2-22-138841/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.04.2025 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-138841

Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi P. G. vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

710,09 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252),

volitatud esindaja K. H.

Kostja P. G. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

Kirjalikus lihtmenetluses

2. Mõista P. G.ilt AS SEB Pank kasuks välja võlgnevus 716,89 eurot, mis koosneb

põhinõudest 650,12 eurot, intressist 40,89 eurot ning seisuga 05.12.2022

sissenõutavaks muutunud viivisest 25,88 eurot.

3. Mõista P. G.ilt AS SEB Pank kasuks välja viivis põhinõudelt 650,12 eurot alates

06.12.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni 20,000% aastas.

4. Jätta rahuldamata P. G.i taotlus määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja

kord.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud P. G.i kanda.

6. Välja mõista P. G.ilt AS SEB Pank kasuks menetluskulu 245 eurot.

7. Välja mõista P. G.ilt AS SEB Pank kasuks hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (245 eurot) viivis alates menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses mõista kostjalt hageja kasuks välja

võlgnevus 716,89 eurot, mis koosneb põhinõudest 650,12 eurot, intressinõudest 40,89

eurot, ning viivisenõudest arvestatuna kuni 05.12.2022 summas 25,88 eurot ning

mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis määras 20.000 % aastas põhinõudelt (650,12

eurot) aastas alates 06.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda.

2. Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel 25.01.2019 sõlmitud püsimaksega

krediitkaardi lepingust nr A190000072 (edaspidi leping), mille alusel väljastas hageja

kostjale püsimaksega krediitkaardi (edaspidi krediitkaart) ja võimaldas talle

krediidilimiiti 1

600.00 euro ulatuses. Vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma iga kuu maksepäeval

kohustusliku tagasimakse ja intressimakse, kui makseperioodile järgneva kalendrikuu

esimese päeva seisuga on krediidilimiiti kasutatud.

3. Lepingu kohaselt oli maksepäevaks määratud iga kuu 10. kuupäev ning intresse tuli

tasuda vastavalt hinnakirjas kehtestatud määraga. Kostja ei täitnud laenulepingust

tulenevaid kohustusi, mistõttu hageja blokeeris kostja krediitkaardi. Kostjapoolse

maksekohustuse rikkumise tõttu saatis hageja kostjale 14.09.2022 teate lepingu

erakorralise ülesütlemise kohta, nõudes kogu võla tasumist hiljemalt 05.10.2022.

Kostja nimetatud tähtajaks võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja 06.10.2022

lepingu üles.

4. Hageja leiab 09.10.2024 seisukohas, et on lepingu sõlmimisel täitnud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Taotluse esitamisega käivitusid pangasüsteemi automaatsed

kontrollid. Kostja märkis sissetuleku suuruseks 1 050 eurot kuus. Kostja sissetulek

koosnes töötasust, mis laekus ettevõttelt X OÜ ning pensionist summas 320,06 eurot.

Hageja arvutuste kohaselt oli kostja viimase 6 kuu keskmine netosissetulek 1 014,06

eurot (keskmine töötasu 694,00 eurot ning pension 320,06 eurot). Arvelduskonto

väljavõttelt nähtub, et kostja tegi makseid ka Inbank AS’ile viitega lepingule IM04637,

mille viimase 6 kuu maksed olid suuruses 37,75 eurot kuni 79,95 eurot kuus (keskmine

38,53 eurot kuus). Mingil põhjusel ei ole otsustaja seda kohustust tabelisse märkinud,

aga maksevõime hindamisel arvestati ka selle kohustusega. Koos Inbank AS’i

kohustusega oli kostja varasemate laenukohustuste suurus kokku 203,53 (19,00 +

106,00 + 40,00 + 38,35 = 203,35) eurot kuus.

5. Hageja kontrollis, et pakutava laenu kuumakse koos olemasolevate laenude ja liisingute

kuumaksetega SEB-s ei ületa 40% netosissetulekust. Koos varasemate

krediidikohustustega olid pärast krediitkaardi lepingu sõlmimist igakuised

laenukohustused kokku 294,35 eurot. erakliendi riskianalüüsi tulemusena sai hageja

kostja taotlusskooriks B, mis oli hea tulemus (A oli parim ning D halvim).

6. Kostjale otsustati väljastada krediitkaart väiksema limiidiga kui kostja soovis

(taotlusele oli märgitud soovitud limiidiks 3500 eurot). Maksimaalne krediidilimiit sai

olla kahekordne kostja sissetulek ehk 2028 eurot. Otsustusprotsessi tulemusena

väljastati kostjale krediitkaart limiidiga 1600 eurot.

7. Hageja ei nõustu otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega, sest see

kahjustab oluliselt hageja huve. Hageja on seisukohal, et ka TsMS § 445 lg 1 alusel

kostjale antud võimalus võlgnevuse ositi täitmiseks on korduvate kohustuste täitmine

2(7)

ning sellele kohaldub aegumine TsÜS § 157 lg 4 järgi. Juhul kui kostja otsust täitma ei

asu, aegub hageja nõude täitmine kümne aasta asemel kolme aasta jooksul. Seega

kahjustaks selline otsuse täitmise viis oluliselt hageja huve.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

8. Kostja nõustub hagiavalduses tema vastu esitatud nõuetega (krediidisummaga) ja on

valmis asja lahendama kokkuleppel. Kostja on ka enne määruse saamist kirjalikult

pöördunud hageja poole taotlusega lahendada tekkinud olukord. Menetluskulud palub

kostja jätta hageja kanda, seoses sellega, et kostja oli nõus ka varem leidma lahendust

võla tasumisel.

9. Kostja esitas 10.10.2024 kohtule taotluse seoses raske majandusliku seisundiga

haigestumise ja ajutise töövõimetuse tõttu anda kohtul kostjale 12-kuuline

maksepuhkus võla tasumisel ja kinnitada järgmine võla tasumise graafik: igakuine

makse summas 50 eurot, maksete alguskuupäevaga 01.10.2025.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus rahuldab hagi.

11. Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite

esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina

ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei

ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei

pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole

mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta

(RKTKo nr 3-2-1-23- 16, p 16). Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele

on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

12. Hageja põhinõude õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Raha maksmise

aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS §

82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on

vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1).

13. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud

ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja

järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi

kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.

14. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi

maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb

viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija

3(7)

tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2

loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

15. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 25.01.2019 püsimaksega krediitkaardi lepingu

A190000072 (leping), mille alusel väljastas hageja kostjale püsimaksega krediitkaardi

(krediitkaart) ja võimaldas talle krediidilimiiiti 1600 euro ulatuses (dtl 30-36). Leping

on poolte poolt allkirjastatud. Kostja krediidi saamisele ega nõudele vastuväiteid

esitanud ei ole. 16. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 25.01.2019

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi

kulukuse määr 20,01%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu

väljastamise ajal oli seega 3 * 20,01% = 60,03 %. Kostjale antud laenu krediidi

kulukuse määr oli 20,620% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega

kehtestatud piirmäära.

17. Lepingu kohaselt oli maksepäevaks määratud iga kuu 10. kuupäev ning intresse tuli

tasuda vastavalt hinnakirjas kehtestatud määraga. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid

kohustusi, mistõttu hageja blokeeris kostja krediitkaardi. Kostjapoolse maksekohustuse

rikkumise tõttu saatis hageja kostjale 14.09.2022 teate lepingu erakorralise ülesütlemise

kohta, nõudes kogu võla tasumist hiljemalt 05.10.2022. Krediidiandja luges lepingu üles

öelduks 06.10.2022 (dtl 38). Kostja ülesütlemisele vastuväiteid esitanud ei ole.

18. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). 19.

Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1 järgi on

krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib

vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist

veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust

eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab

tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). VÕS § 4035 lg 1 kohaselt on

krediidiandja või 20. Vastusest kohtunõudele ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et

püsimaksega krediitkaardi

krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav

tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

lepingu sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli piisav. hageja on

selgitanud, et taotluse esitamisega käivitusid pangasüsteemi automaatsed kontrollid:

Creditinfo Eesti AS andmetel puudusid kehtivad või lõppenud võlgnevused; kostja oli vanem

kui 18-aastane; kostja ei olnud töötu; kostja tööstaaž tööandja juures oli 3 kuni 5 aastat;

kostja oli EV kodanik või omas alalist elamisluba; kostja oli Eesti resident; kostja ükski

arvelduskonto SEB-s ei olnud blokeeritud, sh ei olnud inkassokorraldusega seotud

broneeringut; kostjal puudusid arvelduskontol võlgnevused; laekumistes puudusid töötusele

viitavad kanded; kostja ei olnud pankrotis; kostja ei olnud varem olnud pankrotis; puudusid

kiirlaenudele viitavad kanded; kostjale olid toimunud viimase 6 kuu jooksul laekumised

vähemalt 5 kuul; kostjal puudusid varasemad kohustused hageja ees.

21. Hageja esitas kohtule vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise tõendamiseks

kostja pangakonto väljavõtted (dtl 77-108). Kostja sissetulek koosnes töötasust, mis laekus

ettevõttelt X OÜ (dtl 77-108) ning pensionist summas 320,06 eurot (laekumised Swedbanka,

dtl 103-108). Hageja arvutuste ja pangakonto väljavõtte kohaselt oli kostja viimase 6 kuu

keskmine netosissetulek 1 014,06 eurot (keskmine töötasu 694,00 eurot ning pension 320,06

eurot). Kostja arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et kostja tegi makseid ka Inbank AS’ile

4(7)

viitega lepingule IM04637, mille viimase 6 kuu maksed olid suuruses 37,75 eurot kuni 79,95

eurot kuus (keskmine 38,53 eurot kuus). Koos Inbank AS’i kohustusega oli kostja

varasemate laenukohustuste suurus kokku 203,53 (19,00 + 106,00 + 40,00 + 38,35 =

203,35) eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt võeti maksevõimes arvesse kohustuse kuumakseks

203,35 eurot.

22. Järgnevalt kontrolliti, et pakutava laenu kuumakse koos olemasolevate laenude ja

liisingute kuumaksetega SEB-s ei ületa 40% netosissetulekust: 1 014,06 * 0,4 = 405,62 eurot.

Kostja keskmine netosissetulek analüüsi perioodil oli 1 014,06 eurot kuus, seega arvutuste

kohaselt ei tohtinud kostja kohustuste kuumaksed ületada 405,62 eurot. Lepingus kokku

lepitud kohustusliku tagasimakse summa oli 67,00 eurot kuus (hagiavalduse lisa 1), millele

lisandusid intressid kasutatud krediidilimiidi eest. Kohustuste aruande kohaselt võeti

maksevõimes arvesse krediitkaardi kohustuse igakuist suurust 91,00 eurot. Seega koos

varasemate krediidikohustustega olid pärast krediitkaardi lepingu sõlmimist kostja igakuised

laenukohustused kokku 294,35 eurot (19,00 + 106,00 + 40,00 + 38,35 + 91,00 = 294,35), mis

ei ületanud 40% kostja igakuisest netosissetulekust.

23. Erakliendi riskianalüüsi tulemusena sai hageja kostja taotlusskooriks B, mis oli hea

tulemus (A oli parim ning D halvim). Kostjale väljastati krediitkaart väiksema limiidiga kui

kostja soovis (taotlusele oli märgitud soovitud limiidiks 3 500,00 eurot, dtl 74-75).

Otsustusprotsessi tulemusena väljastati kostjale krediitkaart limiidiga 1 600,00 eurot.

24. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hageja on lepingu sõlmimisel täitnud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teinud kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel

kõik endast oleneva.

25. Krediidiandja andis kostjale kirjaga võlgnevuse tasumiseks aega kuni 05.10.2022.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 järgi

kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

Krediidiandja luges lepingu üles öelduks 06.10.2022. Lepingust tulenev kohustus muutus

sissenõutavaks 07.10.2022. Hagejal tekkis seega 07.10.2022 VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt

õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus muutus sissenõutavaks. Kostja

rikkumine ei ole vabandatav, seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kohtu hinnangul

tuleb seega kostjalt hagejale välja mõista põhivõlgnevus 650,12 eurot.

26. Hageja nõuab kostjalt perioodi 10.06.2022 kuni 06.10.2022 eest intressi 40,89 euro

tasumist. VÕS § 94 lg 3 esimese lause kohaselt fikseeritud intressimääraks on lepingus

võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või

kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes

kindlaksmääratud protsendimäära alusel. VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu

raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb

maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku

lepitud.

27. Riigikohus on 29.01.2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 tehtud otsuse punktis 17

selgitanud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku

ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled

leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu

kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma

lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi

tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine

(laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). 28. Hageja palus kostjalt välja mõista

tasumata intress 40,89 eurot intressimääraga 20,000%. Kuna lepingu pooled on leppinud

5(7)

kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on

jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja intressinõue põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress 40,89 eurot.

29. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka lepingust tulenev viivis 25,88 eurot perioodi

12.07.2022 kuni 05.12.2022 eest. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

30. Hageja nõuab kostjalt viivist alates kostja viimase makse järgmisest päevast alates

lepingujärgse määraga 20,000% aastas, kokku summas 25,88 eurot. Kohus leiab, et

viivisenõue on põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega

viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis põhivõlgnevuselt lepingujärgse

määraga 20,000% aastas ajavahemikul 12.07.2022 kuni 05.12.2022, mis on 25,88 eurot.

31. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele.

32. Kostja esitas taotluse määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja kord ning palub seoses

raske majandusliku seisundiga haigestumise ja ajutise töövõimetuse tõttu anda kohtul

kostjale 12kuuline maksepuhkus võla tasumisel ja kinnitada võla tasumise graafik.

Hageja vaidles taotlusele vastu.

33. Kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning

täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse

täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga (TsMS § 445 lg 1).

34. Kohus selgitas, et kostjal tuleb enda väiteid tõendada. Kostja vaatamata kohtu

selgitustele enda tõendamiskoormist täitnud ei ole. Õiguskirjanduses on selgitatud, et

lõike 1 esimene lause avab kohtule laiaulatusliku võimaluse määratleda poole sellekohase

taotluse alusel otsuse täitmise erinevaid võimalusi. Tegemist on kohtu

diskretsiooniotsusega, kuna seadus ei sätesta taotluse rahuldamiseks mingeid

eeltingimusi. Nagu iga kohtule esitatavat taotlust tuleb põhjendada ka viisi ja korra

määramise taotlust. Kuna § 445 lg 1 on erandnorm otsuse tavalise täitmise korraga

võrreldes, tuleb taotluses märkida need erandlikud asjaolud, mille tõttu soovitakse otsuse

täitmise viisi või korra kindlaksmääramist, eelkõige aga rahalise nõude korral kohustuse

täitmise ajatamist (vt TsMS kommenteeritud väljaanne, § 445 komm 3.1.1).Täitmise

ajatamise korral tuleb arvestada ka sissenõudja õigustatud huve, et suure summa korral ei

veniks otsuse täitmine osade kaupa ebamõistlikult pikaks.

35. Taotlus rahuldamisele ei kuulu, kuna kostja ei ole tõendanud erakorraliste asjaolude

esinemist. Kohus märgib ka, et üksnes rahaliste vahendite puudumine ei saa olla aluseks

otsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramisel. Kostjal on võimalik taotleda kohustuste

täitmise ajatamist täitemenetluses. Menetluskulud

36. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

37. Hageja on taotlenud mõista kostjalt välja menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav

riigilõiv 180 eurot, kokku 245 eurot. Kohus rahuldab nimetatud taotluse ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 245 eurot.

6(7)

38. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusest, tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

39. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280,00 eurot (TsMS § 178 lg 2).

40. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere kohtunik

7(7)