2-24-2068/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.04.2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-2068

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

K. T. ja M. T. hagi I. T. vastu elatise nõudes

Hageja I osas 720 eurot; hageja II osas 720 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja I: K. T. (isikukood XXX)

Hageja II: M. T. (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: U. S. (isikukood XXX)

Hagejate seadusliku esindaja lepinguline esindaja: I. V.

(e-post XXX)

Kostja: I. T. (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: O. V.-K. (e-post XXX )

Eelistung 12.06.2024, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta K. T. hagi I. T. vastu rahuldamata.

2. Rahuldada M. T. hagi I. T. vastu osaliselt.

3. Välja mõista I. T.lt elatis M. T. kasuks perioodi eest 06.02.2024 kuni 31.08.2024

summas 455,69 eurot.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

06.02.2024 esitatud ja 19.02.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on U. S.l (laste ema) ja I.

T.l (kostja) ühised lapsed K. T. (hageja I) ja M. T. (hageja II). Tallinna Ringkonnakohus tegi

21.03.2023 tsiviilasjas 2-21-18273 kohtumääruse, mille alusel määras, et lapsed elavad kahel

järjestikkusel nädalal ema juures ja seejärel kahel järjestikkusel nädalal isa juures. Alates

märtsist 2023 elavad lapsed mõlema vanema juures. Lastel on vahelduv elukoht. Vastavalt

lapsevanemate kokkuleppele saavad lapsevanemad peretoetust korda mööda. Ühel kuul saab

toetust ema, teisel kuul saab toetust isa. Laste ema saab toetust hagejatele summas 160 eurot, isa

saab toetust hagejatele ja enda kolmandale lapsele uuest abielust summas 720 eurot (lasterikka

pere toetus). Vastavalt lapsevanemate kokkuleppele maksab see vanem, kes antud kuul

peretoetust saab laste kõrvalkulud (lasteaed, huviringid, koolikulud jne). Antud kokkulepet isa ei

järgi. Alates maist 2023 ei maksa kostja üldse laste kõrvalkulusid (lasteaed, huviringid,

koolikulud jne). Mai seisuga 2023 oli laste isal juba lasteaia ees võlgnevus summas 213,75 eurot.

Laste ema maksab kõikide kohustuslike ringide eest, kohustuslik inglise keel koolis,

meelelahutuste eest, lasteaia huviringid ja kõik koolile ja lasteaiale vajalikud tarbed ja raha

kogumised. Samuti ka kõikide trennide eest. Seoses sellega, et laste isa ei pea kokkuleppest kinni

ja ei maksa mitte ühtegi enda laste kõrvalkulu, siis ainukesteks lastevanemate samasugusteks

kuludeks on antud juhul kulud, mis on seotud laste elukohaga, toiduga ja riietega, kõik

ülejäänud kulud kannab ema üksinda.

Hageja I kõrvalkuludeks on: ravipediküür 20,85 eurot (2 korda aastas 250 eurot :12 kuuga);

klassiraha 5,62 eurot kuus, kohustuslik inglise keel koolis 25 eurot kuus, kohustuslikud tasulised

lisatunnid 39 eurot kuus, eesti keele tunnid 70 eurot kuus. Hageja II kõrvalkuludeks on: lasteaed

71,25 eurot, kohustuslikud huviringid lasteaias 20 eurot; jalgpalli trenn 58,38 eurot, rühmaraha

lasteaias kokku 100 eurot + ühekordsed kogumised 12 eurot.

Hagejate seaduslik esindaja soovib tagasiulatuvalt laste isalt saada elatist selles ulatuses, milles

tema üksinda on maksnud laste kõrvalkulusid, s.o hageja I osas 285,62 eurot (ravipediküür 125

eurot, inglise keel 45,85 eurot, kohustuslikud tunnid xxx 58,50 eurot, lütseumi kulud 25,27 eurot,

ujumine 31 eurot) ja hageja II osas 569,76 eurot (lasteaed 199,92 eurot, lasteaia võlgnevus

213,75 eurot, huviring 22,92 eurot, lasteaia täiendavad kulud 43,75 eurot, jalgpalli trenn 58,38

eurot, ujumine 31 eurot).

Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad välja mõista kostjalt elatise alates 06.02.2023 hageja I

kasuks 80 eurot kuus kuni hageja I täisealiseks saamiseni ning hageja II kasuks samuti 80 eurot

kuus kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Samuti palusid hagejad kostjalt välja mõista elatise

tagasiulatuvalt perioodi eest 13.05.2023-06.02.2024 hageja I kasuks summas 285,62 eurot ning

hageja II kasuks summas 569,76 eurot.

Kostja vastus

Kostja oma vastuses tema vastu suunatud nõudeid ei tunnistanud. Kostja täidab oma

ülalpidamiskohustust vahetult. Hageja seaduslik esindaja ei esitanud ühtegi dokumentaalset

tõendit mis tahes kokkulepete kohta kostjaga.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks hageja I osas tuleb jätta

rahuldamata ning hageja II osas rahuldada osaliselt.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 3 sätestab, et

vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel

täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb

ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist,

arvestades kokkuleppega ettenähtut.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel.

3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja U. S..

Kohus loeb tõendatuks, et hagejad elavad võrdse aja mõlema vanemaga (dtl 9-23).

Nimetatu osas pooltel ka vaidlus puudub. PKS § 100 lg 2 esimese lause kohaselt täidab

vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei

ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Riigikohus on oma lahendi 2-18-

6491 p-s 13 märkinud, et kõnealuses sättes on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse

elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab

suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse

eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et

lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab

lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega. PKS §

100 lg-t 2 on vaja aga täpsemalt tõlgendada olukorras, kus alaealine laps elab vanemate

kokkuleppe või kohtulahendi alusel olulise osa (eelduslikult vähemalt 40%) ajast

kummagi vanema juures, st et lapsel on vahelduv elukoht. Sellisel juhul peavad mõlemad

vanemad eelduslikult last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes

ka lapse põhivajadused (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

165-13, p 12; 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.1).

Kohus selgitab, et elatise väljamõistmiseks olukorras, kus lapsed viibivad mõlema

vanema juures võrdse aja, tuleb tuvastada, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest

vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude

jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on

niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest. Kui lapsel on vahelduv

elukoht, peab lapse kasuks ühelt vanemalt elatise väljamõistmise eeldusena olema esile

toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse

vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks

tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist

kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid

kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks

ülalpidamise vahetule andmisele PKS § 100 lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust

maksta lapsele elatist (vt kohtu selgituste osas ka Riigikohtu lahend 2-18-6491).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud

isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada

ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on

tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Kuna lapsed elavad käesoleval juhul võrdse aja mõlema vanema juures, siis asub kohus

seisukohale, et vanematel on eelduslikult võrdsed kulud m.h seoses laste eluasemega,

toiduga, transpordiga, hügieeniga, vaba aja ning meelelahutusega. Hagiavalduses on aga

lapse ema välja toonud, et tal on igakuiselt täiendavaid kulusid, mida kannab tema

ainuisikuliselt, s.o eelkõige kulud seoses hariduse ja huviringidega. Seega tuleb kohtul

järgnevalt hinnata, kas ja milliseid kulusid katab üks lapsevanem ainuisikuliselt ning kas

see annab aluse kostjalt elatise väljamõistmiseks.

5. Mõlemad hagejad on palunud hagiavalduses välja mõista kostjalt elatise summas 80 eurot

kuus alates hagiavalduse esitamisest, s.o 06.02.2024. Hageja I kulud, mida hagejate

seaduslik esindaja kannab hagiavalduse kohaselt ainuisikuliselt on järgnevad:

ravipediküür 20,85 eurot (2 korda aastas 250 eurot :12 kuuga); klassiraha 5,62 eurot kuus,

kohustuslik inglise keel koolis 25 eurot kuus, kohustuslikud tasulised lisatunnid 39 eurot

kuus, eesti keele tunnid 70 eurot kuus. Hageja II kulud, mida hagejate seaduslik esindaja

kannab hagiavalduse kohaselt ainuisikuliselt on järgnevad: lasteaed 71,25 eurot,

kohustuslikud huviringid lasteaias 20 eurot, jalgpalli trenn 58,38 eurot, rühmaraha

lasteaias kokku 100 eurot + ühekordsed kogumised 12 eurot.

5.1 Hageja I kuludest:

Kohus loeb iseenesest tõendatuks, et hagejate seaduslik esindaja on tasunud hageja I

ravipediküüri eest 02.06.2023 ja 16.11.2023 kokku 250 eurot (dtl 28). Ühtegi tõendit selle

kohta, et nimetatud ravipediküür oleks aga regulaarselt vajalik, hagejad esitanud ei ole.

Samuti on hagejad 20.12.2024 esitatud dokumendis kinnitanud, et ravipediküüri kulu oli

üksnes aastal 2023 (dtl 275). Seega ei ole nimetatud kulu alates hagiavalduse esitamisest

enam asjakohane. Ravipediküüri kulud on hagejad 20.12.2024 dokumendis asendanud 10

eurose kuluga, mis on seotud lapse vajadustega ja välimuse hooldamisega, s.o eelkõige

juuksuri teenus. Ühtegi tõendit nimetatud kulu osas ei ole aga esitatud, m.h et hagejate

ema oleks ainuisikuliselt nimetatud kulusid kandnud või et kostja ei oleks nõus neid

kulusid kandma, kui hageja I tema juures viibib.

Kohus loeb tõendatuks, et hagejate seaduslik esindaja on iseenesest enne hagiavalduse

esitamist tasunud hageja I koolikulusid (klassirahad) kokku summas 50,45 eurot (dtl 31).

Arvestades, et tegemist on enne hagiavalduse esitamist tehtud kuludega, siis edasiulatuva

elatise nõudes kohus nimetatud kuluga ei arvesta. Pärast hagiavalduse esitamist on

hagejate ema tasunud täiendavalt seoses hageja I kooliga lõpupeo kulud 30 eurot ja

ekskurssiooni kulud 44 eurot (dtl 277). Arvestades, et kulud tuleks jagada aasta peale, siis

teeks see ema täiendavaks igakuiseks kuluks 6,17 eurot, millest kostja osa oleks 3,09

eurot. Samas on hagejad oma 20.12.2024 esitatud dokumendis välja toonud, et kooliaasta

2024/2025 kulud summas 30 eurot (mis ei ole lõplikud) on vanemad tasunud pooleks.

Seega ei saa asuda seisukohale, et laste ema kannaks seoses hageja I kooliga kulusid

sedavõrd suuremas ulatuses, mis annaks aluse kostjalt eraldi koolikulude

väljamõistmiseks elatisena. Kohus arvestab siinkohal, et ka kostja on kulusid käesoleval

ajal hagejate kinnitusel teinud ning hagejate väljatoodud täiendav kulu on osaliselt kantav

ka peretoetusest.

Inglise keele kulust summas 25 eurot on hagejad loobunud ning samuti märkinud, et kulu

summas 39 eurot oli seotud hagejaga II (dtl 275, p 3.1, 4.1). Eesti keele tundide vajadust

ja kulu summas 70 eurot (s.h asjaolu, et hagejate ema antud kulu ainuisikuliselt kannaks)

ei ole hagejad aga tõendanud.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et puudub alus igakuiselt täiendavalt

kostjalt elatise väljamõistmiseks hagejale I. Hageja I elab võrdse aja mõlema vanema

juures ning puuduvad tõendid, et hagejate ema teeks seoses hagejaga I igakuiselt

suuremaid kulutusi.

5.2 Hageja II kuludest:

Kohus loeb tõendatuks, et lasteaia eest oli veebruar 2024 kuni august 2024 kohustus

tasuda kokku 364,98 eurot ning hagejate ema on seda ka ainuisikuliselt teinud (dtl 302-

319). Lisaks on hagejate ema tasunud 83 eurot lõpuaktuse eest (dtl 320). Arvestades, et

hagi esitati 06.02.2024, siis tuleb veebruari lasteaia arvest summas 71,25 eurot maha

arvestada aga 5 päeva, s.o 12,72 eurot ning seega võib tõendatuks lugeda, et alates

hagiavalduse esitamisest kuni 31.08.2024 on lasteaia kulud emal olnud kokku 435,26

eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on aga hageja II septembris läinud kooli. Seega

alates 2024 september lasteaia kulu puudub. Samuti puuduvad tõendid, et hagejal II oleks

koolis selliseid täiendavaid kulusid (s.h logopeed, eesti keel jms), mida peaks laste ema

kandma ainuisikuliselt või mida ei saaks vähemalt osaliselt katta lastetoetuse ja/või

õppeaasta alguse toetusest. Seega on võimalik kohtu hinnangul elatisena kostjalt välja

mõista üksnes tema osa lasteaiakulust alates hagiavalduse esitamisest kuni 31.08.2024

summas 217,63 eurot (s.o 435,26 eurot/ 2). Käesoleval juhul on leidnud ka tõendamist, et

pooltel oli kokkulepe, et lasteaia ja kooli eest tasub see lapsevanem, kellele laekub sel

kuul lastetoetus (dtl 98). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks nimetatud perioodil

lasteaiaga seotud kulusid kandnud.

Hagiavalduses märgitud huviringide kuludest igakuiselt summas 20 eurot on hagejad oma

20.12.2024 esitatud dokumendis loobunud (dtl 275, p 6.1). Samas loeb kohus tõendatuks,

et hageja II on osalenud jalgpallitreeningutel, mille eest on hagejate ema tasunud

ainuisikuliselt enne hagiavalduse esitamist (dtl 36, 37, 291-293, 300), kui ka alates

hagiavalduse esitamisest (293-300). Alates hagiavalduse esitamisest kuni 31.08.2024 on

kokku tasutud 487 eurot, millest tuleb maha arvestada 5 päeva veebruari jalgpalli

liikmemaksust, s.o 10,89 eurot. Puuduvad tõendid, et alates septembrist 2024 hageja II

jalgpalli trennis edasi käiks. Hagejate 20.12.2024 esitatud hageja ema konto väljavõttelt

nähtub, et trenni eest on tasutud kuni august 2024. Muid selgitusi ei ole hagejad

vaatamata kohtu 26.11.2024 määruses märgitule trenni osas esitanud. Seega on võimalik

kohtu hinnangul elatisena kostjalt välja mõista üksnes tema osa trennikuludest alates

hagiavalduse esitamisest kuni 31.08.2024 summas 238,06 eurot (s.o 476,11 eurot /2).

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna hagejate ema on ainuisikuliselt

tasunud kuni 31.08.2024 hageja II lasteaia ja trenni eest, siis on hageja II nõue elatise

osas põhjendatud perioodi eest 06.02.2024 kuni 31.08.2024 summas 455,69 eurot (217,63

+ 238,06). Alates 01.09.2024 puudub kohtu hinnangul aga kostjal elatise tasumise

kohustus hagejale II. Hageja II elab võrdse aja mõlema vanema juures ning hagejad ei

ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, mis annaks aluse eeldada, et hageja II

vajadused jääksid tulevikus katmata. Seega ei teki kostjal lisaks ülalpidamise vahatule

andmisele kohustust maksta hagejale II elatist.

6. Hagejad on palunud välja mõista kostjalt ka tagasiulatuva elatise perioodi eest

13.05.2023-06.02.2024 hageja I kasuks summas 285,62 eurot ning hageja II kasuks

summas 569,76 eurot.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda iseenesest ülalpidamiskohustuse täitmist

ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe

aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Samas tuleb kohtul arvestada ka tagasiulatuva

elatise nõude lahendamisel asjaoluga, et hagejad on elanud võrdse aja mõlema vanema

juures. Riigikohus on oma lahendi 2-18-6491 p-s 14.2 märkinud, et lapsele möödunud aja

eest elatise väljamõistmise nõude lahendamisel ei ole ainumääravat tähtsust sellel, kui

suuri kulutusi on üks või teine vanem teinud lapse ülalpidamiseks ja kas vanemate

varalised panused on olnud võrdväärse suurusega. Oluline on see, kas kõik lapse

vajadused on olnud kaetud. Kui lapse vajadused on rahuldatud seeläbi, et üks vanematest

on kulusid kandnud rohkem ja teine vähem, kui on talle langev osa PKS § 105 lg 3

mõttes, siis võib suuremas osas lapsele ülalpidamist andnud vanemal olla

tagasinõudeõigus teise vanema vastu (vt võlaõigusseaduse § 78 lg 4), arvestades mh

vanema enda käitumist suhtluskorra täitmisel (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138).

Arvestades eeltooduga leiab kohus, et hagejate emal võib olla tagasinõudeõigus kostja

vastu perioodil 13.05.2023-05.02.2024 kantud kulutuste osas, mitte aga hagejatel

tagasiulatuva elatise nõue kostja vastu. Kohus jätab seega hagejate tagasiulatuva elatise

nõude kostja vastu rahuldamata.

7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja I hagi kostja vastu rahuldamata täies

ulatuses ning rahuldab hageja II hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja II kasuks välja

mõista elatis perioodi eest 06.02.2024 kuni 31.08.2024 summas 455,69 eurot.

8. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja

lahendust.

Menetluskulud

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik