüab

neid suunata kokkulepet sõlmima. See põhimõte kehtib ka korteriomandi ja kaasomandi asjadele, sh

korteriühistu nõuded korteriomanike vastu (TsMS § 613 lg 1 p 1). TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib

kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui

seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kuigi TsMS § 615 lg 1 näeb ette asja

suulise arutamise, ei välista see võimalust menetleda asja kirjalikult, kui seadus ei nõua

kohtuistungi korraldamist (TsMS § 477 lg 2). Seega, kui seadus ei nõua kohtuistungi korraldamist,

on põhimõtteliselt võimalik asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hagita menetluse puhul on kohtul aktiivne roll ja kohus peab kontrollima avalduse vastavust

seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS §

477 lg 7).

Arvestades, et TsMS § 477 lg 2 võimaldab hagita asja lahendada kohtuistungit pidamata,

puudutatud isikule on kohtumaterjalid nõuetekohaselt avalikult kätte toimetatud vastavalt TsMS §

317 sätetele ning TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja

avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid, saab kohus lahendada

korteriühistu avalduse võlgnevuse nõudes korteriomaniku vastu kirjalikus menetluses ka ilma

puudutatud isiku vastuse või vastuväideteta.

Avalduse kohaselt on avaldaja asutatud elamu, asukohaga Kangelaste prospekt 10b Narva linn,

asuvate korteriomanike poolt. Kinnistusraamatusse kantud andmetest tulenevalt kuulus puudutatud

isikule korteriomand (registriosa number XXX) asukohaga XXX kuni 15. juulini 2024 (dtl. 18-19).

Puudutatud isik oli avaldaja liige. Puudutatud isikul on tekkinud võlg korteriühistu ees. Seisuga 01.

juuli 2024 on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 1896,73 eurot ja viivise summa 103,97 eurot.

Nõude esitamise õiguse kohta pärast korteriomandi võõrandamist märgib kohus, et kuigi

puudutatud isik ei ole enam korteriomanik (korteriomand müüdi täitemenetluses ja korteri uus

omanik alates 15. juulist 2024 on Kodupartner_Finance Usaldusühing), on korteriühistul õigus

5(10)

2-24-11128

nõuda temalt võlgnevuse tasumist, kuna võlgnevus tekkis ajal, mil puudutatud isik oli

korteriomanik ja KrtS § 43 lõike 1 kohaselt lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomaniku

õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest, kuid see ei vabasta

varasemat omanikku enne võõrandamist tekkinud kohustustest. Uus omanik vastutab KrtS § 43

lõike 2 kohaselt käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud

kohustuste eest, kuid see ei välista nõude esitamist endise omaniku vastu. Käesoleval juhul ei

vastuta seega korteri omandanud isik korteril lasuvate kohustuste eest, mis on tekkinud enne

korteriomandi üleminekut.

KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka

ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme

tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui

korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt

käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks

lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu

majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1

kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma

kaasomandi osa suurusele. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 võib võlausaldaja, kui

võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kohus selgitab, et korteriühistu peab oma majandamiskulude nõude rahuldamiseks tõendama

majandamiskulude suuruse ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada

majandamiskulud liikmete vahel (vt Riigikohtu 13.02.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 15).

Avaldaja nõuab puudutatud isikult põhivõlgnevust summas 1896,73 eurot. Nõude tõendamiseks on

avaldaja esitanud kinnistusraamatu väljavõtte (dtl 18-19), millega on tõendatud, et puudutatud

isikule kuulus kuni 15. juulini 2024 korter asukohaga XXX mille üldpind on 46,80 m2. Samuti on

avaldaja esitanud tõendina registrikaardi (dtl 11) ja korteriühistu põhikirja (dtl 12-17).

Narva linn, Kangelaste prospekt 10b korteriühistu põhikirja punkti 4.2.a, 4.2.b kohaselt on ühistu

liige kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid nõudeid ning täitma ühistu juht- ja

kontrollorganite otsuseid. Põhikirja punktis 4.2.e on sätestatud, et ühistu liige on kohustatud tasuma

regulaarselt üks kord kuus hiljemalt üldkoosoleku kehtestatud kuupäevaks ja suuruses

sihtotstarbelisi makseid elamu jooksvate majandamiskulude katteks (prügivedu, elumaja ja piirneva

maatüki haldamine, üldelekter, võimalike kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ning elektrisüsteemide

avariide likvideerimine, remondifondi eraldised, laenu kustutamine, töötasu jne) ning maksete

suuruse arvestamisel lähtutakse ühistu liikme omandis oleva korteri üldpinna osast kogu maja

eluruumide ja mitteeluruumide pinnast. Põhikirja punkti 4.2.f kohaselt on ühistu liige kohustatud

tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt üldkoosoleku kehtestatud kuupäevaks ja korras elamu

üldkommunikatsioonide kaudu tarbitavate teenuste eest (soojusvarustus, vesi, kanalisatsioon jm)

ning teenustasude suuruse määramise aluseks on vastavate arvestite näidud või korteris elavate

isikute arv (külm vesi ja kanalisatsioon), köetava korteri suurus või arvestite olemasolul

arvestinäidud (soojusvarustus) ja gaasiarvestite näidud või korteris elavate isikute arv.

Avalduse kohaselt arvestas avaldaja puudutatud isikule võlgnevuse tekkimise perioodil järgmised

kululiigid: remondifond, hooldamine, sihttasu, gaas, gaasiseadme hooldus, vesi, soojusenergia/vee

ringvool. 1) Remondifond, hooldamine ja sihttasu. Need tasud arvestatakse lähtudes korteri

üldpinnast (puudutatud isikute korteriomandi ametlik suurus on 46,8 m²). Tariife kinnitab

üldkoosolek; 2) Külm ja soe vesi. Avaldajal on sõlmitud veevarustuse leping nr 12191 AS-ga N.

Antud lepingu alusel varustab kommunaalettevõte elamu Kangelaste prospekt 10b Narva linn

elanikke veega. AS N esitas vaidlusalusel perioodil korteriühistule arved tarbitud vee eest. Arvetest

6(10)

2-24-11128

nähtub kui palju teenust oli korteriühistu liikmete poolt tarbitud ning kui palju oli korteriühistu

kohustatud selle eest tasuma. Puudutatud isiku korteris on paigaldatud veemõõturid ning tasu külma

ja sooja vee eest tehakse veemõõturite näitude ja kehtiva vee tariifi alusel (põhikirja p. 4.2.f); 3)

Gaas. Avaldajal on sõlmitud maagaasi müügileping AS-ga E. Antud lepingu alusel varustab

kommunaalettevõte elamu Kangelaste prospekt 10b Narva linn elanikke gaasiga. AS E esitas

vaidlusalusel perioodil korteriühistule arved tarbitud gaasi eest. Arvetest nähtub kui palju teenust oli

korteriühistu liikmete poolt tarbitud ning kui palju oli korteriühistu kohustatud selle eest tasuma.

Puudutatud isiku korteris on paigaldatud gaasimõõtur ning tasu gaasi eest tehakse veemõõturite

näitude ja kehtiva gaasi tariifi alusel (põhikirja p. 4.2.f). Gaasiseadme hooldamine. Avaldajal on

sõlmitud gaasiseadme hooldamise leping nr 1243 OÜ-ga E. Antud lepingu alusel hooldab töövõtja

korteriühistu ja korteriomanike gaasiseadet. Antud lepingu punkti 2.2 alusel on igakuune tasu

gaasiseadme hooldamise eest on 0,30 eurot (alates 01.01.2024 on 0,305 eurot) ühelt kasutajalt; 4)

Soojusenergia“ ja „vee ringvool“ (ehk soojuse kaod). Avaldajal on sõlmitud maagaasi müügileping

AS-ga N. Antud lepingu alusel varustab kommunaalettevõte elamu Kangelaste prospekt 10b Narva

linn elanikke soojusenergiaga. „Soojusenergia“ on tasu, mis on seotud soojusenergia tarbimisega.

Tasu „soojusenergia“ eest arvestatakse talveperioodil, s.o perioodil, mil elamus töötab

küttesüsteem. AS N esitas vaidlusalusel perioodil korteriühistule arved. Arvetest nähtub kui palju

soojusenergiat oli korteriühistu liikmete poolt tarbitud ning kui palju oli korteriühistu kohustatud

soojusenergia eest tasuma. Korteriühistu jaotab üldarve korteriühistu liikmete vahel.

„Soojusenergiat“ arvestatakse avaldaja poolt lähtudes korteriomandi reaalosa üldpinnast (vt.

põhikirja p. 4.2.F).

Avaldaja on nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu õiendi (dtl 20-23) perioodist detsember

2022 – juuni 2024, millest nähtub võlgnevuse nõude kujunemine, sealhulgas igakuise tasu

määramine vastavalt kululiikidele (remondifond, hooldamine, gaasi hooldus, soojusenergia, vee

ringvool, sihtotstarbeline tasu, prügivedu) ja kehtivatele tariifidele.

Kohus leiab, et esitatud dokumentidega on avaldaja tõendanud põhivõlgnevuse kujunemist.

Avaldaja on viidanud põhikirja punktidele 4.2.a, 4.2.b, 4.2.e, 4.2.f, 4.2.h, 4.2.i, mille kohaselt on

ühistu liige kohustatud täitma korteriühistu põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, tasuma

jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid ning maksetega viivitamisel

tasuma viivist. Avaldaja on selgitanud, kuidas erinevad kulud (majandamiskulud ja

kommunaalkulud) on arvestatud ja jaotatud korteriomanike vahel. Tasumisele kuuluvad summad,

tariifid ja viivise määr tulenevad korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsustest, korteriühistu

põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest (s.o veevarustuse leping AS-ga N, maagaasi

müügileping AS-ga E, gaasiseadme hooldamise leping OÜ-ga E, maagaasi müügileping AS-ga N).

Puudutatud isik vastuväiteid või omapoolset arvestust põhivõla osas kohtule ei esitanud. Seega

kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele põhivõlg summas 1896,73 eurot.

Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult viivis 01. juuli 2024 seisuga summas 103,97 eurot

ning viivis alates 22. juulist 2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab

majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses sätestatud suuruses. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle

välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

7(10)

2-24-11128

Põhikirja puntki 4.2.i kohaselt on korteriühistu liige kohustatud maksetega viivitamisel maksma

ühistule viivist üldkoosoleku kehtestatud suuruses (mitte üle 0,07%) tasumata summalt iga

viivitatud kalendripäeva eest, arvates maksmisega viivitatud kuule järgneva kuu esimesest päevast.

Põhikirja punkt 4.2.i, mis näeb ette viivise määra kehtestamise üldkoosoleku otsusega (mitte üle

0,07% päevas), on vastuolus KrtS § 42 lg 1 sätestatuga, kuna KrtS § 42 lg 1 kohaselt saab

teistsuguse viivise määra kehtestada ainult eriomandi kokkuleppes, mitte põhikirjas või

üldkoosoleku otsusega. KrtS § 17 lg 2 sätestab, et põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole

vastuolus seadusega. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut.

Seega, vaatamata põhikirjas sätestatule, on korteriühistul õigus nõuda viivist ainult seaduses

sätestatud määras (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras).

Avaldaja on nõude tõendamiseks esitanud viivise kujunemise kohta korteriühistu õiendi (dtl 24),

millest nähtub viivisenõude kujunemine, viivisenõude määr, nõude kujunemise periood ja tasumata

jäänud summad. Kohus tuvastas, et korteriühistu nõuab viivist seaduses sätestatud määras, st

0,022% päevas 2022. aastal, 0,033% päevas alates juulist 2023 ja 0,034% päevas alates jaanuarist

2024 (dtl 24).

Kohus leiab, et esitatud dokumentidega on avaldaja tõendanud viivisenõude kujunemist. Puudutatud

isik vastuväiteid või omapoolset arvestust viivise osas kohtule ei esitanud ja seega kuulub

puudutatud isikult väljamõistmisele viivis summas 103,97 eurot.

Edaspidi nõuab avaldaja viivist põhinõudelt alates 22. juulist 2024, s.o avalduse esitamise ajast,

kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus leiab, et avaldaja nõue on selles osa TsMS § 367 alusel põhjendatud.

Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja majandamiskulude

võlgnevus perioodi 01. detsember 2022 kuni 30. juuni 2024 eest 1896,73 eurot ja seisuga 01. juuli

2024 sissenõutav viivis 103,97 eurot, kokku 2000,70 eurot ning viivis tasumata põhinõudelt

(1896,73 eurot) alates 22. juulist 2024 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras poolaasta kaupa

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas.

Esialgne õiguskaitse

Viru Maakohus 23. juuli 2024 määrusega rahuldas avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamise

taotluse ja keelas Narva kohtutäituril Krista Järvetil tagastada N S täiteasjas nr 167/2022/636 N S

kuulunud korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXX) müügist saadud raha, mis on üle

jäänud pärast täitekulude katmist ning sissenõudjate nõuete rahuldamist 2700 euro ulatuses

tsiviilasjas nr 2-24-11128 esitatud majandamiskulude ja menetluskulude nõude tagamiseks.

TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse

kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi

täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks

otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. TsMS § 477¹ lg 2 II lause

näeb ette, et esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei

tulene teisiti.

Kohus rahuldas avalduse täies ulatuses. Arvestades, et avaldaja ei taotle esialgse õiguskaitse abinõu

tühistamist ning vaidluse esemeks on puudutatud isiku poolt korteriühistu ees tekkinud võlgnevus,

leib kohus, et esialgse õiguskaitse abinõu on kohtulahendi täitmise tagamiseks vajalik.

8(10)

2-24-11128

Seetõttu tuleb Viru Maakohtu 23. juuli 2024 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu jätta

jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

Menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult

või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui

see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku tegevusetus (s.o korteriomanik ei ole oma

kohustust vabatahtlikult täitnud ega tasunud kasutatud kommunaalteenuste ja majandamiskulude

eest nõuetekohaselt) ning et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks

välja võlgnevuse, leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Avaldaja on esitanud koos avaldusega kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja

menetluskulud kokku 489 eurot, millest 50 eurot on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 70 eurot

on esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv, 366 eurot – õigusabikulud (avalduse

(s.h avalduse esialgse õiguskaitse määramiseks) koostamine, 3t x 122 eurot/t (s.o koos

käibemaksuga)) ja 3 eurot - dokumentaalse tõendi saamise kulud (väljavõte kinnistusraamatust).

Avaldaja kinnitab, et kõik märgitud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.

Avaldaja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (dtl 9-10).

Kohus toimetas avaldaja menetluskulude nimekirja puudutatud isikule kätte koos avaldusega

avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Puudutatud isik ei ole avaldusele tähtaegselt

vastanud.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras

läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot, lg 17 kohaselt tasutakse hagi tagamise taotluse esitamisel

riigilõivu 70 eurot. Kohus asub seisukohale, et põhjendatud on avaldaja menetluskuluna puudutatud

isikult välja mõista avaldaja poolt tasutud riigilõiv summas 120 eurot (50+70).

Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu on 122 eurot kooskäibemaksuga.

Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos

käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma

käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Riigikohtu senises praktikas on mh

põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-

115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-159-16, p 24). Seega on avaldaja

lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega.

Avaldaja lepinguline esindaja osutas õigusabi 3 tundi.

Kohus lähtub avaldaja õigusabi kulude määramisel tsiviilasja materjalidest. Avaldaja lepinguline

esindaja on kohtule esitanud avalduse ja esialgse õiguskaitse taotluse, milles sisulist osa 7

lehekülge, ja vastuse kohtunõudele koos taotlusega, milles sisulist osa 0,5 lehekülge. Kohus loeb

põhjendatuks avaldaja õigusabi kulud avalduse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamisele 3

töötunni ulatuses, arvestades sinna sisse ka avalduse asjaolude väljaselgitamiseks kulunud aja.

9(10)

2-24-11128

TsMS § 174 lg 10 alusel menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Avaldaja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane ja seega ei saa ta käibemaksu tagasi arvestada.

Äriregistri andmetel ei ole avaldaja käibemaksukohustuslane. Seega tuleb avaldaja õigusabikulud

rahaliselt kindlaks määrata käibemaksuga.

Kohus arvestab avaldaja tunnitasuks 122 eurot käibemaksuga ning seega on põhjendatud avaldaja

õigusabi kulud summas 366 eurot (122 x 3).

Avaldaja on menetluses kandnud kulu 3 eurot seoses dokumentaalse tõendi saamisega

kinnistusaamatust väljavõtte näol.

TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise

kulud.

Kuna tegemist on kohtuvaidlusega korteriomaniku vastu, milles peab avaldaja omama vajalikku

teavet korteriomaniku andmete kohta, leiab kohus, et tegu on põhjendatud kuluga tõendi saamiseks.

Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista avaldaja menetluskulud kokku 489 eurot

(50+70+366+3).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Avaldaja on vastava taotluse kohtule esitanud.

Seega tuleb puudutatud isikul tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Jõustumine ja täitmine

TsMS § 617 lg 1 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta

jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui

määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse

võtmata.

Määruskaebuse esitamine

TsMS § 617 lg 2 kohaselt võib kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise

kohta esitada määruskaebuse.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus

Kohtunik

10(10)