3-25-425/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

04.04.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-425

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa avalik-õiguslikus suhtes

tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18.03.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18.03.2025 määruse peale

haldusasjas nr 3-25-425.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.03.2025 määrus

haldusasjas nr 3-25-425 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 20.02.2025 (täiendatud 03.03.2025) Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis

kannab pealkirja „Tuvastamiskaebus“. Kaebaja on märkinud vastustajaks Eesti Töötukassa ja

nõudeks avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemise. Kaebaja

selgitas, et ta on käinud Eesti Töötukassas 11.02.2025 nõustamisel ning palunud töötajate, kes

tegelesid kaebaja juhtumiga, kutsetunnistusi, kuid seda ei ole tehtud. Samuti ei palus kaebaja

hinnangut töötaja suhtlemisstiilile (solvav, tervisele kahjulik) 03.03.2025 toimunud

nõustamisel.

2. Tallinna Halduskohus jättis 03.03.2025 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale

10-päevase tähtaja kaebuse täiendamiseks. Kaebajal tuli selgitada, milles seisneb tema õiguste

rikkumine ja millist konkreetset haldusakti või toimingut ta soovib vaidlustada. Kohus

3-25-425

selgitas, et tuvastamisnõude esitamise võimalused on piiratud. Samuti selgitas kohus, et kui

kaebaja ei ole rahul mõne töötukassa ametniku suhtlemisstiiliga, siis saab ta teha vastava

pöördumise töötukassa poole ja paluda ametniku asendamist.

3. X märkis 04.03.2025 vastuses, et kaebuse nõue on: „Kinnitada, et on olemas vastavus

kvalifikatsiooninõuetele igaühe Eesti Töötukassa töötajate kohta, kes tegelesid minu

juhtumiga ehk oli liigipääs minu andmetele“. Kaebaja leiab, et Eesti Töötukassa töötajate

suhtlemisstiil oli solvav ja tervisele kahjulik ning töötukassa töötajad ei ole pädevad.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 18.03.2025 määrusega kaebuse läbivaatamatult.

Kaebaja ei ole rahul viisiga, kuidas Eesti Töötukassa töötajad temaga suhtlesid. Kuna kaebaja

arvates näitab nõustamisel kogetu seda, et töötukassa töötajad ei ole oma tööülesannete

täitmisel pädevad, soovib ta, et kohus kontrolliks konkreetsete Eesti Töötukassa töötajate

vastavust kvalifikatsiooninõuetele.

Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1).

Kaebaja taotleb, et kohus tuvastaks konkreetsete temaga tegelenud Eesti Töötukassa töötajate

vastavuse kvalifikatsiooninõuetele. Kaebaja ei ole kohtule selgitanud, milliseid õigusi Eesti

Töötukassa praegusel juhul rikub või milliseid õigusi ta soovib esitatud tuvastamiskaebusega

kaitsta. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda Eesti Töötukassa töötajatelt

kvalifikatsiooni tõendamist. Järelikult on kaebaja pöördunud kohtusse, kaitsmaks õigust, mida

tal ei saa olla, ning kaebus tuleb sel põhjusel HKMS § 44 lg 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel

tagastada.

5. X esitas 18.03.2025 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 18.03.2025 määruse peale.

Eesti Töötukassa töötajate suhtlemisstiil on solvav ja tervisele kahjulik. Üks Eesti Töötukassa

töötaja keeldus vastamast küsimusele enda kvalifikatsiooninõuetele vastavuse kohta, teine

töötaja on Eesti Töötukassa initsiatiivil vahetatud ja kolmas töötaja väidab, et vastab

kvalifikatsiooninõuetele (kaebajat huvitab hinnang suhtlemisstiilile). Kaebaja palub kohtul

kinnitada, et Eesti Töötukassa töötajad, kes tegelesid kaebajaga ja said ligipääsu kaebaja

andmetele, vastavad kvalifikatsiooninõuetele. Kaebaja esitas 18.03.2025 Eesti Töötukassale

avalduse, milles soovib lõpetada enda arvel olemise alates 18.03.2025.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist.

Haldusasjas määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1; riigilõivuseaduse

§ 22 lg 1 p 9).

7. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

määruse põhjendustega (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Kaebajal ei ole subjektiivset õigust

nõuda, et halduskohus kontrolliks Eesti Töötukassa töötajate vastavust

kvalifikatsiooninõuetele (HKMS § 44 lg 1). Kui kaebajal on etteheiteid Eesti Töötukassa

töötajate suhtlemisviisile, tuleb tal pöörduda vastava avaldusega Eesti Töötukassa poole.

Eeltoodust tulenevalt tagastas halduskohus õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

2(2)