3-25-854/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-854

Haldusasi

X.Y kaebus Tallinna linna kohustamiseks vaadata läbi

kaebaja toimetulekutoetuse ja sissetulekust sõltuva toetuse

taotlus 2025. a märtsikuu kohta

Menetlusosalised

Kaebaja X.Y

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.Y kaebus läbivaatamatult selle esitajale.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

SELGITUSED

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

käesoleva määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203

lg 1, § 121 lg 4). Sekretäril saata määrus kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.Y esitas 15.03.2025 e-posti teel Tallinna linnale toimetulekutoetuse ja sissetulekust

sõltuva toetuse taotlused märtsikuu 2025 kohta.

2. X.Y võttis 27.03.2025 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 8 alusel oma 15.03.2025

toimetulekutoetuse taotluse tagasi ja esitas 27.03.2025 uue toimetulekutoetuse taotluse 2025.

a märtsikuu eest.

3. Tallinna linna 02.04.2025 e-kirjaga määrati taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks

tähtaeg 09.04.2025.

4. X.Y esitas 02.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna kohustamiseks

vaatama läbi kaebaja toimetulekutoetuse taotlus märtsikuu kohta ja tuvastama, et taotluse

läbivaatamine on õigusvastaselt viibinud. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus

Tallinna linna kohustamiseks vaadata kaebaja toimetulekutoetuse taotlus märtsikuu kohta läbi

ning kohustada Tallinna linna arvesse võtma kaebaja esitatud tõendeid kaebaja tervisliku

seisundi kohta, vajadusel viima läbi telefonivestlus.

3-25-854

KOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega

halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebeõiguse puhul tuleb vaadata,

kas isikul on riivena väljenduv puutumus vaidlustatud haldusakti või toiminguga, mis

haldusakti või toimingu õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste rikkumist.

6. Kohus leiab, et käesoleval juhul puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus, kuivõrd

õigusvastast viivitust 27.03.2025 esitatud taotluse lahendamisel ei esine. Vaidlust ei ole selles,

et kaebaja on märtsikuu kohta toimetulekutoetuse taotluse esitanud 27.03.2025 ning vastustaja

on andnud kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 02.04.2025. Asjaolu, et kaebaja on

15.03.2025 esitatud toimetulekutoetuse taotluse tagasi võtnud, on kinnitanud kaebaja ka

haldusasjas nr 3-25-816. Tulenevalt SHS § 134 lg-st 2 määratakse toimetulekutoetust viie

tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist. Käesoleval juhul ei olnud kaebuse

esitamise hetkeks 5 tööpäeva möödunud, jättes arvestamata tingimuse, kas kõik vajalikud

dokumendid olid esitatud või mitte, millega on seotud 5-tööpäevase tähtpäeva kulgema

hakkamine. Viidatud 5 tööpäeva möödus 03.04.2025, kaebus on esitatud 02.04.2025.

Kaebeõigust hinnatakse kaebuse esitamise seisuga. Seega on ilmne, et kaebaja on kohtusse

pöördunud ennatlikult, mistõttu puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus.

7. Kaebuses on märgitud, et kaebaja soovib vaidlustada ka 02.04.2025 menetlustoimingut,

milles anti kaebajale tähtaeg taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Tulenevalt HKMS

§ 45 lg-st 3 võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta

esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või

lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja

õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Käesoleval juhul ei riku

vaidlustatud 02.04.2025 menetlustoiming kaebaja mittemenetluslikke õigusi, kuivõrd

puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine ei seondu ühegi kaebaja avalik-õigusliku

subjektiivse õigusega. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks, et talle määrataks

märtsikuu eest toetus ning kaebaja hinnangul on ta esitanud haldusorganile kõik nõutavad

dokumendid. Lisaks ei ole tegemist ka menetlustoiminguga, mis tingiks vältimatult kaebaja

õigusi rikkuva haldusakti andmise. HMS § 15 lg 2 kohaselt, kui isik jätab koos taotlusega

esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab

haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks,

selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi

vaatamata. Vastustaja on täitnud oma selgitamis- ja uurimiskohustust ning 02.04.2025

menetlustoimingut on võimalik vaidlustada koos lõpliku otsusega või menetlust lõpetava

toiminguga. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus selle esitajale tagastamisele läbivaatamatult.

8. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt

õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

9. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse kohustamaks vastustajat juba esialgse

õiguskaitse korras vaatama tema 27.03.2025 toimetulekutoetuse taotlus läbi.

10. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks puudub alus. Kuna kohus tagastab kaebuse,

siis puudub asjas tehtav kohtulahend, mille täitmist tagada. Ühtlasi on paljasõnalised kaebaja

väited üüripinna kaotamise ohust. Tõendamata on, et kaebajal esineb üürivõlg. Kaebusele

lisatud kommunaalkulude arvelt nähtub kommunaalkulude võlg. Samas on ka varasemalt

kaebajal olnud eluasemekulude võlgu, kuid selliseid esialgse õiguskaitse taotluses kirjeldatud

tagajärgi ei ole kaasnenud (vt haldusasi nr 3-25-298).

2(3)

3-25-854

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)