3-23-626/31 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kristjan Siigur, Janar Jäätma ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. aprill 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-626

Haldusasi

Y.R-i

kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks

võimaldama tal ajalehti lugeda

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Y.R

Vastustaja – Tallinna Vangla

esindaja Ave Kasvandik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.09.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Vangla apellatsioonkaebus ja Y.R-i

vastuapellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 19.03.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Y.R-i taotlus kaebuse muutmiseks selliselt, et kaebuses sisalduv

kohustamisnõue asendatakse nõudega tuvastada Tallinna Vangla tegevuse, mis seisnes

kaebajale kui vahistatule üleriigiliste päevalehtede kättesaadavaks tegemata jätmises,

õigusvastasus.

2. Jätta Tallinna Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta Y.R-i vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Tühistada haldusasjas nr 3-23-626 tehtud Tallinna Halduskohtu 05.09.2023 otsuse

resolutsiooni punkt 3 ning teha selles osas uus otsus, millega tuvastada, et õigusvastane

oli Tallinna Vangla tegevus, mis seisnes selles, et Tallinna Vangla ei teinud vahistatu

Y.R-ile kättesaadavaks üleriigilisi päevalehti selliselt, et tal oleks võimalus lugeda kõiki

vanglasse tellitud eestikeelse päevalehe paberil ilmunud numbreid hiljemalt nädala

jooksul numbri ilmumise päevast arvates. Muus osas jätta halduskohtu otsus muumata.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt

05.05.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

3-23-626

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU OTSUS

1. Kaebaja, viibides Tallinna Vanglas vahistatuna, esitas vanglale taotluse (dtl 8), milles heitis

sisuliselt ette seda, et kuigi ajaleht „Postimees“ ilmub 6 korda nädalas, võimaldab vangla tal

lugeda vaid üks kord nädalas vastaval päeval ilmunud ajalehte, ent ülejäänud päevadel ilmunud

lehti ta lugeda ei saa. Kaebaja nõudis, et vangla tagaks talle võimaluse lugeda kõiki esmaspäevast

laupäevani ilmuvaid lehenumbreid.

2. Tallinna Vangla jättis 30.01.2023 otsusega nr 5-8/23/190-2 (dtl 11) kaebaja taotluse

rahuldamata, selgitades, et ajalehti tellitakse piiratud hulgal ning neid jagatakse kambritesse

vastavalt võimalustele, kusjuures kaebaja kambrisse on 2023. aasta jaanuaris väljastatud ajalehti

kord nädalas.

3. Kaebaja esitas vaide, mille Tallinna Vangla jättis 09.03.2023 vaideotsusega nr 5-15/23/36-2

(dtl 20) rahuldamata. Vaideotsuses leiti, et vanglal ei ole kohustust tagada kinnipeetavale

igapäevaselt värskete ajalehtede lugemise võimalust, ent kohtupraktikast tulenevalt peab

kinnipeetavani ajaleht jõudma ebamõistliku viivituseta. Vangla tõdes vaideotsuses siiski, et

kaebajale ajalehe lugemise võimaluse tagamine üks kord nädalas ei olnud piisav ning lubas

vastavalt võimalustele olukorda parandada.

4. Kaebaja esitas 20.3.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida täpsustas 02.02.2023

avalduses ning millega taotles Tallinna Vangla kohustamist kaebajale ajalehtede kättesaadavaks

tegemiseks. Kaebaja leidis, et ajalehed tuleb vahistatule kättesaadavaks teha viivitamata ning

tõdes, et isegi kui ajalehti antakse kord nädalas, siis tuleb anda võimalus lugeda kõiki

olemasolevaid ajalehti, mitte üksnes sellel päeval ilmunud lehte.

5. Vastustaja vaidles kirjalikus seletuses kaebusele vastu, märkides, et õigusaktides ei ole

täpsustatud, kuidas peab vangla tagama vahistatutele ajalehtede kättesaadavuse. Vastustaja

selgitas, et teisele üksusele, kus kaebaja paiknes koos umbes 160 kinni peetava isikuga,

võimaldab vangla 9 eksemplari eestikeelset ajalehte „Postimees“ ja sama palju venekeelset

ajalehte „Severnoje Poberežje“– värske ajaleht antakse lugemiseks üheksasse kambrisse,

järgmisel päeval ilmunud ajaleht järgmisse üheksasse kambrisse jne. Eelmiste päevade ajalehti on

võimalik samuti avatud osakonnas lugemiseks võtta, suletud osakonnas tuleb neid küsida.

Vähemalt kord nädalas jõuab igasse kambrisse terve sama päeva ajaleht. Kinni peetavate isikute

arvu arvestades ei ole vanglal võimalik tagada, et kaebaja saab kuuel korral nädalas samal päeval

ilmunud ajalehte. Tellitavate eksemplaride arvu ei ole võimalik rahapuudusel suurendada.

Ajavahemikul 17.11.–29.12.2022 sai kaebaja ajalehte lugeda kord nädalas, mis ei olnud piisav.

2(6)

3-23-626

Ajavahemikul 10.02–10.05.2023 oli kaebajal siiski võimalik vaadata ka kambrikaaslase

televiisorit, tal oli ka võimalik kuulata raadiot. Kaebaja ei ole kasutanud võimalust endale

isiklikke ajalehti tellida ega taotlenud seda lähedastelt, kuigi talle võib neid pakiga saata.

6. Tallinna Halduskohus tegi 05.09.2023 kohtuotsuse, mille resolutsiooni punktiga 3

rahuldas kaebuse ning kohustas Tallinna Vanglat korraldama päevalehtede jagamine selliselt, et

kaebajal on võimalik lugeda kõiki vanglasse tellitud eestikeelse päevalehe paberil ilmunud

numbreid hiljemalt nädala jooksul numbri ilmumise päevast arvates. Halduskohtu põhjendused

on kokkuvõttes järgmised.

6.1. Kaebaja ei ole nõudnud võimalust lugeda kuuel päeval nädalas samal päeval ilmunud

päevalehte, vaid ta pole rahul sellega, et ei saa lugeda kõiki vanglas olemasolevaid päevalehe

numbreid.

6.2. Põhiseaduse § 44 lõikest 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 93 lõikest 3 tuleneb vahistatule

õigus, et talle tehtaks ebamõistliku viivituseta ja hõlpsal moel kättesaadavaks kõik vanglasse

tellitud päevalehe numbrid. Vastasel juhul on kinnipeetavani jõudev informatsioon lünklik ja

aegunud, mis ei ole kooskõlas nimetatud normide eesmärgiga. Ajalehtede lugemise õiguse

piiramise korral piirab vangla vahistatu õigust saada vabalt üldiseks kasutamiseks levitatavat

informatsiooni. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-54-08 tehtud otsuses selgitanud, et VangS §

93 lg 3 eesmärk on kindlustada vahistatutele igapäevase adekvaatse informatsiooni

kättesaadavus ilma suurema viivituseta. Vangla peab korraldama ajalehtede kättesaadavaks

tegemise viisil, mis ei ole vahistatu jaoks liialt koormav. Vastustaja tegutses õigusvastaselt, kui

ei taganud kaebajale võimalust lugeda kõiki päevalehe numbreid ebamõistliku viivituseta.

6.3. Vastustaja ei või jätta oma kohustust täitmata põhjusel, et kambrid on varustatud raadioga

või et kaebajal oli võimalik teatud perioodil vaadata kambrikaaslase televiisorit. Oluline ei ole,

kas vahistatule on võimalik pakiga päevalehti saata. Kaebajal peab olema võimalik lugeda kõiki

numbreid hiljemalt nädala jooksul nende ilmumise päevast arvates ilma, et ta peaks selleks

eraldi soovi avaldama. Isegi kui lehte eelmisena lugenud inimesed on lehte mingil määral

rikkunud, peab kaebajale antav leht olema olulises osas terviklik ja loetav.

7. Tallinna Vangla esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub

tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 3 ning teha uus otsus, millega jätta kaebaja

kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised.

7.1. Seaduses ei ole täpsustatud, mil viisil tuleb vahistatule või kinnipeetavale tagada ajalehtede

kättesaadavus, mistõttu otsustab vangla selle kaalutlusõiguse alusel. Vahistatule ei tule tagada

kõikide vangla poolt tellitud päevalehe ilmunud numbrite kättesaadavust mingi kindla aja

jooksul. Halduskohus on lubamatult asunud korraldamata vanglas ajalehtede jagamist, jättes

arvestama, et seeläbi võib halveneda teiste kinni peetavate isikute olukord. Halduskohus on

põhjendamatult tähelepanuta jätnud vastustaja argumendid selle kohta, kui palju on võimalik

ajalehte „Postimees“ tellida ja kui palju on kambreid. Samuti ei võtnud halduskohus arvesse

seda, et kinni peetavad isikud rebivad lehtedest välja pilte ja artikleid ning enne ajalehe

järgmisesse kambrisse andmist tuleb see läbi otsida, et keelatud esemeid edasi ei antaks ja

keelatud suhtlust vahistatute vahel ei toimuks.

7.2. Halduskohus on vääralt ja väljakujunenud kohtupraktikaga vastuollu minnes leidnud, et

ajalehtede kättesaadavus tuleb tagada ilma, et kaebaja peaks selleks soovi avaldama.

Kohtupraktikas on piisavaks ja mõistlikuks sageduseks peetud näiteks seda, kui vangla väljastab

ajalehti keskmiselt kaks korda nädalas.

3(6)

3-23-626

7.3. Halduskohutu seatud nõue, et kaebajale antav leht peab olema olulises osas terviklik ja

loetav, loob põhimõtteliselt olukorra, kus vanglal tuleb niigi vähesest eksemplaride arvust üks

jätta veel igaks juhuks hoiule, sest võimatu on prognoosida, missugusest lehenumbrist mõni pilt

või artikkel kaotsi läheb. Ettekirjutuse täitmiseks peaks vanglal olema ajalehtede käitlemiseks

eraldi vanglateenistuja.

7.4. On õige, et muud infokanalid ja isiklike ajalehte saamise võimalused ei vabasta vanglat

kohustusest tagada kaebajale üleriigilise päevalehe lugemise võimalus, kuid need on olulised

lisavõimalused, et saada adekvaatset informatsiooni ning varasemas kohtupraktikas on neid

võimalusi ka arvesse võetud.

8. Kaebaja esitas

Tallinna Ringkonnakohtule

vastuapellatsioonkaebuse, taotledes

halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 3 tühistamist osas, milles kohustatakse vanglat tegema

ajalehed paberkandjal kättesaadavaks nädala jooksul lehe ilmumisest ning teha selles osas uus

otsus, millega kohustada vanglat tegema kaebajale ajalehed kättesaadavaks ning määrama ajalehe

kättesaadavaks tegemise aja ja viisi. Kaebaja leiab esiteks, et vangla võib ajalehe kättesaadavaks

teha ka muul andmekandjal, mitte tingimata paberil. Teiseks leiab kaebaja, et nädalane viivitus

võib olla põhjendamatult pikk, kui asjaoludest tulenevalt on leht võimalik kaebajale

kättesaadavaks teha kiiremini. Kaebaja hinnangul ei võimalda kohtuotsusega vanglale pandud

kohustus teha lehed kättesaadavaks „nädala jooksul alates nende ilmumisest“ saada kõiki varem

ilmunud ajalehti. 16.01.2025 avalduses (dtl 150) avaldas kaebaja soovi asendada kaebuses

esitatud kohustamisnõue vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudega, kuna 2024. aasta

märtsist ei ole kaebaja enam vahistatu, vaid kinnipeetav. Sama soovi kinnitas kaebaja

ringkonnakohtu istungil, mis toimus 19.03.2025.

9. Vastustaja palub jätta kaebaja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata, kuna VangS §

93 lg 3 ei nõua, et ajalehed peavad vahistatule igal ajahetkel kättesaadavad olema. Sätte eesmärk

on kindlustada vahistatutele päevalehtede näol igapäevase adekvaatse informatsiooni

kättesaadavus. Kohtupraktikas on tõdetud, et arvestades vangide arvu, on mõistetav, et vangla ei

saa tagada igapäevaselt värske ajalehe lugemist kõikidele kinni peetavatele isikutele. Tagades

kaebajale ja kõikidele teistele kinni peetavatele isikutele värske ajalehe lugemise võimaluse paaril

korral nädalas, on võimaldatud adekvaatse informatsiooni kättesaadavus ülemäärase viivituseta.

Ajaleht ei ole ainus infokandja, mille kaudu saab vahistatu või kinnipeetav päevakajaliste

sündmustega kursis olla. Väite, et ajalehe võiks teha kättesaadavaks muul viisil kui paberkandjal,

on kaebaja lubamatult esitanud esmakordselt alles vastuapellatsioonkaebuses, samas on veebis

ilmuvate lehtede kättesaadavaks tegemine välistatud, kuna eeldab internetiühendust, mida kinni

peetavatel isikutel üldjuhul õigust kasutada ei ole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata. Tingituna

apellatsioonimenetluse ajal muutunud asjaoludest, mille tõttu on kohustamiskaebuse rahuldamise

alus ära langenud, ning võttes arvesse kaebaja soovi minna üle tuvastamisnõudele, tuleb

halduskohtu otsuse resolutsiooni punkt 3 siiski tühistada ja teha uus otsus, millega tuvastada

Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus.

11. HKMS § 158 lg 2 kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga.

See hõlmab ka kaebuse liigist sõltuvalt kaebuse rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid. Selliste

asjaolude muutumine apellatsioonimenetluse ajal tingib halduskohtu otsuse tühistamise või

muutmise, kui muutunud asjaolude tõttu ei oleks kaebuse rahuldamine nii, nagu halduskohus seda

4(6)

3-23-626

tegi, enam võimalik. Siinsel juhul ongi sellise olukorraga tegemist. Kaebaja asus

apellatsioonimenetluse ajal kandma talle kuriteo eest mõistetud karistust. Seega ei ole ta enam

vahistatu staatuses ning vanglal ei ole tema ees enam VangS § 93 lõikest 3 tulenevat kohustust.

Seega on kohustamisnõude rahuldamise alus (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1) ära langenud.

Kaebaja teatas ringkonnakohtule 16.01.2025 avalduses ning kordas seda kohtuistungil, et

kohustamiskaebuse rahuldamise aluse ära langemise korral soovib ta üle minna vangla tegevuse

õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Selline nõude muutmine on ringkonnakohtu hinnangul

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lõike 2 kohaselt lubatav ja otstarbekas.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, mille kohaselt tuleb VangS §

93 lõiget 3 mõista selliselt, et vahistatule peavad olema kättesaadavad vähemalt ühe üleriigilise

päevalehe kõik numbrid hiljemalt nädala jooksul vastava numbri ilmumisest. Halduskohus on

haldusasjas nr 3-3-1-54-08 tehtud Riigikohtu otsusele viidates õigesti selgitanud, et eelviidatud

sätte eesmärk on tagada vahistatule igapäevase adekvaatse informatsiooni kättesaadavus. Selle

eesmärgi saavutamine ei ole mõeldav, kui vahistatul on võimalus lugeda üksnes kord nädalas

sellel päeval ilmunud päevalehe numbrit, ent ta ei saa lugeda teisi samal nädalal ilmunud

üleriigilise päevalehe numbreid. Üleriigilise päevalehe kättesaadavaks tegemise eesmärk ei ole

pakkuda vahistatule meelelahutust või mõistlikku aja veetmise võimalust, vaid tagada talle

võimalus olla kursis nii Eestis kui mujal maailmas toimuvate sündmustega ulatuses, milles neid

sündmusi kajastatakse üleriigilises päevalehes. Nähes ette vahistatule üleriigilise päevalehe

kättesaadavaks tegemise, on seadusandja selgelt võtnud seisukoha, et vahistatul peab olema

võimalus saada informatsiooni vähemalt sellises mahus ja ulatuses.

13. Seoses vastustaja väitega, et varasemas kohtupraktikas on peetud nõuetekohaseks seda, kui

kinnipeetavale on tagatud võimalus lugeda ajalehti kord või paar korda nädalas, tuleb märkida, et

viidatud kohtupraktikas on küll võetud seisukoht, et kinni peetaval isikul ei ole õigust saada

värskeid lehti iga päev ja vangla võib neid väljastada ühel-kahel korral nädalas, ent sellest ei saa

praeguses asjas järeldada, et VangS § 93 lõikest 3 tulenev kohustus oleks täidetud, kui vahistatu

saab üks või kaks korda nädalas lugeda ühte lehenumbrit, ent ei saa lugeda teisi sama nädala

üleriigilise päevalehe numbreid. VangS § 93 lõiget 3 tuleb mõista selliselt, et vahistatule, kes

seda soovib, tuleb kättesaadavaks teha kõik üleriigilise päevalehe numbrid mõistliku aja jooksul

nende ilmumisest arvates. Halduskohtu otsuses viidatud nädalane ajavahemik on eelduslikult

mõistlik aeg. Kättesaadavaks tegemine tähendab seda, et vahistatul on reaalselt võimalik neid

lehenumbreid lugeda. Seejuures ei pea ajaleht vahistatule jõudma uuena, küll aga peab pärast

eelmiste lugejate poolt kasutamist olema säilinud vähemalt olulises osas uudiste põhisisu.

14. Ringkonnakohus ei nõustu siiski halduskohtu otsuse põhjenduste punktis 19 võetud

seisukohaga, et vangla ei või nõuda, et vahistatu iga kord lehe lugemiseks eraldi soovi avaldaks.

Vastupidi VangS § 93 lg 3 paneb vanglale kohustuse teha ajalehed kättesaadavaks neile

vahistatutele, kes seda soovivad. See, et vahistatu peab avaldama igakordselt soovi ajalehte

lugeda, ei ole talle ülemäära koormav. Kohtuotsuses 3-3-1-54-08 leidis Riigikohus, et ülemäära

koormav oleks nõuda sellekohase kirjaliku taotluse esitamist, mistõttu võib vahistatu ajalehe

lugemise soovi avaldada ka suuliselt.

15. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja vastuapellatsioonkaebuses esitatud etteheitega, et

halduskohus on põhjendamatult piiranud VangS § 93 lõikest 3 tulenevat õigust tutvuda

paberlehtedega. Viidatud sättes on selgelt silmas peetud paberil välja antavaid ajalehti ning

kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda päevalehti mingisuguses muus vormingus, näiteks

elektrooniliselt. Teisalt, kui vangla peab võimalikuks teha üleriigiline päevaleht kättesaadavaks

(ehk võimaldada vahistatul seda lugeda) mingisugusel elektroonilisel viisil (näiteks lugeda

5(6)

3-23-626

vastavast seadmest päevalehe paberlehega identset *pdf või muus sarnases vormingus lehte), siis

VangS § 93 lg 3 seda iseenesest ei välista. Ühelgi juhul ei hõlma VangS § 93 lg 3 õigust tutvuda

päevalehtede sisu kajastavate internetiportaalidega. Võttes arvesse, et juba käesoleva vaidluse ajal

on päevalehtede ilmumissagedus kahanenud kuuelt korralt nädalas viiele ning pigem tõenäoline

on tulevikus paberlehtede ilmumissageduse vähenemine või tavapärases tähenduses päevalehtede

paberversioonide kadumine, oleks seadusandjal ilmselt otstarbekas üldiseks kasutamiseks

avaldatava informatsiooni vanglas kättesaadavaks tegemist käsitlevad normid üle vaadata.

16. Vastuapellatsioonkaebuses ja kohtuistungil selgitas kaebaja, et tema hinnangul peaksid

vahistatule kättesaadavad olema kõik ilmunud lehenumbrid ka tagantjärgi. Selle seisukohaga

ringkonnakohus ei nõustu. Vanade, st enam kui nädal aega tagasi ilmunud päevalehtede

kättesaadavaks tegemine ei täida enam eespool punktis 12 nimetatud eesmärki. Vangla ei pea

vanu ajalehti arhiveerima ega neid pikema aja jooksul kättesaadavaks tegema.

17. Põhjendamatu on vastustaja seisukoht, et halduskohus on lubamatult sekkunud vastustaja

kaalutlusõigusesse. Tehtud kohtuotsuses selgitas halduskohus vahistatule VangS § 93 lõikest 3

tuleneva õiguse ja sellele vastava vangla kohustuse sisu ja ulatust, mitte ei asunud teostama

vangla asemel kaalutlusõigust küsimuses, kuidas seadusest tuleneva kohustuse täitmine täpselt

korraldada. Mis puudutab vastustaja argumente, et kaebaja soovitud ulatuses päevalehtede

kättesaadavaks tegemiseks pole vanglal vahendeid ja võimalusi, siis tuleb tõdeda, et haldusorgan

ei saa seaduses sätestatud kohustuse täitmata jätmist põhjendada selleks vajalike vahendite

nappusega. Kokkuvõttes on siiski seadusandja ülesanne tagada haldusorganitele seadusega

pandud ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid. Kulude vältimiseks on seadusandjal seejuures

kinni peetavate isikute põhiõigusi ja rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustusi arvesse võttes

alati võimalik kaaluda vanglale teatavat kohustust paneva õigusnormi muutmist või kehtetuks

tunnistamist. Kulude kokkuhoiu ja halduskoormuse vähendamisega ei saa siiski õigustada

seaduse normi tõlgendamist ega kohaldamist selliselt, et see kaotab oma soovitava toime, milleks

on VangS § 93 lg 3 puhul vahistatule üleriigilises päevalehes kajastatavas mahus igapäevase

informatsiooni saamise võimaldamine.

18. Jättes kaebajale tagamata üleriigiliste päevalehtede kättesaadavust eelkirjeldatud ulatuses,

tegutses Tallinna Vangla õigusvastaselt.

19. Eeltoodud põhjustel jäävad apellatsioonkaebused rahuldamata, ent võttes vastu kaebuse

muutmise, tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega algselt

esitatud kohustamisnõude asemel rahuldab Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise

nõude.

20. Kuivõrd nii apellatsioonkaebus kui vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, jäävad

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda vastavalt HKMS § 108 lõikele 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)