2-23-17873/36 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedViru Maakohtu 31. oktoobri 2024 otsus tühistada elatise maksmise algustähtaja 19. august 2023 osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista elatis L.Y X A.A
Legislator headnote
AI generated2-23-17873/36 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Viru Maakohtu 31. oktoobri 2024 otsus tühistada elatise maksmise algustähtaja 19. august 2023 osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista elatis L.Y X A.A
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. aprill 2025, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-17873
Tsiviilasi
A.A hagi L.Y vastu täisealisele õppivale lapsele
elatise väljamõistmiseks
Apellatsioonkaebuse hind
2448 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 31. oktoobri 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
L.Y apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Apellant (kostja): L.Y (isikukood XXX)
Vastustaja (hageja):
A.A
(isikukood XXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Maris Tekkel
RESOLUTSIOON
1. Viru Maakohtu 31. oktoobri 2024 otsus tühistada elatise maksmise algustähtaja 19.
august 2023 osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista elatis L.Y X A.A
kasuks välja alates 19. detsembrist 2023. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus
muutmata.
2. Sõnastada kohtuotsuse terviktekst järgmiselt:
2.1. Hagi rahuldada osaliselt.
2.2. Välja mõista L.Y-lt elatis A.A ülalpidamiseks 185 eurot kuus alates 19.
detsembrist 2023 kuni kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui A.A
21-aastaseks saamiseni XXXXXXXXXX.
2.3. Jätta hagi perioodi 2. august 2023 kuni 18. detsember 2023 eest tagasiulatuva
elatise 1079,50 eurot nõudes rahuldamata.
2.4. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
3. L.Y apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta L.Y kanda.
5. Välja mõista L.Y-lt A.A kasuks menetluskuluna 878,40 eurot. Kohtuotsuse
täitmisega viivitamisel tuleb L.Y-l tasuda A.A-le viivist tasumata menetluskuludelt
alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1
teises aluses sätestatud määras.
6. L.Y 17. märtsil 2025 esitatud tõend Swedbanki konto väljavõte perioodil 6 – 10.
september 2024 lugeda talle tagastatuks.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse
kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel
kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. A.A (hageja, laps) esitas 19. detsembril 2023 Viru Maakohtule hagi L.Y (kostja, isa) vastu
täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes. Hageja teatas 16. oktoobril 2024 maakohtule, et ta
on asunud õppima Tartu Ülikooli bakalaureuseõppesse täiskoormusega, mistõttu palub hageja
mõista elatis 272 eurot kuus välja alates hagiavalduse esitamisest kuni kõrghariduse
omandamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Hageja palus mõista
kostjalt hageja kasuks välja ka ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju
(tagasiulatuv elatis) perioodi 2. august 2023 kuni 18. detsember 2023 eest 1079,50 eurot.
Hagiavalduse kohaselt on E. A.A (ema) ning kostja kooselust sündinud hageja ning tema õde
A.A. L.Y. Vanemad kolisid lahku üheksa aastat tagasi. Pärast vanemate lahkuminekut jäid nii
hageja kui ka tema õde alaliselt elama ema juurde. Isa elas alates 2016. aastast X ning sealt
edasi kolis X. Hageja suhted isaga on keerulised ja hageja ei ole isaga 4 aastat kohtunud.
Isa kulutused hageja ülalpidamisele on piirdunud elatise tasumisega 150 eurot kuus. Alates
hageja täisealiseks saamisest on hageja täielikult oma ema ülalpidamisel, kuna isa keeldub
elatist maksmast vaatamata sellele, et hagi esiatmise ajal omandas hageja alles keskharidust
Tartus X. Hageja ei käi alaliselt tööl. Haridust omandava täisealise lapse puhul saab eeldada,
et õpingute tõttu ei ole tal võimalik oma vajaduste rahuldamiseks ise sissetulekut teenida ning
tal ei ole ka sellist kohustust. Hageja kulud ei sõltu sellest, millises linnas ta õpib.
Hageja vajaduste rahuldamiseks kulub kuus keskmiselt 624 eurot. Hageja alaliseks
sissetulekuks on riiklik lapsetoetus 80 eurot ning hageja vajab abi oma vanematelt 544 eurot
kuus, millest ühe vanema osa on 272 eurot.
Kostja ei ole tõendanud oma sissetulekuid ning hagejal on alust arvata, et kostja näitab oma
sissetulekuid väiksemana, kui need tegelikkuses on. Kostja töötab XXXXXXX ja tema
palgaandmed on avalikud, 2022. aastal oli tema aastasissetulek vähemalt 24 566 eurot ehk
2047 eurot kuus (brutotasu), so 1585 eurot netotasu. Kostja maksis hagejale elatist 150 eurot
kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni ja on vähemalt selles summas võimeline seda ka
edasi maksma.
2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja jätkas pärast põhikooli õpinguid Tartus XX ja elab
Tartus olles üksinda oma emale kuuluvas korteris. Hageja gümnaasiumis õppimisega ja üksi
elamisega seotud kulutused oleksid välditavad, kui oleks toiminud eelnevalt vanemate
vaheline reaalne arutelu ning koostöö lapse tuleviku planeerimisel. Kõik alaealise hagejaga
seotud otsused nii kooli valiku, elukoha, kulutuste ja edasiste kohustuste võtmised otsustas
ainuisikuliselt hageja ema.
Täisealise lapse ülalpidamine kahjustaks kostja enese tavalist ülalpidamist ja seetõttu on
kostjal perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 1 alusel õigus elatise maksmisest keelduda. Kostja
sissetulekuks on 29. aprilli 2024 seisuga töötasu 1621,63 eurot (neto) kuus ning varaks
kinnistu XXXXXXXXXX ja sõiduauto Mercedes-Benz 230 E, registrimärk XXXXXXX,
esmane registreerimine 21. augustil 1990.
Kostja igakuised kohustused on 1410,65 eurot: alaealisele lapsele A.A. L.Y-le makstav elatis
kuni 2024. aasta aprillini 260,33 eurot ja edasi 287,33 eurot ning tagasiulatuv elatis 100 eurot,
kokku 387,33 eurot; elektrienergia kulud keskmiselt 51 eurot; eluasemelaenu maksed 384,40
eurot; sidekulud 215,32 eurot, sh Telia AS-le 191,74 eurot ja Elisa AS-le 23,58 eurot;
kohustused Inbank Finance AS ees 226,21 eurot; kohustused Bigbank AS ees 147,80 eurot;
kohustused ESTO AS ees 27,53 eurot; XXXXXXXXXX jäätmekäitluse tasu 6,71eurot;
kodukindlustus 15,35 eurot.
MAAKOHTU OTSUS
3. Viru Maakohus rahuldas 31. oktoobri 2024 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja
kasuks välja elatise 185 eurot kuus alates 19. augustist 2023 kuni kõrghariduse
omandamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni XXXXXXXXXX.
Tagasiulatuva elatise nõude 1079,50 eurot ajavahemiku 2. august 2023 kuni 18. detsember
2023 eest jättis makohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
Maakohus tuvastas, et kostja on hageja vanem. Hageja õppis täisealiseks saamisel 22. augustil
2023 XX 12. klassis ja alates 2. septembrist 2024 on hageja Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe
üliõpilane, nominaalne õppeaeg 3 aastat. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud
saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe
tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega on hagejal õigus nõuda
kostjalt elatise väljamõistmist.
Kostja ei ole tõendanud, et ta ei suuda elatist maksta. Kostja on esitanud tõendid talle kuuluva
kinnisasja, mootorsõiduki ja osaühingu kohta, kuid ei ole vaatamata kohtu ettepanekule
esitanud tõendeid oma kohustuste kohta ega kontoväljavõtteid alates nõude esitamise
kuupäevast. Kostja ei ole esitanud kohtule tema poolt kolmandatele isikutele kohustuste
tasumiseks tehtud ülekannete aluseks olevaid lepinguid. Sellest tingituna ei ole võimalik
järeldada, et üle kantud summadega täidab kostja ainult endale võetud kohustusi. Maakohus
tuvastas, et kostja tõendatud igakuisteks kohustusteks on elatis hageja õele 387,33 eurot,
laenukohustus SEB Pank AS ees 384,40 eurot ja elektrienergia kulud 51 eurot, kokku 822,73
eurot, mille kostja sissetulekust 1621,63 eurost maha arvamisel jääb üle 798,90 eurot.
Hageja vajadused luges maakohus põhjendatuks 369,77 euro ulatuses ja mõistis sellest
lähtuvalt kostjalt välja igakuise elatise 185 eurot.
Hageja tagasiulatuva elatise nõude jättis maakohus rahuldamata, leides, et selles osas hagi
rahuldamine asetaks kostja äärmiselt raskesse olukorda ja koormaks kostjat ebamõistlikult,
samuti ei täidaks tagasiulatuva elatise väljamõistmine enam ülalpidamise eesmärki.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu
otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub
kostja jätta poolte endi kanda.
Maakohtu otsus tuleb tühistada, sest maakohus on materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi
ebaõigesti kohaldanud (TsMS § 631 lg 1 koostoimes TsMS § 631 lg-ga 2).
4.1. Maakohtu otsus on vastuoluline, selle kohaselt peab kostja kohtuotsuse jõustumisel
tasuma hagejale elatist alates 19. augustist 2023. Tulenevalt kohtuotsuse tegemise kuupäevast
31. oktoobril 2024 määras kohus hagejale tagasiulatuvalt elatise. Antud otsus läheb vastuollu
sama otsuse punktiga 3, mis ütleb, et tagasiulatuva elatise määramine ei täidaks enam
õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt
raskesse majanduslikku olukorda.
4.2. Maakohus on jätnud välja selgitamata kostja kohustused ning reaalse võimekuse
edaspidiselt täita otsuses määratut. Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et kostja ei
ole tõendanud oma kohustuste suurust. Kostja on maakohtule esitanud oma kohustuste
nimekirja ja kohustuste täitmist kinnitavad seitsme kuu pangakonto väljavõtted. Kui
maakohus leidis, et kostja kohustused ei ole tegelikult kostja enda kohustused ja esitatud
tõendid ei ole piisavad tõendamaks kostja kohustusi, siis oleks maakohus pidanud tegema ise
päringud kontrollimaks esitatud tõendite õigsust.
Kostja on tõendanud enda sissetulekuid Maksu- ja Tolliameti tõendi ning tööandja poolt antud
palgalehtede esitamisega. Ainult ametlikud sissetulekud, millelt tasutakse riiklikke makse, on
finantsotsuse või kohustuse tekkimise aluseks.
4.3. Maakohus hindas esitatud tõendeid ühekülgselt ja jättis välja selgitamata hageja tegelikud
vajadused ja sissetulekud. Otsuses pole viidet hageja pangakonto väljavõtetele, mis kinnitaks
tema kohustusi, sissetulekuid või nende puudumisi. Otsuse põhjenduste osas punktis 36 kohus
küll väga kaudselt käsitleb hageja kulutusi, millega enamuses kohus ei nõustu. Seega pole
arusaadav, millele tuginedes jõudis maakohus järeldusele, et hageja kulutused on kokku
369,77 eurot kuus ning otsuses ei ole viidatud ka vastavatele tõenditele.
5. Hageja leidis vastuses apellatsioonkaebusele, et kaebuses esitatud väited ei anna alust
maakohtu otsuse tühistamiseks ning hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja taotles kõigi
menetluskulude kostja kanda jätmist.
5.1. Maakohtu otsuse resolutsiooni punktis 2 on kohus teinud ilmse eksimuse, märkides, et
elatis mõistetakse välja alates 19. augustist 2023. Arvestades resolutsiooni punkte tervikuna
ning otsuse põhjendusi on selge, et kohus on soovinud elatise välja mõista alates 19.
detsembrist 2023 ehk siis kohus on teinud numbrilise eksimuse. Kohtuotsuse resolutsiooni
punktis 2 sisalduv kuupäeva eksimus on ilmselgelt numbriline viga, mida tuleb käsitleda
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 447 lg 2 alusel parandatava ebatäpsusena, mitte
alusena kohtuotsuse tühistamiseks.
5.2. Kohus on hinnanud tõendeid õigesti ning jõudnud kogumis õigele järeldusele, et kostja ei
ole tõendanud, et ta ei suuda hagejale elatist tasuda. Elatise väljamõistmise nõude
rahuldamata jätmiseks peab kostja tõendama, et ta ei suuda elatist maksta. Maakohus tegi 4.
aprillil 2024 toimunud kohtuistungil kostjale ettepaneku tõendite esitamiseks kostja varade,
sissetulekute ja kohustuste kohta. Kostja esitas küll otsuse punktis 30 nimetatud tõendid, kuid
ei esitanud kolmandate isikutega sõlmitud lepinguid ega oma kontoväljavõtteid alates nõude
esitamise kuupäevast (kostja on esitanud vaid üksikud väljavõtted maksete kohta). Seega ei
ole kostja ümber lükanud hageja väidet, et kostja saab tasu ka mitteametlikult. Kostja väited,
justkui oleks kohtul olnud kohustus omal algatusel täiendavaid tõendeid koguda, ei ole
põhjendatud. Hagejale teadaolevalt ei ela kostja talle kuuluvas elamus XXXXXXX vallas,
vaid XXXXXXX oma uue elukaaslase juures. Olukorras, kus isa ei suuda endale ja oma
lastele ülalpidamist anda, võiks isa maja müüa või siis anda rendile. Ei ole välistatud, et
eluase ongi rendile antud.
5.3. Kohtuotsuse punktides 27 ja 29 on maakohus välja toonud, millised on hageja igakuised
vajadused (sh viidanud hageja esitatud tõenditele) ning otsuse punktis 36 selgitanud, mis osas
ta hageja vajadustega ei nõustu. Kohtu selgitused ja arvutuskäik on hõlpsasti jälgitavad ning
üheselt mõistetavad.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsust resolutsiooni p 2 osas, mille järgi mõistis kohus
elatise kostjalt hageja kasuks välja alates 19. augustist 2023. Ringkonnakohus teeb selles osas
uue otsuse, millega mõistab elatise kostjalt hageja kasuks välja alates 19. detsembrist 2023.
Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Kostja
apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta
kostja kanda.
7. Hageja esitas uue tõendina ringkonnakohtule enda Swedbanki pangakonto väljavõtte
perioodil 6. september – 10. september 2024 alles koos 17. märtsi 2025
menetlusdokumendiga, st hilinenult ja selle vastuvõtmisest tuleb seetõttu keelduda. Tõend
tuleb lugeda hagejale tagastatuks.
8. Kostja on maakohtu otsuse vaidlustanud osas, milles maakohus hagi rahuldas. Osas, milles
maakohus jättis hagi rahuldamata (tagasiulatuva elatise 1079,50 eurot nõue) maakohtu otsust
vaidlustatud ei ole ja selles osas on maakohtu otsus jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib
maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1).
9. Ringkonnakohus nõustub pooltega, et maakohus on eksinud kostjalt välja mõistetud elatise
tasumise alguskuupäeva määramisel otsuse resolutsioonis, mõistes elatise välja alates 19.
augustist 2023. Hagi on esitatud 19. detsembril 2023 ja maakohus jättis tagasiulatuva elatise
nõude perioodil 2. august – 18. detsember 2023 otsuse resolutsiooni p-s 3 rahuldamata. Seega
on otsuse resolutsioon vastuoluline ja ei ole sellisena kooskõlas TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 5
nõuetega. Hageja ei vaidle maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 muutmisele vastu.
Ringkonnakohus leiab, et maakohtu eksimus otsuse resolutsiooni p-s 3 tuleb parandada ja
elatis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 19. detsembrist 2023.
10. Ringkonnakohus leiab, et kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatise suuruse osas on
maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ja seda ei tule muuta. Maakohus mõistis kostjalt
hageja kasuks välja alates hagi esitamisest elatise 185 eurot kuus kuni kõrghariduse
omandamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Nõustudes maakohtu
otsuse põhjendustega ei pea ringkonnakohus neid kõiki vajalikuks korrata (TsMS § 654 lg 6).
Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.1. Kostja on hageja täisealine laps, kes õppis hagi esitamise ajal 19. detsembril 2023
gümnaasiumi 12. klassis ja praegu omandab kõrgharidust Tartu Ülikoolis. Seega on hageja
isik, kes on õigustatud kostjalt ülalpidamist saama kuni kõrghariduse omandamiseni, kuid
mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (PKS § 97 p 2).
Täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid
ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei
saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste
rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus
isiku abivajaduse ulatusest. Asja lahendamisel tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille järgi
määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja
tema tavalisest elulaadist lähtudes.
Maakohus tuvastas otsuse p-s 36 hageja vajaduste suuruse ühes kuus 369,77 eurot (544 eurot
(otsuse p-s 29 tuvastatud hageja katmata vajadused) – 14,98 eurot (netflix, Spotify) – 21,25
eurot (psühholoog) – 68 eurot (matemaatika abitunnid) – 70 eurot (vaba aja kulud)).
Kooskõlas maakohtu otsuse p-dega 27 ja 29 luges maakohus põhjendatuks hagiavalduses ja
selle lisas nr 3 (dtl 8 ja 9) nimetatud hageja kuludest kommunaalkulud 93 eurot, elektrikulud
16 eurot, kulud TV-le ja internetile 27 eurot, elukindlustuse 10,88 eurot, sidekulu 14,99 eurot,
toidukulu 160 eurot, ühistranspordikulud 42,20 eurot, hügieenitarbed, ravimid jms 21,25
eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot ja kulud raamatutele ja juuksurile 35 eurot,
mis teeb kokku 450,32 eurot. Maakohus leidis, et hageja põhjendatud vajadused on 80 euro
ulatuses kaetud lapsetoetuse 80 eurot arvel. Maakohus mõistis kostjalt elatise välja summas,
mis vastas hageja katmata vajadustele pooles ulatuses. Seega nähtub maakohtu otsusest,
kuidas maakohus elatise välja arvutas, kostja vastupidine väide ei ole õige.
Kostja ei ole vaidlustanud ühegi hageja esitatud kulu vajalikkust. Kostja esitatud seisukohad
ja tõendid ei võimalda ringkonnakohtul hinnata hageja vajadusi maakohtust erinevalt.
Võrdlusena märgib ringkonnakohus, et Statistikaameti andmetel on arvestuslik
elatusmiinimum riigis 2025. aastal 345,80 eurot. Kõrgkoolis õppiv täisealine isik enam
lapsetoetust ei saa (perehüvitiste seadus § 17). Ringkonnakohus hindab hageja kulutusi 450
eurot kuus PKS § 99 lg 1 tähenduses mõistlikeks ja vajalikeks arvestades hageja elulaadi ja
katmaks gümnaasiumi- või kõrgharidust omandava isiku kulutusi. Ringkonnakohus märgib, et
hageja kulutuste suurust ei ole hagi esitamisest kuni gümnaasiumi lõpetamiseni asja
materjalide kohaselt mõjutanud asjaolu, et ta õppis gümnaasiumis Tartus, mitte aga Rakveres.
Nendele järeldustele jõudmiseks ei pea kohus hindama hageja pangakonto väljavõtet, kui
sellist tõendit ei ole kohtule esitatud. Tõendeid esitavad pooled (TsMS § 230 lg 2). Poolel on
ka õigus taotleda kohtult tõendi kogumist (TsMS § 236 lg 2). Kostja ei ole menetluses
esitanud kohtule taotlust hageja pangakonto väljavõtte tõendina kogumiseks.
10.2. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse põhjendusi ka osas, milles maakohus hindas kostja
võimalusi hagejale ülalpidamist anda.
Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud
isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes
arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja
mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast
ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse
kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning
ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik
vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja
varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese
tavalist ülalpidamist (RKTKo nr 3-2-1-119-15, p 11).
Kostja leiab, et maakohus ei ole tema sissetulekuid ja kulusid tõendite alusel igakülgselt
hinnanud ja hagejale elatise tasumine paneb ohtu kostja igapäevase toimetuleku. Kostja ei
vaidlusta maakohtu tuvastatut selles, et kostja netosissetulek on 1621,63 eurot kuus
(maakohtu otsuse p 31). Kostja väidab, et tema igakuiste kulude suurus on 1410,65 eurot
kuus, nende kulutuste hulka ei ole kostja arvestanud kulutusi toidule, igapäevastele
tarbeesemetele, garderoobi kaupadele, vaba aja veetmisele jms. Oma kohustusi kolmandate
isikute ees soovib kostja tõendada enda pangakonto väljavõttega maksete tegemise kohta.
Maakohus kohustas kostjat esitama kohtule enda pangakonto tervikväljavõte alates hagi
esitamise kuupäevast, samuti lepingud, mis on aluseks kostja maksetele kolmandatele
isikutele. Kostja neid tõendeid kohtule ei esitanud, samuti ei ilmunud kostja kahel korral
kohtuistungile. Seepärast leidis maakohus otsuse p-s 35 põhjendatult, et üksnes kostja esitatud
tõendite alusel ei ole võimalik kohtul järeldada, et kostja täidab Telia Eesti AS-i, Elisa Eesti
AS-i, Inbank Finance AS-i, Bigbank AS-i, Esto AS-i ja Ragn Sells AS-i ees oma isiklikke
kohustusi.
Kostja kaebusest ei nähtu, milliseid tõendeid on maakohus ebaõigesti hinnanud. Kostja ei ole
tõendanud oma kaebuse väiteid, et ta tasub sideteenusena seadmete üüri eest ja järelmaksu
kostja nimel sõlmitud lepingute alusel. Kostjal oli võimalus neid väiteid tõendada ja
asjakohased lepingud esitada, kostja ei ole neid tõendeid esitanud ka ringkonnakohtule.
Maakohus ei saanud hinnata tõendeid, mida kostja keeldus esitamast. Ringkonnakohus
nõustub kostjaga, et kostja ei pea täisealise lapse ülalpidamiseks endale vajalikest teenustest
loobuma, kuid praegusel juhul ei ole kostja tõendanud, millised teenused on talle vajalikud ja
et ta neid teenuseid ka isiklikult tarbib.
10.3. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tõendite ebapiisavuse korral oli
maakohtul endal kohustus tõendeid koguda, sh nõuda välja kostja nimetatud teenuste
osutajatelt lepingud. Ringkonnakohus märgib, et kohtul on ülalpidamisasjas õigus TsMS §
230 lg 5 alusel nõuda teavet poole sissetuleku ja varalise seisundi kohta, kui pool vaatamata
sellele, et kohus teda kohustab, asjakohast teavet kohtule ei esita. Sellest sättest ei tulene aga
kohtu õigust teha järelepärimisi kostja väidetavatele lepingupartneritele, kui pool ise neid
lepinguid esitada ei soovi ja teine pool kohtult TsMS § 236 lg 2 alusel lepingute välja
nõudmist ei taotle. Maakohtul oli küll järelepärimise tegemise õigus krediidiasutusele TsMS §
230 lg 5 p 5 alusel, kuid selle õiguse mittekasutamist ei saa kostja maakohtule praeguses
olukorras ette heita, kuivõrd kostjal oli endal võimalus asjakohased tõendid esitada.
10.4. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kostja keeldus maakohtule oma kulude
tõendamiseks side-, laenu jm kulude lepinguid ja pangakonto terviklikku väljavõtet esitamast,
hindas maakohus otsuse p-s 36 õigesti kostja põhjendatud kulu suuruseks 822,73 eurot kuus,
sh elatis kostja alaealisele lapsele 387,33 eurot kuus.
Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et poolte vajadused ja kohustused on ajas muutuvad.
Hageja on vastuses apellatsioonkaebusele märkinud, et oma alaealise lapse A.A. L.Y elatise
võlgnevuse tasus kostja vastavalt tsiviilasjas nr 2-23-134931 tehtud kompromissile oktoobriks
2024 ja edaspidi peab kostja tasuma lapsele elatist 287,33 eurot kuus. Kostja nõustus selle
hageja väitega 17. märtsi 2025 menetlusdokumendis, kinnitades, et alaealisele lapsele
makstav elatis on hetkel 287,72 eurot, mis suureneb aprillist 2025 301 euroni. Seega on kostja
kulutused alaealise lapse ülalpidamisele võrreldes maakohtu otsuse tegemise ajaga
vähenenud.
10.5. Ringkonnakohus nõustub kokkuvõtvalt maakohtu seisukohaga, et arvestades kostja
tõendatud sissetulekut 1621 eurot kuus ja maakohtu poolt tuvastatud tõendatud kulutusi
822,73 eurot kuus (sellest elatis alaealisele lapsele 287,33 eurot, alates aprillist 2025 301
eurot), suudab kostja tasuda hagejale elatist 185 eurot kuus. Kostja suudab seda ka siis, kui
tema põhjendatud kulude hulka arvata ka mõistlikud toidu- ja esmatarbekaupade kulud, mida
kostja ise ei ole kuluna käsitlenud, samuti XXXXXXXXXX jäätmekäitluse tasu 6,71 eurot ja
kodukindustus 15,35 eurot kuus, mille põhjendatusega maakohus ei nõustunud. Elatise 185
eurot kuus hagejale tasumiseks ei pea kostja võõrandama talle kuuluvat vara, sh elamut
XXXXXXXXXX ning sellekohaste hageja ettepanekutega kostjale ringkonnakohus asja
otsustamisel ei arvesta.
11. Kostja on viidanud hageja võimalusele lahendada hageja ülalpidamisküsimus
otsesuhtluses kostjaga. Ringkonnakohus möönab, et see on kostja poolt mõistlik ettepanek ja
kostja saab alati astuda samme selles suunas. Paraku peab kohus lahendama hageja nõude ka
olukorras, kus otsesuhtlus poolte vahel ei toimi. Kostja on toonud 17. märtsi 2025
menetlusdokumendis esile asjaolud, mis põhjustasid poolte vahelise suhtluse lõppemise
(kostja ei nõustunud hageja gümnaasiumi valikuga), kuid tegemist ei ole asjaoludega, mis
mõjutaksid kohtu otsustusi elatisehagi lahendamisel. Kostja ei ole oma väiteid, et hageja ei
vaja temalt kõrgkoolis õppimise ajal ülalpidamist, millegagi tõendanud. Ringkonnakohus
märgib täiendavalt, et Riigikohus on leidnud ka täisealise lapse puhul, et juhul, kui laps asub
õppima välisriigi kõrgkooli, et omandada tema võimete ja kalduvuste kohast haridust, ei saa
ülalpidamiskohustust jätta kõrgemate ülalpidamiskulude ulatuses rahuldamata üksnes
põhjendusega, et samaväärsel erialal on võimalik kõrgharidust tasuta või odavamalt
omandada ka Eestis (vt RKTKo 30. aprill 2024, 2-21-6015, p 10).
12. Kuivõrd kostja apellatsioonkaebus jääb suuremas osas rahuldamata, tuleb menetluskulu
ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude jaotust ei mõjuta
praegusel juhul asjaolu, et ringkonnakohus rahuldas kostja kaebuse osaliselt. Põhjendatud on
siinjuures hageja seisukoht vastuses apellatsioonkaebusele, et kohtu eksimust otsuse
resolutsiooni p-s 2 saanuks käsitleda ka TsMS § 447 lg 2 alusel parandatava ebatäpsusena,
mille maakohus oleks saanud ka ise otsustada. Kostja ei vaielnud maakohtu eksimuse
parandamisele ka praeguses menetluses vastu.
Hageja menetluskulu nimekirja järgi on tema menetluskulu suuruseks 4,5 h õigusabi eest
878,40 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esindaja on koostanud vastuse
apellatsioonkaebusele ja menetluskulude nimekirja. Ringkonnakohus leiab, et hageja kulud
õigusabile on TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalikud. Esindaja tunnitasu 160
eurot/h (lisandub käibemaks), on kohtupraktikas aktsepteeritud ja kooskõlas asja keerukusega.
Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 878,40 eurot, millele
lisandub kostja taotlusel viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
(allkirjastatud digitaalselt)