1-25-21/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2025, Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-21

Kohtukoosseis

Andres Parmas, Janika Kallin ja Sten Lind

Kriminaalasi

Sven Kalepi süüdistus KarS § 4231 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. jaanuari 2025. a otsus,

lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Kaitsja

Süüdistatav

Sven Kalep (ik: 3720509036); elukoht XXX; varem

kriminaalkorras karistatud

Prokurör

Abiprokurör Dagne Mihkels

Kaitsja

Vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

2. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu

suuruseks õigusabi eest, mida vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe osutas Sven

Kalepile apellatsioonimenetluses, 58,56 eurot (sh käibemaks).

3. Välja mõista Sven Kalepilt osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks

riigieelarve tuludesse 58,56 eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest

30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks

edastatakse Sven Kalepile eraldi dokumendina.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist

kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sven Kalepile esitati süüdistus KarS § 4231 järgi selles, et tema isikuna, kes on

varasemalt korduvalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust ning keda on selle eest kahel korral väärteokorras karistatud, juhtis kahel korral

tahtlikult uuesti ja süstemaatiliselt Harjumaal Viimsi vallas Miiduranna külas mootorsõidukit,

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

2. Harju Maakohtu 28. jaanuari 2025. a lühimenetluses tehtud otsusega mõisteti S. Kalep

KarS § 4231 järgi süüdi ja teda karistati viie kuu pikkuse vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2

alusel vähendati ühe kolmandiku võrra kolme kuu ja kümne päeva vangistuseni. Mõistetud

karistus jäeti KrMS 73 sätete alusel üheaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Karistuse hulka loeti neli päeva eelvangistuses viibitud aega. S. Kalepilt mõisteti ositi

kaheteist kuu jooksul välja kokku 1713,3 eurot menetluskulusid. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti

1300 eurot ekspertiisitasu riigi kanda. Kohus tagastas kohtuotsusega omanikule

mootorsõiduki Toyota Corolla Verso regnr XXXXXX.

3.1.

Maakohus leidis, et S. Kalepile süüdistusaktis ette heidetud kuritegude toimepanemine

on asjas uuritud kirjalikele tõenditele tuginevalt kinnitust leidnud. Kohtuistungil kuulati üle ka

süüdistatav, kes küll kinnitas mootorsõiduki juhtimist, kuid märkis, et pole sellega kellelegi

kahju põhjustanud ega nõustunud seetõttu, et on kuriteo toime pannud. Kohus märkis, et

vaidlus puudub nii selles, et S. Kalep süüdistuses kirjeldatud ajal ja asjaoludel mootorsõidukit

juhtis kui ka see, et sel ajal tal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus puudus.

Samuti leidis maakohtus tuvastamist, et S. Kalepi niisugune käitumine oli süstemaatiline, sest

ta on kümnekuuse perioodi kestel juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta neljal korral

ning teda on selle eest ka väärteokorras varasemalt karistatud. Jätkates järjepidevalt rikkumisi,

ongi S. Kalep juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta süstemaatiliselt. S. Kalep ise on

seisukohal, et ei sõida mitte juhiload, vaid juht ning tal on pikaajaline mootorsõiduki

juhtimise kogemus. Juhtimisõiguse omandamine on ebamõistlikult kallis. Maakohtu

hinnangul pani S. Kalep kuriteo toime kavatsetusega. Tema käitumise õigusvastasust ja S.

Kalepi süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

3.2.

Süüdistatavale karistust mõistes kohus märkis, et tema süüd tuleb toimunu asjaolude

põhjal pidada keskmiseks. S. Kalepi puhul puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud. Tegemist on varem liikluskuriteo eest kriminaalkorras karistatud isikuga Võttes

arvesse S. Kalepi varalist olukorda ja tasumata rahatrahve, ei pidanud maakohus rahalist

karistust kui kergeimat sanktsiooniliiki S. Kalepi puhul põhjendatuks. S. Kalepi suhtumine

tema toime pandud teosse näitab, et tegemist ei ole juhuslike episoodidega vaid teadlikult

käitumismustriga. Neil asjaoludel ning karistuse eripreventiivseid eesmärgina silmas pidades

vajadust hoida S. Kalepit edaspidi kuritegusid toime panemast, on kohtu arvates teda võimalik

karistada sanktsiooni keskmise määra lähedase vangistusega viieks kuuks, mida tuleb KrMS §

238 lg 2 kohaselt vähendada ühe kolmandiku võrra. Maakohus pidas võimalikuks jätta

mõistetud karistust KarS § 73 sätete alusel tingimisi täitmisele pööramata.

4. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni kaitsja, kes palub maakohtu süüdimõistva

kohtuotsuse tühistada, sest S. Kalepile mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ega tema

isikule. Kohus ei ole karistust mõistes arvestanud, et S. Kalep on staažikas juht ning et tal

puudus tahe seadust rikkuda. Ta on teinud oma järeldused ning mõistab, et tuleb olla

tähelepanelikum nende sätete järgimises, mis on seotud juhtimisõigusega. S. Kalep tuleb

hoopis õigeks mõista. Tema teo puhul kannatanu puudub ja tal puudus tahe seadust rikkuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga,

leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest

tulenevalt jätta läbi vaatamata.

6. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi

vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on

ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab

lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei

ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse

kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel

juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline

olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja

üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat

muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6;

3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

7. Kriminaalkolleegium leiab, et S. Kalepi kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt

edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.

8. Apellandi taotlus S. Kalepi õigeksmõistmiseks on ainetu. Kaitsja ei esita mingeid

õiguslikke argumente, vaid refereerib lihtsalt süüdistatava seisukohta, mille kohaselt ta ei

aktsepteeri kehtivaid reegleid ega pea vajalikuks neid järgida. Maakohus on aga jälgitavalt ja

põhjendatult tuvastanud S. Kalepi puhul süüdistuse kirjeldatud teo objektiivsed ja

subjektiivsed asjaolud, samuti tema käitumise õigusvastatust või tema süüd välistavate

asjaolude puudumise.

9. Kaitsja apellatsioonis esitatud taotlus karistuse kergendamiseks on perspektiivitu. S.

Kalepile mõistetud karistus jääb alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohus on mõistetavat

karistust arusaadavalt motiveerinud. Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. S.

Kalepit on liiklusalaste süütegude toimepanemise eest ka varem karistatud. Maakohus on

hinnanud tema süü suurust hinnates lisaks varasemale karistatusele välja toonud ka S. Kalepi

teadlikult kujundatud eitava suhtumise juhtimisõiguse nõudesse ja seaduse nõuete sihiliku

eiramise. Karistuse raskus on proportsioonis süüdistatava süüga, arvestatud on tema isikut ja

õiguskorra kaitsmise huve, samuti seda, et tuvastamist pole leidnud süüd raskendavaid või

kergendavaid asjaolusid. Seega on kohus arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud

mõistetava karistuse osas põhjendatud järeldusele.

10. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja

lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb

silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et

apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §

326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata.

11. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise

eest tasu hüvitiseks 48 eurot (lisandub käibemaks). Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud

maakohtu otsusega tutvumiseks 10 minuti ning apellatsiooni koostamiseks 30 minutit, mille

eest taotleb kaitsja tasu kindlaksmääramist 40 minuti eest. Ringkonnakohus rahuldab kaitsja

taotluse. Seega määrab kolleegium kaitsjale tasu ja kulude suurusena kindlaks kokku 48 eurot,

millele lisandub käibemaksuna 10,56 eurot (kokku 58,56 eurot). KrMS § 185 lg-s 2

sätestatakse, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse

muutmata ja apellatsioon rahuldamata, s.o tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud

kohtulahend, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata, mis

tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb

süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/