2-24-130859/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2025, Jõhvi

Kohtuasja number

2-24-130859

Kohtuasi

Rendin OÜ hagi K. K. vastu 873 euro võlgnevuse

nõudes.

Tsiviilasja hind

Hagihind 873 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Rendin OÜ (registrikood 14672861, asukoht

Peterburi tee 2f, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju

maakond, 11415), lepinguline esindaja: A. S. (e-post XXX

)

Kostja: K. K. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

XXX), lepinguline esindaja: advokaat Margus Kiir (e-post

XXX )

Asja läbivaatamise kuupäev

18.12.2024 ja 03.02.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Rendin OÜ hagi K. K. vastu 873 euro võlgnevuse nõudes.

2. Välja mõista K. K.lt (isikukood XXX) Rendin OÜ kasuks 873 (kaheksasada

seitsekümmend kolm) eurot.

3. Jätta menetluskulud kostja K. K. kanda.

4. Välja mõista K. K.lt hageja Rendin OÜ kasuks menetluskulud (riigilõiv) 245

eurot.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

1(5)

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Rendin OÜ esitas 28.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 873,00 euro saamiseks. Kohus tegi 29.08.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis

on kätte toimetatud 03.09.2024 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik K. K.

esitas 04.09.2024 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 20.09.2024 kohtumäärusega anti asi

üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Viru Maakohtule.

Esitatud hagiavalduse kohaselt, K. K. ja Realton Invest OÜ sõlmisid alates 23.02.2024

üürilepingu nr EE240222-109710 XXX aadressil asuva eluruumi väljaüürimiseks. Üürileping

oli sõlmitud läbi Rendin OÜ platvormi. Kostja on üürilepingut allkirjastades ka ühtlasi

kinnitanud, et ta on teadlik, et üürilepingu tingimustena kehtivad üürilepingule lisatud

üürilepingu üldtingimused, ta on märgitud tingimustega tutvunud, mõistnud tingimuste sisu ja

nõustub üürilepingu sõlmimisega nendel tingimustel. Eluruumi valdus anti kostjale üle

üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Üürileping lõppes poolte kokkuleppel 05.07.2024.

Eluruumi valduse esmasel tagastamisel leidis üürileandja, et eluruumi seisukord ei ole

rahuldav, mistõttu leppisid pooled kokku, et kostjale antakse täiendav tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks. Kostja ei suutnud aga ka lõplikul valduse tagastamise hetkeks eluruumi

piisavalt korrastada. Nimelt ei olnud korter nõuetekohaselt koristatud ning köögikapi alumisel

osal esinesid põletuse- ja pundumisjäljed. Üürileandja fikseeris oma rahulolematuse ka

kostjale saadetud e-kirjas. Tagastatud korter ei vastanud üürilepingu üldtingimuste punktile

4.5.1, mis kohustab üürnikku tagastama ruumid samas seisukorras, milles üürileandja need üle

andis, arvestades lepinguga kooskõlas olevaid muudatusi ja normaalset kulumist. Lisaks ei

vastanud korter üldtingimuste punktile 7.7, mille kohaselt peab üürnik tagastama eluruumi ja

selle sisustuse puhtana ning hooldatuna. 12. 05.07.2024 esitas üürileandja oma nõuded

kostjale. Kostja ei rahuldanud üürileandja nõudeid. Eeltoodust tulenevalt 29.07.2024

üürileandja ja hageja vahel sai sõlmitud nõuete loovutamise leping, mille alusel hageja hüvitas

üürileandjale kahju summas 1013.05 eurot ning võttis üürileandja õigused ja kohustused

nende nõuete osas üle. 30.07.2024 tasus kostja üürileandjale 140.05 eurot, jättes rahuldamata

nõudeid summas 873 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse summas 873 eurot, määrata

kindlaks menetluskulud ja jätta need kostja kanda. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt 11.06.2024 teavitas kostja maaklerit, et

soovib üürilepingut lõpetada. 26.09.2024 kolis kostja korterist välja ja teavitas maaklerit kohe

SMS-iga, et ta lahkus korterist- kõik vara oli korras ja heas seisukorras. 29.06.2024 näitas

üürileandja esindaja korterit teistele üürnikele, talle ei meeldinud kostja koristus ja ta palus

kostjal veelkord koristada. 02.07.2024 tuli kostja maakleri soovile vastu ja koristas korteri

uuesti. Pärast korterist lahkumist 29.06.2024 viis maakler sinna potentsiaalseid kliente ilma

kostja kohalolekuta. Kostja ei ole nõus ka kahju suurusega.

3. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist kostja väited, et kohe pärast kostja korterist XXX,

lahkumist viidi sealt asjad prügimäele, mille kasutamise kohta üürileandjal mingeid

pretensioone ei olnud. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist ka kostja ja OÜ Samiks väide, et

tekkinud kuumuskahjustus tööpinnal on tekkinud valesti paigaldatud gaasipliidist korteri

2(5)

omaniku poolt või korteri omaniku volitusel, eirates ohutusnõudeid. Gaasipliit on paigaldatud

madalamale köögitöötasapinnast ja on antud köögis töötasapinna kahjustuse põhjuseks.

Üürilepingu lõpetamisel koostatud üleandmisakti juurde tehtud fotodelt nähtub gaasipliidi ja

köögikapi vahe oli suurem kui 30 mm. Kohus peab siin oluliseks ka seda, et vastavalt

üürilepingu p-le 7.3.4 teavitada viivitamatult Üürileandjat Teenusepakkuja platvormi

rendin.co kaudu mistahes kahju tekitamisest või tekkimise avastamisest Hoonele, s.h

Ruumidele või takistustest Üüri maksmisel. Üürnik teeb kõik endast oleneva, et vähendada

viivitamatult kahju suurenemist ning tagab Üürileandjale pääsu tema kasutuses olevatesse

Ruumidesse.

Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei teavitanud nimetatud kahjustusest, väites, et see kahjustus

puudus köögikapil ajal, mil ta korteri üürileandjale tagastas. Tagastamise ajal on gaasipliidi ja

köögikapi vaheline vahe suurem kui 30 mm (dtl 72-74).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

rahuldamisele.

5. Hagi ese: üürilepingust tuleneva kohustuse täitmise nõue.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja)

andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale

selle eest tasu (üüri).

VÕS § 277 lg.1 ja 2 kohaselt üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma

kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja

tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Üürnik peab asja kasutama

hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti.

VÕS § 334 lg.1 ja 2 kohaselt peab üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu

lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja

üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis

toodud seisundis. Üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest,

mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või

kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise

lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja

muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.

6. Hagiavaldusest tulenevatest asjaoludest rikkus kostja üürilepingust ja VÕS §-dest 271, 277

ja 334 tulenevaid järgmisi kohustusi ja tekitas kahju üürileandja varale:

1. Eluruumi valduse esmasel tagastamisel leidis üürileandja, et eluruumi seisukord ei ole

rahuldav, mistõttu leppisid pooled kokku, et kostjale antakse täiendav tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks. Kostja ei suutnud aga ka lõplikul valduse tagastamise hetkeks eluruumi

lepingus ettenähtud korras korrastada (rendilepingu üldtingimuste punkt 7.7).

2. köögikapi alumisel osal esinesid põletuse- ja pundumisjäljed.

7. Hageja esitas oma väidete tõendamiseks rendilepingu sõlmimisel koostatud üüritud

ruumide üleandmise akti koos fotodega (dtl 42-61) ja rendilepingu lõpetamisel koostatud

ruumide üleandmise akti koos fotodega, millest nähtub (dtl 72-88), et ruumid ei olnud

seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele ja köögimööblile olid üürilepingu

kehtivuse ajal tekkinud põletuse ja pundumise jäljed (VÕS § 334 lg.1).

Kahjustatud köögikapi maksumus on tõendatud väljavõttega IKEA e-poest (dtl 95).

3(5)

Korteri puhastamise, kahjustatud köögikapi utiliseerimise ja uue köögikapiga seotud kulud

on tõendatud Adel Invest OÜ hinnapakkumisega (dtl 96).

Köögikapi paigaldamise kulud ja koristamise kulud on tõendatud T OÜ arvega nr 1024 (dtl

97).

Hageja kinnitas, et kostja on osaliselt nõuet tunnistanud ja tasunud 30.07.2024 üürileandjale

140,05 eurot.

8. Tulenevalt VÕS §-st 334 lg.2 on üürnikul tõendamiskoormus tõendada, et üüritud vara

kahjustamine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast.

Asja menetlemisel leidis tõendamist, et gaasipliit on paigaldatud madalamale

köögitöötasapinnast. Samas ei leidnud tõendamist, et see asjaolu oli köögis töötasapinna

kahjustuse põhjuseks. Üürilepingu lõpetamisel koostatud üleandmisakti juurde tehtud fotodelt

nähtub gaasipliidi ja köögikapi vahe oli suurem kui 30 mm. Kohus peab siin oluliseks ka seda,

et vastavalt üürilepingu p-le 7.3.4, pidi üürnik teavitama viivitamatult Üürileandjat

Teenusepakkuja platvormi rendin.co kaudu mistahes kahju tekitamisest või tekkimise

avastamisest Hoonele, s.h Ruumidele või takistustest Üüri maksmisel. Üürnikul oli kohustus

teha kõik endast olenev, et vähendada viivitamatult kahju suurenemist.

Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei teavitanud nimetatud kahjustusest, väites, et see kahjustus

puudus köögikapil ajal, mil ta korteri üürileandjale tagastas.

Tagastamise ajal on gaasipliidi ja köögikapi vaheline vahe suurem kui 30 mm (dtl 72-74).

Vaadeldes dtl 74 fotot, saab järeldada, et gaasipliidi lahtine tuli on olnud järelevalveta

pikemat aega, sest köögikapitasapinna kahjustused on küllalt suured ja üürnik pidanuks seda

kohe märkama.

Muuhulgas peab kohus vajalikuks märkida, et kui köögikapitasapinna kahjustus tekkinuks

gaasipliidi ebaõigest paikemisest köögilaua suhtes, siis pidanuks kostja sellest ka üürileandjat

koheselt teavitama ja see andnuks üürileandjale võimaluse nõuda kindlustushüvitist.

Kindlustushüvitise nõude esitamise üheks eelduseks on, et see esitataks mõistliku aja jooksul

peale kindlustusjuhtumi toimumist. Kohtumenetluse käigus ei selgunud, millal

köögikapitasapinna kahjustus tekkis. Kostja on olnud menetluse käigus seisukohal, et

üürilepingu kehtivuse ajal kahjustust ei olnud.

Mis puudutab kahjustatud köögikapi vahetamisega tekkinud kulu vaidlustamist, siis hageja

saatis kostjale T OÜ arve tutvumiseks juba 05.07.2024. Dtl 97 arvest nähtub, et Ikea köögi

alumise osa ja transpordi maksumus oli kokku 244 eurot. Paigaldus maksis 500 eurot.

Kostja poolt esitatud tõendist nähtub, et OÜ Samiks pakkumine sisaldab ainult tööpinna

maksumust (195,46 eurot + käibemaks), ühendamisi (45,0 eurot + käibemaks), vana tööpinna

demonteerimist 41,0 eurot + käibemaks, paigaldamist 44,0 eurot + käibemaks, transporti 110

eurot + käibemaks). Kokku 531,26 eurot.

Esitatud fotodelt (dtl 72-74) nähtub, et lisaks köögikapitasapinnale, sai kahjustusi ka kapp ise

(sahtli kahjustused- põlengu kahjustus + nurkade kahjustused). Seega ei tõendanud kostja, et

hageja väited köögikapi kahjustustest tekkinud kahju osas oleksid ülepaisutatud.

MENETLUSKULUD

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

4(5)

või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse

kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud

kostja kanda.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud.

Hageja esitas 14.02.2025 menetluskulude nimekirja, milles märgib menetluskuluna ainult

riigilõivu 245 eurot.

Kostja esindaja vastuväiteid hageja menetluskulude osas ei esitanud.

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu (riigilõiv) 245 eurot.

10. Kuna kohus jätab menetluskulud kostja kanda, siis ei anna kohus hinnangut kostja

menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele.

11. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

12. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

kohtunik

5(5)