2-22-623/63 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 04.04.2025 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-623

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi N M vastu võla nõudes

Hagihind

hagi hind 2890,57 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, Tartu mnt

83-601, 10115 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: C K (PlusPlus Legal OÜ, e-post:

xxx);

Kostja: N M (isikukood xxx, xxx).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada hageja alternatiivse nõude osas.

2. Mõista kostjalt N Mlt (isikukood xxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806)

kasuks välja 2682,55 (kaks tuhat kuussada kaheksakümmend kaks eurot ja 55 senti), millest

1865,65 eurot on põhinõue ja 816,65 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Mõista kostjalt N Mlt (isikukood xxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806)

kasuks välja viivis põhinõudelt 1865,65 eurolt alates 01.10.2024 kuni tasumata põhinõude

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Mõista kostjalt N Mlt (isikukood xxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806)

kasuks menetluskuludena välja 1905 (üks tuhat üheksasada viis) eurot, millest 1170 eurot on

kulud õigusabile ja 735 eurot menetluses tasutud riigilõivud.

3. Mõista kostjalt N Mlt (isikukood xxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806)

kasuks välja viivis menetluskuludelt 1905 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hageja palus kostjalt hagiavalduses välja mõista põhinõudena 701,14 eurot, intressina 1237,57 eurot

ja viivisena 222,78 eurot. Kostja ja OÜ Xxx kreeditorina sõlmisid 28.08.2017 lepingu XXX/xxx, mille

alusel liisis kostja kapitalirendilepingu alusel sõiduki. Lepingu kohaselt võimaldas OÜ Xxx kostjale

kokku 2541 eurot. Kostja kohustus sõiduki omandamise eest tasuma maksegraafiku alusel igakuiselt

väljaostu- ja intressimakseid. Sõiduki omand pidi kostjale üle minema liisingulepingust tulenevate

kõigi kohustuste nõuetekohase täitmise korral. Maksegraafikus leppisid pooled kokku annuiteedi ehk

kostja kohustuse alates 30.08.2017 kuni 30.07.2023 igas kuus tasuma võrdses summas osamakseid

96,02 eurot, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes.

2. Kostja ja OÜ Xxx sõlmisid 07.06.2018 lepingu lisa XXX/xxx-G1, mille kohaselt laenu summat

suurendati 22,10 euro võrra seoses sellega, et laenuandja loobus eelmärgitud summas enne lisa

jõustumist kehtinud graafiku järgsest viimasest maksetähtpäevast kuni 20.05.2018 arvestatud intressi

nõudmisest, mistõttu väljamakset eelmärgitud summas laenusaajale ei tehtud. Maksegraafiku

koostamise meetodina leppisid pooled kokku annuiteedi, s.o kostja kohustus alates 20.06.2018 kuni

20.08.2023 igas kuus tasuma võrdses summas osamakse 96,77 eurot, millest väljaostumakse osa

igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes.

3. Kostja rikkus lepingut ega tasunud lepingu alusel maksegraafikujärgseid osamakseid. Kuna

tsiviilasjas nr 2-21-108962 20.10.2021 tehtud kohtuotsuses leiti, et laenuleping ei ole kehtivalt üles

öeldud, puudus hagejal sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu ning õiguslik alus viivise, intressi

ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks. Seetõttu esitas hageja alternatiivse nõude, kuna tegu on

kestvuslepingu alusel sissenõutavaks muutunud nõudega osamaksete osas. Hageja esitas ka esialgse

võlausaldaja tahteavalduse lepingu ülesütlemiseks.

4. 25.01.2021 loovutas OÜ Xxx oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati

kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast

tulenevaid kohustusi hagejale. Hageja saatis kostjale võlateatisi, millistele kostja jättis reageerimata.

5. Hageja esitas ka alternatiivse nõude. Hageja on nõude osaliselt tagasi loovutanud ning samal päeval

on OÜ Xxx teinud uue teate hagejale sissenõutavaks muutunud nõude loovutamise kohta. Seega on

hagiavalduses toodud osamaksete osas nõue muutunud sissenõutavaks nende maksete tasumise tähtaja

möödumisega.

6. Liisinguandja ja liisinguvõtja leppisid kokku krediidi tagastamises maksegraafiku alusel. Hageja

viitas VÕS § 82 lõikele 1. Kostja tasus lepingu alusel osamaksete katteks kokku 786,31 eurot. Kostja

tasus lepingu lisa alusel osamaksete katteks kokku 2248,23 eurot.

7. Hageja menetlusedokumendi koostamise ajaks 13.01.2022 olid sissenõutavateks muutunud

osamaksed alates 20.04.2020 kuni 20.12.2021 kogusummas 1938,71 eurot (701,14 eurot + 1237,57

eurot). Kui kohus ei saa lugeda lepingut lõppenuks ning kostja oma kohustust ei tasu, ei ole

menetlusdokumendi koostamise aja seisuga veel sissenõutavaks muutunud osamaksed alates

20.01.2022 kuni 20.08.2023 ning selles osas saab hageja esitada oma nõuded eraldi menetluses.

20.04.2020 kuni 20.12.2021 osamaksete kogusummas 1938,71 eurot tasumise tähtpäevad on

möödunud. Seetõttu on hagejal õigus nende tasumist VÕS § 108 lg 1 järgi nõuda. Eeltoodut arvestades

palus hageja alternatiivselt kohtul rahuldada nõue sissenõutavaks muutunud osamaksete 1938,71 eurot

osas.

8. Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1. Lepingust tulenevalt on viivisemäär võrdne intressimääraga

41,40% aastas. Laenuandjal on õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mille pooled näevad ette

tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Hageja arvestab viiviseid alates osamakse maksetähtajale

järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni, võttes aluseks lepingu p.5.3 sätestatud lepingulise aasta

intressimäära, millest tulenevalt on sissenõutavaks muutunud viivis 222,78 eurot. Hageja nõuab

kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni, kuid mitte suuremas summas, kui on põhinõue.

9. Hageja viitas VÕS § 76 lõikele 1 ja § 82 lõikele 1. Kogumis palus hageja kostjalt välja mõista

põhinõudena 701,14 eurot, intressina 1237,27 eurot ja viivisena 222,78 eurot. Samuti palus hageja

kostjalt välja mõista edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise. Menetluskuludena palus hageja kostjalt

välja mõista riigilõivu 350 eurot ja kulud õigusabile 420 eurot. Hageja palus välja mõista ka viivise

menetluskuludelt seadusjärgses määras.

10. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja on tunnistanud laenu kättesaamist ja ei vaidle

sellele vastu. Hageja hinnangul menetluse lõpetamise alust ei esine. Kostja on välja toonud teise

kohtulahendi ehk Harju Maakohtu 20.10.2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-21-108962. Maakohus lahendas

tsiviilasjas nr 2-21-108962 hagi järgmistel asjaoludel. Xxx OÜ ja kostja vahel on sõlmitud 28.08.2017

laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr XXX/xxx ning 07.06.2018 sõlmitud lisa nr XXX/xxx-G1-

Hageja hinnangul oli see laenuleping üles öeldud. Laenu- ja tagatisomandamise leping nr XXX/xxx ja

lisa nr XXX/xxx-G1 on samad, millele hageja tugineb käesolevas asjas.

11. Hageja hinnangul võib esineda menetluse lõpetamise alus hageja nõude osas, kus hageja nõuab

kostjalt Xxx OÜ-lt ja kostja vahel 28.08.2017 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr

XXX/xxx ning 07.06.2018 sõlmitud lisa nr XXX/xxx- G1 tuleneva põhinõude 1880,65 eurot, intressi

147,74 eurot, viivise 165,94 eurot ja sissenõudekulu 30 eurot tasumist ning põhjendab nõuet sellega, et

nõue on sissenõutavaks muutunud lepingu ülesütlemisega.

12. Hageja on põhjendanud oma nõudeid alternatiivsete asjaoludega ning on vähendanud nõuet.

Hageja on seisukohal, et seetõttu ei saa kohus menetlust lõpetada, vaid menetlust tuleb jätkata nõude

lahendamiseks alternatiivsel alusel. Kohus ei pea menetlema hageja nõuet TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel

edasi asjaoludel, mis kattuvad tsiviilasjas nr 2-21-108962 lahendatud hagi aluseks olevate asjaoludega.

Kohus saab jätkata menetlust hageja nõude osas, mis on esitatud alternatiivsel alusel.

13. Krediidikulukuse määr ei ole vastuolus VÕS § 4062 lõikega 1 ja laenulepingud ei ole tühised.

Tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus on VÕS § 4062 lg 1 ja § 406 lg 1 järgi

piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, mis ei tohtinud ületada lepingu sõlmimise ajal Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kuna tarbijakrediidilepingus kokkulepitava

intressimäära suurus on piiratud krediidikulukuse määra ülempiiriga ja intressimäära suurus määrab

ära viivise suuruse, on võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingule kohalduvates sätetes (VÕS § 4062 lg

1, § 406 lg 1 ja § 415 lg 1) reguleeritud tarbijakrediidilepingule kohalduva viivise ülempiir.

14. Lepingu XXX/xxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 52,12 % aastas ja lisa nr XXX/xxx-G1

kohaselt on krediidi kulukuse määr 50,23 % aastas. Lepingute sõlmimiste ajal 28.08.2017 ja

07.06.2018 oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,92 %

aastas ja 20,01 % aastas. Kolmekordne määr oleks seega 56,76 % aastas ja 60,03 % aastas. Tulenevalt

eeltoodust ei ületa lepingud krediidi kulukuse määr rohkem kui 3 korda krediidi andmise ajal Eesti

Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra ja

seega ei saa lepingud olla tühised VÕS § 406² lõike 1 alusel.

15. Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega kohtule 02.02.2021 nõude loovutamise teatise, mille

kohaselt on Xxx OÜ loovutanud nõude kostja vastu hagejale. Omandiõigus nõudele on hagejale üle

läinud 25.01.2021. 02.12.2021 edastas hageja nõude tagasiloovutamise lepingu lisa, millega loovutas

nõuded esialgsele võlausaldajale tagasi, et viimane saaks seaduspäraselt lepingu lõpetada.

16. Xxx OÜ edastas kostjale lepingu ülesütlemise teate 06.12.2021 postiga, tähitult ja e-kirjana. Kostja

on teate kätte saanud e-toimiku vahendusel 17.01.2022 koos hagiavaldusega. Kostja oma kohustusi

senini täitnud ei ole ning lepingust tulenevad kohustused on sissenõutavaks muutunud täies ulatuses

VÕS § 416 lg 1 alusel. Hageja esitas Xxx OÜ seadusliku esindaja H R (isikukood xxx) 15.03.2022

kinnituse nõude loovutamise kohta. Hageja esitas Xxx OÜ äriregistri väljavõtte, millest nähtuvalt

allkirjastas kinnituse nõude loovutamise kohta Xxx OÜ juhatuse liige. Xxx OÜ kinnitas, et on

loovutanud 28.12.2021 hagejale 28.08.2017 lepingu nr XXX/xxx ja 07.06.2018 selle lisast nr

XXX/xxx-G1 tulenevad nõuded kostja vastu.

17. 28.08.2017 lepingu nr XXX/xxx ja 07.06.2018 selle lisast nr XXX/xxx-G1 tulenev põhiosa

võlgnevus on 1880,65 eurot. Omandiõigus nõudele on hagejale üle läinud 28.12.2021. Olukorras, kus

võlausaldaja Xxx OÜ on loovutanud nõuded kolmandale isikule ehk hagejale, ei saa eeldada, et

õigused ei ole piisavalt määratletavad. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele

(VÕS § 164 lg 2). Lähtuda saab sellest, et võimalikud kõrvalnõuded (näiteks intress, viivis), mis on

seotud loovutatud nõudega, lähevad üle uuele võlausaldajale. OÜ Xxx loovutas lepingust tulenevad

nõuded kostja vastu tervikuna hagejale ja nõuded läksid hagejale üle 28.12.2021.

18. Hageja esitas lepingu ülesütlemise avalduse koos hagiavaldusega. Kostja sai selle kätte 17.01.2022

ega ole 14 päeva jooksul kohustusi täitnud VÕS § 416 lg 1 alusel. Kostja kohustused on muutunud

sissenõutavateks. Lepingu ülesütlemise avaldust saab esitada ka kohtumenetluses. Laenuleping on

01.02.2022 seisuga üles öeldud. Sellest tulenevalt muutub ebaõigeks hageja nõue viiviste ja intresside

osas praegusel kujul. Kui laenulepingu ülesütlemise ajaks lugeda 01.02.2022, on kostjal olnud

võimalus mõistliku aja jooksul võlgnevust tasuda. Kostja ei ole seda tänaseni teinud. Kostja ei ole

vaidlustanud lepingute sõlmimist.

19. Sõiduk müüdi enampakkumisel ning selle hinnaks kujunes 287 eurot, sest sõidukil esinesid

puudused. Sõiduki süüde läks sisse ja starter töötas, kuid sõiduk ei käivitunud. Sõidukil esines iluvigu

(täkked, kriimud, rooste, mõlgid). Esimesel stangel puudus osa detaile, paremal tagumisel tiival ja

uksel olid näha kokkupõrke jäljed. Sõiduki müügihind arvestati maha kostja põhiosa võlgnevuselt.

Hageja esitas selle kohta arvestuse koos kostja tasutud summade ära näitamisega. Kui kostja leiab, et

sõiduk müüdi turuhinnast odavama hinnaga, peab seda väidet tõendama kostja.

20. Arvestades kostja tasutud makseid ja sõiduki müügihinda, on kostja tagastamata laenu põhiosa

2451,89 eurot. Pooled sõlmisid 07.06.2018 lepingu lisa, millega laenu summat suurendati 22,10 euro

võrra seoses sellega, et laenuandja loobus eelmärgitud summas enne lisa jõustumist kehtinud graafiku

järgsest viimasest maksetähtpäevast kuni 20.05.2018 arvestatud intressi nõudmisest ning tasumata

põhivõlgnevuseks moodustus lepingu lisa kohaselt 2473,99 eurot (2451,89 eurot + 22,10 eurot). Seega

on kostjal tasumata põhiosa 1880,65 eurot (2473,99 eurot - 593,34 eurot).

21. Lepingust tulenev viivise kokkulepe on VÕS § 35 lg 1 mõttes tüüptingimus. Kuna seadusandja

lubab VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandale lause alusel tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses,

mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana ette nähtud, ei saa sellist viivise kokkulepet pidada VÕS

§ 42 lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks.

22. Kostja sõlmis lepingud 28.08.2017 ja 07.06.2018. Sellel ajal ei ületanud lepingud eraisikutele

lubatavat krediidikulukuse määra. Hageja jäi viivisemäära 41,40% aastas juurde. Hageja ei ole intressi

arvutanud viiviselt. Kui võlgnik satub kohustuste täitmisega uuesti viivitusse, keelab VÕS § 113 lg 6

sissenõutavaks muutunud intressilt ja viiviselt viivise arvestamise. Lähtuvalt eeltoodust vähendas

hageja põhinõuet ja arvestab viivist tasumata põhiosalt 1858,55 eurolt (1880,65 eurot - 22,10 eurot)

ning intressidele lisandub 07.06.2018 laenu summa suurendamisega 22,10 eurot seoses sellega, et

laenuandja loobus eelmärgitud summas enne lisa jõustumist kehtinud graafiku järgsest viimasest

maksetähtpäevast kuni 20.05.2018 arvestatud intressi nõudmisest. Liisingulepingu p-de 4.1 järgi

kohustus kostja lisaks väljaostumaksetele tasuma intressi määraga 3,45% kuus ning 41,40% aastas.

Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360 päevasest aastast ning

laenusumma kasutuses olemise päevast alates.

23. Kreeditoril oli õigus nõuda kuni liisingulepingu ülesütlemiseni arvestatud intressi tasumist alates

21.02.2019 kuni 31.01.2022 summas 2302,64 eurot. Lepingu ülesütlemise järel on sissenõutavaks

muutunud intress 2324,74 eurot (2302,64 eurot + 22,10 eurot).

24. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist. Hageja arvestab viivist alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast 01.02.2022 kuni 16.03.2022, lugedes viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäära. Lepingust tulenevalt on viivisemäär võrdne intressimääraga 41,90 % aastas.

25. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et mõistlik esindaja tunnitasu on 50 eurot. Selline väide on

alusetu. Hageja esindajal kulus hagiavalduse koostamiseks 3,5 tundi, mis on sarnaste hagide puhul

tavaline aeg. Hageja menetluskuludeks antud asjas on tasutud riigilõiv 350 eurot ja kulud õigusabile.

Dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile (1,5 tundi) kulus 180 eurot, hagiavalduse koostamisele

ja esitamisele (2 tundi) kulus 240 eurot. Kostja 22.02.2022 vastusega tutvumisele ja õiguslikule

analüüsile (3 tundi) kulus 360 eurot. Hageja 16.03.2022 seisukoha koostamiseks (3,5 tundi) ning

tõendite hankimiseks (1 tund) kulus 540 eurot. Menetluskulude nimekirja koostamiseks (0,25 tundi)

kulus 30 eurot. Kokku on kulud õigusabile 1350 eurot. Hageja on piiratud käibemaksukohuslane ega

saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja palus välja mõista ka

viivise menetluskuludelt.

26. Asja uuel läbivaatamisel maakohtus esitas hageja 30.09.2024 seisukoha, milles rõhutas, et

alternatiivne nõue põhineb sellel, et kostja rikkus lepingut ega tasunud graafikujärgseid osamakseid.

Kuna tsiviilasjas nr 2-21-108962 tehtud otsuses leiti, et laenulepingut ei ole kehtivalt üles öeldud,

esitaski hageja alternatiivse nõude. Menetlusdokumendi esitamise ajaks oli aga laenuleping lõppenud

viimase osamakse tähtaja saabumisega.

27. VÕS § 82 lg 1 kohaselt tuleb krediit osamaksetena tagastada maksegraafikus märgitud aegadel.

Kostja tasus 28.08.2017 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr XXX/xxx osamaksete

katteks kokku 786,31 eurot, millest 89,11 eurot on arvestatud põhiosa katteks, 695,76 eurot intressi

katteks ning 1,44 eurot viivise katteks. Kostja tasus 07.06.2018 sõlmitud lepingu lisa XXX/xxx-G1

katteks kokku 1961,53 eurot, millest 321,34 eurot on arvestatud põhiosa katteks, 1614,06 eurot intressi

katteks, 6,13 eurot viivise katteks, 16,68 eurot võlateatiste katteks ning 3,32 eurot käibemaksu katteks.

28. Esialgse võlausaldaja laekumiste info kohaselt on kostja tagastanud alates 31.08.2017 kuni

04.02.2020 kokku 2747,84 eurot (786,31 eurot + 1961,53 eurot). Hageja hinnangul on lisatud tabelist

võimalik aru saada, millal ja mille katteks on kostja tasumised arvestatud (viivis, intress vms). Hageja

tegi esialgsele võlausaldajale täiendava päringu kostja tasumiste osas, et kostjal ja kohtul oleks

võimalik kontrollida ülaltoodud tabelite õigsust. Seega on hageja tõendanud kostja teostatud makseid

ja nende suurust. Kui kostja leiab, et ta on teinud suuremas ulatuses makseid, tuleb tal neid väiteid

tõendada.

29. Kostja väited on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Xxx OÜ ja kostja vahel on 28.08.2017

sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise leping nr XXX/xxx, mille alusel väljastas Xxx OÜ kostjale

laenu 2 420 eurot, millele lisandus lepingutasu 121 eurot. Kostja tasus 28.08.2017 lepingu XXX/xxx

alusel põhisummana alates 31.08.2017 kuni 22.05.2018 kokku 89,11 eurot. Seega on kostjal tasumata

28.08.2017 sõlmitud lepingu nr XXX/xxx alusel 2451,89 eurot (2420 eurot + 121 eurot = 2541 eurot -

89,11 eurot).

30. Vaidlus puudub selles, et 07.06.2018 sõlmisid Xxx OÜ ja kostja laenulepingu lisa nr XXX/xxx-

G1, milles leppisid kokku laenusummaks 2 473,99 eurot, kohustusega tagastada laen ja intress

hiljemalt 20.08.2023. Poolte 07.06.2018 sõlmitud lepingu nr XXX/xxx-G1 kohaselt suurendati laenu

summat 22,10 euro võrra seoses sellega, et laenuandja loobus enne lisa jõustumist kehtinud graafiku

järgsest viimasest maksetähtpäevast kuni 20.05.2018 arvestatud intressi nõudmisest, mistõttu

väljamakset eelmärgitud summas laenusaajale ei tehtud. Seega kujunes kostja laenu summaks 2 473,99

eurot (2473,99 eurot + 22,1 eurot). Kostja tasus 07.06.2018 sõlmitud lepingu lisa nr XXX/xxx-G1

alusel põhisummana alates 07.06.2018 kuni 04.02.2020 kokku 321,34 eurot. Seega on kostjal tasumata

07.06.2018 sõlmitud lepingu lisa nr XXX/xxx-G1 alusel 2152,65 eurot (2473,99 eurot - 321,34 eurot).

31. Tagatiseks olnud sõiduk on 17.07.2020 võõrandatud 287 euro eest xxx OÜ-le enampakkumisel.

Tegu on tavapärase oksjoni mudeliga, milleks on enampakkumine. Enampakkumises osales 957

vaatajat ajavahemikul 10.06.2020 kuni 17.06.2020. Kui kostja väidab, et ta oleks saanud parema

hinnaga sõidukit müüa, tekib küsimus, miks ta andis 08.06.2020 liisingueseme üle liisinguandjale

realiseerimiseks ja miks ta ei võõrandanud seda ise. Liisinguese ei olnud müügikõlbulik ning vara oli

tehniliselt väga halvas seisukorras, mille eest vastutas kostja.

32. Esialgse võlausaldaja koostööpartner hindas sõidukit selle tagastamise hetkel 08.06.2020.

Hindamise kohaselt on sõiduk osalenud neljas avariis. Lähtuvalt eeltoodust tegi liisinguandja

liisingueseme müügiks mõistlikke pingutusi ehk selgitas välja liisingueseme puudused, lisas

pakkumise oksjoni keskkonda ja hoiustas sõidukit seni, kuni toimus ost-müük (sõiduk tuli sisse

08.06.2020 ja võõrandati alles 17.07.2020). Kuna kostjal oli kohustus hageja ees, pidi kostja ise

näitama üles huvi sõiduk võõrandada parima hinnaga ja lepingu järgi oli kostjal kohustus hoida

sõidukit tehniliselt korras.

33. Kostja kasutatud sõidukil esinesid märkimisväärsed tehnilised puudused, mis omakorda mõjutasid

oluliselt sõiduki turuväärtust. Sõiduk müüdi enampakkumisel ning hinnaks kujunes 287 eurot.

Nimetatud müügi hind tuleb arvestada maha kostja põhiosa võlgnevuselt. Seega kujuneb kostja

tagastamata põhiosaks 1865,65 eurot (2152,65 eurot – 287 eurot). Hageja on tõendanud liisingueseme

väärtuse selle tagastamise ajal.

34. Pooled on allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti. Selles osas pole kostja vastuväidet

esitanud. Kostja nõustus akti allkirjastamisega. Hageja viitas VÕS § 189 lõigetele 4 ja 5. Hageja on

tõendanud, et sõiduk ei olnud tehniliselt korras selle tagastamise ajal. Lepingu IV osa p 1.4 ning VÕS

§ 189 lg 4 ja lg 5 alusel vastutab kostja sõiduki seisukorra ja väärtuse vähenemise eest. Sõiduki

oksjonihind 287 eurot kujutab endast TsÜS § 65 järgi turuhinda. Hageja on tõendanud, et tagatis

realiseeriti parimal viisil ning ebaõiged ja tõendamata on kostja väited, et realiseerimise hind oli

turuhinnast väiksem. Kuna sõiduki realiseerimisest saadi 287 eurot, tuleb see arvestada maha hageja

nõudest, mille tulemusel jääb tagastatavaks laenuks 2152,65 eurot – 287 eurot = 1865,65 eurot.

35. Kostja ei ole tõendanud sõiduki hinda ega tõendanud sõidukil puuduste puudumist. Hageja

hinnangul saab lugeda üldtuntuks TsMS § 231 lg 1 tähenduses, et sõiduki olulised puudused

mõjutavad müügihinda. Kostja pidi tõendama, et esile toodud puudused ei olnud piisavalt olulised ega

mõjutanud müügihinda või et tema esitatud võrdlusandmed kajastavad samasuguste või vähemalt

samaväärsete puudustega sõidukite keskmist hinda. Kumbagi neist tõendamisvõimalustest kostja ei ole

kasutanud. Seetõttu saab lähtuda eeldusest oluliste puuduste mõju kohta hinnale.

36. Kostja on lepingu tüüptingimustega tutvunud, sest ta on iga lehe allkirjastanud. Sellega tõendatud,

et pooled saavutasid kokkuleppe tingimuste osas. Ka muud lepingu tingimused, mis järgnesid nn

lepingu eritingimuste sätetele, on tüüptingimused, millega kostja sai enne lepingu sõlmimist tutvuda,

kuna ta on lepingu igale leheküljele alla kirjutanud. Nii on laenulepingu tingimused ja tagatislepingu

tingimused lepingu osaks. Kostjale on avaldatud lepingus oluline lepingueelne teave: krediidikulukuse

määr (eritingimuste p 10), intress ja viivis (laenulepingu punkt 5, riskid).

37. Hageja arvestab viivist alates 04.02.2020 s.o viimasest tasumisest järgnevast päevast kuni

käesoleva menetlusdokumendi esitamiseni, võttes aluseks seaduses sätestatud viivisemäära.

Sissenõutavaks muutunud viivis on selle kohaselt 816,90 eurot. Hageja palus kostjalt

põhivõlgnevusena välja mõista 1865,65 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 816,90 eurot.

Hageja palus kostjalt välja mõista edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 1865,65 eurolt

kuni jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määra alates 01.10.2024.

38. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 700 eurot ja lepingulise esindaja

kulud 840 eurot. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 350 eurot. Dokumentide komplekteerimisele ja

analüüsile (1,5 tundi) kulus 180 eurot. 14.01.2022 hagiavalduse koostamisele ja esitamisele (2 tundi)

kulus 240 eurot. Kostja 25.02.2022 vastusega tutvumisele ja õiguslikule analüüsile (3 tundi) kulus 360

eurot. Hageja 16.03.2022 seisukoha koostamisele (3,5 tundi) ning tõendite hankimisele (1 tund) kulus

540 eurot. Kostja 21.04.2022 taotluse ja sellele lisatud tõenditega tutvumisele (0,5 tundi) kulus 60

eurot. Hageja 22.04.2022 vastuse koostamisele kostja taotlusele (1 tund) kulus 120 eurot. 02.05.2022

menetluskulude nimekirja koostamisele (0,25 tundi) kulus 30 eurot.

39. Apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv oli 350 eurot. Esindajale tasutud õigusabi kulu

apellatsioonkaebuse koostamisele (2 tundi) oli 240 eurot koos käibemaksuga. Vastustaja vastusega

tutvumisele ja analüüsile (1 tund) kulus 120 eurot koos käibemaksuga.

40. Hageja 30.09.2024 vastuse koostamiseks kohtu 30.08.2024 nõudele (4 tundi) kulus 480 eurot.

Hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja palus mõista kostjalt välja riigilõiv 700 eurot ja

esindustasu 2370 eurot ning viivise seadusjärgses määras.

41. Pärast menetluse uuendamist esitas hageja 10.03.2025 seisukoha, milles teatas, et esitas

alternatiivse nõudena nõude tulenevalt sissenõutavaks muutunud osamaksetest alates 20.04.2020 kuni

20.12.2021. Leping kehtis kuni 20.08.2023, kui oli kostja graafikujärgne viimane osamakse. Hageja

30.09.2024 menetlusdokumendi esitamise ajaks olid kõik kostja tasumata graafikujärgsed osamaksed

muutunud sissenõutavaks. Tegu ei ole uue nõudega, vaid ajas on muutunud osamaksed sissenõutavaks

terviklikult s.o lepingu lõppemisega 20.08.2023 seisuga. Lähtuvalt eeltoodust ei ole hageja esitanud

uut nõuet, vaid on korrigeerinud sissenõutavaks muutunud osamakseid vastavalt osamaksete

kuupäevade saabumisega.

42. Hageja jäi alternatiivse nõude juurde. Alternatiivse nõude hinnaks kujuneb 10.03.2025 seisuga

2890,57 eurot (1865,65 eurot + 816,90 eurot + 208,02 eurot (1865,65 eurot x 11,15% = 208,02 eurot).

Hagi hinnalt 2890,57 eurolt tuleb riigilõivu tasuda 385 eurot. Hageja on hagiavaldust esitades tasunud

riigilõivu summas 350 eurot. Lähtuvalt eeltoodust tasub hageja täiendavalt 35 eurot riigilõivuna.

43. Xxx OÜ-ga sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise 28.08.2017 lepingu nr XXX/xxx krediidi

kulukuse määr oli 50,23 % aastas ja krediidi kogukulu 6096,51 eurot. Krediidi kogukulu näitab

krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusummat, mis on

väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast. Krediidi kulukuse määra

arvutamisel on lähtutud eeldusest, et intressimäär on 41,40% aastas, lepingu sõlmimise tasu on 121

eurot ning kogu krediit tagastatakse 72 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Krediidi

kulukuse määra arvutamisel on lähtutud Eesti Vabariigi Rahandusministri kinnitatud valemist ja

saadud tulemus ümardatud täpsusega kaks kohta pärast koma. Kostjale väljastatud krediidikulukuse

määr 50,23% aastas ei ületa Eesti Panga viimati avaldatud kuue kuu keskmist määra enam kui kolm

korda 18,92% x 3 = 56,76% > 50,23%. Seega ei saa tarbijakrediidileping olla tühine VÕS § 406 2 lg 1

alusel.

44. Krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja kostja

arvelduskonto analüüsi alusel. Samuti kasutas kreeditor kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii

sisemisi kui ka kreeditorile kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS

maksehäireregistrit ja TAUST.EE). Kreeditor kinnitas, et kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid

kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi

lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, teostas Creditinfo Eesti AS

maksehäireregistri päringu, kontrollis ametlike teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal puudusid

kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused.

45. Kostja keskmise igakuise sissetulekuna tuvastati 1000 eurot neto. See tuvastati kostja esitatud

andmete alusel. Samuti tuvastas kreeditor, et kostjal on igakuised majapidamiskulud summas 500

eurot. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud kreeditoril kahtlust saadud andmete õigsuses ja

kreeditor jõudis järelduseni, et kostja koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline

teenindama krediiti igakuiste osamaksetega summas 96,02 eurot. Laenu igakuise osamakse maha

arvestamise järgselt jäi kostjale kätte 403,98 eurot. Lisaks on krediidiandja selgitanud kostjale

lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi, mille kostja allkirjastas 28.08.2017 ning kinnitas, et lepingu

tingimused on talle arusaadavad. Hageja esitas tõendid tehtud päringute kohta.

46. Hageja leidis, et ei ole rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning seega kehtivad lepingus

kokkulepitud intressi- ja viivisemäärad. Hageja viitas VÕS § 4034 lõikele 2 ja lõikele 3. Tarbija peab

esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

Hageja viitas ka VÕS § 4034 lõikele 6 ja lõikele 13, samuti KAVS § 50 lõikele 3 ja lõikele 4.

Võlausaldaja on esitanud teabe, millest nähtub, et võlausaldaja on teinud järelepärimisi võlgniku

maksevõime tuvastamiseks enne laenu väljastamist.

47. Lepingu nr XXX/xxx, 28.08.2017 sõlmimiseks on tehtud päring Krediidiinfo ja Krediidiregistri

andmebaasi. Võlausaldaja selgitas, et kõikidest andmebaasidest sai klient nö rohelise reitingu ehk

maksehäireid ei olnud. Keskmise netopalga teada saamiseks tehti analüüs ja saadi vastus 1000 eurot.

Kohustusteks arvestati kostja laenu osamaksete summa, kokku 96,02 eurot ja majapidamiskuludeks

500 eurot. Hageja toob välja, et sissetulekute ja kohustuste vahe oli 500 eurot ja selle vahe sisse

mahtus võetava krediidi osamakse 96,02 eurot. Laenuandja xxx OÜ on üles näidanud vajalikku

hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Laenuandja on kontrollinud tarbija

esitatud andmeid sissetulekute, kohustuste ja väljaminekute suuruse kohta. Laenuandja on täitnud

vajalikul määral vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teinud elementaarsed päringud enne laenu

väljastamist võlgnikule.

48. Kostja sai laenu kätte ja tegi lepingu alusel laenuandjale tasumisi. Seega kostja teenindas laenu

kuni sattus võlgnevusse. Hageja selgitab, et lepingu punkti 2 kohaselt lepiti kokku laenu

väljamaksmises kostja kontole nr xxx.

49. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel tuleb tagasimaksed uuesti arvestada. Sellise

arvestuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise

aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud lõpptähtpäeval s.o 20.08.2023.

Kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 4034 lg-s 6 toodud kohustust,

esitas hageja arvutused, mis on kostja kohustused juhuks, kui esialgne võlausaldaja ei ole

vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.

50. Kostja sai krediiti summas 2420 eurot (2541 eurot - 121 eurot lepingutasu). Kostja teostas tasumisi

kokku summas 2747,84 eurot (786,31 eurot + 1961,53 eurot). Sõiduk võõrandati 287 euro eest. Seega

saab kostja nõude katteks lugeda laekumisi kokku summas 3034,84 eurot. Hageja jääb hagiavalduses

ja käesolevas vastuses esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et nõue kostja vastu on tõenditega

tõendatud ja tuleb rahuldada hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuete ulatuses.

Kostja vastuväited

51. Kostja vaidles nõudele vastu. Kostja ja Xxx OÜ sõlmisid 28.08.2017 lepingu XXX/022. Lepingu

kohaselt võimaldas Xxx OÜ kostjale laenu sõiduauto tagatisel kokku 2541 eurot. Kostja tunnistas, et

on laenu kätte saanud. Kostja tasus lepingujärgseid makseid hilinemisega. Seoses maksete viivitusega

müüs Xxx OÜ tagatisena antud sõiduauto xxx OÜ-le alla turuhinna 287 euro eest. Mingeid dokumente

sõiduki võõrandamise kohta kostjale ei esitatud.

52. 03.05.2021 esitas hageja esmakordselt hagi Harju Maakohtusse 2375,78 euro väljamõistmiseks.

Kohus jättis 20.10.2021 otsusega nr 2-21-108962 hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Nõude loovutamisest sai kostja teada alles hagi esitamisel. Uues hagis on ainsaks uueks asjaoluks see,

et nõue oli osaliselt Xxx OÜ-le tagasi loovutatud. Nõude loovutus kehtib siis, kui õigused on piisavalt

määratletavad. Hageja on hagis välja toonud võlgnevatavad summad, kuid ei ole välja toonud kostja

tasutud makseid.

53. Kostjaga sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingud. Laenulepingute nr XXX/xxx ja nr

XXX/022-G1 krediidikulukuse määr on vastuolus VÕS § 4062 lg-1 sätestatud krediidi kulukuse määra

ülempiiriga. Vastavalt eelnimetatud VÕS § 4062 lg-1 regulatsioonile on mõlemad laenulepingud

tühised. Kostja ei ole nõus hageja nõutud viivise määraga 41,40 % aastas alates 15.01.2022. Kostja on

seisukohal, et laenulepingute viivisemäär on ebamõistlikult suur ja kostjat oluliselt kahjustatav ning

seetõttu tühine VÕS § 42 lg 1, § 42 lg 3 p 5 alusel.

54. Hageja on esitanud menetluskulu nimekirja, mille kohaselt on hageja lepingulise esindaja tunnitasu

määr 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku on lepinguline esindaja osutanud õigusabi 3,5

tunni ulatuses summas 420 eurot. Kuna hagejat ei esinda advokaat, on tunnitasu suurus koos

käibemaksuga 120 eurot ülepaisutatud. Asja vähese keerukuse ja mahu tõttu on põhjendatud tunnitasu

50 eurot. Esitatud hagi on tüüphagi, mille koostamine ei saanud aega võtta 3,5 tundi, vaid kõige enam

ühe tunni. Tarbijalt nõutav võla sissenõudmise kulu saab olla vaid 50 eurot.

55. 01.10.2024 seisukohas kordas kostja apellatsioonkaebuse vastuses esitatud väiteid. Kostja on

lepinguliste kohustuste tasumiseks maksnud vähemalt 2747,99 eurot ning laenu summa oli 2400 eurot.

Sõiduk müüdi hinnaga 289 eurot, kuigi kostja arvates oli selle turuhind müümise hetkel vähemalt 2000

eurot. Seega on OÜ Xxx tekitanud kostjale kahju vähemalt 1700 eurot. Kostja ei ole saanud nõude

loovutamise teadet, mistõttu ei saa lugeda lepingut erakorraliselt ülesöelduks. Lepingu erakorralise

ülesütlemise avaldust kostja kätte ei saanud ja sai lepingu ülesütlemisest teada alles hagiavalduses.

56. Kostja viitas VÕS § 416 lõikele 1, mis seab piirangud tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisele.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille

järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 416 lg 3 kohaselt peab krediidiandja koos

tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Seda hageja teinud ei

ole.

57. Laenulepingute viivisemäär on ebamõistlikult suur, kostjat oluliselt kahjustatav ning seetõttu

tühine VÕS § 42 lg 1, § 42 lg 3 p 5 alusel. Praegusel juhul ületab kokku lepitud viivisemäär 44,6%

aastas ligikaudu 5,6 korda seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 113 lg 6 järgi ei saa nõuda viivist

intressilt eba viiviselt.

58. 04.12.2024 esitas kostja taas seisukoha, mis oli taas pealkirjastatud vastusena

apellatsioonkaebusele. Kostja kordas varasemaid väiteid. Kostja palus hagejalt välja mõista

menetluskuludena kulud õigusabile. Kostjale on osutatud õigusabi hinnaga 60 eurot ja 80 eurot tunnis.

Kokku on õigusabi osutatud 10 h 30 min ning sellele on kulunud 800 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

59. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub

alternatiivse nõude osas rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks,

kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §

444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

60. Käesolevas asjas on Tallinna Ringkonnakohus osaliselt tühistanud Harju Maakohtu varasema

otsuse. Harju Maakohtu 17.02.2022 otsus tühistati osas, milles jäeti rahuldamata hageja alternatiivsel

alusel esitatud nõue kostja vastu põhivõlgnevuse 701,14 euro, intressi 1237,57 euro, sissenõutavaks

muutunud viivise 222,78 euro ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudes tulenevalt

laenulepingute maksegraafikujärgsetest osamaksetest.

61. Harju Maakohtu otsus jõustus osas, millega jäeti rahuldamata hageja samades summades nõuded

tulenevalt lepingute ülesütlemisest. Selles osas pooled maakohtu otsust ei vaidlustanud. Tallinna

Ringkonnakohus leidis, et asja uuel läbivaatamisel maakohtus peab kohus hindama, kas hageja nõue

kuulub rahuldamisele alternatiivsel alusel.

62. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle:

1) OÜ Xxx ja kostja sõlmisid 28.08.2017 lepingu XXX/xxx, mille alusel kostja liisis

kapitalirendilepingu alusel sõiduki;

2) lepingu kohaselt andis OÜ Xxx kostjale laenu kokku 2541 eurot;

3) lepingu alusel kohustus kostja sõiduki tasuma maksegraafiku alusel väljaostu- ja intressimakseid

annuiteedi põhimõtte alusel, mille kohaselt tuli kostjal tasuda osamaksena igakuiselt alates 30.08.2017

kuni 30.07.2023 96,02 eurot;

4) OÜ Xxx ja kostja sõlmisid 07.06.2018 lepingu lisa XXX/xxx-G1, mille kohaselt laenu summat

suurendati 22,10 euro võrra;

5) lepingu lisa alusel lepiti kokku uus maksegraafik annuiteedi põhimõtte alusel, mille järgi kohustus

kostja tasuma alates 20.06.2018 kuni 20.08.2023 igakuiselt osamakse 96,77 eurot;

6) kostja sai laenu kätte, kuid tasus lepingujärgseid makseid hilinemisega;

7) OÜ Xxx nõudis kostjalt sõiduki tagasi ning xxx OÜ võõrandas selle 287 euro eest.

63. Asja uuel läbivaatamisel maakohtus tuleb lahendada hageja alternatiivne nõue, mida hageja

täiendas 30.09.2024 seisukohas. Hageja ei tuginenud alternatiivses nõudes mitte lepingu

ülesütlemisele, vaid sellele, et kõigi osamaksete tasumise tähtaeg saabus lepingu järgi 20.08.2023.

Kuna kostja jättis lepingujärgse põhivõlgnevuse tasumata, palus hageja kostjalt välja mõista

lepingujärgse põhivõlana 1865,65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 816,90 eurot ja edaspidi

sissenõutavaks muutuva viivise. Viivisenõude esitas hageja seadusjärgse viivise määra alusel.

64. Alternatiivse nõude põhistamisel viitas hageja sellele, et vaidluse ajal saabusid kõik lepingust

tulenevate osamaksete tasumise tähtajad, kuid kostja jättis tasumata põhivõla. Kostja tasus lepingute

alusel alates 31.08.2017 kuni 04.02.2020 kokku 2747,84 eurot ning hageja selgitas, milliste lepingus

tulenevate kohustuste katteks need maksed arvestati. Kostjal jäi tasumata 2152,65 eurot. Sõiduki

võõrandamisest tulenenud summa 287 arvestati kostja tasumata põhivõlalt maha, millest tulenevalt on

kostja võlgnevus 1865,65 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud

viivise, mida ta arvestas seadusjärgses määras alates 04.02.2020 ehk viimase osamakse tasumise

päevast kuni 30.09.2024.

65. Kostja asjal uuel menetlemisel maakohtus hageja alternatiivsele nõudele uusi sisulisi vastuväiteid

ei esitanud. Kostja viitas asja varasemal menetlemisel maakohtus nõudele vastu vaieldes sellele, et

lepingutes toodud krediidikulukuse määr üles seaduses lubatud ülempiiri, mistõttu on lepingud tühised.

Samuti leidis kostja, et lepinguline viivise määr on ebamõistlikult suur ja kostjat kahjustav. Sõiduk

võõrandati hinnaga alla turuhinna, mis oleks müümise hetkel olnud vähemalt 2000 eurot. Lisaks leidis

kostja, et teda ei ole teavitatud nõude loovutamisest.

66. Kohus selgitas mõlemale poole 30.08.2024 (dtl 406-407) pöördumises oma seisukohtade

põhistamise ja tõendamise kohustust. Kohus selgitas kostjale vajadust tõendada tema vastuväiteid.

Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud kostja asja uuel menetlemisel maakohtus ühtegi sisulist

vastuväidet ega tõendit, vaid edastas kohtule korduvalt vastuse apellatsioonkaebusele.

67. Kohus leiab, et alternatiivse nõude osas on hageja nõue põhistatud ja tõendatud. Asjas kogutud

tõenditest nähtub, et kostja ja OÜ Xxx sõlmisid 28.08.2017 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr

XXX/xxx (dtl 7-16), millega kostjale anti laenu 2541 eurot. Lepingu järgi koosnes see lepingu

eritingimustest, laenulepingust ja tagatise omandamise lepingust. Lepingu järgi oli intressi määr 3,45%

kuus ja 41,40% aastas. Algse lepingu järgi oli laenu periood 28.08.2017 kuni 30.07.2023. Laenuleping

sisaldas maksegraafikut, mille alusel pidi kostja tegema laenu tasumiseks igakuised tagasimakseid

annuiteedi põhimõttel. Lepingu punkt 5.3 nägi ette, et kui laenusaaja ei soorita makseid tähtaegselt,

kohustub ta maksma võlgnevalt summalt viivist määras, mis vastab laenulepingus kohalduvale intressi

määrale.

68. Kostja on andnud allkirja igale laenulepingu lehele. Lepingu tasu oli 121 eurot, mis oli lisatud

laenu summale. Krediidi kogukulu oli 6831,43 eurot. Lepingu tagatiseks oli sõiduk xxx

registrimärgiga xxx. Lepingu punkti 4.1.3 järgi kohustus kostja kasutama tagatist heaperemehelikult ja

vastutustundlikult. Tagatislepingu punkt 6.1 nägi ette, et kui kostja ei täida tagatisega tagatud

kohustusi kohaselt, on laenuandjal õigus võtta ja laenusaajal kohustus anda tagatise valdus üle

laenuandjale. Punkti 6.6. järgi oli laenuandjal õigus tagatis laenusaaja täitmata kohustuste katteks

realiseerida. Punkti 6.7. järgi oli laenusaajal õigus valida, millisel viisil ta tagatise realiseerib.

69. 07.06.2018 sõlmisid laenuandja ja kostja laenulepingu lisana lepingu XXX/xxx-G1 (dtl 17-26)

millega muudeti laenu summat 22,10 euro võrra seoses sellega, et laenuandja loobus selles summas

enne lisa jõustumist kehtinud graafiku järgsest viimasest maksetähtpäevast kuni 20.05.2018 arvestatud

intressi nõudmisest. Laenu uueks tähtajaks sai 20.05.2018-20.08.2023. Laenulepingu lisa sisaldas

samuti annuiteedi põhimõttel maksegraafiku. Krediidi kogukulu oli selle lepingu lisa kohaselt 6069,51

eurot ja krediidi kulukuse määr 50,23% aastas. Muud lepingu tingimused jäid muutmata. Kostja on ka

lepingu lisale andnud allkirja igale lehele.

70. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et tema sõlmitud lepingutes oli krediidi kulukuse määr seaduses

tooduga vastuolus. VÕS § 4062 lg 1 näeb ette, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt

tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga

tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1.

juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel.

71. Hageja tõi välja, et lepingu XXX/xxx kohaselt oli krediidi kulukuse määr 52,12 % aastas ja lisa nr

XXX/xxx-G1 kohaselt oli krediidi kulukuse määr 50,23 % aastas. Lepingute sõlmimiste ajal

28.08.2017 ja 07.06.2018 oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määr 18,92 % aastas ja 20,01 % aastas. Kolmekordne määr oleks seega olnud vastavalt 56,76 % aastas

ja 60,03 % aastas. Kohus nõustub, et eeltoodust tulenevalt ei ületanud kostjale antud laenulepingutes

toodud krediidi kulukuse määrad seaduses toodut ning tegu ei ole tühiste lepingutega.

72. Kuna tegu oli tarbijakrediidilepingutega, tuli kohtul omal algatusel kontrollida, kas lepingute

sõlmimisel järgis võlausaldaja vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 1 näeb ette, et

krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu

sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi

lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Seadus ei

reguleeri detailsemalt, millisel viisil peab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse kohta teabe

hankima.

73. Hageja esitas kohtule algse võlausaldaja esindaja selgituse (dtl 502-503), milles märgitu kohaselt

arvestati lepingu sõlmimisel seda, et kostjal oli kaks ülalpeetavat ning varasemalt samalt laenuandjalt

võetud laenu oli kostja ennetähtaegselt tagastanud. Krediidivõimekuse hindamisel arvestati kostja

keskmiseks sissetulekuks 1000 eurot, millest majapidamiskuludeks arvestati 500 eurot ja muudeks

kohustusteks 0 eurot. Igakuiseks makseks kujunes 96,02 eurot ning seega jäi kostjale pärast

majapidamiskulude ja laenu kuumakse maha arvestamist 403,98 eurot. Laenu väljastamise ajal

puudusid kostjal maksehäired.

74. Kohus leiab, et kuigi laenuandja ei palunud kostjal enne lepingu sõlmimist esitada oma konto

väljavõtet, on laenuandja kostja krediidivõimelisust siiski piisavalt hinnanud. Tegu oli väikesemahulise

laenuga, mis arvestades kostja majanduslikku olukorda 2017. aastal oleks pidanud olema talle

tasumiseks jõukohane. Kohtu hinnangul on laenuandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kuna kostja sõlmis laenulepingud, tuli tal lepinguline kohustus VÕS § 76 lg 1 alusel täita.

75. Kohus ei nõustu kostja väitega, et teda ei teavitatud nõude loovutamisest hagejale. 02.02.2021 on

koostatud kostjale nõude loovutamise teatis (dtl 35), milles teatati, et OÜ Xxx on laenulepingutest

tulenevad nõuded loovutanud hagejale. 02.12.2021 koostati küllmlepingu lisa nõude tagasiloovutamise

kohta (dtl 37), millega hageja loovutas OÜ-le Xxx tagasi osa nõudest kostja vastu, kuid 16.03.2022

(dtl 156) kinnitas OÜ Xxx, et on laenulepingutest tulenevad nõuded hagejale loovutanud. Kõik

eeltoodud dokumendid on kostjale vaieldamatult kättesaadavaks tehtud kohtumenetluse ajal. Seega on

kostjat laenulepingust tuleneva nõude loovutamisest teavitatud.

76. Hageja esitas kohtule kostja tasumiste graafiku (dtl 431-434) ning tõendid kostja tehtud maksete

kohta (dtl 435-460). Need on kooskõlas hageja esitatud arvestustega selle kohta, kui palju kostja pärast

lepingute sõlmimist makseid tegi. Hageja on selgitanud, milliste nõuete katteks maksed arvestati.

Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks teinud makseid suuremas summas. Seega nähtub

hageja esitatust, et kostjal jäi põhinõudena tasumata 2152,65 eurot.

77. Pooled ei vaidle selle üle, et pärast sõiduki tagastamist võõrandati see 287 euro eest. Hageja esitas

kohtule tagatiseks olnud sõiduki oksjoni müügikuulutuse (dtl 158-159), millest nähtub, et sõiduki

lõpphinnaks kujunes 287 eurot ning oksjoni võitis xxx. Oksjon toimus ajavahemikul 10.06.2020 kuni

17.06.2020. Kuna sõiduk võõrandati oksjoni tingimustes, ei toimunud kohtu hinnangul võõrandamist

oluliselt alla turuhinna.

78. OÜ Xxx ja xxx OÜ sõlmisid sõiduki ostu-müügilepingu 17.06.2020 (dtl 160-161). Lepingu punktis

1.3.5 on märgitud, et sõidukil esinesid puudused. Sõiduki starter ei käivitunud, sõidukil olid täkked,

kriimud, rooste ja mõlgid. Esimesel stangel puudus osa detaile ja paremal tagumisel tiival ning uksel

oli näha kokkupõrke jälgi. Sõidukil puudus tehnoülevaatus. Seega esinesid kostja tagastatud sõidukil

olulised puudused.

79. Primero nimeline ettevõte on vastusena hageja esindaja järelpärimisele selgitanud, et ametlikku

hindamisakti sõidukile ei tehtud, kuid sellel olid puudused (dtl 461). 08.06.2020 koostatud sõiduki

üleandmise aktil (dtl 463) on näha, et sõidukil oli mitmeid väliseid vigastusi. Sõidukist tehti

üleandmisel fotod (dtl 464-466), millest nähtuvad välised vigastused.

80. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates nõustub kohus hageja väitega, et sõiduki tagastamisel oli

selle turuväärtuseks 287 eurot. Kostja ei ole ühegi tõendiga tõendanud, et sõiduki turuväärtus oleks

olnud suurem või 2000 eurot. Sõidukil esinesid olulised väärtust mõjutavad puudused ning nende

puuduste eest vastutas kostja. Kuna sõiduki võõrandamisel sai laenuandja 287 eurot, on hageja

põhjendatult arvestanud laenulepingute alusel tasumata jäänud põhinõude suuruseks 1865,65 eurot.

Kuna kostja ei ole esitanud hageja alternatiivse nõude osas vastuväiteid, mis nõude rahuldamise

välistaksid, tuleb kostjalt hageja kasuks põhinõudena välja mõista 1865,65 eurot.

81. VÕS § 113 lg 1 sätestab, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja pidas lepingus toodud viivise määra

ebamõistlikult kõrgeks ja teda kahjustavaks, kuid alternatiivse nõude esitamisel ei tuginenud hageja

lepingulisele viivise määrale. Hageja arvestas viivist seaduses toodud viivise määra alusel, mis ei saa

olla kostjat ebamõistlikult kahjustav. Seadusjärgset määra arvestades oli sissenõutavaks muutunud

viivis alates viimase osamakse tasumise tähtaja möödumisest kuni hageja nõude täpsustuse esitamiseni

30.09.2024 põhinõudelt 1865,65 eurot 816,90 eurot.

82. Kuna hageja põhinõue kuulus rahuldamisele ja kostja viivitas põhivõlgnevuse tasumisega, kuulub

hageja viivisenõue rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud

viivisena 816,90 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1865,65 eurot + 816,90

eurot = 2682,55. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis

põhinõudelt 1865,65 eurolt alates 01.10.2024 kuni tasumata põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

83. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuigi

hageja esmane nõue jäi rahuldamata, kuulus alternatiivne nõue rahuldamisele, millest tulenevalt tuleb

menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse

määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

84. Hageja palus kostjalt esmalt välja mõista hagi esitamisel ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõivud kokku 735 eurot. Kuna ka hageja apellatsioonkaebus rahuldati, tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista riigilõivudena 735 eurot.

85. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile. Dokumentide komplekteerimisele ja

analüüsile (1,5 tundi) kulus 180 eurot. 14.01.2022 hagiavalduse koostamisele ja esitamisele (2 tundi)

kulus 240 eurot. Kostja 25.02.2022 vastusega tutvumisele ja õiguslikule analüüsile (3 tundi) kulus 360

eurot. Hageja 16.03.2022 seisukoha koostamisele (3,5 tundi) ning tõendite hankimisele (1 tund) kulus

540 eurot. Kostja 21.04.2022 taotluse ja sellele lisatud tõenditega tutvumisele (0,5 tundi) kulus 60

eurot. Hageja 22.04.2022 vastuse koostamisele kostja taotlusele (1 tund) kulus 120 eurot. 02.05.2022

menetluskulude nimekirja koostamisele (0,25 tundi) kulus 30 eurot. Ringkonnakohtus kulud

apellatsioonkaebuse koostamisele 2 tundi ja 240 eurot koos käibemaksuga. Vastustaja vastusega

tutvumisele ja analüüsile kulus 1 tund ja 120 eurot koos käibemaksuga. Asja uuel menetlemisel

maakohtus kulus 30.09.2024 seisukoha koostamisele 4 tundi ja 480 eurot. Kuna hageja on piiratud

käibemaksukohustuslane, palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile koos käibemaksuga

summas 2370 eurot.

86. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu ja leidis, et need on üle paisutatud. Tunnitasu 120

eurot ei ole põhjendatud, sest hagejat ei esindanud advokaat. Kostja pidas mõistlikuks tunnitasuks 50

eurot. Hagi esitamine võis aega võtta vaid ühe tunni ja tarbijalt nõutav võla sissenõudmise kulu saab

olla vaid 50 eurot.

87. Kohus osundab, et kostja viidatud võla sissenõudmise kulu, mis on toodud VÕS §-s 1132 ei ole

kohaldatav menetluskulude puhul. Samuti ei nõustu kohus kostja väitega, et tunnitasu 120 eurot ei ole

põhjendatud, sest hagejat ei esindanud advokaat. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud tunnitasu

suurusega. Küll aga leiab kohus, et kostjalt ei ole põhjendatud välja mõista hagiavalduse koostamise

kogukuluna 180 eurot + 240 eurot = 420 eurot. Hageja esmane nõue rahuldamisele ei kuulunud ning

alternatiivset nõuet puudutav osa moodustas hagiavaldusest vaid poole. Seega on hagiavaldusega

seotud põhjendatud kulu 210 eurot.

88. Kostja 25.02.2022 vastus ei puudutanud sisulises osas hageja alternatiivset nõuet, mistõttu ei saa

kostjalt välja mõista kulu 360 eurot sellega tutvumiseks. Hageja 16.03.2022 seisukoht puudutas

alternatiivset nõuet vaid kompromissettepaneku ja sõiduki võõrandamise osas, mistõttu ei saa kostjalt

põhjendatult välja mõista kogukulu dokumendi koostamisel 540 eurot. Kohus loeb põhjendatud ja

alternatiivse nõudega seotud kuluks 120 eurot. Kohus leiab, et mõistlik ajakulu kostja menetluse

peatamise taotlusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks oli kokku 1 tund ning põhjendatud kulu on

seega 120 eurot. Kuna hagejal tuli menetluses esitada täiendav menetluskulude nimekiri, ei ole

põhjendatud mõista kostjalt asja esimesel lahendamisel maakohtus esitatud menetluskulude nimekirja

koostamise kuluna 30 eurot.

89. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldas hageja apellatsioonkaebuse, on kohtu hinnangul hageja esindaja

ringkonnakohtus kantud kulud mõistlikud ja vajalikud kokku 360 euro ulatuses. Asja uuel

menetlemisel maakohtus 30.09.2024 seiskoha koostamise mõistlikuks ajakuluks loeb kohus 3 tundi ja

seega on põhjendatud kulud 360 eurot.

90. Kogumis on hageja kulud õigusabile põhjendatud 210 eurot + 120 eurot + 120 eurot + 360 eurot +

360 eurot = 1170 eurot. Kogumis on hageja menetluskulud põhjendatud summas 1170 eurot + 735

eurot = 1905 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1905 eurot. Kooskõlas

hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 1905 eurolt alates käesoleva

lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik