1-22-2637/227 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

KOHTUOTSUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

4. aprill 2025

Kriminaalasja number

1-22-2637

Kohtukoosseis

Istungisekretär

Kriminaalasi

Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik ja Mario Truu

Liina Tulit-Kuum

X.X. i süüdistuses KarS § 3001 lg 2 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu 24. august 2023. a otsus

Apellatsiooni esitaja

Viru Ringkonnaprokuratuur, riigiprokurör Alan Rüütel

Kaitsja vandeadvokaat Norman Aas

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

Asja läbivaatamise viis

Süüdistatav X.X. , isikukood xxxxxxxxx, elukoht:

XXX

Suuline menetlus, kohtuistung 27. mai 2024

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 24. august 2023. a otsus täies ulatus.

2. Tunnistada X.X. süüdi KarS § 3001 lg 2 järgi ja mõista talle rahaline karistus

150 päevamäära, s.o 13 485 eurot.

3. Välja mõista X.X. ilt Eesti Vabariigi kasuks tunnistajale hüvitatud

transpordikulud 43 eurot 59 senti. Jätta maakohtus tekkinud õigusabikulud X.X.

i kanda.

4. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada osaliselt, kaitsja apellatsioon jätta

rahuldamata.

5. Välja mõista Eesti Vabariigilt X.X. ile apellatsioonimenetluse kulud 6336,28

eurot, mis kanda OÜ Advokaadibüroo (registrikood 10662245) pangakontole

SEB pangas (kontonumber EE461010220011658017).

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava

advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja

vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I. SÜÜDISTUS

1. X.X. i süüdistatakse KarS § 3001 lg 2 järgi toimingupiirangu rikkumises eriti suures

ulatuses järgmises.

1.1. Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, vähemalt

ajavahemikul 17.08.2016 kuni 08.09.2017 (k.a) volitas Vihula vallavanem A.N. valda

esindama ning vallale õigusteenust osutama X.X. i. Volitused õigusteenuse osutamiseks

seisnesid 12.06.2014. a Vihula Vallavolikogu otsusega nr 51 algatatud Vihula valla

üldplaneeringut muutva Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses valla nimel esitatavate

seisukohtade (toimingud) koostamiseks ning valla esindamises maavanema

järelevalvemenetluses. Seega omistati Vihula vallavanem A.N. i volitusega X.X. ile avaliku

ülesande täitmiseks ametiseisund, õigusteenuse osutamiseks ja valla esindamiseks kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 10 lg 1 ja Vihula valla põhimääruse § 34

lg 2 p 2 alusel. Vandeadvokaat X.X. i poolt toime pandud allpool kirjeldatud sündmuste ahel

näitab, et ta mõistis, et ta oli volitatud isik Vihula valda esindama ja seejuures sai aru, et tal

polnud õigusabilepingut. Seega oli X.X. il valla volitatud esindajana nii toimingute kui

otsuste sisulisel suunamisel KarS § 288 lg 1 mõttes ametiisikuna ametiseisund.

1.2. Alates 22.05.2012 on X.X. MTÜ Käsmu Majaka Sadam (registrikood 80342602)

juhatuse liige. MTÜ Käsmu Majaka Sadama 2012. a sätestatud põhikirjalised eesmärgid on:

väike- ja kalalaevade sadama väljaehitamine ja haldamine Käsmu külas; sadamaga kaasnevate

teenuste osutamine, sh. jaekaubandus ja toitlustamine; ranna kalapüügi edendamine. Oma

tegevuse eesmärkide täitmiseks esitas MTÜ Käsmu Majaka Sadam 04.02.2014 Vihula

vallavolikogule ja vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse, mille kohaselt

taotleti taotluse esitamise hetkel töös oleva detailplaneeringu algatamise otsuste kehtetuks

tunnistamist ning uue detailplaneeringu algatamist, mis sisaldaks nii maismaa kui mereala.

MTÜ Käsmu Majaka Sadama taotluse kohaselt ei võimalda 23.11.2010. a vallavalitsuse

korraldusega nr 497 algatatud detailplaneering Käsmu küla väikesadama loomist.

Seotud isik, korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 7 lg 1 p 3 tähenduses on

juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige on ametiisik ise. KVS § 7 lg 1 p 3 ja

tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 9 kohaselt on MTÜ Käsmu Majaka Sadam X.X. iga

seotud isik, kes MTÜ Käsmu Majaka Sadam juhatuse liikmena on teadlik temaga seotud isiku

majanduslikust huvist, mis võis mõjutada tema toiminguid Vihula Vallavalitsuse volitatud

esindajana ning vallale õigusteenuse osutajana. Samuti oli X.X. teadlik korruptsiooniohust

olukorras, kus temal ametiisikuna oli võimalus sisuliselt suunata Vihula Vallavalitsuse

toiminguid ja otsuseid ja Lääne-Viru maavanema otsuseid detailplaneeringu kehtestamist

taotlenud MTÜ Käsmu Majaka Sadamale soodsas suunas. Seega on tuvastatud KVS § 11 p 1,

2, 3 esinemine. Kui ametiisik on teadlik avalikule huvile kahjulikult mõjuda võivast erahuvist,

on ta ametikohustuse täitmine keelatud ning seega ametiisik ei tohi teha sellises olukorras

otsust või toimingut, milleks tal on muidu õigus.

12.06.2014. a Vihula Vallavolikogu otsusega nr 51 algatatud Vihula valla üldplaneeringut

muutev Käsmu sadama detailplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise kohaselt algatati detailplaneeringu menetlus huvitatud isiku MTÜ Käsmu Majaka

Sadam 04.02.2014. a taotluse 138/7-1.2 alusel. Algatamise otsuse punkt 4.1 kohaselt on

huvitatud isikuks MTÜ Käsmu Majaka Sadam.

1.3. X.X. i toimingupiirangu rikkumine seisnes selles, et tema osales ametiisikuna avaliku

ülesande täitmisel jätkuvalt vähemalt alates 17.08.2016 Vihula vallavanema A.N. i volitusel

12.06.2014. a Vihula Vallavolikogu otsusega nr 51 algatatud Vihula valla üldplaneeringut

muutva Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses. X.X. , osutades õigusteenust avaliku

võimu teostamisel, suunas sisuliselt jätkuva tegevusega ajavahemikul 07.04.2017 kuni

13.09.2017 Vihula valla toiminguid, mis puudutasid detailplaneeringu avaliku väljapaneku

käigus esitatud vastuväidetele valla nimel (vallavanema allkirjaga) esitatud vastuseid, sh

nendes esitatud Vihula valla seisukohti. Nimelt edastas X.X. 07.04.2017 oma e-posti

aadressilt X.X@X.X U.O. e-posti aadressile U.O. @gmail.com kirja, millele on manusena

lisatud dokument pealkirjaga: „Vastus TÜ vastuväitele DP menetluses.docx“. Samuti on X.X.

10.04.2017 edastanud oma e-posti aadressilt: X.X@X.X, U.O. e-posti aadressile: U.O.

@gmail.com, elektroonilise kirja, mille manuses on dokument: SA Käsmu Meremuuseum

seisukohad.docx. Samuti edastas X.X. 13.09.2017 oma e-posti aadressilt X.X@X.X U.O. e-

posti aadressile kirja, millele on manusena lisatud dokument.

1.4. Samuti suunas X.X. detailplaneeringu menetluse käigus, osutades jätkuva tegevusega

õigusteenust avaliku võimu teostamisel, Vihula valla nimel esitatud teabenõuetes 07.04.2017

Siseministeeriumile, Keskkonnainvesteeringute Keskusele ja Vabariigi Valitsusele Vihula

valla positsiooni ning teabenõuetes püstitatud küsimusi, st toiminguid. Nimelt edastas X.X.

07.04.2017 oma e-posti aadressilt: X.X@X.X, U.O. e-posti aadressile: U.O. @gmail.com,

elektroonilisekirja,

mille

manuses

on

kolm

dokumenti

nimetusega:

Merekooli_3_teabenõue_SiM.doc;

Merekooli_3_teabenõue_KIK.doc;

Merekooli_3_teabenõue_VV.doc.

1.5. X.X. osales ajavahemikul 24.07.2017 kuni 04.09.2017 jätkuva tegevusega avaliku

ülesande täitmisel ka sisuliselt Käsmu sadama rajamiseks korraldatava hoonestusõiguse

seadmise konkursi tingimuste, otsuse, sisulises suunamises, mis puudutas nii

konkursitingimusi kui ka konkursi läbiviimise asjaolusid. Nimelt on 24.07.2017 U.O. oma e-

posti aadressilt U.O. @gmail.com A.N. i e-posti aadressile A.N. @vihula.ee ja E.T. i e-posti

aadressile E.T. @vihula.ee edastanud X.X. i koostatud dokumendi pealkirjaga: „Käsmu

Sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused (003).rtf“. Samuti on

04.09.2017 X.X. oma e-posti aadressilt X.X@X.X edastanud E.T. i e-posti aadressile E.T.

@vihula.ee kirja, mille teksti on kasutatud Vihula Vallavolikogu 14.09.2017. a otsuses nr

191.

1.6. Samuti suunas X.X. sisuliselt 28.08.2017 kuni 29.08.2017 jätkuva tegevusega

mittesiduva aktina Tartu Ülikoolile esitatud Vihula valla seisukohti, st toiminguid, mis

kogumis suunasid sisuliselt Vihula vallavalitsuse ja hiljem õigusjärglase Haljala vallavalitsuse

otsuseid seoses Käsmu sadama detailplaneeringu menetluse, selle tulemusel detailplaneeringu

kehtestamise ja selle alusel hoonestusõiguse seadmise otsustamist. Nimelt edastas X.X.

28.08.2017 oma e-posti aadressilt X.X@X.X kirja A.N. i e-posti aadressile A.N. @vihula.ee

ja U.O. e-posti aadressile U.O. @vihula.ee, mille manuses on dokument nimetusega

„Document1“, elektroonilise kirja sisuks on teavitus, et vastavalt eelnevale suhtlusele käis

X.X. Maavalitsuses J.K. i ja M.J. ga kohtumas ning läbirääkimiste pinnalt on manusesse

lisatud kiri, mille soovitab „KOHE“ ära saata kui planeerija on koostanud joonise ja

seletuskirja. Samuti edastas X.X. 29.08.2017 oma e-posti aadressilt X.X@X.X kirja A.N. i e-

posti aadressile A.N. @vihula.ee ja U.O. e-posti aadressile U.O. @vihula.ee, mille manuses

on dokument nimetusega „2017.08.28_KasmuSK.PDF“, elektroonilise kirja sisuks on

teavitus, et X.X. edastab korrektse seletuskirjaga ning et edastatud dokumendi saab lisada

eelneval päeval X.X. i poolt saadetud kirjale ning kirja adressaadiks on Tartu Ülikool ja

maavanem (J.K. ja M.J. ).

1.7. Samuti suunas X.X. osutades jätkuva tegevusega õigusteenust avaliku võimu

teostamisel, toiminguid, Käsmu sadama detailplaneeringuga seotud Vihula Vallavalitsuse

nimelt edastatud kirjade/pöördumiste vastuste koostamist, mis on registreeritud Vihula

Vallavalitsuse dokumendiregistris:

17.08.2016 reg nr 7-1/9-41 ja 20.09.2016 reg nr 7-1/9-65 „Käsmu sadama

detailplaneeringust“, mis on adresseeritud Tartu Ülikooli kantsler A.L. ile.

08.05.2017 reg nr 7-1/9-131 „Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruandest“, mis on adresseeritud MTÜ-le Käsmu Lahe Kalur.

08.05.2017 reg nr 7-1/9-132 „Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruandest“, mis on adresseeritud Käsmu küla rannaäärsete kinnistute

elanikele ja kinnistuomanikele.

08.05.2017 reg nr 7-1/9-134 „Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruandest“, mis on adresseeritud seltsing „Käsmu Minu Kodu“, pr

T.L. ule, pr T.P. le, hr P.S. ile.

09.05.2017 reg nr 7-1/9-129 „Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruandest“, mis on adresseeritud I.K. ile.

09.05.2017 reg nr 7-1/9-136 „Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruandest“, mis on adresseeritud SA Käsmu Meremuuseum, pr T.S.

ale, pr A.V. ile.

30.05.2017 reg nr 7-1/9-146 „Vastused Käsmu sadama detailplaneeringu avalikul

väljapanekul esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele“, mis on adresseeritud Tartu Ülikool, hr

H.P. ile.

1.8. Samuti rikkus X.X. toimingupiirangut A.N. i volituse alusel Vihula valla esindajana

jätkuva tegevusega 08.09.2017 Lääne-Viru Maavalitsuses, aadressil F. R. Kreutzwaldi 5,

Rakvere, maavanema järelevalvemenetluse arutelul seoses detailplaneeringu avaliku

väljapaneku käigus esitatud vastuargumentiga. Järelevalvemenetluse arutelul osales teiste

hulgas detailplaneeringu elluviimisest huvitatud isik MTÜ Käsmu Majaka Sadam. Lisaks

MTÜ Käsmu Majaka Sadam esindamisele esindas X.X. nimetatud järelevalvemenetluses

koos valla töötaja I.L. iga Vihula Vallavalitsust, kujundades ja esitades Valla nimel

detailplaneeringut puudutavaid seisukohti, eesmärgiga saavutada maavanema heakskiit MTÜ

Käsmu Majaka Sadam huvides kehtestatavale detailplaneeringule, suunates valla volitatud

esindajana sisuliselt maavanema otsustust.

Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) (RT I 1995, 94, 1628; redaktsioon kehtivusega

kuni 31.12.2017) § 85 lg 1 kohaselt on maavanemal pädevus teostada haldusjärelevalvet

maakonna kohalike omavalitsusüksuste haldusaktide õiguspärasuse üle. Sama sätte lg 3

kohaselt, kui maavanem leiab, et kohaliku omavalitsusüksuse haldusakt või selle andmata

jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, võib ta 30 päeva jooksul haldusakti andmisest

või sellest keeldumisest teadasaamisest arvates teha kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt

kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja. Maavanem

kiitis detailplaneeringu 21.12.2017. a otsusega nr 12-2/17-874-10 heaks.

Seega esindas X.X. detailplaneeringu menetluses ja selle käigus toimunud maavanema

järelevalvemenetluses samaaegselt Vihula Vallavalitsuse ja MTÜ Käsmu Majaka Sadam

huve. MTÜ Käsmu Majaka Sadam oli nii detailplaneeringu kehtestamise taotlejaks kui ka

hilisem Vihula valla üldõigusjärglase poolt „Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamise“

alusel välja kuulutatud Käsmu sadama rajamiseks korraldatud hoonestusõiguse konkursi

võitjaks. Seega, MTÜ Käsmu Majaka Sadam huvi oli suunatud 1 500 000 euro ulatuses

hoonestusõiguse investeeringu tegemiseks Käsmu sadama rajamiseks. Nimetatud huvi

avaldus nii MTÜ asutamisel seatud põhikirjalistes eesmärkides kui ka 04.02.2014. a

detailplaneeringu kehtestamise taotluses Vihula vallavalitsusele. Detailplaneeringu eesmärk:

ehitusõiguse määramine sadamarajatistele, sadamahoonetele, hoonetele ja taristule,

sihtotstarvete muutmine ja määramine, sadamaavatooriumi ettepaneku tegemine, kitsenduste,

servituutide ja keskkonnakaitseliste ning muinsuskaitseliste tingimuste muutmine, milline

ühtis MTÜ Käsmu Majaka Sadam põhikirjaliste eesmärkidega. X.X. , keda otseselt ja vahetult

mõjutas MTÜ Käsmu Majaka Sadam huvi 12.06.2014. a Vihula Vallavolikogu otsusega nr 51

algatatud Vihula valla üldplaneeringut muutva Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses,

sisuliselt suunates jätkuva tegevusega detailplaneeringu menetluse käigus kolmandatele

isikutele esitatavaid Vihula valla positsioone ning esindades 08.09.2017 Lääne-Viru

Maavalitsuses toimunud maavanema järelevalvemenetluse arutelul Vihula Vallavalitsust,

osales avaliku ülesande täitmisel õigusteenuse osutamisel ning valla esindamisel otsuste ja

toimingute sisulises suunamises. Vastav tegevus seisnes vallavalitsuse seisukohtade

kujundamises, presenteerimises, selgitamises, ülesannete täitmisele võtmises.

1.9. KarS § 121 p 3 järgi hinnatakse süüteo ulatust eriti suureks, kui see ületab 400 000 eurot.

Toimingupiirangu rikkumine on toime pandud eriti suures ulatuses, kui ametiisiku enda või

temaga seotud isiku suhtes tehtud otsuse või toimingu sisu, ametiisiku enda või seotud isiku

majanduslik või muu huvi või nende isikute korruptsiooniohu suurus ületab rahalises

väljenduses 400 000 eurot. Seega X.X. , täites Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses

üheaegselt huvitatud isiku MTÜ Käsmu Majaka Sadam huve, kui ka suunates jätkuva

tegevusega sisuliselt õigusteenuse osutamisel ametiisikuna otsuseid ja toimingud kohaliku

omavalitsuse esindajana Vihula (praeguse Haljala) Vallavalitsuse nimel, pani teadvalt toime

korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eriti suures

ulatuses, s.o KarS § 3001 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II. MAAKOHTU OTSUS

2. Viru Maakohus mõistis 24.08.2023. a otsusega X.X. i KarS § 3001 lg 2 järgi õigeks, jättis

tunnistaja sõidukulud riigi kanda ning mõistis Eesti Vabariigilt X.X. i kasuks välja

õigusabikulude katteks 40 484,78 eurot.

3. Maakohtu seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

4. Esmalt luges maakohus ebausaldusväärseteks tunnistajate U.O. ja T.T. e ütlused ning jättis

need tõendikogumist välja. Tunnistajate M.J. , A.N. i, K.V. e, I.L. i ja H.P. i ütluste

usaldusvääruse kontrollimisel maakohus neis selliseid vastuolusid ei leidnud, mis välistaks

nende ütluste tõendina kasutamise.

5. Maakohus tuvastas, et X.X. oli alates 22.05.2012 MTÜ Käsmu Majaka Sadam

(registrikood 80342602) juhatuse liige. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on MTÜ-l kaks

juhatuse liiget - X.X. ja T.T. . See osaühing on asutatud 11.07.2000. Samaaegselt MTÜ

Käsmu Majaka Sadam juhatuse liikmeks olekuga alates 22.05.2012 on X.X. ka

vandeadvokaat, töötades OÜ-s Advokaadibüroo X.X. .

6. 04.02.2014. a taotlusest detailplaneeringu algatamiseks nähtub, et selle on allkirjastanud

R.A. kui Käsmu külavanem ja T.T. kui MTÜ Käsmu Majaka Sadam juhatuse liige.

Eeltoodud taotlusest tuleneb ka see, et eskiislahendusele on andnud oma toetuse muuhulgas

järgmised Käsmuga seotud inimesed: T.T. , A.V. ja T.S. kui SA Käsmu Meremuuseum

juhatuse liikmed, A.V. kui SA Käsmu Meremuuseum nõukogu liige ja MTÜ Käsmu Majaka

Sadam asutajaliige, T.L. kui Käsmu külaseltsi aktivist, H.H. kui MTÜ Käsmu Majaka

Sadam asutajaliige ja piirinaaber ning X.X. kui MTÜ Käsmu Majaka Sadam juhatuse liige ja

piirinaaber. Tunnistaja T.S. a ütluste kohaselt ei andnud nemad oma toetust sellisel kujul, et

on nõus just sadama asukoha, suuruse ja maismaal oleva teenindusmaa suuruse,

ligipääsuteede ja hoonete paiknemisega. Tähendus oli see, et nad viibisid seal koosolekul ja

on sellega tutvunud.

7. 12.06.2014. a Vihula Vallavolikogu otsusega nr 51 algatati huvitatud isiku MTÜ Käsmu

Majaka Sadam 04.02.2014. a taotluse 138/7-1.2 alusel Vihula valla üldplaneeringut muutev

Käsmu sadama detailplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Otsuse punktis 4 on ära toodud keskkonnamõju hindamise koostamise osapooled ja

kontaktandmed: huvitatud isik MTÜ Käsmu Majaka Sadam, koostaja OÜ Hendrikson & Co,

algataja ja kehtestaja Vihula Vallavolikogu, korraldaja Vihula Vallavalitsus, järelevalvaja

Keskkonnaamet. Punkti 5 kohaselt otsustati, et keskkonnamõju strateegilise hindamisega

seotud kulude katmise üleandmiseks huvitatud isikule tuleb sõlmida vallavalitsusel

kolmepoolne leping huvitatud isiku ja koostajaga. Detailplaneeringu koostamise,

korraldamise ja finantseerimise kohta sõlmitakse detailplaneeringust huvitatud isiku, koostaja

ja vallavalitsuse vahel leping (punkt 6). Algatatud detailplaneeringule on 22.05.2014

koostanud ehitus- ja planeerimisnõunik Erik Keskküla lähteseisukohad, kust nähtub, et

algatamise taotlejaks ja finantseerijaks on MTÜ Käsmu Majaka Sadam.

8. Kohtuliku uurimise tulemusena leidis tõendamist, et eeltoodud kolmepoolne leping sõlmiti

06.08.2014 Võsul Vihula Vallavalitsuse (tellija), keda esindas vallavanem A.N. , Käsmu

sadama detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegija MTÜ Käsmu Majaka Sadam (taotleja),

keda esindas T.T. ning arhitektuuribüroo PLUSS OÜ (töövõtja), keda esindas juhatuse

esimees K.V. , vahel. Eeltoodud lepingust nähtuvalt leppisid pooled kokku, et lepingu objekt

on Käsmu sadama detailplaneeringu koostamine.

9. Samuti leidis kohtulikul uurimisel tõendamist, et Vihula valla vallavanemaks oli valimisest

valimiseni 2013. a kuni 2017. a november A.N. . Tunnistaja H.H. e ütlustest tuleneb, et A.N. i

ja U.O. omavaheline läbikäimine oli omamehelik. Ta tunnistas: „Tollel ajal seda valda juhtis

U.O. , oleme siis otsekohesed, A.N. ei olnud kõva käega juht“. Ka tunnistaja A.N. i ütlused ei

anna alust kahelda tema lähedastes suhetes U.O. ga. Eeltoodut arvestades ei saa kohtu

hinnangul välistada, et vallavanema A.N. i toiminguid oli võimalik perioodil 17.08.2016 kuni

08.09.2017 (k.a) suunata, kuna kohtulikul uurimisel selgus, et ametijuhenditest tööülesannete

täitmisel kinni ei peetud. Kõrvaline isik, K.K. , tegi H.H. e palvel tasuta ära suure osa ehitus-

ja keskkonnatalituse tööst. Sellest, et seda tööd ei tehta vallavalitsuses, oli teadlik ka

vallavanem A.N. . Nähtuvalt Virumaa Teataja 03.10.2013. a artiklist olid valimisliidu Vaba

Vallakodanik kandidaatideks muuhulgas H.L. , A.N. , A.V. ja U.O. ning üheks

valimislubaduseks oli toetada väikesadamate arendamist.

10. Maakohus luges 10.08.2020. a asitõendi vaatlusprotokolliga tõendatuks süüdistuses

toodud kirjavahetuse toimumise X.X. i ja U.O. vahel. Samuti edastas X.X. U.O. e-posti

aadressile kolm teabenõuet, mille on allkirjastanud A.N. , koostanud K.K. , kes seda ei eita.

Sellist kirjavahetust U.O. ga ei eita ka X.X. , öeldes, et on saanud e-kirjad K.K. ilt, need on

viimase koostatud. K.K. tunnistas, et tema on süüdistusaktis toodud vastuste koostaja. Seda

tõendavad ka teabenõue ja õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise nõupidamise taotlus,

kust nähtub K.K. i kirjastiil. Selle üheks iseloomulikuks jooneks on allajoonimise ja teksti

paksendamise kasutamine. Samuti nähtub eeltoodud kirjatöödest, et 27.02.2017 jäi tema poolt

loodud dokumendi autorina tähistus A ja 16.09.2016 tähistus K. Tunnistaja T.S. a ütlused

tõendavad, et eeltoodud kirjad ei ole kirjutatud vallaametniku poolt.

11. Seda, et detailplaneeringu menetluse käigus toimus 15.10.2014 Käsmu sadama

detailplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise (edaspidi KSH) programmi avalik arutelu tõendab kohtule esitatud protokoll. X.X.

ise sellel arutelul ei osalenud. Vihula Vallavalitsus teavitas 21.02.2017 kirjaga nr 7-1/9-94

(allkirjastas A.N. ) X.X. i Käsmu sadama detailplaneeringu ja KSH aruande avalikust

väljapanekust ja arutelust, mis toimub 10.04.2017 Võsul Rannaklubi saalis. K.K. , Käsmu

sadama detailplaneeringu KSH juhi, ütlused kinnitavad arutelu toimumist. Need kinnitavad

ka, et MTÜ Käsmu Majaka Sadam liikmetest tegeles kõige aktiivsemalt Käsmu sadama

detailplaneeringuga H.H. , kes kaasas vastuste ja teabenõuete koostamisse K.K. i. Viimane

edastas omakorda valminud kirjatööd X.X. ile. Süüdistatav edastas talle saadetud vastused ja

teabenõuded U.O. le. Eeltoodud seisukoha tegelikkusele vastavust kinnitavad tunnistaja T.T.

e ütlused, et tema, X.X. i ja H.H. e roll Käsmu sadama detailplaneeringus oli suhteliselt

võrdne.

12. Maakohus leidis, et tõendatud ei ole, et X.X. i e-posti aadressilt 04.09.2017 E.T. ile

saadetud dokument pealkirjaga Käsmu Sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise

konkursi tingimused (003).rtf (mille teksti on kasutatud Vihula Vallavolikogu 14.09.2017. a

otsuses nr 191) koostajaks on X.X. . Tõendatud on, et ta edastas 28.08.2017 oma e-posti

aadressilt kirja A.N. ile ja U.O. le. Sisuks on teavitus, et vastavalt eelnevale suhtlusele käis

X.X. Maavalitsuses J.K. i ja M.J. ga kohtumas ning läbirääkimiste pinnalt on manusesse

lisatud kiri, mille soovitab „KOHE“ ära saata, kui planeerija on koostanud joonise ja

seletuskirja. Samuti edastas X.X. 29.08.2017 oma e-posti aadressilt kirja A.N. ile ja U.O. le,

mille manuses on dokument nimetusega „2017.08.28_KasmuSK.PDF“. Elektroonilise kirja

sisuks on teavitus, et ta edastab korrektse seletuskirjaga ning et edastatud dokumendi saab

lisada eelneval päeval X.X. i poolt saadetud kirjale ning kirja adressaadiks on Tartu Ülikool ja

maavanem (J.K. ja M.J. ).

13. Tõendamist ei leidnud, et X.X. oleks koostanud vastuskirju (kohtuotsuses süüdistuse p-s

1.5 nimetatuid) Vihula Vallavalitsuse nimelt ajavahemikus 17.08.2016- 30.05.2017. Nende

vastuste koostaja on K.K. .

14. 08.09.2017 toimus Lääne-Viru Maavalitsuses maavanema järelevalvemenetluse arutelu

seoses detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud vastuargumendiga. Sellel

osalesid muuhulgas detailplaneeringu elluviimisest huvitatud isik MTÜ Käsmu Majaka

Sadam, keda esindas T.T. , ja Vihula Vallavalitsuse töötaja I.L. . Kohtumenetluse pooled olid

eriarvamusel selles, kellena osales eeltoodud arutelul X.X. , kas ta esindas lisaks MTÜ-le

Käsmu Majaka Sadam ka Vihula Vallavalitsust. Arutelu stenogrammi järgi tutvustas X.X.

ennast järgnevalt: „Praeguse Vihula Vallavalitsuse esindaja“. Pärast teda tutvustas ennast

I.L. kui Vihula Vallavalitsuse ehituse- ja keskkonna talituse juhatajat. T.T. tutvustas ennast

MTÜ Käsmu Majaka Sadam piirinaabrina. H.L. kui seltsingu „Käsmu Minu Kodu“

mõttekoda ja MTÜ Käsmu Vabatahtlik Merepääste esindaja esitas protesti selle vastu, et X.X.

esindab Vihula Vallavalitsust: „… seoses sellega, et ta on teisest küljest jälle ühe osapoole

kuidas öeldakse seotud ühe osapoolega kindlalt, huvitatud isikute ja investoritega otseselt

seotud. Temal on huvi, et see asi läbi läheks, ta ei saa olla nagu objektiivne ega esindada

minu arust valda selles küsimuses. Siin peaks olema vallavolikogu esinaine või siis

vallavanem.“ Sellele vastas X.X. : „Et see, kellega vallavalitsus on otsustanud õigusteenuse

lepingu sõlmida, et see on ikkagi ainult vallavalitsuse küsimus. Nii et kas see nendele isikutele

meeldib või ei meeldi, see on nende otsustada aga kliendilepingu sõlmimise õigus ja volitus

on vallavalitsusel. Nii et ja kui me nagu tähelepanu pöörame, siis ka, vallavalitsus on

konkreetne planeerimismenetluse läbiviija, planeeringu tellija, mis tähendab seda, et

vallavalitsuse huvi on ka see planeering kehtestatud saada. Ja et see huvi langeb kokku minu

kui piirinaabri huviga, mul on kinnistu täpselt planeeringuala kõrval, minule kuuluv kinnistu,

ja see et ma kuulun Käsmu Majaka Sadamasse, olles selle juhatuse liige, see on ka õige aga

käesoleval juhul ma esindan vallavalitsust, kuna ma olen advokaat, mul on piisav pädevus

seda teha, siis vallavalitsus on otsustanud, et ma osutan neile selles õigusteenust ja ma arvan,

et keegi ei saa seda keelata ja keegi ei saa ka sellesse kliendilepingusse sekkuda“. Ta viitab

käsunduslepingule. Tunnistaja M.J. ütluste kohaselt oli tema mäletamist mööda X.X. seal

Vihula Vallavalitsuse esindajana koos teiste isikutega (vallavanema A.N. i ja toonase

vallavalitsuse arenguosakonna juhataja I.L. iga).

15. Maavanema järelevalvemenetluse arutelu päädis maavanema heakskiiduga, mida tõendab

Lääne-Viru Maavalitsuse 21.12.2017. a Käsmu sadama detailplaneeringule heakskiidu

andmine nr 12-2/17-874-10. Selle kohaselt menetletakse vastavalt „Ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse“ § 1 lõikele 1 enne nimetatud seaduse jõustumist,

s.o enne 01.07.2015, algatatud planeeringud lõpuni lähtudes seni (s.o 01.07.2015) kehtinud

planeerimisseaduses (PlanS) sätestatud nõuetest. (p 72) Eeltoodud maavanema heakskiidule

järgnes Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamine Haljala Vallavolikogu 20.03.2018. a

otsusega nr 39. Nimetatud otsus vaidlustati Tartu Halduskohtus ja tühistati 26.03.2020. a

otsusega kohtuasjas nr 3-18-787.

16. Haljala Vallavalitsuse vastustes nähtub, et Advokaadibüroo X.X. OÜ või eraisik X.X. i

poolt õigusabi korras teostatud tööde nimekirja ei ole võimalik väljastada, kuna

dokumendiregistris vastavaid lepinguid ei ole. Vihula Vallavalitsusele ilma lepinguta

teostatud õigusabi teenuste nimekirja koostamine ja selle väljastamine ei ole täidetav

teabenõude korras. 24.04.2018 vastas Haljala Vallavalitsuse vallasekretär R.M. H.L. ule, et

08.09.2017 Lääne-Viru maavanema juures Käsmu sadama DP järelevalve menetluses esindas

endise Vihula valla vallavanem A.N. i sõnade kohaselt X.X. Vihula valda suulise volituse

alusel, mille vallavanem A.N. andis maavanema juures toimunud esmakordsel kohtumisel

ning kirjalikku volitust vormistatud ei ole.

17. Järgnevalt hindas maakohus KarS § 3001 objektiivse koosseisu täidetust. Kuivõrd KarS §

3001 viitab korruptsioonivastasele seadusele, tuleb seda karistusnormi lugeda koostoimes

nimetatud seadusega, eeskätt KVS §-ga 11.

18. Toimingupiirangu rikkumise esmaseks eelduseks on, et toimepanija on ametiisik.

Käesoleval juhul olid kohtumenetluse pooled selles eriarvamusel. Prokuratuuri

süüdistuskõnes puudub tõendipõhine analüüs, kust nähtuks, miks oli X.X. süüdistuses toodud

ajavahemikul 17.08.2016 kuni 08.09.2017 (k.a) ametiisik. Viidatud on kohtupraktikale, et

vandeadvokaadid saavad olla ametiisikuteks. Kohtu hinnangul on kohtuasja nr 1-20-4858

tehiolud märkimisväärselt erinevad, kuna selles asjas sõlmiti Advokaadiühing Arumäe & S.

Advokaadibürood OÜ, Eesti Vabariigi (Maaeluministeeriumi kaudu) ja käsundit täitva

advokaat Arumäe vahel kliendileping. KarS § 288 lg 1 ja KVS § 2 lg 1 kohaselt on ametiisik

füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, muuhulgas isik, kes täidab

talle pandud ülesandeid ajutiselt, tasu eest või tasuta, lepingu või nimetamise alusel. Seega on

ametiisiku kui füüsilise isiku keskseks tunnuseks ametiseisund ja avaliku ülesande täitmine,

mis tähendab seda, et ametiisiku mõistet sisustatakse funktsionaalselt, lähtudes isiku

ülesannetest ja nendega kaasnevast pädevusest. Otsustamaks, kas isik on käsitatav

ametiisikuna, tuleb selgitada, kas ta täidab enda ülesannete ja pädevuse raames avalikke

ülesandeid. Funktsionaalset tõlgendust toetab ka Riigikohtu praktika, millest nähtub, et

ametiisiku staatuse üle otsustamisel on määravaks, kas etteheidetav tegu on pandud toime

avalikke ülesandeid täites või mitte (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-12-14, p 9.3).

Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht, et avalikud ülesanded on

vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule omavalitsusele või muule avalik-

õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded. Avaliku ülesande täitmisega on tegu ka siis,

kui pädev asutus on eraõiguslikule isikule õigusakti või lepinguga andnud volituse või pannud

kohustuse osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi

lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik (vt Riigikohtu otsus asjas nr

3-3-1-19-14, p 11.)

19. X.X. eitas toimingupiirangu rikkumise toimepanemist süüdistuses toodud ajal, kuna ta ei

olnud ajavahemikul 17.08.2016 kuni 08.09.2017 Vihula vallas ametiisik, kellel oli avaliku

ülesande täitmiseks ametiseisund. Tema ütluste kohaselt ei olnud keegi pannud talle ühtegi

ülesannet mingite kirjade koostamisel. Tal ei olnud mingisugust kokkulepet, et tee mingeid

haldusakte, valmista midagi ette, nõusta konkreetses detailplaneeringu menetluses.

Detailplaneeringu teemal ei ole ta vallas suhelnud mitte kellegagi enam kui telefonikõnes

A.N. iga 08.09.2017, kui ta maavanema järelevalve hommikul helistas ja ütleb, et on haige

palus sinna minna ja Ivarit aidata. Seoses maavanema järelevalvemenetluse arutelul

osalemisega on süüdistatav öelnud, et 17. augustil käis ta seal H.H. e palvel sadama

esindajana ja üritas leida kompromissi ülikooliga võimaliku ligipääsu ala osas. 8. septembril

palus A.N. , et ta esindaks valda. Ta oleks läinud sinna ise, sest see planeering pakkus talle

huvi, maavanema juures oli üks kord juba käidud. Ta ütleb: „Vallavanem on volitanud mind

üks kord suuliselt telefonitsi 8. septembril tund aega enne maavanema järelevalve koosolekut.

Vallavanem ei ole mind volitanud mitte kunagi mitte mingil viisil ühelgi teisel koosolekul

osalema. Ma osalesin sellel koosolekul absoluutselt ühemõtteliselt kui MTÜ esindaja.“ Ka on

X.X. välja toonud, et vallavanemaga ei olnud varem mingit juttu, sest A.N. pidi sinna ise

minema koos I.L. iga, aga haigestus. Küsimusele, miks ta väitis tutvustusringis, et tal on

vallaga õigusabileping sõlmitud ja volitus valla esindamiseks, vastas X.X. , et tegi suure

rumaluse ja bluffis, tegelikult tal mingit lepingut vallaga ei olnud.

20. Tunnistaja A.N. i ütlustest nähtub, et Vihula vallavanemana pakkus ta välja, et X.X.

hakkaks tegelema Käsmu sadamaga 2016-2017. X.X. i roll seoses Käsmu sadamaga oli: „Noh

väga üldsõnaliselt öeldes siis ta vormistas vallapoolsed seisukohad kirjadena juriidiliselt

korrektsena. Tasumine teenuse eest toimus üldjuhul arve alusel. Esimeste keiside puhul

kindlasti ei olnud (mingisugust lepingut koostatud teenuse osutamise jaoks), aga ta nagu ei

mäleta.“ Tema teada osales maavanema järelevalvemenetluses valla poolt X.X. .

21. K.V. e 18.08.2017 e-kirjas, mille teemaks on Käsmu sadama detailplaneeringust ja mis

on adresseeritud A.N. ile ja J.K. ile ning koopia sellest on saadetud ka H.P. ile ja V.P. le,

palub K.V. e saata kirja ka valla juriidilisele nõustajale pr X.X. ile. Kirjas tänatakse eilse

kohtumise eest ning korratakse üle eilsed peamised kokkulepped ja edasised sammud.

Nimetatud kiri annab aluse asuda seisukohale, et sellel kohtumisel jäi Tartu Ülikooli

esindajatele mulje, et X.X. oli valla juriidiliseks nõustajaks. Nii on ka tunnistaja K.V. e

kohtuistungil ütlusi andes vastanud, et tollel konkreetsel kohtumisel jäi kindlasti mulje, et

X.X. oli n-ö valla juriidilise esindajana seal koosolekul. Kohtu hinnangul ei tõenda eeltoodud

e-kiri, et X.X. oli ametiisikuks süüdistuses toodud ajal KarS § 288 lg 1 ja KVS § 2 lg 1

mõttes. Ka siin ei saa samalaadselt maavanema järelevalvemenetlusega X.X. i osaluse osas

välistada bluffimist või ekslikku muljet selles kellena ta koosolekul osales, kas MTÜ Käsmu

Majaka Sadam esindajana, piirinaabrina või valla juriidilise nõustajana. Seda kinnitavad ka

tunnistaja V.P. ütlused, kes on välja toonud, et tema osales ainult ühel maavalitsuses

toimunud koosolekul, kus tekkis küsimus keda X.X. esindab ja siis ta väitis, et esindab valda

ja seda aktsepteeriti, koosolek toimus. Ta ütleb: „X.X. esindas sellel koosolekul valda meile

teadaolevalt. Tal olid oma seisukohad ja tema esindas valla seisukohti, inimesed esitasid oma

seisukohti ja nii see protsess käibki. Viis inimest seal viibis: maavalitsuse esindaja, valla

esindaja, kolm ülikooli esindajat ja rohkem inimesi ei olnud. Seal nagu MTÜ esindajat

formaalselt ei olnudki seal“. Eeltoodud tunnistaja ütlustega haakuvad tunnistaja H.P. i

ütlused, et sellel kohtumisel maavalitsuses oli päris selge see, et X.X. esindab valda.

Kirjalikku volitust ei olnud, see oli mulje.

22. Kohtu hinnangul ei anna ka Haljala Vallavalitsuse vallasekretär R.M. a 24.04.2018 vastus

H.L. ule, et X.X. esindas valda A.N. i suulise volituse alusel, alust asuda seisukohale, et

X.X. oli Vihula valla ametiisikuks 08.09.2017, mil toimus Lääne-Viru maavanema juures

Käsmu sadama detailplaneeringu menetlus. Seda seetõttu, et usaldusväärselt ei leidnud

tõendamist, et X.X. il kui füüsilisel isikul oli ametiseisund KVS § 2 lg 1 ja KarS § 288 lg 1

mõttes. Nii ei kinnita ükski kohtule esitatud tõend seda, et süüdistataval oleks olnud tehingust

tulenev kohustus avaliku ülesande täitmisel. Nõustumisväärne on ka see, et Eesti Vabariigis ei

ole võimalik omaalgatuslikult hakata ametiisikuks, sest KVS § 2 lg 1 ja KarS § 288 lg 1

tuleneb üheselt, et ülesanded peavad olema füüsilisele isikule pandud ja nende panijaks saab

kohtu hinnangul olla vaid mõni avaliku võimu kandja aga mitte mõne avaliku võimu kandjaga

lähedastes suhetes olev füüsiline isik. A.N. elas 2017. a augustis üle insuldi ja oli 26.09.2017

veel haiguslehel. See annab aluse asuda seisukohale, et sellel perioodil oli tema avaliku võimu

teostamise õigus avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 83 p 3 mõttes peatunud. Eeltoodud

õigusnorm sätestab, et avaliku võimu teostamise õigus peatub ajutise töövõimetuse ajaks

ravikindlustuse seaduse tähenduses. Seega puudus tal pädevus avaliku võimu teostamiseks

eeltoodud perioodil. Ametiisiku staatuse esinemisele hinnangut andes on oluline, et

käesoleval juhul ei ole avalik võim mitte mingil moel süüdistatavat teavitanud sellest, et tal on

ametiseisund. Ta ei ole täitnud ka enda KVS § 3 lg-st 3 tulenevat kohustust, mille kohaselt

riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik, nende asutatud

sihtasutus ja konkurentsiseaduse tähenduses avalik ettevõtja peavad tagama nende nimel,

ülesandel või järelevalve all avalikku ülesannet täitva ametiisiku: 1) korruptsiooni ennetamise

alase teadlikkuse; 2) kohustustest kinnipidamise kontrolli.

23. Seda, et X.X. ei olnud ametiisik süüdistuses toodud ajal tõendab kaudselt ka J.K. i

20.12.2017 e-kiri X.X. ile, milles ta teatab, et kuna eile ei olnud allkirjastajat kohal, siis kiri

läheb täna välja. Ta andis sellest ka kohalikule omavalitsusel teada. Kui X.X. oleks olnud

vallavalitsuses ametiisik, siis oleks puudunud igasugune vajadus täiendavalt kohalikku

omavalitsust teavitada sellest, millal maavanema heakskiidukiri välja läheb. Ka tuleneb

tunnistaja J.K. i ütlustest, et ta suhtles valla esindajatega. Seal oli I.L. , A.N. . Tunnistaja on

enda ütlustes välja toonud, et nagu nemad aru said, siis X.X. i oli vald palganud nõustajaks.

Kohtu hinnangul on usaldusväärselt tõendamist leidnud eelpool olevate tõenditega, et mingit

X.X. i palkamist Vihula valla nõustajaks ei toimunud ning vastupidised ütlused ei anna alust

jaatada süüdistataval ametiisiku staatuse esinemist süüdistuses toodud ajal. Eeltoodut

kinnitavad tunnistaja J.K. i ütlused seoses küsimusega, kas ta teab, mis volituse alusel X.X.

temaga suhtles: „Ei mäleta täpselt. Kas me küsisime või ei küsinud. Jään vastuse võlgu“. Ka

on tunnistaja andnud järgmised ütlused seoses sellega, kas koosolekul arutati, mis alusel X.X.

esindab valda: „Minu meelest me küsisime, kas teil on töövõtuleping selle kohta ja minu

meelest saime vastuse, et jah, on küll“. Eeltoodud ütlustest tuleneb seega, et tunnistaja ei

olnud kindel, kas toimus süüdistatava X.X. i volituse kontroll. Kui toimuks volituse

nõuetekohane kontroll ei tekiks süüdistuskõnes välja toodud absurdset olukorda, et inimene

tuleb koosolekule, esindab teatud haldusüksust, et suruda läbi enda soovid ja kokkuvõttes pole

võimalik talle mitte ühtegi etteheidet teha.

24. Samuti kinnitab seda, et X.X. ei olnud ametiisik süüdistuses toodud ajal see, et tal kui

vandeadvokaadil puudus kirjalik kliendileping vallavalitsuse esindamiseks.

Advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg 4 ls 2 kohaselt ei või suulist lepingut sõlmida kliendi

kaitseks kriminaalmenetluses või kliendi esindamiseks kohtus või muus ametiasutuses.

25. Seda, et X.X. ei olnud ametiisikuks kinnitavad kaudselt ka tunnistaja M.J. ütlused, mille

kohaselt suhtles ta seoses järelevalvega tolleaegse Vihula valla esindajatest I.L. i ja

vallavanema A.N. iga. Keda esindas X.X. vastas tunnistaja: „ Jälle see minu mäletamist viisi

oli pigem vallavalitsuse huvides. Mul ei ole teistsugust mälestust, et ta oleks esindanud seal

kedagi või oleks küsinud seda kellegi teise nimel.“ Seega ei olnud eeltoodud tunnistaja kindel

selles, kelle esindajana süüdistatav talle 2-3 korda helistas, mis ei võimalda jaatada seda, et

X.X. helistas talle kui ametiisik.

26. Ka tunnistaja A.N. i ütlused kinnitavad, et X.X. ei olnud süüdistuses toodud ajal

ametiisik. Nii tuleneb tema ütlustest, et ta informeeris maavalitsust, et lisaks talle osaleb

kohtumisel MTÜ Käsmu Sadama esindaja X.X. . Seoses küsimusega, kellele ta soovitas, et

maavalitsuses toimunud kohtumisel osaleks juriidilise nõustajana X.X. on tunnistaja

vastanud: „Niimoodi on raske öelda, aga ju ma töö juurde sellise sõnumi andsin. Kellele

täpselt ei mäleta, delegatsiooniga oli vaja minna, aga mul on niimoodi meeles, et ma nagu

soovitasin, jah.“ Ka tuleneb tema ütlustest, et kui X.X. arveid ei esitanud, siis ta ei teinud

tööd. Kellena osales süüdistatav teisel maavanema juures toimunud kohtumisel, kas Vihula

valla või MTÜ Käsmu Majaka Sadam esindajana, on tunnistaja vastanud: „Sisuliselt pole

vahet. Meie huvid olid samad, me tahtsime sadamat sinna Käsmu. Nagu nägite kirjast

kutsusin MTÜ esindajat“. Kohtu hinnangul leidis usaldusväärselt tõendamist, et esimene kord

kutsus A.N. X.X. i maavalitsuse koosolekule kui MTÜ Käsmu Majaka sadam esindajat. See

omakorda kinnitab, et välistatud ei ole, et ka teistkordsel maavalitsuses toimunud koosolekul

osales X.X. samas rollis ning üksnes bluffis selles osas, et ta esindab Vihula valda. Seda, et

X.X. ei olnud ametiisik kinnitab ka juurdepääsu puudumine Vihula valla Delta andmebaasile.

Nii tuleneb tunnistaja A.N. i ütlustest, et juurdepääs oli ainult vallaametnikel.

27. Süüdistuse faktilistes asjaoludes ei ole kirjas, et vallavanem A.N. il oli volikogu poolt

antud pädevus ainuisikuliselt volitada Vihula valda esindama ja õigusteenust osutama X.X. i.

Süüdistatav on välja toonud maavanema järelevalvemenetluse raames toimunud arutelul, et

teda volitas vallavalitsus. Vihula valla põhimääruse § 3 lg 2 kohaselt on Vihula vald

avalikõiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel

volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud isikud.

Sama põhimääruse § 34 lg 2 p 2 kohaselt esindab vallavanem või volitab teisi esindama valda

ja valitsust vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning volikogu poolt antud

pädevusele.

28. Samuti pole võimalik jaatada seda, et X.X. oli ametiisik KarS § 288 lg 1 ja KVS § 2 lg 1

mõttes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 13 lg 2 kohaselt, kuna puudub kirjalik volitus, kust

nähtuks see, et Vihula vallavanem A.N. volitas ajavahemikul 17.08.2016 kuni 09.09.2017

valda esindama ning vallale õigusteenust osutama X.X. i.

29. Maakohus leidis, et X.X. i ametiisikuks olemist ei tõenda ka järgmiste tunnistajate

ütlused. K.K. teadis, et X.X. oli võetud valda aitama juriidilise poole pealt. Tema kui

Vihula valla ehitusspetsialist oleks pidanud teadma, et X.X. oli tema kolleegiks. Ka ei

teadnud tunnistaja, kellena osales X.X. järelevalvemenetluse koosolekul. I.L. i ütlustest

tuleneb, et süüdistatava osalemine maavanema järelevalvemenetluse koosolekul valla

abistajana oli toonase vallavanema A.N. i spontaanne otsus, mis oli tingitud tema

terviseseisundist. See annab aluse asuda seisukohale, et X.X. i ei volitatud valda esindama

nõuetekohaselt, sest mingeid kohustusi süüdistatavale ei tekkinud jaatamaks ametiseisundi

olemasolu, sest abistamine on vabatahtlik tegevus ilma kaasnevate kohustusteta. Tunnistaja

E.T. ei tea, milline oli X.X. i roll Käsmu sadama detailplaneeringu asjas. M.H. i, valla

õigusnõuniku ütluste kohaselt temani sellist infot ei tulnud, et X.X. on kuidagi seotud Käsmu

sadama detailplaneeringuga. U.O. ütles, et tema juuresolekul ei ole vallavalitsuses arutatud

küsimust, kas X.X. võiks esindada valda Käsmu sadama detailplaneeringuga seotud

küsimustes.

30. Kokkuvõtvalt ei leidnud kohtuliku uurimise tulemusena usaldusväärselt tõendamist, et

X.X. oleks olnud ajavahemikul 17.08.2016 kuni 08.09.2017 (k.a) ametiisik KarS § 288 lg 1

ja KVS § 2 lg 1 mõttes. Kuna X.X. i vastutus KarS § 3001 lg 2 järgi on eeltoodust tulenevalt

välistatud, puudub vajadus võtta seisukoht küsimuses, kas süüdistatav oli süüdistuses toodud

ajal seotud isik KVS § 3 lg 2 p 1 mõttes ning ka selles, kas süüdistatav tahtlikult rikkus

toimingupiirangut eriti suures ulatuses, suunates jätkuva tegevusega sisuliselt õigusteenuse

osutamisel otsuseid ja toiminguid.

31. Kohus osundada veel sellele, et kehtiva kohtupraktika kohaselt hinnatakse menetluses

toimingupiirangu rikkumise ulatust selle menetluse tulemusel saadava hüve/sõlmitava lepingu

hinnaga. Näiteks riigihanke menetluses on rikkumise rahaliseks ulatuseks riigihanke võitjaga

sõlmitava lepingu rahaline summa (RKKKo nr 1-18-7408) ja sponsorlepingu sõlmimisel

sponsoreeritavale makstava summa ulatus (RKKo 3-1-1-98-15). Seega ei ole kohtu hinnangul

põhjendatud lähtuda investeerimiskohustuse ulatusest tuvastamaks korruptsiooniohu suurust.

Korruptsiooniohu suurust tuleb hinnata lähtuvalt saadu, mitte antava väärtusest.

32. Kuna KarS § 3001 lg 2 objektiivne koosseis pole täidetud, tuleb X.X. talle esitatud

süüdistuses õigeks mõista.

III. APELLATSIOONID JA VASTUSED APELLATSIOONIDELE

a) Prokuratuuri apellatsioon

33. Viru Maakohtu 24.08.2023. a otsusele esitas 25.09.2023 apellatsiooni Viru

Ringkonnaprokuratuur, kes palub tühistada maakohtu õigeksmõistev otsus ja mõista X.X.

süüdi KarS § 3001 lg 2 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 44

740 eurot. Prokuratuur ei nõustu Viru Maakohtuga selles, et X.X. ei olnud ametiisik ning

toimingupiirangu rikkumise ulatust ehk korruptsiooniohu suurust saab hinnata saadu, mitte

antava väärtuse järgi. Apellandi seisukohad on järgmised.

34. Ametiisiku mõiste on määratletud ainult funktsionaalse kriteeriumiga, milleks on avaliku

ülesande täitmine ametiseisundi kaudu. Seetõttu ei ole välistatud, et ametiisiku mõistega võib

olla hõlmatud ka erasfääris töötav isik, kui tal on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund.

Prokuratuuri hinnangul on ilmselge, et detailplaneeringute läbiviimine on kohaliku

omavalitsuse kohustus ehk teisisõnu avalik ülesanne (PlanS § 124 lg 10). Süüdistuse kohaselt

volitas Vihula vallavanem A.N. kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid vähemalt

ajavahemikul 17.08.2016 kuni 08.09.2017 (k.a) valda esindama ning vallale õigusteenust

osutama X.X. i. Volitused õigusteenuse osutamiseks seisnesid 12.06.2014. a Vihula

Vallavolikogu otsusega nr 51 algatatud Vihula valla üldplaneeringut muutva Käsmu sadama

detailplaneeringu menetluses valla nimel esitatavate seisukohtade (toimingud) koostamises

ning valla esindamises maavanema järelevalvemenetluses. Seega omistati Vihula vallavanema

A.N. i volitusega X.X. ile avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund õigusteenuse osutamiseks

ja valla esindamiseks KOKS § 10 lg 1 ja Vihula valla põhimääruse § 34 lg 2 p 2 alusel.

35. Viru Maakohus leidis enda otsuses, et X.X. ei olnud ametiisik süüdistuses näidatud

ajavahemikus ning pidas võimalikuks, et tegemist oli lihtsalt bluffimisega nagu süüdistatav

enda ristküsitluses esile tõi. Samuti oli välistatud X.X. i ametiisikuna käsitlemine, sest puudus

korrektselt vormistatud volitus Vihula valla esindamiseks, see oli antud vallavanema poolt,

kellel volitamise pädevust polnud ning ajal, mil vallavanem oli haiguslehel. Sellise

seisukohaga ei ole võimalik nõustuda. Nimelt tuleb peale volituse enda ja selle formaalsetele

ja materiaalsetele nõuetele vastavust hinnata ka X.X. i tegevust, milline oli faktiline

töökorraldus olenemata volituse kehtivusest. Prokuratuuri hinnangul on selgelt tuvastatav, et

X.X. osales valla ülesannete täitmisel, kui vahendas ja suunas vastuskirju detailplaneeringu

osas. Kahetsusväärselt on maakohus pidanud oluliseks vaid seda, kes oli vastuskirja

koostajaks ning on jätnud tähelepanuta, kuidas liikusid vastuskirjad ja milles üldse süüdistus

oli. Pole oluline, kes kui palju kirjutas vastustes tekste, vaid oluline on X.X. i

suunamistegevus. Ta edastas enamuse vastused ise mitte detailplaneeringutega seotud teistele

ametnikele, vaid U.O. le, kes need omakorda suunas valda. Oluline ongi asja juures see, et kui

isegi jaatada, et K.K. on enamike vastuste koostajaks, siis suunamise pani toime just X.X. ,

sest kõik vastused käisid nii-öelda tema laualt läbi. Seejuures on oluline, et H.H. ütles kohtus,

et valda tegelikult juhtis just U.O. , mitte A.N. . See selgitab, miks koostatud vastused liikusid

läbi U.O. .

36. Funktsionaalse põhimõtte järgi on oluline tuvastada, mida isik valla jaoks tegi, millised

olid tema tööülesanded ja panused avaliku ülesande täitmisel, käesoleval juhul Vihula valla

funktsioonide täitmisel. A.N. ütles ristküsitlusel, et X.X. hakkas Käsmu sadamaga tegelema

2016-2017. a. X.X. i roll oli vormistada vallapoolseid seisukohti juriidiliselt korrektsena.

Seega pelgalt see tunnistus tõendab, et ametiseisund tekkis X.X. il juba tunduvalt varem enne

maavanema järelevalvemenetlust ja seega enne järelevalvemenetlusele eelnenud suulist

volitust koosolekul osalemiseks. Ülesannete pinnalt saab öelda, et ametiseisund tekkis juba

vastuskirjadega seoses. Seejuures pole jätkuvalt oluline, kas X.X. need kirjad faktiliselt ise

koostas või kasutas ta selleks kedagi teist (nt K.K. it), oluline on et need kirjad liikusid läbi

tema valda (U.O. le) ning seejärel allkirjastati vallavanema A.N. i poolt. Tegemist oli

suunamistegevusega. X.X. i tegevus oli vastuväidetele vastamise kontrolli all hoidmine, mitte

pelgalt vastuste koostamine. Kontrolli all hoidmine väljendus selles, et tal oli ülevaade,

millistele vastuväidetele on vastused koostatud ja et need on jõudnud omakorda valda. Samuti

pole tähtsust, kas X.X. sai oma tegevuse eest tasu, sest seadus ei eeldagi, et kõike tehakse

tasu eest. Asjaolu, et ta rikkus advokatuuriseadust kui jättis sõlmimata korrektse

kliendilepingu, ei saa olla aluseks ametiseisundi eitamiseks. Kui prokuratuur küsis X.X. ilt

vastuskirjade edastamise kohta, siis ütles süüdistatav, et edastas kirju kui lihtsalt inimene või

tavakirjadega ja H.H. e palvel, sest nii oli justkui kokku lepitud. Samas on tuvastatud, et

mõned e-kirjad ta siiski edastas büroo blanketil. Näiteks 29.08.2017. a e-kiri A.N. ile ning

U.O. le, kiri lõppeb:

„Austusega X.X. Vandeadvokaat/Attorney at Law“.

37. Seega pole tõsi süüdistatava väide, et ta edastas kirju vaid H.H. e palvel. Viimati mainitud

kirjas palub ta adressaatidel kiirustada ning annab konkreetseid juhiseid, kellele dokument

edastada. Teisisõnu on tegemist suunamistegevusega. Kohtumenetluses ei suutnud X.X. anda

veenvat selgitust, miks tema poolt kirjade vahendamine oli vajalik ja jäi seisukoha juurde, et

ju nii oli kokku lepitud. Selline selgitus ei kõla eluliselt usutavalt, eriti arvestades süüdistatava

isikut, kes ilmselt niisama midagi iial ei tee. Seetõttu on prokuratuuri hinnangul selge, et

süüdistatava tegevuse eesmärk oli suunata Vihula valla tegevust, et ise läbi MTÜ ehitada

sadam.

38. Eraldi tuleb esile tuua 26.09.2017. a e-kirja, millega A.N. küsib X.X. ilt: „Kas see vaie on

jõudnud Urmase kaudu ka Sinuni? Mis me teeme? 12.oktoobri volikogus peaks seda arutama

(eelnõud oleks vaja).“ Kuigi see e-kiri jääb ajaliselt süüdistusest välja, viitab see selgelt, et

A.N. i ja X.X. i vahel olid tööalased suhted. Miks muidu oleks ta küsinud mida teha ning

vihjanud, et eelnõud oleks vaja. Vähem tähtis pole ka Urmase mainimine, mis viitab U.O. le

ning just seda, et U.O. ja X.X. i vahel käis infovahetus seonduvalt vallaga ning sadama

detailplaneeringuga.

39. Vastupidiselt maakohtule leiab prokuratuur, et ametiseisundi olemasolu tõendab samuti

asjaolu, et teised Vihula valla ametnikud ei puutunud süüdistatavaga kokku. X.X. i ülesanded

olid peamiselt seotud just Käsmu Sadamaga ja sellepärast jäeti kõik teised ametnikud selle

detailplaneeringu menetlusest välja. Nii ei teinud oma tavapärast tööd vallas jurist M.H. ,

samuti ehituse- ja keskkonna talituse juhataja I.L. , kes puutus kogu menetlusega kokku

episoodiliselt. Isegi kui ta oli maavanema järelevalvemenetlusel, siis ka seal esindas valla

seisukohti X.X. . Kogumis selline pigem ebatavaline olukord kinnitab, et X.X. võttis üle

teiste ametnike töökohustused, mistõttu neid detailplaneeringusse ei kaasatud ehk teisisõnu

täitis avalikku ülesannet, mistõttu saab teda ametiisikuks pidada.

40. Maavanema järelevalvemenetluse puhul on tõendamist leidnud, et X.X. osales kahel

kohtumisel. Esimene toimus 17.08.2017 seoses Tartu Ülikooli seisukohtadega ning teine

08.09.2017 seoses kohalike elanike vaietega. Oluline on rõhutada, et mõlemal koosolekul

osales X.X. kui Vihula valla esindaja. Ülikooliga kohtumisel olid teemaks servituudid ja

maadevahetus, kus arendajal ei saagi olla sõnaõigust. Seda, et X.X. oli seal koosolekul valla

esindaja, kinnitasid TÜ esindajad (K.V. e, H.P. ja V.P. ). Samuti on kohtule esitatud K.V. e e-

kiri, kus ta viitab X.X. ile kui valla juriidilisele nõustajale. Veel enam, 21.12.2017 (nr 12-

2/17-874-10) andis Lääne-Viru maavanema ülesannetes olnud T.M. heakskiidu Käsmu

sadama detailplaneeringule, milles on kirjas, et 17.08.2017 toimus Lääne-Viru Maavalitsuses

arutelu Vihula Vallavalitsuse ja Tartu Ülikooli esindajate vahel. Arutelu tulemusel otsustasid

osapooled sadamale juurdepääsu aluse maa küsimuse lahendada ümberkruntimise teel ning

kompromissi püüti saavutada ca 300 m2 suuruste maatükkide vahetuse teel. Ehk siis ka

maavanem ise on oma heakskiidu andmisel kinnitanud, et 17.08.2017 koosolekul osalesid

vaid Tartu Ülikooli ja Vihula Vallavalitsuse esindajad. See ühtib K.V. e ütlustega. Seega on

arusaamatu, kuidas maakohus jõudis järeldusele, et kõik seal koosolekul olnud inimesed

eksisid või mõistsid valesti X.X. i rolli. Selline järeldus pole tõenditega kooskõlas.

41. Samuti osales X.X. 08.09.2017 maavanema järelevalvemenetluse koosolekul

ametiisikuna. Seda tõendavad helisalvestis koosolekust, kus X.X. tutvustas end Vihula

Vallavalitsuse esindajana. Samuti osales ta väga aktiivselt kodanike küsimustele vastamisel,

kinnitas, et on vastanud ise kirjadele. Ta kasutas küsimustele vastates meie vormi, mis viitab

selgelt sellele, et X.X. on juba pikemat aega töötanud valla heaks, olles samal ajal huvitatud

isiku juhatuse liige. Pärast maavanema järelevalvemenetluse raames toimunud koosolekut

jätkas X.X. asjaga tegelemisega. Nimelt võttis ta 2-3 korda ühendust J.K. iga, kes oli

tolleaegne Lääne-Viru Maavalitsuse planeeringu spetsialist ja tegeles Käsmu sadama

detailplaneeringu menetlusega maavalitsuses. Tunnistaja J.K. i arusaamise järgi oli X.X.

palgatud Vihula valla nõustajaks.

42. Kaitsja tõi kaitsekõnes esile, et niinimetatud suulisele volitusele pole keegi ka tagantjärele

heakskiitu andnud. Olenemata sellest, et prokuratuuri hinnangul pole selle volituse kehtivus

oluline ametiseisundi tuvastamisel, saab lugeda Haljala valla poolt A.N. i volitus tagantjärele

heakskiidetuks. Tartu Ringkonnakohtus on Haljala vald, kes on Vihula valla õigusjärglane,

leidnud, et advokaat X.X.

osales üksnes planeerimismenetluse ühes etapis

(järelevalvemenetlus maavanema juures) koos valla esindajaga ega aidanud koostada muid

olulisi planeerimismenetluse vaheotsuseid. Samamoodi leidis oma seisukohas MTÜ Käsmu

Majaka Sadam (keda esindas süüdistatav X.X. ), et advokaat X.X. tegutses vastustaja

lepingulise esindajana üksnes vastustaja huvides vastavalt advokatuuriseaduse §-le 40.

Planeerimismenetluse dokumendid on allkirjastatud vastustaja poolt. Seega, kui isegi uskuda

süüdistatavat, et ta vaid bluffis õigusteenuse osutamise osas, siis Haljala vald on kinnitanud, et

selline õigusteenuse osutamine toimus.

43. Kohtupraktikas on asutud ka seisukohale, et ametiisiku seisundi saamiseks piisab, kui isik

on faktiliselt asunud täitma ametiisiku kohustusi, sõltumata sellest, kas need kohustused on

välja toodud eraldi töölepingu lisana, kas talle on tutvustatud kinnitatud ametijuhendit või

puuduvad tal üldse tööleping ja ametijuhend (Riigikohtu lahend III-1/1-92/95). Selle lahendi

pinnalt saab taaskord nentida, et vaatamata sellele, et volitus oli suuline ja ametijuhendit X.X.

ile ei tutvustatud, siis faktiliselt asus ta täitma ametiisiku kohustusi ja seega saab teda pidada

ametiisikuks. Teisisõnu ei saa olla nii, et isiku korrektselt tööle vormistamata jätmine,

õigusteenuse lepingu korrektselt vormistamata jätmine ning volituse korrektselt vormistamata

jätmine viib olukorrani, kus üks inimene saab kogu detailplaneeringut mõjutada oma suva

järgi mitte mingisugust vastutust kandmata.

44. Prokuratuur leiab, et KVS § 7 lg 1 p 3 ja TuMS § 9 kohaselt on MTÜ Käsmu Majaka

Sadam X.X. iga seotud isik. Alates 22.05.2012 on X.X. MTÜ Käsmu Majaka Sadam

juhatuse liige. Ta oli teadlik temaga seotud isiku majanduslikust huvist, mis võis mõjutada

tema toiminguid Vihula Vallavalitsuse volitatud esindajana ning vallale õigusteenuse

osutajana. Samuti oli X.X. teadlik korruptsiooniohust olukorras, kus temal ametiisikuna oli

võimalus sisuliselt suunata Vihula Vallavalitsuse toiminguid ja otsuseid ning Lääne-Viru

maavanema otsuseid detailplaneeringu kehtestamist taotlenud MTÜ Käsmu Majaka Sadamale

soodsas suunas. Seega on tuvastatud KVS § 11 p 1, 2, 3 esinemine. Kui ametiisik on teadlik

avalikule huvile kahjulikult mõjuda võivast erahuvist, on ametikohustuse täitmine keelatud

ning seega ametiisik ei tohi teha sellises olukorras otsust või toimingut, milleks tal on muidu

õigus. Olles MTÜ Käsmu Majaka Sadam juhatuse liige, teadis süüdistatav X.X. , et tal on

huvide konflikt, kui esindab detailplaneeringumenetluses samaaegselt nii arendajat (MTÜ-d)

kui ka tellijat (valda). Tekkinud huvide konfliktist jättis X.X. teavitamata Vihula valla

vallavanema A.N. i. See tuli selgelt välja ka kohtumenetluses, et tegelikult kinnistus teadmine

X.X. i juhatuse liikme staatusest A.N. il tunduvalt hiljem.

45. Korruptsiooniohu suuruse hindamise osas toob apellant välja, et MTÜ Käsmu Majaka

Sadam oli nii detailplaneeringu kehtestamise taotlejaks kui ka hilisem Vihula valla

üldõigusjärglase poolt „Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamise“ alusel välja

kuulutatud Käsmu sadama rajamiseks korraldatud hoonestusõiguse konkursi võitjaks. Kogu

X.X. i tegevus ja tahtlus oli suunatud selgelt sellele, et MTÜ saaks ehitada sadama ja teha

investeeringu 1,5 miljoni ulatuses. Pole vahet, et tegemist on mitme haldusmenetlusega,

eesmärk oli üks. Eesmärgipärane tegevus, algusega 2012. a põhikirjaliste eesmärkide

kehtestamisest, detailplaneeringu taotluse esitamise ja hilisema hoonestusõiguse konkursi

võitmisega, kinnitab MTÜ Käsmu Majaka Sadam kavandatud tegevust ja selle elluviimist

lõppeesmärgi saavutamiseks. Nimetatut ilmestab asjaolu, et MTÜ Käsmu Majaka Sadam

juhatuse liige T.T. on juba maavanema järelevalvemenetluses (08.09.2017) kinnitanud

hoonestusõiguse väärtust 1 500 000 tähenduses. Toimingupiirangu rikkumise jaatamiseks

pole oluline, mis toimingupiirangu rikkumisele järgnes või oleks võinud järgneda.

46. Riigikohus on leidnud, et KVS-i mõttest ja eesmärgist järeldub, et KVS § 11 lg-s 1

sisalduv keeld ja sellest tulenevalt KarS § 3001 lg-s 1 kirjeldatud objektiivse koosseisu

täitmine ei eelda otsuse tsiviilõiguslikku kehtivust või toiminguga kaasnevate mõjude reaalset

avaldumist. Piisab sellest, et ametiisik osaleb otsuse tegemisel, mis on suunatud temaga

seotud isikule õiguste või kohustuste tekkimisele (Riigikohtu 11. detsembri 2015. a otsus

asjas nr 3-1-1-98-15, p 96). Toimingupiirangut rikutakse juba ohu loomisega, ohu

realiseerimine vajalik ei ole (Riigikohtu 28. mai 2021 otsus asjas nr 1-19-5367, p 29).

Käesoleval juhul võttis MTÜ Käsmu Majaka Sadam endale kohustuse investeerida 1,5

miljonit eurot sadama arendusse. Kuigi nii H.H. kui ka süüdistatav X.X. väitsid, et sadam ei

ole tulus äri, siis fakt on see, et seda sadamat on isikud väga pikaajaliselt tahtnud. Seejuures

on ilmselge, et oma ärihuve H.H. Käsmus realiseerib. Nt Alexela toidupood. Prokuratuuri

hinnangul pole ka põhjendatud maakohtu arvamus, et korruptsiooniohu suurust tuleb hinnata

lähtuvalt saadu, mitte antava väärtusest.

47. X.X. tegutses kavatsetult, kui suunas Vihula valla vastuskirjade koostamist. Tegemist

polnud ühe kirja suunamisega, vaid selge ja eesmärgipärase käitumisega, et kindlustada MTÜ

Käsmu Majaka Sadamale õigus ehitada Käsmu sadam. Ta oli algusest peale teadlik, et sadama

ehitus on kulukas tegevus ja seega on korruptsioonioht eriti suures ulatuses. Kuivõrd

kohtumenetluses tõi süüdistatav esile, et tal polnud õrna aimugi sellest, et ta võiks iial olla

ametiisik kui ta osutab õigusteenust, siis kohtupraktika on seda kinnitanud, et

vandeadvokaatidele on võimalik omistada ametiseisundit (Kriminaalasi nr 1-20-4858, Urmas

Arumäe süüdistuses KarS § 3001 lg 2 järgi). Viidatud lahendis leidsid kohtud, et tegemist

polnud pelgalt advokatuuriseaduse rikkumisega ning huvide konflikti reeglite rikkumisega,

vaid just kuriteoga toimingupiirangu mõttes. Kui isik tegutseb teatud spetsiifilises valdkonnas,

peab ta endale seda valdkonda reguleeriva normistiku piisavalt selgeks tegema. Seejuures ei

ole tegemist tavalise elukogemusega isikuga, vaid juriidilise kõrgharidusega isikuga, kes on

aastaid töötanud advokaadina. Prokuratuur on seisukohal, et õigusteenuse lepingu kirjalikult

vormistamata jätmine ja volituste kirjalikult vormistamata jätmine oli selge viis süüdistataval

end väliselt mitteseotud isikuks teha. Tõendid näitavad üheselt, et funktsionaalselt tegeles

X.X. Vihula valla juriidilise nõustamisega Käsmu sadama detailplaneeringu osas, teades

samal ajal, et ta on MTÜ Käsmu Majaka Sadama juhatuse liige ehk huvitatud isik ning et tal

on huvide konflikt.

48. Ülejäänud faktiliste asjaolude ja isikute süü tõendatusse puutuvas osas jääb prokuratuur

oma seisukohtade juurde, mis olid välja öeldud maakohtus kohtuvaidlustes ja palub

ringkonnakohtul nendega arvestada.

b) Kaitsja apellatsioon

49. Kaitsja taotleb Viru Maakohtu 24.08.2023 otsuse tühistamist osas, mis puudutab Eesti

Vabariigilt X.X. i kasuks väljamõistetud menetluskulu suurust, ning teha uus otsus, millega

määrata kindlaks ja mõista Eesti Vabariigilt X.X. i kasuks välja menetluskulud summas 107

077,87 (käibemaksuta) (võrreldes Viru Maakohtu otsusega täiendavalt 73 340,55 eurot).

Menetluskulud tuleb tasuda OÜ X.X. Advokaadibüroo pangakontole.

50. Apellant leiab, et Viru Maakohus eksis menetluskulude kindlaksmääramisel ning nende

väljamõistmisel. Süüdistatava menetluskulude vähendamine ligi kahe kolmandiku võrra ilma

sisulise analüüsi ja põhjenduseta, on ebaõiglane ning vastuolus KrMS § 175 lg 1 p-ga 1.

Vaatamata õigeksmõistmisele sisuliselt siiski „karistas“ maakohus süüdistatavat oma õiguste

efektiivse kaitsmise eest riigi vastu suunatud nõude suures ulatuses vähendamise näol.

Viimast olukorras, kus prokuratuur pöördus kohtusse süüdistusega, mille perspektiivituse tõi

süüdistatava lepinguline kaitsja korduvalt välja juba kohtueelses menetluses.

51. Lisaks on maakohus hüvitatavate menetluskulude sedavõrd ulatusliku vähendamisega

riivanud lubamatult PS §-s 32 tagatud omandipõhiõigust. Materiaalõiguslikult on tegemist

poole varalise nõudega teise poole vastu (praegusel juhul süüdistatava poolt riigile süüdistuse

esitamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue), mille vähendamine saaks toimuda vaid väga

hoolika ja kontrollitava kaalumise tulemusel. Kohus sellist kaalumist läbi ei viinud

vähendades menetluskulusid meelevaldselt 2/3 võrra.

52. Maakohus ületas süüdistatava menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire.

Maakohus leidis, et antud asjas on süüdistatava lepinguliseks kaitsjaks kogenud advokaat, kes

on taganud süüdistatava igati efektiivse kaitse ning vaidlusalused õigusküsimused olid

keskmisest keerukamad, luges mõistlikuks keskmiseks tunnihinnaks lepingulise kaitsja

Norman Aasa ja juristi puhul vastavalt 220 eurot ja 135 eurot (ilma käibemaksuta). Otsusest

ei nähtu aga põhjendusi, millistel kaalutlustel luges kohus süüdistatava menetluskulud kahe

kolmandiku ulatuses alusetuks. Otsusest ei selgu isegi see, milliseid konkreetseid toiminguid

on kohus silmas pidanud muude õigusabikulude all, mille eest kohus pidas põhjendatuks

hüvitada 18000 eurot. Pole aru saada, kas ja mis ulatuses on kohus pidanud põhjendatuks

süüdistatava menetluskulusid, mis on kantud kohtueelses menetluses (neid ei ole otsuses isegi

maininud). Samuti ei ole kohus mingilgi kujul analüüsinud kohtuistungite ettevalmistamisele

kulunud vajalikku aega. Maakohus on konkreetselt välja toonud vaid üksikud toiminguid,

mida ta ei pidanud põhjendatuks. Neile kulunud aeg ei ole aga proportsioonis menetluskulude

vähendamise tervikulatusega.

53. Kaitsja ei nõustu sellega, et põhjendatud ei ole kohtupraktika analüüsiga kaasnenud

kulude hüvitamine. Samuti ei ole asjakohane kohtu etteheide kaitsja edasikaebeõigusele, mida

seadus väidetavalt ei võimaldanud. Tegemist oli senises kohtupraktikas lahendamata

küsimustega.

c) Kaitsja vastuväited apellatsioonile

54. Kaitsja leiab, et prokuratuur on osaliselt süüdistusest loobunud, kuna apellatsioonis ei ole

enam ühtegi etteheidet perioodi august 2016 –märts 2017 väidetavate kuritegude kohta.

Kohus leidis, et X.X. i ei saa siduda (vt otsuse p 93) Vihula Vallavalitsuse kirjadega

17.08.2016 reg nr 7-1/9-41 ja 20.09.2016 reg nr 7-1/9-65; samuti 24.07.2017 U.O.

@gmail.com poolt A.N. @vihula.ee ja E.T. @vihula.ee edastatud e-kirja manuses oleva

dokumendiga „Käsmu Sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused

(003).rtf“. (otsuse p58). Prokuratuur neid kohtu seisukohti ei vaidlustanud.

55. Kohtumenetluses leidis tõendamist, et kaitsja toodud nimekirjas a) kuni j) nimetatud valla

kirju ega e-kirjadele lisatud dokumentide/kirjade projekte X.X. koostanud ei ole. Enamuses

koostas need K.K. , kes need otse (kirjad a-f) või läbi X.X. i (kirjad g-i) valda saatis. Pole

ühtegi tõendit, et X.X. oleks nende dokumentide sisu muutnud või omalt poolt mingit

eelnevat sisendit nendele andnud (vt otsuse p 66). Süüdistaja möönab alles apellatsioonis, et

kirjad/dokumendid võis koostada K.K. ning sellest kitsikusest pääsemiseks on prokuratuur

asunud nüüd seisukohale, et see polevatki üldse oluline, kes need kirjad tegelikult koostas,

vaid oluline on X.X. i suunamistegevus. Kaitsja on kogu menetlus kestel välja toonud (vt nt

kaitsekõne p 103), et selline lähenemine sisaldab endas lubamatut tautoloogiat. X.X. ile

väidetavalt vallavanema poolt antud konkludentne volitus „dokumentide koostamise

suunamiseks“ põhines prokuratuuri ekslikul arusaamal, et X.X. valmistas ise määravas

ulatuses ette süüdistuses toodud dokumendid. Loogiliselt on vale aga arutluskäik, kus isik

määratletakse esmalt ametiisikuna seetõttu, et ta on väidetavalt koostanud mingeid dokumente

aga kui väide dokumentide sisulisest koostamisest ekslikuks osutub, asutakse seisukohale, et

tegelikult polegi see tähtis, sest ametiisik ei peagi dokumente ise füüsiliselt koostama.

56. Prokurör eksitab ringkonnakohut ka uue, menetluses senikõlamata väitega, nagu oleks

X.X. i ülesandeks olnud hoida kontrolli all seda, millistele vastuväidetele on vastused

koostatud ja et need on jõudnud omakorda valda (seda etteheidet süüdistus ei sisalda).

57. X.X. i tegevust valla kirjadega kokkupuutumisel ei saa käsitleda detailplaneeringu sisulise

suunamisena. KVS § 2 mõttes on otsuste ja toimingute sisulise suunamise näol tegemist

nõrgima alusega ametiseisundi tekkimiseks (võrreldes otsuse või toimingu tegemise või

nendes osalemisega). Kuna seadus seab otsuse või toimingu sisulise suunamise õiguslikult

ühele tasemele tegeliku (kaas)otsustamisega, siis saab sisuline suunamine eelkõige tähistada

olukorda, kus vastaval isikul on võimalus kujundada mingil põhjusel vastava otsuse või

toimingu sisu peamises osas ise ja juriidiliselt otsustusõigust omava isiku roll on vaid

formaalne (nö kummitempel), ilma et tal oleks tegelikku soovi või võimalust sellele kaasa

rääkida. Vastasel juhul muutuks KVS § 2 lg 2 sisalduv fraas „sisuline suunamine“

määramatuks ja võimaldaks anda ametiisiku staatuse igale isikule, kellel on haldusmenetluses

mingigi sõnaõigus või kes on haldusmenetlusse kaasatud.

58. Sisulise suunamise mõistet avas Riigikohus obiter dictum’i korras põhjalikumalt

14.03.2023 kohtuotsuses 1-19-10225 (p 43-47). Riigikohus tõi kõnealuses lahendis välja, et

otsustamaks, kas isik osales otsuse sisulises suunamises, tuleb juhtumi asjaolusid silmas

pidades hinnata, kui kaalukas oli tema roll otsuse tegemise protsessis, ja seda sisuliselt, mitte

vormiliselt. Kui toimunut hinnata Riigikohtu lahendis sõnastatud kriteeriumite valguses (selle

isiku mõju, kes nõustab eriteadmistele tugineva otsuse tegijat nende teadmiste osas, on seda

suurem, mida spetsiifilisemad on tema teadmised ja mida suurem on nende teadmiste osakaal

otsust mõjutavate tegurite hulgas), on selge, et X.X. i tegevuse (oli üldjuhul vaid

meilivahetuse koopias ja edastas mõned K.K. i ettevalmistatud dokumentide projektid vallale)

osakaal ja mõju oli sisuliselt olematu lõppotsuse seisukohalt. Ka Riigikohtu viidatud

abistavate kriteeriumite kasutamine viib samale järeldusele.

59. Apellatsioonis esmakordselt esitatud väide, et X.X. i sisuline suunamistegevus seisnes

selles, et ta hoidis vastuväidetele vastamist enda kontrolli all ja et kõik vastused käisid nii-

öelda tema laualt läbi, on otsitud ja asjakohatu ka seetõttu, et oli hulgaliselt teisi KOV väliseid

isikuid, kes tunduvalt aktiivsemalt sellesse protsessi panustasid (nt H.H. ), kelle laualt kõik

need samad dokumendid samuti „läbi käisid“ (nt H.L. , K.K. , J.A. , H.H. , K.K. ), kes nende

koostamisse sisuliselt panustasid (nt K.K. , J.A. , K.K. ) ja ka kes pidasid arvestust, et kõik

kirjad õigeaegselt välja saaks saadetud (nt H.L. ). On arusaamatu, kuidas saab ametiisikuna

näha selles valguses X.X. i, kelle kokkupuude nende kirjadega oli tunduvalt väiksem. X.X. i

rolli süüdistuses ette heidetud dokumentide projektide „koostamise suunamisel“ ei saa

käsitleda otsuste ja toimingute sisulise suunamisena KVS § 2 lg 2 mõttes, kuna taoline

tõlgendus kaotaks piiri haldusmenetluses seaduspärase osalemise ja selle sisulise suunamise

vahel ning oleks vastuolus ka määratletuspõhimõttega. Seda isegi juhul, kui X.X. oleks kõik

kõnealused dokumendid ise ette valmistanud, mida ta aga ei teinud.

60. Kuna maakohus leidis, et X.X. ei olnud ametiisik, siis ei ole otsuses analüüsitud seda, kas

ja mil viisil ta suunas sisuliselt detailplaneeringu menetlusotsuseid ja toiminguid. Prokurör

taotleb apellatsioonis seega, et ringkonnakohus ise esmase instantsina vastavaid tõendeid

hindaks. Selleks tuleks aga asi maakohtule tagasi saata.

61. Veel märgib kaitsja, et apellatsioon väljub süüdistuse piiridest. Esiteks ei ole X.X. ile

esitatud süüdistust, nagu oleks ta valda esindanud 17.08.2017 kohtumisel maavalitsuses.

Prokuratuuri vastav väide on ka sisuliselt eksitav. Teiseks lõppes X.X. i süüdistusakti järgne

kuritegu 08.09.2017. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks prokuratuur rõhutab apellatsioonis

„eraldi“ süüdistuse perioodist väljajäävat, 26.09.2017e-kirja, mille A.N. saatis X.X. ile.

Arusaamatu on ka etteheide, et pärast 08.09.2017 koosolekut jätkas X.X. valla nimel asjaga

tegelemisega, kuna võttis 2-3 korda ühendust J.K. iga, kes tegeles maavalitsuses Käsmu

sadama DP-ga. Ei ole vaidlust, et ka MTÜ-l oli selge huvi saada teada, mis seisus menetlus

on, mistõttu ei saa X.X. i tegevusest kuidagi järeldada, et ta just valla nimel maavalitsusega

kontakti võttis.

d) Menetlus ringkonnakohtus

62. Kohtuistungil jäi prokurör apellatsioonis toodud seisukohtade juurde ja palus selle

rahuldada. Muu hulgas leidis prokurör, et kohtupraktika liigub selles suunas, et õigusteenuse

osutamist advokaadi poolt kohalikule omavalitsusele saab lugeda avaliku ülesande täitmiseks.

Vajalik ei ole vaadata, milliseid toiminguid on tehtud. Kaitsja apellatsiooni palus prokurör

jätta rahuldamata. Selles ei ole põhjendusi, miks menetluskuludena hüvitatav summa peaks

olema suurem kui maakohus välja mõistis.

63. Kaitsja jäi apellatsiooni vastuses esitatud seisukohtade juurde ja palus prokuratuuri

apellatsiooni jätta rahuldamata. Ta palus rahuldada oma apellatsiooni ja hüvitada X.X. ile

menetluskulud täies ulatuses.

64. Süüdistatav X.X. toetas oma kaitsja apellatsiooni ja palus jätta maakohtu õigeksmõistva

otsuse muutmata.

IV. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

65. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 24.08.2023. a otsus tuleb tühistada

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja X.X. süüdi tunnistada KarS § 3001 lg 2 järgi.

See, et maakohus ei ole õigeksmõistvas kohtuotsuses andnud hinnangut kõigile

süüteokoosseisu täitmisel olulistele asjaolude, sh sellele, kas ja mil viisil X.X. suunas

sisuliselt detailplaneeringu menetlusotsuseid ja toiminguid, ei tingi kriminaalasja tagastamist

maakohtule uueks arutamiseks. Tulenevalt KrMS §-ga 340 apellatsioonikohtule antud

pädevusest saab ringkonnakohus kriminaalasja uueks arutamiseks saatmata teha ise uue

otsuse siis, kui ta soovib kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta või asuda

süüdistatavate tegevuses kuriteokoosseisu olemasolu osas võrreldes maakohtuga teistsugusele

seisukohale (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-105-13, p 24).

66. Ringkonnakohus käsitleb esmalt prokuratuuri apellatsiooni KarS § 3001 lg 2 koosseisu

täidetusest, vastates ka kaitsja väidetele, (I) ja mõistab karistuse (II). Seejärel leiavad

käsitlemist maakohtus tekkinud menetluskulud ja kaitsja apellatsioon menetluskulude

väljamõistmises (III). Lõpetuseks võtab ringkonnakohus kokku apellatsioonimenetluse

tulemuse ja lahendab menetluskulude küsimuse (IV).

I

67. KarS § 3001 lg 1 näeb ette vastutuse korruptsioonivastases seaduses kehtestatud

toimingupiirangu teadva rikkumise eest suures ulatuses. X.X. ile on süüks arvatud KVS § 11

lg 1 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud nõuete rikkumist, mille kohaselt on ametiisikul keelatud

toimingu või otsuse tegemine, kui: 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga

seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust

või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; 3) ametiisik on teadlik

korruptsiooniohust. Pärast süüdistuses käsitletud perioodi ei ole KVS § 11 lg 1 sisu

muutunud. Lisatud on vaid järgmine täpsustus: „kui esineb vähemalt üks nendest

asjaoludest“ (jõust. 15.02.2019).

68. Seega tuleb esmalt tuvastada, kas X.X. oli talle süüks arvatud perioodil ametiisik, kuivõrd

toimingupiirangu rikkumise subjektiks saab olla ainult ametiisik KVS § 2 lg 1 tähenduses, s.o

füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta

täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või

vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel (kattub KarS § 288 lg-s 1 toodud

ametiisiku mõistega).

69. Ametiseisundi mõiste avab KVS § 2 lg 2 – ametiseisund seisneb õigusaktist, tehingust või

asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel: 1) teha

otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku,

sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele

või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu

juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses,

kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle

sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale

asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse

tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või

viivituses.

70. Kas vandeadvokaat X.X. oli Vihula Vallavolikogu otsusega nr 51 algatatud Vihula valla

üldplaneeringut muutva Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses ametiisikuks, on

käesolevas asjas jätkuvalt põhiliseks vaidlusküsimuseks.

a) Ametiisik

71. Süüdistuses toodud perioodil Vihula vallavanema ametis olnud tunnistaja A.N. i ütlustega

on tõendatud, et ta pakkus aastatel 2016–2017 välja, et X.X. hakkaks tegelema Käsmu

sadamaga. X.X. osutas juriidilist teenust, tema ülesandeks oli vormistada vallapoolsed

seisukohad juriidiliselt korrektsete kirjadena. Tasumine teenuse eest toimus üldjuhul arve

alusel. Kas leping oli või mitte, seda tunnistaja mäleta. Kaitsjale vastates selgitas tunnistaja, et

õigusteenuse osutamiseks ei sõlmitud alati kirjalikku lepingut: „Kui büroo soovis, siis sõlmiti.

Need olid tavalised eelarvelised väikesed summad ja tihti toimus tasumine arvete alusel.

Teenus ja arve, jälgisime hangete piirmäärasid, siis ükski summa sinna lähedale ei jõudnud,

nii et me ei pidanud seda vajalikuks.“ X.X. osales Vihula Vallavalitsuse esindajana 2017.

aasta septembris toimunud maavanema järelevalve koosolekul tema (A.N. i) suusõnalise

palve alusel, kuna ta ise oli ta haige. Tunnistaja sõnul ta ei mäleta, kas ta rääkis ise X.X. iga,

aga A.N. kindlasti soovitas teda oma töötajatele.

72. Selliseid tunnistaja A.N. i ütlusi, et vallavanemana volitas ta juriidilist teenust osutama

Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses X.X. i, teised tõendid ümber ei lükka. X.X. küll

ise eitab seda, öeldes muu hulgas järgmist: „Detailplaneeringu teemal ei ole mina vallas

tegelikult suhelnud mitte kellegagi enam kui ma olen suhelnud, see on see õnnetu

telefonikõne“, pidades silmas 2017. a septembris toimunud maavanema järelevalvemenetluse

koosolekut. Ometi näitab tema enda tegevus vastupidist – selles menetluses valla nimel

tegutsemist.

73. Kõige selgemalt tuleb see välja 08.09.2017 maavanema järelevalvemenetluse koosolekul

toimunust. Asitõendi vaatlusprotokollist (tõendite kd 2, tl 1–12) nähtuvalt tutvustasid kõik

osalejad end ja X.X. ütles, et on praeguse Vihula Vallavalitsuse esindaja. Teise vallavalitsuse

esindajana on kohal I.L. . Järgnev koosoleku arutelu näitab ilmekalt, et X.X. ei esitlenud

ennast kogemata valla esindajana. H.L. esitas kohe protesti, et X.X. ei saa valda esindada,

kuna ta on seotud huvitatud isiku ja investoriga. X.X. aga vastas, et see on vallavalitsuse

küsimus, kellega sõlmida õigusteenuse osutamise leping. Ta tunnistas, et on piirinaaber ja ta

kuulub MTÜ-sse Käsmu Majaka Sadam, kuid praegu on tal õigus esindada vallavalitsust ja

keegi ei saa kliendilepingusse sekkuda: „nii on ka selle käsunduslepinguga“. Ja edasi vastabki

valla nimel küsimustele X.X. (ühe korra põgusalt ka I.L. ), kui juttu on sadama asukohast,

suurusest ja kohtade arvust, keskkonnamõjude aruandest. Sealjuures rõhutab X.X. korduvalt,

kuidas nemad vallana on neid teemasid käsitlenud, kõikidele arvamustele vastanud. Muu

hulgas vastab ta, et on kõigi vastustega kursis ja teab neid, öeldes ka: „ma olen S.K. ile

vastuse teinud.“ Kui selgub, et ühele S.K. i kirjale on vastamata, lubab ta sellega kindlasti

tegeleda. Küsimusele, kas vald on saanud kokkuleppele Tartu Ülikooliga, vastab X.X. , et

oleme oma ettepaneku teinud. Selliselt vastab X.X. kõigile koosolekul esitatud küsimustele

valla nimel. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seda kuidagi nimetada bluffimiseks (bluff -

ülespuhuv või kiitlev väljamõeldis, kõmuteade, osav eksitav käik

(Eesti

õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018)). X.X. i selline käitumine, teadlikkus detailplaneeringuga

seotud valla seisukohtadest ja järelepärimistele saadetud vastustest ja lubadus vastamisega

tegeleda vastab A.N. i ütlustele, milline oli X.X. i roll Vihula Vallavalitsuses Käsmu sadama

detailplaneeringuga seotud küsimustes.

74. X.X. i rolli Vihula valla esindajana nägid ka tunnistajad K.V. e, V.P. ja H.P. , kes Tartu

Ülikooli esindajatena kohtusid Vihula Vallavalitsuse esindajatega maavanema

järelevalvemenetluse raames 17.08.2017. Sellel kohtumisel osalemist ei ole X.X. ile küll

süüdistuses ette heidetud KVS § 2 lg 2 p 1 mõttes suunamistegevusena, kuid kohtumisel

osalenud tunnistajate ütlused kinnitavad, milline oli X.X. i roll Vihula Vallavalitsuse

esindamisel. H.P. ütleb, et kohtumisel jäi mulje X.X. ist kui valla esindajast, kuna

maadevahetust pidid nad arutama vallaga, ja keegi teine (MTÜ Käsmu Majaka Sadam) ei

saanud selles kaasa rääkida. V.P. ütluste kohaselt tekkis küsimus, keda X.X. esindab ja

viimane ütles, et valda, ning esitas kohtumisel valla seisukohti. K.V. e on selle kohtumise

järgselt saatnud A.N. ile ja J.K. ile (Lääne-Viru Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna

planeeringuspetsialistile) kirja, milles kordab üle eelmise päeva kokkulepped ja palub kirja

edastada ka valla juriidilisele nõustajale X.X. ile. K.V. e sõnul saatis X.X. neile mõni päev

hiljem selle kohtumise järgse pakkumise, mida pidas valla kirjaks. Nimetatud kiri on

kriminaalasjas tõendite hulgas olemas koos lisaga (tõendite kd 2, tl 33-34). Nimelt saatis X.X.

oma e-posti aadressilt 21.08.2017 ülikooli esindajatele tutvumiseks ja ettepanekute

tegemiseks arutelu alusel tehtud planeeringuala skeemi.

75. Maakohus järeldas A.N. i ütlustest koos viimase poolt Lääne-Viru Maavalitsusele

28.07.2017 saadetud kirjaga (tõendite kd 1, tl 22), mille kohaselt kaasab vald 09.08.2017

kohtumisele detailplaneeringust huvitatud isiku MTÜ Käsmu Majaka Sadam, et X.X. osales

esimesel (ülikooli esindajatega toimunud kohtumisel) ja järelikult ka teisel maavanema juures

toimunud kohtumisel nimetatud MTÜ esindajana. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Mis

puudutab kirja, siis esiteks ei ole tegemist nimetatud kuupäeval aset leidnud kohtumisega,

teiseks ei nähtu kirjast, kes peaks MTÜ esindajana kohale tulema (seda ei saanudki

vallavanem otsustada), kolmandaks ei olnud MTÜ-l alust kaasa rääkida ülikooli poolt

soovitud maadevahetuse teemal. Pakkumise sai teha vald ja sellisena on see skeem X.X. i

poolt ettepanekute tegemiseks Tartu Ülikoolile (K.V. ele) ka saadetud. Teisel, 08.09.2017

maavanema järelevalvemenetluse koosolekul, esindas X.X. aga väga selgelt Vihula valda,

kaitstes valla seisukohti (vt otsuse p 73).

76. Maavanema järelevalvemenetluses X.X. iga kokku puutunud tunnistajad M.J. (Lääne-

Viru Maavalitsuse arengu-planeerimisosakonna juhataja) ja J.K. andsid samuti ütlusi selle

kohta, et nende arusaama järgi osales X.X. Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses

Vihula valla esindajana. Nii tunnistas J.K. , et tema teada oli vald X.X. i palganud nõustajaks,

ta suhtles X.X. iga telefoni ja e-kirjade teel. X.X. osales valla esindajana ka koosolekul.

Tunnistaja mäletab koosolekut, millel osalesid Tartu Ülikooli esindajad (kd 4, tl 86-89). M.J.

ütluste kohaselt osales X.X. ühel koosolekul ja tema mäletamist mööda Vihula Vallavalitsuse

esindajana. Pärast koosolekut helistas X.X. 2-3 korda, soovides teada, millal võiks

maavanema otsus tulla ja tegi seda tunnistaja sõnul „pigem vallavalitsuse huvides“. Pärast

tema ütluste avaldamist, millest võis jääda mulje, et X.X. pöördus tema poole arendaja

huvides, selgitas M.J. , et pidas silmas ikkagi kohalikku omavalitsust, kes planeeringu

kehtestab ja ellu viib (kd 4, tl 77pöördel-84 pöördel).

77. Vihula Vallavalitsuse töötajatest on X.X. iga vähesed kokku puutunud. I.L. , kelle

töökohustuste hulka kuulus valla ehitus- ja keskkonnatalituse juhina planeeringutega

tegelemine, on enda sõnul Käsmu sadama detailplaneeringuga seoses X.X. iga kokku

puutunud ühel korral, s.o septembrikuisel kohtumisel maavanema juures, kus nad mõlemad

esindasid valda. Sellest, et koosolekule tuleb X.X. , sai ta teada enne koosolekule minekut

A.N. i käest. K.K. (endine K), Vihula valla ehitusspetsialist aastatel 2015-2017, teab

vallavanema poolt jagatud informatsiooni alusel, et X.X. oli juriidilise poole pealt appi

võetud valda aitama, sest Käsmu sadama planeeringu kehtestamisele oli suur vastuseis: „et

kui seal vastaspool tahaks kohtusse minna, siis see kehtestamise korraldus, et ta oleks n.ö

võimalikult vettpidav, et siis selle jaoks võeti X.X. abiks.“ Samas ei ole sellel ajal Vihula valla

õigusnõunikuna ametis olnud M.H. tema ütlustest nähtuvalt pidanud Käsmu sadama

detailplaneeringuga tegelema, tal ei ole seoses selle teemaga olnud kokkupuuteid ka X.X. iga.

See kattub A.N. i ütlustega, mille kohaselt oli X.X. appi võetud, kuna valla jurist ei olnud

sellel tasemel (kd 4, tl 100 pöördel). Vallasekretär E.T. i ütlustest nähtuvalt ei tea tema X.X. i

volitustest midagi. Ta ei tea midagi ka sellest, kes osalesid Lääne-Viru maavanema

järelevalvemenetluses toimunud kohtumisel. Samas on tunnistaja pidanud 04.09.2017

kirjavahetust X.X. iga, mille sisuks on Käsmu sadama detailplaneeringuga seonduv.

78. Eeltoodud tõendite kogumi alusel järeldab ringkonnakohus esiteks, et valla ehitus- ja

keskkonnatalituse töötajad, valla jurist ega ka vallasekretär, kelle tööülesannete hulka kuulus

sellega seonduvate küsimustega tegelemine ja kes oleksid olnud võimelised vajalikke

dokumente koostama, seda ei teinud. Nii ei koostanud mingeid sisulisi dokumente seoses

Käsmu sadama detailplaneeringuga I.L. i ütluste kohaselt tema osakond. Äärmisel juhul luges

ta sellised kirjad, mis valdavalt tulid U.O. lt, enne väljasaatmist läbi. Tema osakonna töö

piirdus vaid avaliku arutelu korraldamisega, kutsete saatmisega puudutatud isikutele ja nende

kirjavahetusega tegelemisega (kd 5, tl 4-5). Ka esines olukordi, kus dokumendi koostajaks oli

märgitud isik, kes seda tegelikult ei teinud (nt eelnõu, mille koostajaks oli märgitud I.L. ).

Seega pidi selle töö ära tegema keegi teine. Seegi kinnitab A.N. i ütlusi, et vastavad volitused

olid antud X.X. ile.

79. Teiseks saabki käsitletud tõendite alusel tuvastada, et X.X. il oli vallavanema A.N. i poolt

antud suuline volitus esindada Vihula valda selle üldplaneeringut muutva Käsmu sadama

detailplaneeringu menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsüS) § 118 lg 2 sätestab, et

kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult

uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav

teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist

tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Sellega on kooskõlas ka Haljala

Vallavalitsuse vallasekretär R.M. a vastus H.L. u järelepärimisele 24.04.2018, mis puudutab

ainult maavanema juures toimunud arutelu: 08.09.2017 Lääne-Viru maavanema juures

Käsmu sadama DP järelevalve menetluses esindas X.X. endise Vihula valla vallavanem A.N.

i sõnade kohaselt Vihula valda suulise volituse alusel, mille vallavanem A.N. andis

maavanema juures toimunud esmakordsel kohtumisel ning kirjalikku volitust vormistatud ei

ole (tõendite kd 2, tl 15). Esimene kohtumine toimus 17.08.2017.

80. E.T. i ütlustest nähtuvalt volitati kolmandat isikut valda esindama vallavalitsuse

korraldusega või volikogu otsusega, mis vormistati kirjalikult. Järgmistest aktidest aga

selliseid nõudeid ei järeldu. Vihula valla põhimääruse (tõendite kd 1, tl 8–15) § 34 lg 2 p 2

kohaselt (millele on viidatud ka süüdistuses) on vallavanemal õigus esindada või volitada teisi

esindama valda ja (valla)valitsust vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning

volikogu poolt antud pädevusele. Sellest ei saa järeldada, et vallavanem oleks vajanud

volituste andmiseks alati volikogu nõusolekut. Sellist maakohtu järeldust ei kinnita ka

maakohtu poolt välja toodud X.X. i selgitused maavanema järelevalve menetluses, kus ta ütles

järgmist: „Nii et kas see nendele isikutele meeldib või ei meeldi, see on nende otsustada aga

kliendilepingu sõlmimise õigus ja volitus on vallavalitsusel“. X.X. viitas sellega, et temal on

vallavalitsuse poolt antud volitused. Vihula Vallavolikogu 12.04.2006. a määrusega nr 21

kinnitatud „Vihula valla esindamise korra“ (tõendite kd 3, tl 15) § 5 lg 1 p 2 ja lg 2 p 1 alusel

oli vallavanemal õigus esindada valda ja vallavalitsust lepingulistes suhetes.

81. Maakohus on viidanud veel advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg-le 4 ja leidnud, et

kirjaliku kliendilepingu puudumine kinnitab samuti seda, et X.X. ei olnud süüdistuses toodud

ajal ametiisik. Ringkonnakohus sellise käsitlusega ei nõustu ja leiab, et ainuüksi vorminõuete

täitmata jätmine volituse andmisel ei välista isiku karistusõiguslikku vastutust. Vastasel juhul,

kus avaliku võimu kandja välistel isikutel on vastutust võimalik vältida vaid nõuetekohase

volituse vormistamata jätmisega, ei oleks võimalik tagada KVS § 1 lg 2 eesmärki – avaliku

ülesande ausat ja erapooletut täitmist.

82. Maakohus on eeltoodud tõendeid käsitlenud, kuid on eksinud põhimõtte vastu, et kõiki

tõendeid tuleb hinnata nende kogumis (KrMS § 61 lg 2). Eraldivõetuna jääb iga üksik tõend

napiks, et hinnata X.X. i rolli, kuid kogumis annavad need kindla tõendusteabe, et ta tegutses

Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses Vihula Vallavalitsuse nimel tema juriidilise

nõustajana. Poolte vahel oli sõlmitud kliendileping, mis on olemuselt käsundusleping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 mõttes.

83. Isikut saab lugeda ametiisikuks juhul, kui tal on ametiseisund ja samal ajal täidab ta

avalikku ülesannet (Riigikohtu otsus asjas nr 1-22-3155/132, p 43). Riigikohus on KVS § 2

lg-t 1 tõlgendanud nii, et avalik ülesanne selle sätte mõttes hõlmab avaliku võimu kandja

ülesandeid, olenemata sellest, kas ja kui, siis millisel viisil nende täitmine mõjutab

kolmandaid (haldusväliseid) isikuid. Samas peab KVS § 2 lg-s 1 nimetatud avalik ülesanne

olema ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või tõlgendamise teel õigusnormist

tuletatav. (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-98-15, p-d 61-62). Avaliku ülesande täitmisega on

tegu ka siis, kui pädev asutus on eraõiguslikule isikule õigusakti või lepinguga andnud

volituse või pannud kohustuse osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest

vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik (vt

Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-19-14, p 11.)

84. Selles, et Vihula Vallavolikogu 12.06.2014. a otsusega nr 51 algatatud Vihula valla

üldplaneeringut muutev Käsmu sadama detailplaneeringu menetlus oli avalik ülesanne, ei ole

vaidlust. KOKS § 6 lg 2 kohaselt on teiste hulgas omavalitsusüksuse ülesandeks ruumilise

planeerimise korraldamine. Planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg 10 sätestab, et

detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus.

85. Maakohus on õigesti märkinud, et ametiisiku mõistet sisustatakse funktsionaalse

kriteeriumi kaudu, lähtudes isiku ülesannetest ja nendega kaasnevast pädevusest. Süüdistuse

kohaselt seisnesid X.X. i ülesanded avaliku võimu teostamisel Vihula valla üldplaneeringut

muutva Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses õigusteenuse osutamises: 1)

detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud vastuväidetele, samuti Käsmu sadama

rajamiseks korraldatava hoonestusõiguse seadmise konkursil valla nimel (vallavanema

allkirjaga) vastuste ja valla seisukohtade esitamises, teabenõuetele ja kirjadele/pöördumistele

vastamises;

2) maavanema järelevalvemenetluses osalemises.

b) Teabenõuetele ja kirjadele vastamine

86. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kriminaalasjas olemasolevate tõenditega,

eelkõige K.K. i ütlustega, on kinnitust leidnud, et X.X. ile ei saa ette heita süüdistuse p-des

1.3.–1.4. (käesolevas otsuses toodud süüdistuse numeratsioon) nimetatud dokumentide

koostamist. K.K. tunnistas, et kõik need dokumendid, mille X.X. on edastanud 07.04.2017

U.O. le, on koostanud tema. Samuti tunnistas ta, et 24.07.2017 U.O. poolt A.N. ile saadetud

dokumendi failinimega „Käsmu sadama rajamise hoonestusõiguse seadmise konkursi

tingimused“ (süüdistuse p 1.5.) võis tema koostada. A.N. i sõnul said nad selle dokumendi

põhja X.X. ilt. Ka süüdistuse p-s 1.7. Vihula Vallavalitsuse nimelt saadetud A.N. i poolt

allkirjastatud kirjad on K.K. i ütluste järgi tema tehtud. A.N. i sõnul tema ise ühtegi kirja ei

koostanud, luges läbi ja allkirjastas.

87. Tõendatud on aga, et X.X. saatis süüdistuse p-des 1.3 ja 1.4 toodud e-kirju koos manuses

olevate dokumentidega oma meiliaadressilt U.O. le. Sellist kirjavahetust U.O. ga tunnistab ka

süüdistatav ise. 07.04.2017 lisas X.X. manusesse dokumendi „Vastus TÜ vastuväitele DP

menetluses.docx“, ta kirjutab U.O. le: „Teisi tuleb nii palju kui Vändrast saelaudu. Üritame

võimalikult paljudele kirjadele vastata, siis peaks lihtsam olema.“ Samal päeval saadabki X.X.

veel kolm dokumenti: Merekooli_3_teabenõue_SiM.doc, Merekooli_3_teabenõue_KIK.doc

ja Merekooli_3_teabenõue_VV.doc. Nende kohta kirjutab ta, et edasise menetluse jaoks oleks

hea teha ka need teabenõuded. Selle pinnalt laekunud teave võiks aidata kehtestamise

korraldust muuta. 10.04.2017 saadab ta U.O. le SA Käsmu Meremuuseum seisukohad.docx.

kirjutades, et see pole küll täiesti valmis tekst, aga alguses võiks aidata. Samuti juhib ta

tähelepanu, mis on tekstides olulisem – kus oponeeritakse KSH osale, mis puudutab

merelainetust. Ta lisab veel: „Ma millegi pärast ei usu, et täna selle avaliku aruteluga lõpuni

jõuame puht ajaliselt arvestades, sest igat väidet peaks ju arutama ja avaldama, kas vald

nõustub või mitte.“ Seda tõendab asitõendi vaatlusprotokoll (tõendite kd 1, tl 131–153).

88. Samuti on tõendatud süüdistuse p-s 1.6. toodud kirjade saatmine X.X. i poolt. Viidatud

asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt saatis X.X. 29.08.2017 oma e-posti aadressilt kirja

A.N. ile ja U.O. le, kirjutades: „Saadan Teile korrektse seletuskirja, millise saate lisada eile

minu poolt Teile saadetud kirjale.“ Ta palub saata välja läinud dokumendi koopia ka temale.

E-kirja manuses on dokument nimetusega „2017.08.28_KasmuSK.PDF“, s.o seletuskiri

Käsmu sadama detailplaneeringu kohta. Päev varem, 28.08.2017 saatis X.X. A.N. ile e-kirja

teemaga Document1, millel oli ka samanimeline manus. Sama tekstiga dokument leiti Haljala

Vallavalitsuse dokumendiregistrist: 29.08.2017 on selles registreeritud dokument nr 7-1/158,

mille pealkirjaks on „Vastus Tartu Ülikooli Ettepanekule 25.08.2017“ (tõendite kd 1, tl 159–

160).

89. E.T. i ja X.X. i 04.09.2017 e-kirjadest nähtub, kuidas E.T. saadab vallavanema A.N. i

palvel X.X. ile volikogu otsuse ja vallavalitsuse istungi protokolli Käsmu sadama

hoonestusõiguse konkursi kohta. X.X. küsib vastuseks, kas peale protokolli ühtegi haldusakti

ei ole. E.T. vastab, et ei ole. Komisjon on moodustamata. Selle peale pakub X.X. omapoolse

lahenduse ja küsib, kas oleks mõeldav võtta päevakorda punkt Käsmu sadama rajamiseks

hoonestusõiguse seadmise konkursiga seonduv ja lisab ka vastava teksti. Ta annab nõu, et

enne volikogu otsust ei moodustaks ta ühtegi komisjoni ega teeks ka muid toiminguid. Samuti

märgib X.X. , et oluline on, et selline tingimuste muutmise eelnõu koos vallavalitsuse

selgitustega läheks kindlasti arutellu järgmisel volikogul, siis saaks volikogu tähtaega muuta

ja uue konkursi välja kuulutada ja vallavalitsus saaks toimetama hakata, sh avalikustada ja

kohe moodustada komisjoni (tõendite kd 1, tl 140–141). Selles kirjas X.X. i poolt koostatud

tekst konkursi tingimuste muutmiseks kajastub Vihula Vallavolikogu 14.09.2017. a otsuses nr

191 „Käsmu sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimuste kinnitamine“

muutmine (kd 1, tl 34). Nimetatud otsusega muudeti konkursi tingimusi selliselt, et anti

pakkumiste esitamiseks ja pakkumiste avamiseks uued tähtajad. Prokuröri küsimusele vastab

E.T. , et ta võis seda infot jagada vallavanema või ehitusosakonnaga, ta ei oska öelda, miks

selline sisend tuli väljastpoolt valda X.X. ilt ja kas see oli juriidilise nõu andmine (kd 5, tl 34–

35).

90. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab eeltoodu, et X.X. täitis ka sisuliselt talle vallavanema

poolt antud ülesannet, nõustades valda seoses Käsmu sadama detailplaneeringuga, sealhulgas

vahendas ta U.O. le ja A.N. ile dokumente, olles nende sisuga hästi kursis. Samuti koostas ta

04.09.2017 konkursi tingimuste muutmise teksti ja esindas Vihula valda 08.09.2017

maavanema järelevalvemenetluse koosolekul, vastates valla nimel kõigile järelepärimistele.

See, kas X.X. täitis lepingu alusel avalikku ülesannet tasu eest või tasuta, ei oma KVS § 2 lg

1 kohaselt tähtsust.

91. Süüdistus on X.X. i ametiseisundi KVS § 2 lg 2 tähenduses sisustatud sellega, et ta osales

avaliku ülesande täitmisel valla otsuste ja toimingute sisulises suunamises. Riigikohus

selgitas, et otsustamaks, kas isik osales otsuse sisulises suunamises, tuleb juhtumi asjaolusid

silmas pidades hinnata, kui kaalukas oli tema roll otsuse tegemise protsessis, ja seda sisuliselt,

mitte vormiliselt. Selle isiku mõju, kes nõustab eriteadmistele tugineva otsuse tegijat nende

teadmiste osas, on seda suurem, mida spetsiifilisemad on tema teadmised ja mida suurem on

nende teadmiste osakaal otsust mõjutavate tegurite hulgas (Riigikohtu 14.03.2023. a otsus

asjas nr 1-19-10225/120, p 47).

92. Prokurör leidis apellatsioonimenetluses, et isegi kui X.X. ei koostanud talle süüks arvatud

vastuste tekste, pani ta suunamise ikkagi toime, kuna oluline on see, et kõik kirjad liikusid

läbi tema U.O. le, kes tegelikult juhtis valda, ning seejärel allkirjastas need vallavanem A.N. .

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kirjad liikusid küll mööda isikute ringi, kes olid sadama

rajamisest huvitatud: need koostas MTÜ Käsmu Majaka Sadam asutaja H.H. elt vastava

ülesande saanud K.K. ja saatis edasi X.X. ile, viimane omakorda vallavalitsuse liikmele U.O.

le, kelle valimislubaduste hulka kuulus Käsmu sadama rajamine. Tavapäraselt vormistas

kirjad etteantud teksti järgi valla ehitusspetsialist K.K. – ta pani teksti dokumendiregistrisse

ja suunas vallavanemale allkirjastamiseks. Vaadates tõenditena esitatud kirjavahetust, ei ole

võimalik öelda, et selline X.X. i tegevus kirjade vahendamisel oleks Käsmu sadama

detailplaneeringu menetluses sellise kaaluga, mida saaks käsitada otsuste või toimingute

sisulise suunamisena.

c) Maavanema järelevalvemenetlus

93. Oluline oli aga X.X. i panus Vihula valla üldplaneeringut muutva Käsmu sadama

detailplaneeringu menetluse suunamisel 08.09.2017 maavanema järelevalvemenetluse

koosolekul, kus ta vastas sisuliselt valla nimel kõigile järelepärimistele. PlanS § 91 lg 1

kohaselt sai kohaliku omavalitsuse volikogu oma otsusega kehtestada üldplaneeringu, mis oli

eelnevalt maavanema poolt heaks kiidetud.

94. PlanS (01.01.2017 jõustunud redaktsioon) § 4 lg 2 p 6 kohaselt oli planeerimisalase

tegevuse korraldaja (kelleks oli ka maavanem) ülesandeks kehtestatud planeeringu järgimine,

ülevaatamine ja selle elluviimine osas, mis puudutab planeerimisalase tegevuse korraldajale

õigusaktiga pandud ülesannete täitmist. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral tuli

kohaldada üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. (PlanS § 142). PlanS § 90 nägi

ette, et üldplaneering esitatakse heakskiitmiseks maavanemale koos avalikul väljapanekul

kirjalikult esitatud arvamustega, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud, ja

üldplaneeringu koostamise korraldaja põhjendatud seisukoht arvamuste arvestamata jätmise

kohta. Seejärel oli maavanemal võimalik kas kiita üldplaneering heaks või keelduda

üldplaneeringu heakskiitmisest 60 päeva jooksul selle maavanemale esitamisest arvates.

Põhjendatud juhul võis maavanem tähtaega pikendada 90 päevani. Kui isikud, kelle arvamusi

üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja kokkulepet

ei saavutanud, esitas maavanem nendele oma kirjaliku arvamuse arvestamata jäänud

arvamuste kohta 30 päeva jooksul pärast osapoolte ärakuulamist. Juhul kui maavanem jättis

üldplaneeringu heaks kiitmata, esitas ta üldplaneeringu koostamise korraldajale oma

põhjendatud seisukoha heaks kiitmata jätmise põhjuste kohta, tuues välja PlanS § 90 lg-s 3

nimetatud nõuded või asjaolud, mis on üldplaneeringu heaks kiitmata jätmise aluseks.

Maavanem võis põhjendatud vajaduse korral teha ettepaneku kehtestada üldplaneering

osaliselt. Heakskiidu andmise asjus üldplaneeringu koostamise korraldaja ja järelevalvet

teostava maavanema vahel tekkinud eriarvamuse lahendamise otsustas valdkonna eest

vastutav minister 30 päeva jooksul eriarvamuse lahendamise taotluse saamisest arvates.

95. Eeltoodust nähtuvalt omasid suurt kaalu maavanema poolt detailplaneeringule heakskiidu

andmisel isikute seisukohad, kelle arvamusega ei arvestatud. See võis kaasa tuua maavanema

poolt heakskiidu andmata jätmise. Neid seisukohti oli aga X.X. il oma autoriteeti ja erialaseid

teadmisi arvestades võimalik mõjutada. Vihula vald teadis, et osa valla elanikke on Käsmu

sadama detailplaneeringu kehtestamisele vastu, mistõttu oli oluline, et oleks tugev spetsialist,

kes on võimeline esitama sisukaid ja õiguslikult argumenteeritud vastuväiteid. Seda rolli

täitis valla nimel ametiisikuna X.X. , kes oli valda juba ühe sadama rajamise menetluses

nõustanud. Nii kasutaski X.X. maavanema järelevalvemenetluses oma õigusalaseid teadmisi,

kogemust ja autoriteeti, suunates detailplaneeringu menetlemise protsessi MTÜ-le Käsmu

Majaka Sadam soodsas suunas – selle kehtestamiseks. Kuigi määravat tähtsust ei ole sellel,

kas X.X. i tegevus ka reaalselt detailplaneeringu protsessi mõjutas, päädis maavanema

järelevalvemenetluse arutelu Lääne-Viru Maavalitsuse poolt 21.12.2017 Käsmu sadama

detailplaneeringule heakskiidu andmisega (tõendite kd 1, tl 40–41). Selles tuuakse muu

hulgas välja, et kohaliku omavalitsuse vastuskirjades esitatud seisukohad avaliku väljapaneku

ajal esitatud vastuväidetele on piisavalt põhjendatud. Seejärel otsustas Haljala Vallavolikogu

20.03.2018. a otsusega nr 39 kehtestada Käsmu sadama detailplaneeringu (tõendite kd 1, tl

22–27).

d) Seotud isik

96. X.X. oli KVS § 7 lg 1 p 3 tähenduses seotud isik, s.o juriidiline isik, mille juhtimis- või

kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on ametiisik ise. Nimelt oli X.X. MTÜ

Käsmu Majaka Sadam (registrikood 80342602) asutaja ja juhatuse liige alates 22.05.2012

(asutamisleping, põhikiri ja äriregistri teabesüsteemi väljatrükk, kd 1, tl 1–6). Põhikirja p 2

kohaselt on ühingu tegevuse eesmärkideks väike- ja kalalaevade sadama väljaehitamine ja

haldamine Käsmu külas. Tulenevalt sellest olid X.X. il majanduslikud huvid, mis olid seotud

Käsmu Sadama detailplaneeringuga. 12.06.2014. a Vihula Vallavolikogu otsusega nr 51

algatatud Vihula valla üldplaneeringut muutev Käsmu sadama detailplaneeringu koostamine

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaselt algatati detailplaneeringu menetlus

huvitatud isiku MTÜ Käsmu Majaka Sadam 04.02.2014. a taotluse 138/7-1.2 alusel (kd 1, tl

232, 237–238). Vihula valla suhtumist ilmestab A.N. i vastus prokurörile, kellena X.X.

maavanema juures toimunud kohtumisel osales, kas Vihula valla või MTÜ Käsmu Majaka

Sadam esindajana: „Sisuliselt pole vahet. Meie huvid olid samad, me tahtsime sadamat sinna

Käsmu“ (kd 4, tl 119 pöördel).

97. Siinkohal osutab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 26.03.2020. a otsusele asjas nr 3-18-

787, milles vaidlustati Haljala Vallavolikogu 20.03.2018. a otsusega nr 39 kehtestatud

Käsmu sadama detailplaneeringut. Halduskohus käsitles samuti X.X. i väidet, et vallal on

õigus otsustada, kellega õigusabileping sõlmida ja asjaolu, et ta on detailplaneeringu piiriala

naaber ja arendaja juhatuse liige, ei takista temal kui advokaadil tegutseda valla esindajana.

Kohus leidis, et X.X. ei oleks tohtinud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 10 lg 1 p 1 ja 4

kohaselt tegutseda haldusmenetluses vastustaja (Haljala vald (moodustatud Haljala valla ja

Lihula valla ühinemise teel) nimel. Olukord, kus dokumendid koostab otsustamisel oleva

küsimuse lahendusest otseselt huvitatud isik, on vastuolus haldusmenetluse põhimõtetega.

HMS § 4 lg-st 2, §-st 6 ja §-st 56 tulenevat uurimis-, kaalutlemis- ja põhjendamiskohustust ei

saa pidada täidetuks, kui kaalumisele kuuluvad asjaolud on välja toodud ja põhjendused on

koostanud üks menetlusosaline. Kui vaidlustatud otsuse põhjenduste hulka kuuluvad vastused

ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele on (vähemalt osaliselt) koostanud arendaja, siis

on see tõsiseks aluseks kahelda planeerimismenetluse õiguspärases läbiviimises ja tulemuses

(tõendite kd 1, tl 66–74, p 23).

98. KVS § 3 lg 2 p 1 kohaselt peab ametiisik seaduses sätestatud juhul ja tingimustel pidama

kinni tegevus- ja toimingupiirangutest. Seadusandja on välistanud ametiisiku osalemise otsuse

vastuvõtmises või toimingu tegemises, sealhulgas selle sisulises suunamises, kui otsuse või

toimingu tulemus mõjutab ametiisiku või temaga seotud isiku huve ehk kui tegemist on nn

huvide konfliktiga (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-98-15, p 91). Käesoleval juhul rikkus X.X.

KVS § 11 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud nõuet, kuna Käsmu sadama detailplaneeringu

kehtestamine oli arendaja, s.o temaga seotud MTÜ Käsmu Majaka Sadam huvides. MTÜ

juhatuse liikmena oli ta teadlik ka selle majanduslikust huvist, milleks oli võimalus

detailplaneeringu kehtestamisel ehitada välja Käsmu sadam. Arvestades eeltoodut, oli X.X.

teadlik samuti korruptsiooniohust (KVS § 11 lg 1 p 3), s.t sellest, et tema toimingud valla

ametiisikuna maavanema järelevalvemenetluses võivad mõjutada detailplaneeringu menetlust

temaga seotud MTÜ-le Käsmu Majaka Sadam soodsas suunas.

e) Suur ulatus

99. KarS § 3001 lg 2 näeb kriminaalvastutuse ette korruptsioonivastases seaduses kehtestatud

toimingupiirangu rikkumise eest eriti suures ulatuses. KarS § 121 p 3 kohaselt on eriti suur

kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga

selles, et korruptsiooniohu suurust tuleb hinnata lähtuvalt saadu, mitte antava väärtuse järgi

ning investeerimiskohustuse alusel ei ole korruptsiooniohu ulatust võimalik tuvastada.

100. Riigikohus on öelnud, et KVS-i mõttest ja eesmärgist järeldub, et KVS § 11 lg-s 1

sisalduv keeld ja sellest tulenevalt KarS § 3001 lg-s 1 kirjeldatud objektiivse koosseisu

täitmine ei eelda otsuse tsiviilõiguslikku kehtivust või toiminguga kaasnevate mõjude reaalset

avaldumist. Piisab sellest, et ametiisik osaleb otsuse tegemisel, mis on suunatud temaga

seotud isikule õiguste või kohustuste tekitamisele (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-98-15, p

92). Toimingupiirangu rikkumine pole tagajärjedelikt, vaid abstraktne ohudelikt. Seepärast on

karistatav juba ainuüksi keelatud toimingu või otsuse tegemine (Riigikohtu otsus asjas nr 1-

18-7408/62, p 18) ning suur ulatus selle normi mõttes pole mitte koosseisupärane tagajärg,

vaid rikkumise kvantitatiivne mõõde. (Riigikohtu otsus asjas nr 1-19-5367/144, p 27.)

101. Advokaadibüroo X.X. läbiotsimisel võeti ära 12.12.2019. a kuupäeva kandev dokument

pealkirja: „Pakkumine-äriplaan Käsmu sadama rajamiseks seatava hoonestusõiguse

konkursile“ (kd 1, tl 115-119). See on esitatud Haljala Vallavalitsusele. Pakkuja MTÜ Käsmu

Majaka Sadam äriplaani kohaselt on Käsmu kala- ja jahisadama rajamise investeeringu suurus

1 500 000 eurot. MTÜ Käsmu Majaka Sadam soovis muuta valla üldplaneeringut selliselt, et

saaks välja ehitada Käsmu sadam sellisena, nagu see oli nende nägemuses. Selle plaani

realiseerimisele oli MTÜ tegevus suunatud ja see näitabki rikkumise suurust.

102. KarS § 3001 subjektiivne koosseis eeldab süüdistatava otsest tahtlust objektiivse

koosseisu tunnuste osas, milleks on korruptsioonivastases seaduses kehtestatud

toimingupiirangu rikkumine. KarS § 3001 ja KVS § 11 lg 1 koostoimest nähtub, et ametiisik

peab olema teadlik nn huvide konfliktist, s.t sellest, et tema otsus või toiming võib mõjutada

tema enda või temaga seotud isiku majanduslikke või muid huve ja sellest tulenevalt esineb

korruptsioonioht, mille tõttu on otsuse või toimingu tegemine keelatud. (Riigikohtu lahend

asjas nr 3-1-1-98-15, p 93.)

103. X.X. teadis, et tema on MTÜ Käsmu Majaka Sadam juhatuse liige, kelle huviks on

Käsmu sadama rajamine. Samuti teadis ta seda, et sadamat ei ole võimalik hakata rajama ilma

Vihula valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamiseta, mis omakorda mõjutab

ka MTÜ majanduslikke huve. Ta teadis sedagi, et valla nimel maavanema

järelevalvemenetluses advokaadina seisukohti esitades tegutseb ta huvide konfliktis.

Riigikohus on korduvalt märkinud, et normatiivse koosseisutunnuse – praegusel juhul

ametiseisundi – puhul ei ole nõutav, et isik teaks selle tunnuse täpset juriidilist tähendust, vaid

et ta mõistaks selle üldist sotsiaalset või üldkeelelist tähendust. (Riigikohtu lahend asjas nr 3-

1-1-98-15, p 94 koos järgnevate viidetega). Selline teadmine kõigist eeltoodud asjaoludest

nähtub ainuüksi juba X.X. i sõnavõtust 08.09.2017 maavanema järelevalvemenetluse

koosolekul, kus ta ütleb, et vallavalitsuse huvi on see planeering kehtestatud saada ja et see

huvi langeb kokku tema kui piirinaabri huviga, ta on ka Käsmu Majaka Sadam juhatuse liige,

aga praegu on ta advokaadina pädev esindama vallavalitsust. X.X. asubki valla nimel

vastama, kuigi tema tähelepanu juhiti sellele, et ta on ühe osapoolega, huvitatud isikute ja

investoritega otseselt seotud, ja ta ei saa objektiivselt valda esindada. Lisaks eeltoodule teadis

X.X. ka seda, kui suur on sadama rajamiseks planeeritav investeering. Kõiki neid asjaolusid

X.X. vähemalt ka möönis. Seega rikkus ta toimingupiirangut eriti suures ulatuses otsese

tahtlusega (KarS § 16 lg 3).

104. X.X. i teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Ringkonnakohtu istungil

tõusetus küsimus sellest, kas X.X. võis olla koosseisupärast tegu toime pannes

keelueksimuses (KarS § 39 lg 1). Nimelt väitis X.X. , et ta ei teadnud, et võib olla

ametiisikuks – tema läks maavanema järelevalvemenetluse koosolekule MTÜ Käsmu Majaka

Sadam esindajana ja piirinaabrina. Kohtukolleegiumi hinnangul ei anna kriminaalasjas

tuvastatud asjaolud alust arvata, et X.X. ei saanud aru oma teo keelatusest või et temal olnuks

väärarusaam oma rollist maavanema järelevalvemenetluses. Ta tegi kõigile koosolekul

osalenutele ühemõtteliselt selgeks, et esindab Vihula valda ja selleks on tal vastavad volitused

olemas. Ta ei nimetanud kordagi (erinevalt hilisemalt tekkinud kaitseversioonist bluffimise

kohta, vt otsuse p 73), et ta osaleb koosolekul kui piirinaaber või arendaja esindaja. X.X.

mitte ainult ei väitnud, et ta on valla esindaja, vaid ta täitis ka sisuliselt seda rolli, kui vastas

valla nimel kõigile järelepärimistele. Pikalt vandeadvokaadina töötanud ja eelduslikult häid

õigusteadmisi omav X.X. teadis, et maavanema järelevalvemenetluses valda esindades on ta

ametiisik. Toodud asjaoludel teadis X.X. sedagi, et ta ilmselgelt poleks tohtinud seda teha,

kuna ta oli samal ajal MTÜ Käsmu Majaka Sadam esindaja.

II

105. KarS § 3001 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3 aasta pikkuse

vangistuse. Rahalise karistuse võib mõista 30-500 päevamäära. Päevamäär arvestatakse

süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel (KarS § 44 lg 1 ja 2). X.X. i keskmiseks päeva

sissetulekuks 2019. aastal oli 89,93 eurot (teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja

elatustaseme kohta, tõendite kd 3, tl 171).

106. Süü suuruse puhul võtab kolleegium esmalt arvesse seda, et X.X. i suunamistegevus

Vihula valla üldplaneeringut muutva Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses oli väike.

See piirdus valla esindajana ühel maavanema järelevalve menetluse koosolekul osalemises.

Samas oli selle rikkumise olulisus avaliku võimu teostamisel väga suur – detailplaneeringu

vastuvõtmisel soovitud viisil oleks tekkinud huvitatud isikul, MTÜ-l Käsmu Majaka Sadam

võimalus rajada sadam, mille investeeringu suurus oli 1 500 000 eurot. See ületas

kvalifitseeriva asjaolu, eriti suure varalise kahju, enam kui kolm korda. X.X. i karistust

kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole. Lisaks toimepandud teole endale tuleb

arvesse võtta, et sellest on möödunud ligi kaheksa aastat. Karistusregistri väljavõtte andmetel

ei ole X.X. i karistatud kriminaal- ega väärteokorras (tõendite kd 3, tl 169). Eripreventiivsetel

kaalutlustel on varem karistamata isikule teost nii pika ajavahemiku järel põhjendatud mõista

oluliselt kergem karistus. Neil põhjustel peab ringkonnakohus X.X. i süüle vastavaks rahalist

karistust, mis jääb alla keskmise määra, s.o 150 päevamäära –13 485 eurot (89,9 x 150).

III

107. Kaitsja taotleb Viru Maakohtu 24.08.2023. a otsusega Eesti Vabariigilt X.X. i kasuks

väljamõistetud menetluskulude suurendamist 73 340,55 euro võrra, ja mõista tema kasuks

välja kokku 107 077,87 (käibemaksuta). Õigusabi kulud maakohtus koosnesid vastavalt

kaitsja taotlusele esindaja kulust summas 106 622,25 eurot, transpordikuludest 455,32 eurot

ning registrite päringutest 7 eurot. Süüdistatavale osutati õigusabi 477,3 tunni ulatuses.

Teenust osutasid vandeadvokaat Norman Aas (463,1 tundi keskmise tunnihinnaga 225,73

eurot) ning jurist (14,2 tundi keskmise tunnihinnaga 140,58 eurot).

108. Lisaks kaitsjale makstud mõistliku suurusega menetluskuludele 40 484,78 eurot arvas

maakohtus 17.05.2023. a määrusega menetluskulude hulka veel tunnistaja A.K. e

transpordikulu summas 43,59 eurot, mis jäi seoses X.X. i õigeksmõistmisega riigi kanda.

109. Ringkonnakohus tunnistab X.X. i süüdi KarS § 3001 lg 2 järgi, mistõttu jääb kaitsja

apellatsioon rahuldamata. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu. Sel põhjusel tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega

mõisteti Eesti Vabariigilt X.X. i kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu summas 40

484,78 eurot ning jäeti riigi kanda tunnistajale hüvitatud transpordikulud 43,59 eurot. Seega

jäävad õigusabikulud X.X. i enda kanda. Samuti tuleb temalt välja mõista tunnistajale

hüvitatud transpordikulu 43,59 eurot.

IV

110. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, tühistab ringkonnakohus

Viru Maakohtu 24.08.2023. a otsuse täies ulatuses. Kohus teeb uue otsuse, millega tunnistab

X.X. i süüdi KarS § 3001 lg 2 järgi ja mõistab talle 150 päevamäära suuruse rahalise karistuse.

Maakohtus kantud õigusabikulud jäävad X.X. i kanda ja temalt tuleb Eesti Vabariigi kasuks

välja mõista tunnistajale hüvitatud transpordikulu 43,59 eurot. Prokuratuuri apellatsioon

rahuldatakse osaliselt, kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata.

111. Viimaseks võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses tekkinud

menetluskulude põhjendatuse ja hüvitamise osas.

112. Apellatsioonimenetluse kuludeks on X.X. i kaitsja tasu 8128,58 eurot (ilma

käibemaksuta), sealhulgas esindaja kulu 8066,81 eurot ja transpordikulu 61,77 eurot.

Süüdistatavale on antud õigusabi 44,9 tunni ulatuses. Teenust osutas vandeadvokaat N. Aas

keskmise tunnihinnaga 256 eurot (33,8 tundi), advokaat Steven Andrekson tunnihinnaga 132

eurot (3 tundi) ja jurist tunnihinnaga 125 eurot (8,1 tundi). Taotlusele on lisatud

menetluskulude nimekiri ja 4 arvet.

113. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku

suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses

kriminaalmenetlusega. Ringkonnakohtu hinnangul on õigusteenuse osutamise tunnihinnad

vandeadvokaadist kaitsja ja teda abistanud juristi ning advokaadi teenuse kvaliteeti ning

hinnakasvu arvestades põhjendatud. Menetluskulude nimekirja 2 esimest punkti on seotud

maakohtu menetlusega 24.08.2023. Selleks on kaitsja osalemine maakohtus kohtuotsuse

kuulutamisel (1,5 tundi) ja sõitmine maakohtu istungile Tallinnast Narva ja tagasi (5,5 tundi).

Seega ei saa seda kulu arvata apellatsioonimenetluse kulude hulka. Arvestades kaitsja

tunnitasu, on see summa 1792 eurot (7x256). Ülejäänud osas on kõik toimingud olnud kaitse

teostamiseks vajalikud ning taotletud õigusabikulud põhjendatud, sealhulgas juristi

toimingute eest. Tasu, mis makstakse advokaadibüroo pidajale juristi sellise töö eest, mis

vähendab eelduslikult vähemalt ligilähedaselt samas mahus advokaadist kaitsjal õigusteenuse

osutamiseks kuluvat aega, on käsitatav tasuna KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes ja see tuleb

mõistlikus ulatuses menetluskulu hulka arvata (Riigikohtu otsus asjas nr 1-20-2473/58, p 8).

Menetluskulude taotluse koostamisel abistas valitud kaitsjat teine advokaat, mis on samuti

vajalik toiming ja tuleb arvata menetluskulude hulka. Seega on mõistliku suurusega

apellatsioonimenetluse kulu 6336,28 eurot (8128,58-1792). Nimetatud summa ei sisalda

käibemaksu.

114. KrMS § 185 lg 1 näeb ette, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1

p-des 2–4 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Seega jääb valitud kaitsja tasu

summas 6336,28 eurot riigi kanda ja see tuleb X.X. ile hüvitada. Vastavalt süüdistatava

taotlusele tuleb see summa kanda OÜ X.X. Advokaadibüroo kontole. Taotluse kohaselt on

süüdistatava menetluskulud tasunud tema advokaadibüroo, kes on käibemaksukohustuslane.

Sellest tulenevalt on menetluskulude hüvitise nõue esitatud ilma käibemaksuta.

(allkirjastatud digitaalselt)

05.12.2025 RIIGIKOHUS OTSUSTAB

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 4. aprilli 2025. a otsus X.X. i

süüditunnistamises ja karistamises KarS § 3001 lg 2 järgi, temalt hüvitise

väljamõistmises tunnistaja kulude katteks ning enne apellatsioonimenetlust valitud

kaitsjale makstud tasu jätmises süüdistatava kanda.

2. Jõustada Viru Maakohtu 24. augusti 2023. a otsus X.X. i õigeksmõistmises KarS

§ 3001 lg 2 järgi, muutes maakohtu otsuse põhiosa ja asendades selles õigeksmõistmist

puudutavad põhjendused käesoleva otsuse punktides 30–42 toodud põhjendustega.

3. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

4. Kassatsioonid rahuldada osaliselt.

5. Jätta tunnistajale hüvitatud menetluskulu 43 eurot 59 senti Eesti Vabariigi

kanda.

6. Mõista Eesti Vabariigilt X.X. i kasuks välja menetluskulu hüvitis järgmiselt:

-

enne apellatsioonimenetlust tekkinud menetluskulu katteks 79 677 eurot 81 senti;

-

kassatsioonimenetluse kulu katteks 2880 eurot.

7. Tasuda eelmises punktis nimetatud menetluskulu hüvitis OÜ Advokaadibüroo

X.X pangakontole nr EE461010220011658017 (AS SEB Pank).