2-22-13891/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Liis Arrak ja Kairi Piirisild

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-13891

Kohtuasi

T.D hagi N.O vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15. veebruari 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

T.D apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2034 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) T.D (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Kostja (vastustaja) N.O (isikukood XXX)

Menetluse liik

Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta N.O 22. veebruaril 2025 esitatud Swedbank AS konto väljavõte

ajavahemiku 23. november 2022 kuni 21. juuni 2023 kohta tõendina asja

materjalide juurde.

2. Jätta T.D 24. märtsil 2025 esitatud kaks fotot tõendina asja materjalide juurde

võtmata.

3. Tühistada Harju Maakohtu 15. veebruari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-13891

osas, millega maakohus jättis T.D N.O kasuks ajavahemiku 1. september 2022

kuni 31. detsember 2022 eest välja mõistmata elatise 260,40 eurot ja alates 1.

jaanuarist 2023 kuni T.D poolt keskhariduse omandamise lõpuni igakuise elatise

53,93 eurot kuus. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista T.D N.O kasuks

täiendavalt välja ajavahemiku 1. september 2022 kuni 31. detsember 2022 eest

elatis 260,40 eurot ja alates 1. jaanuarist kuni 21. juunini 2023 elatis 53,93 eurot

kuus. Mõista T.D N.O kasuks ajavahemiku 1. september 2022 kuni 21. juuni 2023

eest välja elatis kokku 930,80 eurot.

4. Täpsustada Harju Maakohtu 15. veebruari 2023. a otsuse resolutsiooni punktis 4

ette nähtud otsuse täitmise korda, jättes sealt välja märke, et elatis tuleb tasuda

iga jooksva kuu 1. kuupäevaks.

2-22-13891

5. Jätta Harju Maakohtu 15. veebruari 2023. a otsus muutmata osas, millega

maakohus jättis T.D hagi elatise väljamõistmiseks ajavahemiku 1. juuli 2022 kuni

31. august 2022 eest summas 678 eurot rahuldamata, samuti menetluskulude

jaotuse osas.

6. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

7. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda, välja arvatud T.D-le riigi

õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

8. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus

:

8.1. Hagi rahuldada osaliselt.

8.2. Mõista T.D N.O kasuks ajavahemiku 1. september 2022 kuni 21. juuni 2023

eest välja elatis 930,80 eurot.

8.3. Elatis tuleb kanda X arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

selgitusega „elatis“.

8.4. Juhul, kui N.O on maksnud kohtumenetluse kestel T.D-le elatist, kuuluvad

tasutud summad välja mõistetud elatisega tasaarvestamisele.

8.5. Jätta T.D hagi elatise väljamõistmiseks ajavahemiku 1. juuli 2022 kuni 31.

august 2022 eest summas 678 eurot rahuldamata.

8.6. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda,

välja arvatud T.D-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud,

mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. T.D (hageja) esitas 19. septembril 2022 hagiavalduse N.O (kostja) vastu elatise

väljamõistmiseks, mida täiendas 3. oktoobril 2022 ja 7. oktoobril 2022.

1.1. Hagiavalduse kohaselt õpib hageja täiskohaga gümnaasiumi 12. klassis ja ei saa endale

ise ülalpidamist teenida. Hagejal puuduvad enda ülalpidamiseks ka varalised võimalused.

1.2. Hageja igakuised kulud on 510 eurot, sh eluasemekulud 170 eurot, toidukulud 160 eurot,

transpordikulud 50 eurot, sidekulud 10 eurot, tervishoiukulud 10 eurot, kulutused

koolikohustuse täitmisele 10 eurot, riietele ja jalanõudele 50 eurot ning muud vältimatud

püsikulutused (s.o lõbustused) 50 eurot.

2 (15)

2-22-13891

1.3. Hageja palus mõista kostjalt elatis välja alates septembrist 2022 summas 226 eurot kuus

kuni õppeaasta lõpuni, s.o juunini 2023, mida indekseerida 1. aprillil 2023, nagu seda tehakse

alaealise lapse elatise puhul. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis juuli

ja augusti 2022 eest kokku 678 eurot.

Kostja vastuväited hagiavaldusele

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

2.1. Kostja kasvatab oma alaealist tütart Q. N.O. Kostja on töötu ja hagis nõutud igakuine

elatis käib kostjale üle jõu. Kostja on andnud hagejale suusõnalise lubaduse, et toetab teda ka

õpingute jooksul vabatahtlikult ja kohtuväliselt 100 euroga kuus. See peaks katma hageja

igakuised kulutused seoses huviringide ja kooliga, riietuse ja teiste isiklike vajadustega.

Lisaks võimaldatakse hagejale igal aastal reisimist, mille kulud hüvitab kostja.

2.2. Hageja tagasiulatuva elatise nõue juuli ja augusti 2022 eest summas 678 eurot ei ole

põhjendatud. Sel ajal oli suvevaheaeg ja hageja käis tööl. Täisealine laps on võimeline end ise

ülal pidama. Sel ajal puuduvad kooli ja huviringidega seotud väljaminekud. Osaliselt veetis

hageja suvevaheaja ka kostja kodus. Hageja sai suvevaheajal korduvalt kostja käest sularaha.

Hageja ei ole nõutud summa suurust põhjendanud.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

3. Maakohus rahuldas 15. veebruari 2023. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja elatise ajavahemiku 1. september 2022 kuni 31. detsember 2022 eest 192 eurot

ning igakuise elatise 30 eurot alates 1. jaanuarist 2023 kuni hageja poolt keskhariduse

omandamise lõpuni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Maakohus nägi

ette, et elatis tuleb kanda iga jooksva kuu 1. kuupäevaks X arvelduskontole selgitusega

„elatis“. Kohus märkis otsuse resolutsioonis, et kui kostja on kohtumenetluse kestel maksnud

hagejale elatist, kuuluvad tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

Maakohus jättis rahuldamata hagi elatise väljamõistmiseks ajavahemiku 1. juuli 2022 kuni 31.

august 2022 eest summas 678 eurot. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

3.1. Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 2, § 99 lg-tele 1 ja 2 ning Riigikohtu

seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 (p 10).

3.2. Maakohus tuvastas, et asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:

-

kostja on hageja isa;

-

hageja on täisealine, kes õpib (maakohtu otsuse tegemise ajal) XXX 12. klassis.

3.3. Eelnevast järeldas maakohus, et hageja on PKS § 97 p 2 kohaselt iseenesest õigustatud

elatist nõudma. Maakohtu hinnangul ei saa õppetöö tõttu eeldada, et hageja hangiks kõik

endale eluks vajalikud vahendid ise. Kuna hageja käib 12. klassis, siis eelduslikult on tal

igapäevaselt vaja kodus ka õppetööga tegeleda.

3.4. Kuna kostja esitas vastuväiteid hageja kulude suurusele, hindas maakohus hageja välja

toodud igakuiste kulude põhjendatust.

3.4.1. Hageja on märkinud oma igakuisteks eluasemekuludeks 170 eurot ja esitanud kohtule

Kiili KVH OÜ veearve 29,48 eurot, Eesti Keskkonnateenused AS prügiarve 4,99 eurot, Kiili

Sangar AÜ elektriarve 235,53 eurot ja kodukindlustuse aastase poliisi 131,36 eurot ehk kuu

3 (15)

2-22-13891

kohta 10,95 eurot. Arvestades, et kõik nimetatud kulud on seotud hageja eluasemega, võib

pidada põhjendatud igakuiseks eluasemekuluks kokku 280,95 eurot, millest hageja osa

moodustab 56,19 eurot (280,95 eurot ÷ 5 pereliiget). See, et eluase kuulub hageja seadusliku

esindaja elukaaslasele ja arved on esitatud tema nimele, ei tähenda, et hagejal eluasemekulud

puuduksid.

3.4.2. Asjaolu, et nii lapsed kui ka täiskasvanud tarbivad iga päev toitu, on üldtuntud ja ei vaja

tõendamist. Maakohtu hinnangul on 160 eurot selleks mõistlik ja põhjendatud. Kohus arvestas

ka keskmise toidukorvi kallinemisega viimaste aastate jooksul.

3.4.3. Hageja on märkinud transpordikuluks 50 eurot ja selgitanud, et alates 5. detsembrist

2022 on tal juhtimisõigus ning ta kasutab alates sellest ajast sõidukit ka iseseisvalt. Kuigi

hageja ei ole ühtegi tõendit seoses transpordikuludega kohtule esitanud, on eluliselt usutav, et

teatud transpordikulud seoses oma sõidukiga võivad hagejal igakuiselt tekkida, kuna

ühistranspordi kasutamine ei ole iga kord ajaliselt mõistlik ja võimalik ning aeg-ajalt tuleb

teha ka pikemaid sõite. Maakohus pidas mõistlikuks kuluks 20 eurot.

3.4.4. Sidekulude tõendamiseks esitas hageja kohtule Tele2 ja Telia arved. Maakohtu

hinnangul ei saa sidekulusid pidada ebavajalikuks ning hageja välja toodud 10 eurot on

mõistlik ja põhjendatud.

3.4.5. Kuigi hageja ei esitanud ühtegi tõendit koolikohustuse kulude tõendamiseks, siis

arvestades asjaoluga, et hageja käib 12. klassis, on eluliselt usutav, et teatud kooliga seotud

kulud tekivad, nt vihikute, kirjatarvete jms soetamine, ekskursioonid jm kooliga seotud

üritused. Maakohtu hinnangul on 10 eurot selleks mõistlik kulu.

3.4.6. Maakohus leidis, et üldtuntuks saab lugeda selle, et hageja vajab igapäevaselt riideid ja

jalanõusid ning elab seejuures kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva

paksusega riideid. Kohus asus seisukohale, et 50 eurot jalanõudele ja riietele on mõistlik ja

usutav kulu.

3.4.7. Hageja on välja toonud ka muud kulud 50 euro ulatuses. Maakohus leidis, et kõiki

igakuiseid kulutusi ei ole võimalik ette näha ning aeg-ajalt on vaja teha kulutusi ka nt seoses

tervishoiu ja hügieeniga. Iseenesest ei saa ebavajalikuks pidada ka kulusid meelelahutusele.

Maakohus pidas mõistlikuks igakuiseks muuks kuluks 50 eurot.

3.4.8. Eelneva põhjal järeldas maakohus, et hageja igakuised kulud on põhjendatud kokku

356,19 euro ulatuses.

3.5. Maakohus viitas PKS § 105 lg-le 3, § 102 lg-tele 1 ja 2 ning Riigikohtu seisukohale

tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 (p 11). Kostja on märkinud, et ta ei ole suuteline hageja nõutud

summas elatist tasuma, ja viidanud oma alaealisele ülalpeetavale. Kostja on esitanud oma

konto väljavõtte, mis oli 23. novembri 2022. a seisuga miinuses. Samas nähtub sellest

väljavõttest, et kostja 6,5 kuu sissetulekud on olnud kokku 10 783 eurot, mis teeb keskmiseks

kuusissetulekuks 1658,92 eurot. Maakohus leidis, et ka sularaha sissemakseid kontole saab

pidada kostja sissetulekuks. Äriregistri kohaselt on kostja seotud mittetulundusühinguga X

(kostja on üheks asutajaks ja juhatuse liikmeks) ning D OÜ-ga (kostja on asutaja ja osanik).

Igakuiseid kulusid (sh kulusid seoses teise lapsega) ei ole kostja välja toonud ega tõendanud.

23. novembri 2022. a dokumendis on kostja üksnes märkinud, et ta on oma elukaaslase

ülalpeetav. Eelnevast saab järeldada, et kostjal igakuised kulud puuduvad. Kostja on viidanud

ka oma tervislikule seisundile, kuid tõendamata on see, kas ja kuidas kostja tervislik seisund

4 (15)

2-22-13891

takistab tal elatise tasumist. Patsiendiportaali väljavõtted retseptidest nimetatut ei tõenda.

Eelnevast lähtuvalt asus maakohus seisukohale, et siinsel juhul puuduvad tõendid, et elatise

väljamõistmisel jääks kostja või tema alaealine laps halvemasse olukorda kui hageja. Kostja

keskmine sissetulek on olnud u 1600 eurot kuus, millest kostja saab katta nii enda igakuised

kulud kui ka oma osa hageja kuludest.

3.6. Kostja on viidanud ka sellele, et hageja emale laekuvad peretoetused. Maakohus viitas

perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg-tele 1 ja 2, § 21 lg-le 1 ning PKS § 101 lg-le 5. Kohus

märkis, et kuni 31. detsembrini 2022 oli lapsetoetuse suurus 60 eurot ja lasterikka pere toetus

600 eurot ning alates 1. jaanuarist 2023 on lapsetoetuse suurus 80 eurot ja lasterikka pere

toetus 650 eurot. Eelnevast järeldas maakohus, et hageja ema saab PHS kohaselt kuni hageja

19-aastaseks saamiseni lapsetoetust ja lasterikka pere toetust (rahvastikuregistrist nähtuvalt on

hageja emal lisaks hagejale veel kaks alaealist last). Hageja osas moodustas toetus kuni 2022.

a lõpuni kokku 260 eurot kuus (60 + (600 ÷ 3 last)) ja alates 2023. aastast moodustab 296,67

eurot kuus (80 + (650 ÷ 3 last)). Kuigi PKS § 101 lg 5 kehtib eelkõige alaealiste laste puhul,

saab sellega analoogia korras arvestada ka siinsel juhul, kuna eelnimetatud toetuste mõtteks

on vanemate toetamine laste kulude kandmisel. Seega on põhjendatud hageja igakuistest

kuludest toetused maha arvestada. Hageja vanemate kanda jäävad ajavahemikul september

2022 kuni 31. detsember 2022 igakuised kulud u 96 euro ulatuses (365,19 - 260) ja alates 1.

jaanuarist 2023 u 60 euro ulatuses (356,19 - 296,67). Maakohus ei pidanud vajalikuks

arvestada kulusid sendi täpsusega, kuna kulud võivad iga kuu natuke erineda. Arvestades, et

vanemad peavad oma kulusid kandma eelduslikult võrdsetes osades, on kostja osa hageja

kulude kandmisel ajavahemikul 1. september 2022 kuni 31. detsember 2022 kokku 192 eurot

(s.o 48 eurot × 4 kuud) ja alates 1. jaanuarist 2023 iga kuu 30 eurot.

3.7. Seoses hageja taotlusega elatis indekseerida selgitas kohus, et indekseerida saab

alaealisele kohaldatavat elatise baassummat, mis on sätestatud PKS § 101 lg-s 1. Täisealise

elatise puhul baassummat ega selle indekseerimist ei kohaldata. Seega pole õiguslikku alust

hagejale välja mõistetavat elatist indekseerida.

3.8. Hageja nõude mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis juuli ja augusti 2022 eest kokku 678

eurot jättis maakohus rahuldamata. Kohus asus seisukohale, et kuna juulis ja augustis

õppetööd ei toimu ning hageja on täisealine, on põhjendatud eeldada, et sel ajal oli hageja

võimeline endale ise vajalikud vahendid hankima.

3.9. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg-le 1

viidates poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest ei määranud maakohus

kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

hagi elatise, sh tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks jäeti rahuldamata (resolutsiooni p-d 1–3

ja 6), samuti menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 7). Hageja palus teha tühistatud

osas uue otsuse, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja: (i) elatis

ajavahemiku 1. juuli 2022 kuni 31. august 2022 eest 678 eurot; (ii) elatis ajavahemiku 1.

september 2022 kuni 31. märts 2023 eest 226 eurot kuus; (iii) elatis alates 1. aprillist 2023

kuni hageja poolt keskhariduse omandamise lõpuni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks

saamiseni, 289,83 eurot kuus. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

5 (15)

2-22-13891

4.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt mõistis maakohus elatise välja põhjendamatult väikeses

suuruses. Kohus ei arvestanud elatise suuruse määramisel hageja tegelike ja põhjendatud

vajadustega. Seoses hageja põhjendatuks peetud kuludega on hagejal järgmised vastuväited.

4.1.1. Maakohus ei selgitanud hagejale vajadust kulude tekkimist ja ulatust täiendavalt

tõendada, vaatamata sellele, et hageja nõuab elatist miinimummääras. Sellega rikkus

maakohus selgitamiskohustust. Maakohus ei andnud hagejale menetluses võimalust esitada

täiendavaid selgitusi ja kulude tekkimist tõendavaid dokumente.

4.1.2. Hageja nõustub maakohtuga, et tema toidukulud on 160 eurot, sidekulud 10 eurot, riiete

ja jalanõude kulud 50 eurot ning nn muud, ettenägematud kulud 50 eurot kuus.

4.1.3. Hageja ei nõustu maakohtuga, et tema põhjendatud igakuine eluasemekulu on 56,19

eurot. Hageja kuluks on ka igakuine laenumakse (ligikaudu 500 eurot kuus ja kindlustus),

millest hageja osa moodustab u 100 eurot kuus. Lisaks, maja köetakse kamin-ahjuga ja iga-

aastane küttepuude kulu on u 800 eurot ehk 66,67 eurot kuus, millest hageja osa on 13,33

eurot. Seega moodustavad hageja igakuised eluasemekulud 100 eurot.

4.1.4. Hageja ei nõustu maakohtuga, et tema mõistlik transpordikulu on 20 eurot kuus. Hageja

elab koos oma emaga Kiili vallas ja käib suhtluskorra alusel üks kord kuus, nädalavahetusel

oma lahuselava vanema juures. Ainuüksi bussipilet Tartusse maksab 10 eurot ühe suuna

kohta. Hageja leiab, et kohus arvestas sõidukile kuluvat kütust ainult osaliselt. Hageja sõidab

igapäevaselt kooli, koju, trenni ja mujale ainult oma sõidukiga. Paagitäis kütust maksab u 80

eurot, mille ta saab kord kuus oma emalt. Kokku on igakuised sõidukulud seega vähemalt 100

eurot, mille hulka pole arvestatud liikluskindlustust ega teisi sõidukiga seotud kulusid.

Mõistlik igakuine transpordikulu on 100 eurot.

4.1.5. Hageja ei nõustu maakohtuga, et ta ei ole esitanud ühtegi tõendit koolikohustusega

seotud kulude tõendamiseks. Hageja esitas info koolitoidu kohta, kirjatarvete kulud,

eksamiteks soetatud lisatöövihikute kulud, kulu teatrile ja kulu väljasõitudele, mis

moodustavad u 20 eurot kuus. Maakohus ei selgitanud kostjale vajadust seda kulu täiendavalt

tõendada, eksides menetlusõiguse normi vastu. Üldtuntuks võib pidada seda, et koolis

õppimisega kaasnevad kulud.

4.1.6. Lisaks on hagejal diagnoositud astma ja igakuised kulud astmaravimitele moodustavad

u 10 eurot. Maakohus ei selgitanud hagejale vajadust oma väiteid tõendada.

4.1.7. Kokku moodustavad hageja igakuised kulud vähemalt 510 eurot, mille praegu katab

ainuisikuliselt hageja ema.

4.2. Maakohus on vaidlustatud otsuse p-s 7 eksinud toetuste suuruse arvestamisel.

Suurperetoetus oli 2022. aastal 300 eurot, mitte 600 eurot, nagu kohus otsuses märkis.

4.3. Hageja ei nõustu maakohtuga, et PKS § 101 lg-t 5 saab analoogia korras arvestada ka

siinsel juhul. Kostja ei ole kuidagi seotud hageja ema teiste lastega ning ei saa nende arvelt

nõuda endale paremaid tingimusi.

4.4. Kostja väited tema sissetuleku ebapiisavuse kohta ei anna alust elatise suuruse

vähendamiseks. Hagejale teadaolevalt on kostja majanduslik olukord ka oluliselt paranenud.

Kostja ei ole enam töötu, vaid hagejale teadaolevalt on ta ettevõttes D OÜ töötaja. Kohus

peaks otsuse tegemisel arvestama ka sellega, et varasemas menetluses oli kostja nõus

6 (15)

2-22-13891

kompromissiga, mille kohaselt ta oleks tasunud alates 2022. a septembrist elatist 200 eurot

kuus. Kostja on püüdnud jätta endast vale muljet kui töötust ja haigest inimesest.

4.5. Kostja ei osale praktiliselt üldse hageja elus. Tartus käimise ajal ei viibi hageja praktiliselt

üldse kostja juures, vaid on kostja vanemate ehk enda vanavanemate juures. Kostja

elukaaslane ei suhtu hagejasse hästi.

4.6. Arvestades 1. jaanuaril 2022 jõustunud PKS uut redaktsiooni, millega muudeti elatise

suuruse arvutamist, palub hageja mõista kostjalt alates 1. aprillist 2023 kuni hageja poolt

keskhariduse omandamise lõpuni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni, välja

igakuine elatis 289,83 eurot järgmise arvutuse kohaselt: 200 eurot (PKS § 101 lg 3) + 38,30

eurot (Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutus

19,4%) + 51,03 eurot (3% Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast).

Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik

5. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, v.a osas, milles maakohus eksis elatise

suuruse arvutamisel. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda.

6. Ringkonnakohus lahendas hageja apellatsioonkaebusega ja kostja apellatsioonkaebuse

vastusega esitatud uute tõendite vastuvõtmise ja tõendite kogumise taotlused 5. veebruari

2025. a määrusega.

7. Hageja andis 17. veebruaril 2025 ringkonnakohtule teada, et hageja lõpetas gümnaasiumi

21. juunil 2023 ning pärast seda haridusteed ei jätka ja töötab alates 1. juulist 2023. Kostja ei

ole teinud ajavahemikul 1. juuli 2022 kuni 30. juuni 2023 ühtegi elatisemakset.

8. Kostja esitas 22. veebruaril 2025 ringkonnakohtule oma Swedbank AS pangakonto

väljavõtte ajavahemiku 23. november 2022 kuni 21. juuni 2023 kohta ja vastas kohtu

päringule seoses oma sissetulekute, hariduse ja tööotsimisega. Kostja avaldas, et ta on

hariduselt metsur, lõpetanud Luua Metsanduskoli metsuri erialal 27. juunil 2019 ning

töötanud sellel erialal alates lõpetamisest kuni hetkeni, mil tervislikel põhjustel tuli elukutsest

loobuda. Kostja on oma elukaaslase talus ülalpeetav ja kasvatab oma 6-aastast tütart, olles

kodune isa. Tööotsingutel on kostja enamjaolt raskustes, kuna pakutavate töökohtade

sissetulekud ei ole piisavad elamiskulude kandmiseks ja tööl käimiseks. Kostja elukohas

(XXX küla) puudub transpordiühendus lähimate asulate vahel ning kostjal ei ole isiklikku

sõiduvahendit. Kostja sissetulek laekub juhutöödest kodupiirkonnas, mis hõlmab endast

puude lõhkumist, metsahooldust jms.

9. Maksu- ja Tolliamet edastas 21. veebruaril 2025 vastuseks ringkonnakohtu päringule

maksuandmete tõendi kostja detsembrist 2022 kuni juunini 2023 saadud sissetulekute koha.

10. Hageja esitas 24. märtsil 2025 ringkonnakohtule kaks fotot, mille palus võtta asja

materjalide juurde.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

millega maakohus jättis kostjalt hageja kasuks ajavahemiku 1. september 2022 kuni 31.

detsember 2022 eest välja mõistmata elatise 260,40 eurot ja ajavahemiku 1. jaanuar 2023 kuni

7 (15)

2-22-13891

21. juuni 2023 eest elatise 53,93 eurot kuus. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue

otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja ajavahemiku 1. september

2022 kuni 31. detsember 2022 eest elatise 260,40 eurot ja ajavahemiku 1. jaanuar 2023 kuni

21. juuni 2023 eest 53,93 eurot kuus. Ringkonnakohus mõistab kostjalt elatise välja kindla

summana. Samuti tuleb täpsustada maakohtu otsusega ette nähtud elatise maksmise korda.

Maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata osas, millega maakohus

jättis rahuldamata hageja tagasiulatuva elatise nõude ajavahemiku 1. juuli 2022 kuni 31.

august 2022 eest, samuti menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt.

12. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Siinsel juhul vaidlustas maakohtu otsuse üksnes hageja ning osas, millega maakohus jättis

tema hagi elatise väljamõistmiseks rahuldamata ja jaotas menetluskulud. Kostja ei esitanud

apellatsioonkaebust osas, milles maakohus hagi rahuldas ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja elatise ajavahemiku 1. september 2022 kuni 31. detsember 2022 eest 192 eurot ning

igakuise elatise 30 eurot alates 1. jaanuarist 2023 kuni hageja poolt keskhariduse omandamise

lõpuni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Viimati nimetatud osas on

maakohtu otsus TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause kohaselt jõustunud.

13. Kooskõlas TsMS § 652 lg 1 p-ga 1 võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks praeguse otsuse p-s 3.2 viidatud maakohtu tuvastatud

asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle. Vaidlust ei ole ka selles, et

hageja emal on lisaks hagejale veel kaks alaealist last. Lisaks on hageja 17. veebruaril 2025

ringkonnakohtule avaldanud, et ta lõpetas gümnaasiumi 21. juunil 2023 ja pärast seda

haridusteed ei jätkanud (dtl 346). Kostja neid asjaolusid ei vaidlustanud, mistõttu

ringkonnakohus lähtub neist asja lahendamisel.

14. Kolleegium lahendab esmalt uute tõendite vastuvõtmise küsimused.

14.1. Ringkonnakohus kohustas 5. veebruari 2025. a määrusega kostjat esitama oma kõigi

pangakontode väljavõtted ajavahemiku 23. november 2022 kuni 21. juuni 2023 kohta. Kostja

esitas 22. veebruaril 2025 Swedbank AS konto väljavõtte ajavahemiku 23. november 2022

kuni 21. juuni 2023 kohta (dtl 356). Ringkonnakohus võtab selle tõendi TsMS § 652 lg 3 p 2

ja § 238 lg 1 alusel asja materjalide juurde.

14.2. Hageja esitas 24. märtsil 2025 uute tõenditena kaks fotot. Hageja selgituste kohaselt on

tegemist kostja sotsiaalmeedia fotodega, millest nähtub, et kostja on tegelenud aastaid, kuni

praeguseni (13. märtsini 2025) kalli spordialaga ja käis hiljuti reisil Hispaanias. Hageja

arvates tõendavad need fotod, et kostja väited rahapuuduse, kitsikuses elamise ja vaesuse

kohta ei ole tõesed. Hageja leiab, et tõendite esitamine apellatsioonimenetluses on

põhjendatud, kuna kostja on hiljuti lisanud oma sotsiaalmeedia kontodele uusi fotosid, mida

varem ei olnud. Lisaks ei näe hageja kostja sotsiaalmeedia postitusi, kuna kostja on hageja ja

tema tuttavad sotsiaalmeedias blokeerinud. Kostja vaidles oma 2. aprilli 2025. a seisukohas

nende tõendite vastuvõtmisele vastu. Kolleegium on seisukohal, et hageja esitatud fotode asja

materjalide juurde võtmiseks ei ole TsMS § 652 lg 3 järgi alust. Kui hageja väitel on kostja

juba aastaid tegelenud kalli spordialaga, oleks sellekohased väited ja tõendid tulnud esitada

juba maakohtus. Lisaks ei saa kahe märtsis 2025 tehtud fotoga tõendada kostja võimekust

maksta hagejale elatist ajavahemikul 1. juuli 2022 kuni 21. juuni 2023, mille eest hageja

siinses asjas elatist nõuab, mistõttu nende fotode vastuvõtmiseks ei ole alust ka TsMS § 238

lg 1 järgi.

8 (15)

2-22-13891

15. Siinses asjas nõuab hageja, kes sai 30. juunil 2022 täisealiseks, kostjalt elatise

väljamõistmist alates 1. juulist 2022 kuni hageja keskkooli lõpetamiseni 21. juunil 2023 (vt

hageja täpsustatud nõue, dtl 28). Arvestades, et hageja esitas kohtule hagi 19. septembril

2022, on hageja nõue ajavahemiku 1. juuli 2022 kuni 18. september 2022 eest käsitatav

tagasiulatuva elatise nõudena PKS § 108 mõttes. Selle sätte kohaselt võib õigustatud isik

nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju

hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

16. PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab

põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-

aastaseks saamiseni. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada,

et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul

ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada

sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist.

Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks

saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole põhjendatud

kohaldada täisealiseks saanud lapse elatisenõudele PKS §-s 101 sätestatud miinimummäära.

Lähtuda tuleb PKS § 99 lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes

(RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 10).

17. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja vajaduste, s.o tema põhjendatud

kulude suuruse hindamisel materiaal- ega menetlusõiguse norme rikkunud, samuti ei ole

maakohus eksinud tõendite hindamisel. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu otsuse

põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse

väidetele märgib kolleegium järgmist.

17.1. Maakohus pidas hageja kulusid põhjendatuks ja tõendatuks järgmises ulatuses:

eluasemekulud 56,19 eurot; toidukulud 160 eurot; transpordikulud 20 eurot; sidekulud 10

eurot; koolikohustusega seotud kulud 10 eurot; kulud jalanõudele ja riietele 50 eurot; muud

kulud 50 eurot. Eelnev teeb kokku 356,19 eurot. Hageja nõustub maakohtu hinnanguga

toidukuludele, sidekuludele, jalanõude ja riiete kuludele ning muudele kuludele. Hageja ei

nõustu maakohtu hinnanguga eluasemekulude suurusele (leides, et need on tegelikult 100

eurot kuus), transpordikulude suurusele (leides, et need on tegelikult 100 eurot kuus) ja

koolikohustusega seotud kuludele (leides, et need on tegelikult 20 eurot kuus). Samuti toob

hageja välja, et tal kulub iga kuu 10 eurot astmaravimitele. Vaidlustatud kulude suuruse

tõendamiseks esitas hageja apellatsioonkaebuses uusi väiteid ja tõendeid, mille

ringkonnakohus jättis 5. veebruari 2025. a määrusega vastu võtmata.

17.2. Kolleegium ei nõustu hageja väitega, et tal jäid kulude suurust puudutavad asjaolud ja

tõendid maakohtus esitamata maakohtu menetlusõiguse normi rikkumise tõttu, kuna

maakohus ei täitnud selgitamiskohustust. Maakohus selgitas hagejale juba 21. septembri

2022. a hagiavalduse käiguta jätmise määruses (dtl-d 7–9), et kuna hageja on täisealine, tuleb

hagejal esitada tõendid ja põhjendused hageja igapäevaste vajaduste ja kulude kohta, lähtudes

hageja elulaadist; hagejal tuleb esitada tõendid, mis kinnitavad tema igakuiseid

väljaminekuid. Pärast hagiavalduse menetlusse võtmist (7. oktoobril 2022) selgitas maakohus

15. novembri 2022. a kirjas (dtl-d 55–58) hagejale eelnevat veel korra, lisades, et hagejal on

oma igapäevaste vajaduste ja kulude/väljaminekute osas tõendamiskoormus. Spetsiifiliselt

selgitas maakohus, et hagejal tuleb esitada tõendid mh eluasemekulude kohta vähemalt kuue

kuu kohta ja kui nende hulka kuulub ka laen koos kindlustusega, siis tõendid laenu olemasolu

ja igakuise kohustuse suuruse kohta; transpordikulude kohta ja kui tegemist on sõidukuludega

9 (15)

2-22-13891

(nt kütusekulud, bussipiletid vms), siis selgitada, kui tihti ja kuhu on hagejal vaja sõita; oma

tervisliku seisundi kohta, kui hageja väitel kaasnevad tal astmaga kulud ravimitele. Samuti

palus maakohus täpsustada, millest koosnevad kulud koolikohustuse täitmiseks. Maakohus

selgitas üksnes toidukulude ning riiete ja jalanõude osas, et kohus ei pea nende kulude kohta

tõendite esitamist vajalikuks, kuna tegemist on eluliselt usutavate kuludega. Eelnevat

arvestades oleks hageja pidanud oma eluasemekulusid, sh laenumakset ja küttekulusid,

kütusekulusid, koolikohustuse täitmisega seotud kulusid ja astmadiagnoosi koos sellest

tingitud ravikuludega tõendama juba maakohtus. Seda, et hageja sai tegelikult aru oma

kohustusest kulusid tõendada, kinnitab asjaolu, et hageja esitas maakohtu menetluses paljude

oma kulude kohta tõendeid.

17.3. Seoses eluasemekuludega tõi hageja apellatsioonkaebuses esile, et tema kuludena tuleb

arvestada ka hageja osa eluaseme laenumaksest (kokku u 500 eurot kuus) u 100 eurot kuus

ning maja kütmiseks kasutatavatest puudest (kokku u 800 eurot aastas) u 13,33 eurot kuus.

Nende kulude kohta ei esitanud hageja menetluses (õigeaegselt) kulusid kinnitavaid tõendeid.

Maakohus arvestas vaidlustatud otsusel põhjendatult vaid neid eluasemekulusid, mille kohta

hageja oli esitanud tõendeid. Lisaks on hageja menetluses ise välja toonud, et eluase kuulub

hageja ema elukaaslasele, kes tasub iga kuu laenumakseid ja kord aastas kindlustusmakseid

(dtl-d 92 ja 93). Hageja esitas maakohtus kodukindlustuse poliisi väljavõtte elamu kohta,

millelt nähtuvalt on kindlustusvõtjaks K. L ja ka kindlustusobjektiks oleva elamu omanik on

K. L (dtl-d 95–100). Hageja ei ole väitnud, et tema ema tasuks oma elukaaslasele mh hagejale

vastava osa eluaseme laenumaksest. Ka hageja ema maakohtule esitatud pangakonto

väljavõttest (dtl-d 106–113) ei nähtu, et ta teeks K. Lle makseid laenumakse osaliseks

hüvitamiseks. Seega ei võimaldaks apellatsioonkaebuses esile toodu järeldada, et tegemist on

hageja kuluga.

17.4. Oma transpordikulude suuruseks märkis hageja maakohtus 50 eurot (dtl-d 14 ja 21),

mistõttu apellatsioonkaebuses esitatud väide 100-eurose transpordikulu kohta on uus asjaolu,

mida ei ole siinsel juhul TsMS § 652 lg 3 järgi alust arvestada. Seejuures ei ole isikliku

sõiduauto kasutamine ka selline asjaolu, mis oleks tekkinud alles ringkonnakohtu menetluse

ajal. Maakohtus tõi hageja ise välja, et kasutab endale soetatud sõidukit alates 5. detsembrist

2022 (mil ta sai juhtimisõiguse) iseseisvalt (dtl 92). Hageja ei esitanud menetluses

(õigeaegselt) ka tõendeid, mis kinnitaks tal iga kuu 100 euro suuruse transpordikulu tekkimist.

Isegi kui hageja hakkas pärast 18-aastaseks saamist regulaarselt autot kasutama, ei ole hageja

põhjendanud, miks see oli väidetud mahus (s.o 80 euro eest kuus) vajalik, st miks hageja ei

saanud jätkata igapäevaselt kooli, koju, trenni ja mujale nt ühistranspordiga (sh koolibussiga)

sõitmist.

17.5. Koolikohustusega seotud kulude suurusena tõi hageja maakohtus välja 10 eurot (dtl-d 14

ja 21), mille maakohus luges põhjendatuks. Hageja väide 20-eurose kulu kohta

apellatsioonkaebuses on käsitatav uue asjaoluna, mida pole TsMS § 652 lg 3 järgi alust

apellatsioonimenetluses arvestada. Lisaks ei ole hageja menetluses (õigeaegselt) tõendanud, et

tal kulus kooliga seotud kuludeks iga kuu 20 eurot.

17.6. Astmaravimitega seotud kulusid (10 eurot kuus) hageja maakohtus ei tõendanud. Lisaks

on võimalikud ravimikulud hõlmatud maakohtu põhjendatuks peetud muude kuludega 50

euro ulatuses. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt hõlmabki see kategooria mh kulutusi

tervishoiule.

17.7. Eelnevat arvestades on maakohus põhjendatult lugenud hageja tõendatud ja põhjendatud

kulude suuruseks 356,19 eurot kuus.

10 (15)

2-22-13891

18. Ringkonnakohus leiab, et maakohus arvestas hagejale makstava elatise suuruse

arvutamisel PKS § 101 lg-st 5 juhindudes põhjendatult sellega, millises ulatuses saab hageja

vajadused rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Samas on maakohus eksinud

toetuste suuruse ja nende arvel hageja vajaduste rahuldamise ulatuse tuvastamisel.

18.1. Hageja sünniaega arvestades sai ta 19-aastaseks 30. juunil 2023 ja hageja enda

avaldatust nähtuvalt lõpetas ta keskkooli 21. juunil 2023. Järelikult sai hageja vastavalt PHS §

17 lg-le 1 kuni keskkooli lõpetamiseni lapsetoetust, mis laekus hageja emale, ning vastavalt

PHS

§

lg-le 1 sai hageja ema kuni hageja keskkooli lõpetamiseni ka lasterikka pere toetust. Kumbki

pool ei ole seda menetluses ka vaidlustanud.

18.2. PKS § 101 lg 5 esimese lause kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles

lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Ehkki see säte

reguleerib alaealisele lapsele makstava elatise suurust, kehtivad selle aluseks olevad

kaalutlused samamoodi ka täisealise lapse puhul, kellel on õigus saada vanemalt elatist ning

kelle eest saadakse endiselt lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Erinevalt hagejast on

kolleegium seisukohal, et lasterikka pere toetuse arvestamisel hageja ülalpidamiskulude

katteks ei ole tähtsust sellel, kas kostja on ka hageja ema teiste laste isa. Lasterikka pere

toetust makstakse sõltumata sellest, kas lapsed põlvnevad ühest isast või mitte.

18.3. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on eksinud lasterikka pere toetuse

suuruse osas. Maakohus lähtus eeldusest, et kuni 31. detsembrini 2022 oli lapsetoetuse suurus

60 eurot ja lasterikka pere toetus 600 eurot ning alates 1. jaanuarist 2023 oli lapsetoetuse

suurus 80 eurot ja lasterikka pere toetus 650 eurot. Tegelikult oli aga PHS § 21 lg 2 vastaval

ajahetkel kehtiva redaktsiooni kohaselt lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last

kasvatavale perele alates 1. juulist 2017 kuni 31. detsembrini 2022 300 eurot ning alates 1.

jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 650 eurot. Lapsetoetuse suuruse (pere esimese ja

teise lapse kohta) märkis maakohtus õigesti: see oli PHS § 17 lg 3 vastaval ajahetkel kehtiva

redaktsiooni kohaselt alates 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2022 60 eurot ning alates

1. jaanuarist 2023 80 eurot.

18.4. Samuti eksis maakohus selle hindamisel, kui suurt osa lasterikka pere toetusest saab

arvestada hageja vajaduste rahuldamiseks. Maakohus arvestas hageja vajaduste rahuldamiseks

kogu lasterikka pere toetusega, jagades selle tervikuna hageja ema laste arvuga (3). Alates 1.

veebruarist 2023 kehtiva PKS § 101 lg 5 teise lause kohaselt aga loetakse, et lapse vajadused

saab rahuldada poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere

kõigi laste vahel. Ringkonnakohtu hinnangul on sellest siinsel juhul mõistlik ja õiglane

lähtuda ka varem sissenõutavaks muutunud elatise puhul, kuna lasterikka pere toetus on

mõeldud ka lasterikka pere kui terviku suurenenud vajaduste, mitte üksnes laste vajaduste

katteks. Seega tuleb siinsel juhul arvestada lasterikka pere toetusest hageja vajaduste katteks

kuni 31. detsembrini 2022 50 eurot (300 ÷ 2 ÷ 3 last) ja alates 1. jaanuarist 2023 108,33 eurot

(650 ÷ 2 ÷ 3 last).

19. Arvestades hageja tõendatud ja põhjendatud kulude suurust 356,19 eurot kuus ja seda,

millises ulatuses sai hageja vajadused rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel,

jäid hageja igakuised kulud hageja vanemate kanda ajavahemikul 1. september 2022 kuni 31.

detsember 2022 summas 226,19 eurot kuus (356,19 - 80 - 50), millest kostjale vastav osa on

113,10 eurot kuus, ja ajavahemikul 1. jaanuar 2023 kuni 21. juuni 2023 (mil hageja kooli

lõpetas), summas 167,86 eurot kuus (356,19 - 80 - 108,33), millest kostjale vastav osa on

11 (15)

2-22-13891

83,93 eurot kuus. Kokku tuleb kostjal maksta hagejale ajavahemiku 1. september 2022 kuni

21. juuni 2023 eest elatist 930,80 eurot (= (4 × 113,10) + (5 × 83,93) + (83,93 ÷ 30 × 21)).

20. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hageja tagasiulatuva elatise nõude

ajavahemiku 1. juuli 2022 kuni 31. august 2022 eest põhjendatult rahuldamata. Kolleegium

nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda.

Hageja apellatsioonkaebuse väide, et tal tekkis ka suvevaheajal (s.o 10. juuni 2022 kuni 31.

august 2022) kulusid, ei lükka ümber maakohtu seisukohta, et ajal, mil hagejal õppetööd ei

toimunud, oli ta täisealise isikuna võimeline hankima ise endale vajalikud vahendid. Asja

materjalidest ka nähtub, et hageja käis 2022. a juulis ja augustis tööl (kostja 1. novembri 2022.

a seisukoht, p 2; hageja 7. novembri 2022. a seisukoht, p 1.2). Hageja enda väitel töötas ta

0,5-koormusega. Hageja pangakonto väljavõttest (dtl-d 89–91) nähtuvalt sai ta OÜ-lt .A 5.

augustil 2022 töötasu juulikuu eest 441,62 eurot ja 1. septembril 2022 lõpparve 417,20 eurot.

Sellest piisas, et katta hageja põhjendatud ja tõendatud kulutused.

21. Järgmisena käsitleb kolleegium poolte väiteid seoses kostja majandusliku olukorraga ja

selle mõjudega hagejale makstava elatise suurusele.

21.1. Riigikohus on selgitanud, et kui laps nõuab vanemalt elatist, tuleb lapse vajaduste ja

varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada, et lapsel on õigus nõuda vanemalt elatist

vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal

pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 kohaselt peavad vanemad

võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades

ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki

vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi

proportsioonile (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 22 ja seal viidatud kohtupraktika).

Seejuures on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks

vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma

sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse

ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on

liiga väike. Eelöeldut tuleb arvestada ka PKS § 105 lg 3 kohaldamisel. See tähendab, et

vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema

võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole

sissetulekut või et see on väike (vt nt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). PKS § 102 lg

1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid

kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Erinevalt alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ei

pea vanem täisealise lapse ülalpidamiseks oma tavapäraseid vajadusi piirama ega pidama

täisealist last endaga ühetaoliselt ülal (vt RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 11).

21.2. Seoses hageja apellatsioonkaebuse väidetega kostja sissetuleku piisavuse kohta hagejale

elatise maksmiseks märgib kolleegium, et maakohus ei olegi vähendanud hagejale välja

mõistetava elatise suurust põhjusel, et kostja sissetulek ei võimaldaks suuremat elatist maksta.

Seega ei anna hageja väited kostja majandusliku olukorra kohta alust hagejale välja

mõistetavat elatist suurendada.

21.3. Ühtlasi leiab ringkonnakohus, et kostja väited ja tõendid tema majandusliku olukorra

kohta ei anna alust kahelda, et kostja oli kõnealusel ajavahemikul suuteline maksma hagejale

elatist ka ringkonnakohtu poolt põhjendatuks peetud summas, s.o 1. septembrist 2022 kuni 31.

12 (15)

2-22-13891

detsembrini 2022 113,10 eurot kuus ja 1. jaanuarist 2023 kuni 21. juunini 2023 83,93 eurot

kuus.

21.3.1. Maakohus tuvastas kostja 23. novembri 2022. a seisuga esitatud kontoväljavõtte

põhjal, et kostja keskmine sissetulek viimase 6,5 kuu kohta oli 1658,92 eurot. Oma kulusid, sh

alaealise lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi kostja maakohtus esile ei toonud ega

tõendanud. Ringkonnakohus leiab, et tuvastatud suuruses sissetulek oli piisav selleks, et

kostja saaks maksta hagejale elatist 113,10 eurot, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ja

oma võimet tagada ka oma alaealise lapse ülalpidamine.

21.3.2. Vastuseks ringkonnakohtu nõudele esitas kostja 22. veebruaril 2022 oma pangakonto

väljavõtte ka ajavahemiku 23. november 2022 kuni 21. juuni 2023 kohta (dtl 356). Võrreldes

maakohtu menetluse ja sellele eelnenud ajaga on kostja pangakontol toimunud

märkimisväärselt vähem tehinguid, mis viitab sellele, et kontot sisuliselt ei kasutata. Selle

kohaselt on kostja sissetulekud u 7 kuu jooksul olnud 1472,03 eurot, mis teeb 210,29 eurot

kuus. Kontolt nähtuvad väljaminekud (kokku samuti 1472,03 eurot) on pea eranditult seotud

pangale laenu tagastamisega (lisaks ka iga kuu „maksete paketi tasu“ -1,50 eurot ja üks

„ARVE TASUMINE“ TF Pank AB (Publ.) Eesti filiaalile summas 106 eurot). Seejuures on

vahetult enne laenumaksete tegemist kontole tehtud sularaha sissemakseid (nt 29. märtsi

2023. a, 1. mai 2023. a, 23. mai 2023. a sissemaksed) või on kolmas isik teinud kostjale

ülekande, mille arvel on laenu tasutud (nt PL ülekanded selgitusega „jook“, JL ülekanded

selgitusega „lubikrohv“, HP ülekanne selgitusega „isiklik“, VJ maksed SEB rakendusest).

Pangakonto väljavõttelt nähtuva põhjal saab kolleegiumi hinnangul järeldada, et kostjal on

sissetulekuid, mille arvel ta on teinud sularaha sissemakseid, samuti on talle tehtud

rahaülekandeid, kuid kostja on püüdnud oma sissetulekuid varjata, kasutades pangakontot

vaid vältimatult vajalikel põhjustel, s.o laenu tagastamiseks. Näiteks D OÜ-lt detsembris 2022

saadud väljamakse 186,86 eurot, mis nähtub Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendilt (dtl

353) kostja pangakonto väljavõttel ei kajastu, mis tähendab, et kostja kasutas muid (sh teiste

isikute) pangakontosid või arveldas sularahas.

21.3.3. Kostja 22. veebruaril 2025 esitatud selgituse (dtl 358) kohaselt on ta hariduselt metsur,

olles lõpetanud 2019. aastal Luua Metsanduskooli metsuri erialal. Kostja väitel töötas ta sellel

erialal alates lõpetamisest kuni hetkeni, mil tervislikel põhjustel tuli elukutsest loobuda.

Samas ei ole kostja menetluses põhistanud ega tõendanud, et tal oleks selliseid

terviseprobleeme, mis ei võimaldaks tal omandatud erialal töötada. Kostja väide, et

pakutavate töökohtade sissetulekud ei ole piisavad elamiskulude katmiseks ja tööl käimiseks,

ei õigusta töö mitteotsimist ja sissetuleku mitteteenimist. Samas toob kostja ise välja, et ta

saab sissetulekut juhutöödest kodupiirkonnas, mis hõlmab puude lõhkumist, metsahooldust

jms. Seega on kostjal iseenesest võimalik metsatöid teha ja ta saab sissetulekut, mille suurust

ta pole aga kohtumenetluses avaldanud. Kostja ei ole toonud menetluses esile asjaolusid, mis

selgitaksid seda, miks ta pärast 23. novembrit 2022 ei oleks saanud saada varasema 6,5 kuuga

sarnast sissetulekut, s.o keskmiselt 1658,92 eurot kuus. Eelnevast lähtuvalt leiab kolleegium,

et kostja oli ka 23. novembrist 2022 kuni 21. juunini 2023 võimeline teenima varasema

perioodiga sarnast sissetulekut ning sellest oleks piisanud nii hagejale elatise maksmiseks kui

ka kostja enda tavaliseks ülalpidamiseks ja tema alaealise lapse ülalpidamiseks.

21.4. Eelnevat kogumis arvestades ei saa kostja esile toodust ja esitatud tõenditest kolleegiumi

hinnangul järeldada, et kostja ei oleks ajavahemikul 1. september 2022 kuni 21. juuni 2023

olnud võimeline andma hagejale elatist kuni 31. detsembrini 2022 113,10 eurot kuus ja alates

1. jaanuarist 2023 83,93 eurot kuus. Seega ei ole alust kostjalt välja mõistetavat elatist PKS §

102 lg 1 alusel vähendada (s.o maksimaalselt kuni maakohtu välja mõistetud summa

13 (15)

2-22-13891

suuruseni). Kolleegium märgib, et apellatsioonkaebuse vastusest nähtuvalt leiab ka kostja ise,

et temalt välja mõistetav elatis võiks olla ringkonnakohtu poolt põhjendatuks peetud

suurusjärgus. Kostja nõustus apellatsioonkaebusega osas, milles maakohus eksis elatise

arvutamisel seoses lasterikka pere toetuse ebaõiges suuruses arvestamisega (vt

apellatsioonkaebuse taotluste p 2), ning palus ringkonnakohtul asja lahendamisel arvestada

tema kompromissiettepanekuga tasuda alates 1. septembrist 2022 elatist 100 eurot kuus kuni

hageja õpingute lõpuni (apellatsioonkaebuse taotluste p 7). Siinsel juhul muutubki maakohtu

välja mõistetud elatise suurus üksnes seoses sellega, et ringkonnakohus parandab maakohtu

vead lasterikka pere toetuse arvestamisel (vt otsuse p-d 18–18.4), ja välja mõistetud elatis on

keskmiselt u 100 eurot kuus (jäädes sellest isegi natuke alla).

21.5. Kostja ei ole toonud menetluses esile selliseid asjaolusid, mis õigustaks PKS § 105 lg 3

alusel kõrvale kaldumist vanemate kohustusest anda hagejale ülalpidamist võrdsetes osades.

Kostja ei ole väitnud, et hageja ema sissetulekud ja varaline seisund või võime sissetulekut

teenida oleks kostja omast oluliselt parem, ning selliseid asjaolusid ei nähtu ka asja

materjalidest. Arvestades, et kostja oli kõnealusel ajavahemikul võimeline teenima

sissetulekut keskmiselt 1658,92 eurot kuus, ei ole alust arvata, et hageja ema sissetulekud

oleksid olnud sedavõrd palju suuremad, et õigustada vanemate võrdsuse põhimõttest kõrvale

kaldumist. Algsest hagiavaldusest nähtuvalt oli hageja ema hagi esitamise ajal

lapsehoolduspuhkusel ja tema ainsaks sissetulekuks olid riiklikud peretoetused (dtl 14).

Hageja 8. detsembri 2022. a seisukohast nähtuvalt naasis hageja ema tööle 1. novembril 2022

(dtl 93). Seejuures on Riigikohus pidanud vajalikuks arvestada asjaolu, et lapsega või lastega

nt aastaid kodus olnud lapsevanema võime sissetulekut teenida võib vähemalt ajutiselt olla

mõnevõrra väiksem (RKTKo 17.01.2018, 2-16-135, p 13).

22. Ekslik on hageja väide, et varasemas menetluses nõustus kostja kompromissi korras

tasuma elatist 200 eurot kuus, millega tuleks otsuse tegemisel arvestada. Esiteks ei olnud

kostja hageja viidatud kohtu kompromissiettepanekuga nõus (vt dtl-d 61, 65). Teiseks ei saaks

poole kompromissiläbirääkimiste käigus avaldatut kasutada asja sisulisel lahendamisel tema

kahjuks. Apellatsioonkaebuse lahendamisel ei ole tähtsust ka hageja väidetel kostja varasema

maksekäitumise kohta hagejale elatise maksmisel, kostja hageja elus osalemise määral ja

sellel, kelle juures hageja viibis ajal, mil ta oli suhtluskorra kohaselt kostjaga.

23. Seoses hageja taotlusega elatis indekseerida nõustub kolleegium maakohtuga, et kuna

täisealise lapse elatise puhul ei võeta aluseks PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassummat, ei ole

asjakohane ka selles sättes ette nähtud baassumma iga-aastane indekseerimine. Siinsel juhul ei

ole elatise indekseerimiseks ka praktilist vajadust, kuna kohus mõistab elatise välja kuni

hageja õpingute lõpuni. Tegemist on vähem kui aastase ajavahemikuga, mille jooksul hageja

kulud (ja seega põhjendatud elatis) eelduslikult oluliselt ei suurene.

24. Eeltoodud põhjustel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles maakohus

jättis kostjalt hageja kasuks ajavahemiku 1. september 2022 kuni 31. detsember 2022 eest

välja mõistmata elatise 260,40 eurot (4 × 113,10 - 192) ja ajavahemiku 1. jaanuar 2023 kuni

21. juuni 2023 eest 53,93 eurot kuus (83,93 - 30). Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue

otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks ajavahemiku 1. september 2022 kuni 31.

detsember 2022 eest välja täiendava elatise 260,40 eurot ja ajavahemiku 1. jaanuar 2023 kuni

21. juuni 2023 eest täiendava elatise 53,93 eurot kuus. Koos maakohtu välja mõistetud

elatisega tuleb kostjal tasuda hagejale ajavahemiku 1. september 2022 kuni 21. juuni 2023

eest elatist 930,80 eurot (vt arvutuskäik praeguse otsuse p-s 19). Kuna välja mõistetav elatis

puudutab üksnes praeguseks möödunud ajavahemikku, mõistab kohus lahendi selguse ja

täidetavuse huvides elatise välja kindla summana.

14 (15)

2-22-13891

25. Kostja palus vastuses apellatsioonkaebusele, et elatis tuleks tasuda hageja enda nimel

olevale pandakontole. Maakohus nägi ette, et elatis tuleb tasuda hageja ema pangakontole.

Kuna kostja apellatsioonkaebust ei esitanud, ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu otsust

selles osas muuta. Lisaks on see hageja enda valik, millisele kontole ta soovib hagis esitatud

nõude täitmist.

26. Kuna ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud elatise

välja kindla summana, tuleb täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni punktiga 4 ette nähtud

otsuse täitmise korda, jättes sealt välja selle, et elatis tuleb tasuda iga jooksva kuu 1.

kuupäevaks.

Menetluskulude jaotus

27. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust asja sisulise lahendamise osas, tuleb

TsMS § 173 lg 3 järgi üle vaadata ka maakohtus kantud menetluskulude jaotus. Vastavalt

TsMS § 173 lg-le 1 tuleb ringkonnakohtul jaotada ka apellatsioonimenetluse kulud.

28. Olukorras, kus ringkonnakohtu otsuse tulemusena hageja hagi osaliselt rahuldatakse, ja

võttes arvesse hagi rahuldamise ulatust, on põhjendatud jätta nii maa- kui ka ringkonnakohtus

kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda. Arvestades, et hagejale anti

Harju Maakohtu 22. veebruari 2023. a määrusega siinses tsiviilasjas riigi õigusabi ilma

kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, tuleb hagejale määratud esindaja tasu ja

kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

29. Kolleegium ei nõustu hageja 4. mai 2023. a seisukohas avaldatuga, et kuna kostja on

koormanud kohut ja menetlust oma alusetute ja hilinenult esitatud tõenditega, tuleb TsMS §

169 lg-te 1 ja 3 alusel menetluse venimisest tingitud menetluskulud jätta kostja kanda. Siinsel

juhul on mõlemad pooled esitanud apellatsioonimenetluses arvukalt tõendeid, mis on jäänud

vastu võtmata, kuna need on olnud hilinenud ja osaliselt ka asjassepuutumatud.

30. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest ei ole vaja kulude suurust kindlaks määrata.

31. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

15 (15)